← Eesti

1-20-3632/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. veebruar 2022 Kohtuasja number 1-20-3632 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi süüdimõistetu Valdo Eriku (isikukood vangistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
  2. detsembri 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Valdo Erik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus 39310236016) RESOLUTSIOON
  3. Jätta rahuldamata Valdo Eriku taotlus riigi õigusabi määramiseks.
  4. Jätta rahuldamata Valdo Eriku taotlus arstliku ekspertiisi määramiseks ja tema raviarsti arvamuse küsimiseks.
  5. Jätta Tartu Maakohtu
  6. detsembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Tartu Maakohtu
  8. oktoobri 2020 otsusega tunnistati Valdo Erik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 74 alusel jäeti V. Erikule mõistetud vangistus tingimisi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile. Lisaks üldistele kontrollnõuetele pidi V. Erik osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis ning registreerima end alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul riiklikku alkoholitarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima programmi raames esmase hindamise teenuse. Samuti pidi V. Erik alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks. Kohtuotsus jõustus
  9. oktoobril
  11. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
  12. novembril 2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata V. Eriku vangistus täitmisele. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on see, et V. Erik ei ilmunud
  13. juunil,
  14. augustil,
  15. septembril,
  16. septembril ja
  17. oktoobril 2021 registreerimisele, ei esitanud
  18. aasta septembris, oktoobris ega novembris CDT näitu ning juhtis
  19. juunil 2021 kell 22 Pärnu linnas Tammiste teel mootorsõidukit BMW ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja joobeseisundis.
  20. Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamiseks määratud kohtuistungile
  21. detsembril 2021 V. Erik ei ilmunud, kuid kohtul ei olnud ka andmeid selle kohta, kas ta on kohtukutse kätte saanud. Kuna kontakti ei olnud V. Erikuga saanud ka kriminaalhooldusametnik, määras kohus
  22. detsembril 2021, et järgmisele istungile
  23. detsembril 2021 tuleb V. Erik sundtuua.
  24. detsembri 2021 kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde pöörata V. Eriku vangistus täitmisele ning V. Erik palus katseaja pikendamist. Vaidlustatud kohtumäärus
  25. Tartu Maakohus rahuldas
  26. detsembri 2021 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras V. Eriku vangistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid järgmised.
  27. Kohtuistungil uuritud kirjalike tõendite ning kriminaalhooldusametniku ja V. Eriku ütlustega on tõendatud, et V. Erik rikkus KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust ega täitnud nõuetekohaselt KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud kohustust anda alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks vereanalüüse. Esimese alkoholi liigtarvitamise vereanalüüsi tulemuse pidi V. Erik esitama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul. Vaatamata korduvalt antud tähtaegadele ei olnud V. Erik veel
  28. detsembri 2020 seisuga vereanalüüsi teinud. Kirjalikus seletuses märkis V. Erik, et proovi andmiseks puudus tal raha ning pealegi on ta olnud tõbine ja nohus. Sellele rikkumisele reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega. Viimase vereanalüüsi tulemuse esitas V. Erik kriminaalhooldusametnikule registreerimisel
  29. juunil 2021, mille kohaselt oli tal
  30. mail 2021 CDT näit 0,8%. CDT näitu ei esitanud V. Erik
  31. aasta septembris, oktoobris ega novembris. Registreerimiskohustuse rikkumise kohta
  32. detsembril 2020 märkis V. Erik kirjalikus seletuses, et tal alalõug valutas, lahtine haav sai tuult, ta ei saanud öösel magada ning magas sisse. Ametnik rikkumisele ei reageerinud, kuna pidas sellist selgitust põhjendatuks.
  33. ja
  34. märtsil 2021 registreerimiskohustuse rikkumiste ning
  35. märtsiks 2021 CDT näidu esitamata jätmise kohta märkis V. Erik kirjalikus seletuses, et oli sõbra Covid-19 tõttu kodus ning seetõttu on tal ka vereanalüüs tegemata. Rikkumisele reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega. Registreerimiskohustuse rikkumise kohta
  36. juunil 2021 märkis V. Erik kirjalikus seletuses, et oli tööl proovipäeval. Registreerimiskohustuse rikkumiste kohta
  37. augustil,
  38. septembril,
  39. septembril ja
  40. oktoobril 2021 ei saanud kriminaalhooldusametnik V. Eriku kirjalikku seletust võtta, kuna V. Erik ei olnud ametnikule kättesaadav.
