← Eesti

1-21-2135/25

Obsah (5)§ 239§ 175§ 180§ 126§ 318

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märts 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2135 (19259000802) Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuistungi sekr

§ 239– 249, 306, 309, 3101, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada INDREK HINK süüdi Kar

S § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o 800 (kaheksasada) eurot. Tunnistada INDREK HINK süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, s.o 600 (kuussada) eurot. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Indrek Hinkile liitkaristuseks rahaline karistus 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.11.-14.11.2019, s.o 2 päeva, mis vastab 6 päevamäärale, karistusaja hulka ning Indrek Hinkil kuulub tasumisele rahaline karistus 94 miinimumpäevamäära, s.o 940 (üheksasada nelikümmend) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr 1 EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK) viitenumbriga 99922400000595 ja selgitusega: „Indrek Hink, 1-21-2135, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. MENETLUSKULUD

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Indrek Hinkilt menetluskuluna sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 3 alusel välja mõista Indrek Hinkilt menetluskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 (neliteist) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 3 alusel välja mõista Indrek Hinkilt menetluskuluna ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud kokku 515 (viissada viisteist) eurot riigituludesse.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Indrek Hinkil tasuda menetluskulud kokku 1510 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 135 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 125 eurot. Menetluskulu osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99922700008080 ning selgitusega: „Indrek Hink, 1-21-2135, menetluskulu osamakse“. Kui menetluskulu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID JA KONFISKEERIMINE - KarS § 83 lg 4 ja § 421 alusel konfiskeerida ning

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel 16 kaliibrilise üheraudse sileraudse püssi Iž number xxxx kärbik, mis on antud hoiule relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 37/20; -

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel sõiduauto katkine plastmassist osa, mis on antud hoiule asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 404; -

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 1 CD-plaat häirekeskusele 13.11.2019 tehtud kõne salvestisega, mis asub ümbrikus toimiku vahel. EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti

§ 318lg 4 sätestatud juhtudel.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUSED 2 Indrek Hinki süüdistatakse selles, et tema 13.11.2019 kella 22.10 paiku juhtis alkoholijoobes olles xxxx maja juures mootorsõidukit M-B G 55 AMG registreerimismärgiga xxxx. Indrek Hink ei tulnud alkoholijoobe tõttu toime sõiduki juhtimisega ning sõitis vastu kinnistut ümbritsevat piirdeaeda, millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, peale mida Indrek Hink lahkus sündmuskohalt ning sõitis xxxx maja hoovi. EKEI uuringuaktiga 1652T tuvastati Indrek Hinki veres etanooli sisalduseks 2,82+/- 0,06 mg/g kohta. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse Indrek Hink alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuhiks, kes rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis; joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega Indrek Hink, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Indrek Hinki süüdistatakse selles, et tema omandas kohtueelses menetluses kindlaks tegemata ajal tulirelva – 16 kaliibrilise üheraudse sileraudse püssi Iž number xxxx kärbiku ja hoidis seda oma sõidukis M-B G55 AMG registreerimismärgiga xxxx, kuni see politseiametnike poolt 13.11.2019 tema elukoha juures (xxxx) kahtlustatavana kinnipidamise käigus sõidukist avastati ja hoiule võeti. Kirjeldatud tegevusega rikkus Indrek Hink Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 32 lg 1 sätteid, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba; RelvS § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks; RelvS § 33 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris; RelvS § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva käitlemiseks; RelvS § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva võib hoida isik, kellel on relvaluba; RelvS § 46 lg 1 sätteid, mille kohaselt füüsiline isik peab hoidma relva hoiukohas, mis asub isiku elukohas või tema määratud aadressil asuvas hoiukohas, mis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga; RelvS § 50 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda isik, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba ja RelvS § 50 lg 3 p 1 sätteid, mille kohaselt on relva kandmine keelatud joobeseisundis olles. Seega Indrek Hink, käideldes ebaseaduslikult tulirelva, pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Indrek Hinkile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi rahaline karistus 80 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) summas 800 eurot ning KarS § 418 lg 1 järgi rahaline karistus 60 päevamäära summas 600 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Indrek Hinkile liitkaristuseks rahaline karistus 100 päevamäära summas 1000 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.11.14.11.2019, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda rahaline karistus 94 päevamäära summas 940 eurot. 3 Süüdistatav Indrek Hink on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Indrek Hink kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Indrek Hink tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara - KarS § 83 lg 4 ja § 421 alusel konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel 16 kaliibrilise üheraudse sileraudse püssi Iž number xxxx kärbik, mis on antud hoiule relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 37/20; -

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel sõiduauto katkine plastmassist osa, mis on antud hoiule asitõendi üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 404; -

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde CD-plaat häirekeskusele 13.11.2019 tehtud kõne salvestisega, mis asub ümbrikus toimiku vahel. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

§ 180lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Käesolevas kriminaalasjas on Indrek Hinki menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 981 eurot ning

§ 175

lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise ja ekspertiiside (tulirelvaekspertiis ja arstliku toksikoloogiaekspertiis) tegemisega tekkinud kulud kokku 529 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku 1510 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 135 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 125 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.