  41. Politsei- ja Piirivalveameti teatise kohaselt alustati
  42. juunil 2021 kriminaalmenetlust KarS § 4231 tunnustel selles kohta, et V. Erik juhtis sel päeval mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Samuti mõõdeti V. Eriku ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,22 mg. Nende rikkumiste kohta märkis V. Erik kirjalikus seletuses, et juhtis sõbra heaks tema autot, olles enne auto juhtimist joonud ühe õlle. 2

(6)
  1. V. Erikule on korduvalt antud võimalus kanda oma karistust vabaduses, kuid ta on korduvalt ilma mõjuva põhjuseta ja tahtlikult katseajal kontrollnõudeid rikkunud. See takistab tema suhtes kriminaalhoolduse teostamist. Lisaks on V. Erik pannud katseajal toime uue kuriteo tunnustega teo. V. Erikule on selgitatud katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja V. Eriku käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe oma alkoholiprobleemiga tõsiselt tegeleda, katseajal seaduskuulekalt käituda ning käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täita, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Kontrollnõuete täitmiseks motivatsiooni puudumise tõttu ei ole täiendavate kohustuste määramine ega katseaja pikendamine otstarbekas. Seega tuleb V. Eriku vangistus täitmisele pöörata. Määruskaebus
  2. Maakohtu määruse peale esitas V. Erik määruskaebuse, paludes jätta temale mõistetud vangistus täitmisele pööramata. Kaebuse põhjendused on järgmised.
  3. Kohtuotsus jõustus
  4. oktoobril 2020 ja alates
  5. aasta novembrist kuni
  6. aasta augustini käis V. Erik kriminaalhooldaja juures regulaarselt vähemalt kord kuus. Kuna ta elab lähimast bussipeatusest mitme kilomeetri kaugusel ning peab jala ja bussiga käima Soe külast Viljandisse ning tagasi, läheb tal kriminaalhooldaja juures käimisele terve päev, kusjuures tihti pole tal olnud söögiraha ega füüsilist ning vaimset jõudugi. 26 määratud kohtumisest kriminaalhooldajaga on toimunud
  7. 5 puudumist V. Erik põhjendas. Seega on põhjendamata vaid 4 viimast kohtumist, alates
  8. juunist
  10. juuni 2021 kohtumisel ei käinud ta tööpraktika tõttu (tööleping sõlmiti
  11. juulil 2021).
  12. augusti 2021 kohtumise ajal oli V. Erik tööl Roni Rem AS-is ega saanud sealt ära tulla.
  13. ja
  14. septembri ning
  15. oktoobri 2021 registreerimiskutseid ei saanud ta kätte ning tal polnud internetti ega telefoni kõneaega. Samuti oli tal väga raske aeg, kuna
  16. septembril 2021 suri tema isa.
  17. septembril 2021 kutsuti V. Erikule välja kiirabi, sest tal oli äge ja mööduv psüühiline episood (määrati ravimid). Neid asjaolusid põhjendas V. Erik osaliselt ka kohtuistungil, kuid tema selgitustega ei arvestatud. Vale on ettekandes märgitu, et alates
  18. juulist 2021 pole kriminaalhooldaja V. Erikut näinud: pärast seda toimusid veel kohtumised
  19. juulil ja
  20. augustil
  22. Esimese alkoholi liigtarvitamise vereanalüüsi andis V. Erik
  23. detsembril 2020, sest novembris ei olnud tal analüüsi tegemiseks raha. Tema isa oli juba
  24. aasta sügisel voodihaige ning ema elab eraldi ja kasvatab kahte alaealist last – nende käest ei olnud võimalik raha küsida. V. Erik põhjendas kriminaalhooldajale analüüsi andmata jätmist
  25. aasta novembris ning kriminaalhooldaja ei küsinud täiendavaid tõendeid konto väljavõtte või muu kohta, mida ta oleks saanud esitada.
  26. aasta jaanuaris ja märtsis oli tal vereanalüüsi andmata jätmiseks mõjuv põhjus. Kohtuotsuses on toodud, et vereanalüüse peab tegema vähemalt kord kolme kuu jooksul ning seda nõuet suutis V. Erik eelnevalt täita. Vereanalüüsid andis ta
  27. detsembril 2020 (CDT 1,8%),
  28. jaanuaril 2021 (CDT 1%),
  29. aprillil 2021 (CDT 1,1%) ja
  30. juunil 2021 (CDT 0,8%). Analüüsidest nähtub, et alkoholisisaldus veres on järjest vähenenud. Alkoholi tarbimisest on V. Erik püüdnud loobuda. Ta soovis osaleda ka programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid Covid-19 leviku tõttu ei saanud ta seda teha.
  31. Kuna kohtuistungist sai V. Erik teada istungipäeval, ei olnud tal võimalik enda kaitseks tõendeid hankida ning samuti ei olnud tal võimalik võtta ühendust advokaadiga, kes teda
  32. aastal kriminaalmenetluses esindas. Kohtumääruses väidetakse, et V. Erik ei taotlenud advokaati – tegelikult taotles ta riiklikku advokaati kriminaalmenetluse käigus ning eeldas, et kaitse on olemas kogu kriminaalmenetluse jooksul. Sundtoomise tõttu oli ta närvis ega suutnud 3
(6)mõelda ning tal polnud kohtudokumentidega võimalik tutvuda. Istungi ajal ei saanud ta kriminaalhooldusametniku ettekirjutust kuupäevaliselt ja punkt-punkti haaval analüüsida ning kontrollida põhjuseid, miks ta mingil kuupäeval puudus jne. Alles hiljem kodus sai ta võrrelda kriminaalhooldaja registreerimislehte ja kohtumääruses toodud andmeid ning sai aru, et palju on valeväiteid ja -järeldusi. Tahtlikult ei ole ta kriminaalhooldajaga määratud kohtumistele tulemata jätnud ning vajadusel saab ta lisada asja materjalide juurde arstitõendid, määratud raviplaani või muud dokumendid, mida kohus peab vajalikuks. V. Erik palub arvestada, et
  1. aasta septembrist kuni detsembrini oli tal väga raske aeg ning puudusid isegi olmevõimalused (isa surma tõttu tekkinud peretüli pärast ei pääsenud ta enam tallu ja elas peamiselt kõrvalhoones). Alates isa surmast on ta olnud suuresti üksi ja pole tahtnud ega suutnud kellegagi suhelda. Samuti kaotas ta töö. Alates
  2. aastast on ta olnud ravil ning
  3. aasta augustis määras psühhiaater talle vaimse seisundi tõttu ravimeid, mida ta korrapäraselt ka võtab. Kriminaalhooldaja ei tundnud tema ravi kohta huvi ega hinnanud haigusest tulenevalt tema käitumisprobleeme õiglaselt. V. Erik ei talu pinget, tal tekivad pingeolukordades paanikahood ja muud sümptomid. Ta soovib käesolevas menetluses arstliku ekspertiisi määramist ning tema raviarsti arvamuse küsimist. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Esmalt käsitleb ringkonnakohus V. Eriku kaitseõigusega seonduvat ning põhjendab, miks jääb tema taotlus riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. Määruskaebuses viitab V. Erik, et kuivõrd maakohtu istungist sai ta sundtoomise tõttu teada alles istungipäeval, ei olnud tal võimalik enda kaitseks tõendeid hankida ega advokaadiga ühendust võtta. Samas nähtub maakohtu istungiprotokollist ja kuuldub istungi helisalvestiselt, et V. Erik ei soovinudki istungil kaitsja osalemist, väitis, et erakorralises ettekandes toodud asjaolud tema rikkumiste kohta on õiged ega kurtnud kuidagi selle üle, et tal oleks vaja enda kaitseks tõendeid hankida. Seetõttu ei näe ringkonnakohus, et maakohtu menetluses oleks V. Eriku kaitseõigust rikutud. Küll aga taotleb V. Erik endale riigi õigusabi korras kaitsja määramist määruskaebuses. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui taotleja on võimeline oma õigusi ise kaitsma. V. Eriku puhul tuleb ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas just nii järeldada. V. Erik on esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse. Selles toob ta selgelt ja konkreetselt välja oma seisukohad. Seega on tema õigused kaitstud ja ei ole põhjust talle riigi õigusabi määrata.
  5. V. Erik taotleb talle arstliku ekspertiisi määramist ja tema raviarsti arvamuse küsimist. Kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ei näe kohtule ette kohustust süüdimõistetu taotlusel talle ekspertiis määrata. Ekspertiisi määramise otsustab kohus KrMS § 105 lg 1 kohaselt lähtuvalt tõendamisvajadusest. V. Eriku määruskaebusest võib järeldada, et ta soovib enda suhtes arstliku ekspertiisi läbiviimist, kuna selle tulemusena võivad selguda tema tervisliku seisundiga seonduvad asjaolud, mis võivad olla olulised temale ette heidetud rikkumistele hinnangu andmisel. Nii viitab ta määruskaebuses sellelegi, et on alates
  6. aastast ravil psühhiaatri juures, ta ei talu pinget, tal tekivad pingeolukordades paanikahood ja muud sümptomid ning
  7. aasta septembris oli tal pärast isa surma äge ja mööduv psüühiline episood. Eeltoodu põhjal ei saa välistada, et V. Eriku vaimne seisund võib olla habras ning ta võib vajada sellega seoses ka ravi. Siiski ei ole alust järeldada, et vaimse seisundi tõttu ei oleks V. Erik võimeline oma karistuse tingimusi täitma ning vajadusel ka vanglas karistust kandma. Seetõttu ei näe ringkonnakohus vajadust ekspertiisi määramiseks ega ka V. Eriku raviarsti arvamuse küsimiseks.
  8. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. 4
(6)
  1. Erakorralises ettekandes heidetakse V. Erikule esmalt ette kriminaalhooldusosakonda registreerimisele mitteilmumist
  2. juunil,
  3. augustil,
  4. septembril,
  5. septembril ja
  6. oktoobril
  7. Samas erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehelt nähtub, et V. Erik jättis registreerimisele ilmumata
  8. juunil,
  9. augustil,
  10. septembril,
  11. septembril ja
  12. oktoobril
  13. Seega on erakorralises ettekandes ja registreerimislehel toodud registreerimiskuupäevad mõneti erinevad ning on alust arvata, et emmas-kummas dokumendis eksis kriminaalhooldusametnik nende kuupäevade kajastamisel. Et maakohtu istungil aga tunnistas V. Erik registreerimistele mitteilmumist ning sellele ei vaidle ta vastu ka määruskaebuses, tuleb järeldada, et ajavahemikul
  14. juunist kuni
  15. oktoobrini 2021 jättis ta ilmumata kokku viiele registreerimisele. Järgnevalt tuleb küsida, kas nendeks ilmumata jätmisteks oli V. Erikul mõjuv põhjus.
  16. Määruskaebuse kohaselt ei ilmunud V. Erik korra registreerimisele tööpraktikal olemise tõttu, korra oli ta tööl ning kolmel korral ei saanud registreerimiskutset kätte. Ringkonnakohus leiab, et tööpraktikal või tööl viibimist ei saa pidada registreerimiskohustuse rikkumise mõjuvaks põhjuseks. V. Erikule oli teada, et vastavalt tema karistuse tingimustele peab ta käima kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel ega saa selleks ajaks planeerida endale muid kohustusi. Tööpraktikaks oleks ta pidanud leppima kokku muu aja ning samuti oleks ta pidanud küsima end vajadusel vabaks töölt, et registreerimiskohustust täita või vähemalt võtma registreerimisele eelnevalt kriminaalhooldusametnikuga ühendust, et paluda registreerimisaja muutmist. Seda V. Erik ei teinud.
  17. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa registreerimisele mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks lugeda sedagi, et väidetavalt ei saanud V. Erik registreerimiskutseid kätte. Erakorralisest ettekandest võib järeldada, et kriminaalhooldusametnik saatis V. Erikule registreerimiskutseid nii tavaposti kui eposti teel ning V. Erik sai korduvalt sellised kutsed kätte. Kuigi määruskaebuses viitab V. Erik sellele, et tal ei olnud internetti ning see võinuks teoreetiliselt takistada kutse kättesaamist e-posti teel, siis vähemalt kahel korral neist kolmest korrast, mil V. Erik ei saanud väidetavalt kutset kätte, saatis kriminaalhooldusametnik talle registreerimiskutse just tavaposti teel ja nende kutsete kättesaamist ei saanud interneti puudumine takistada. Lisaks ei saa märkimata jätta, et
  18. juunist kuni
  19. oktoobrini 2021 üritas kriminaalhooldusametnik V. Erikule korduvalt ka helistada, kuid kõnedele ei vastatud. Pole usutav, et igal korral V. Erik juhuslikult ei kuulnud kriminaalhooldusametniku kõnet ja seetõttu ei vastanud sellele. Neid asjaolusid kogumis arvestades on ringkonnakohtu hinnangul igati põhjust järeldada, et tegelikult V. Erik lihtsalt eiras kriminaalhooldusametniku kutseid ja jättis ilma mõjuva põhjuseta registreerimistele ilmumata.
  20. Lisaks heidetakse V. Erikule erakorralises ettekandes ette kriminaalhooldusametnikule vereanalüüsi näidu esitamata jätmist
  21. aasta septembris, oktoobris ja novembris. Nendekski rikkumisteks ei olnud V. Erikul mõjuvat põhjust. Isa surm selliseks põhjuseks olla ei saa: isegi kui see sündmus V. Erikule raskelt mõjus, oleks ta siiski pidanud end kokku võtma, mitte tervelt kolme kuu jooksul proovid tegemata jätma. V. Erik ei saa end vabandada ka rahapuudusega. Riigikohus on aktsepteerinud seda, et vereanalüüsid tehakse süüdimõistetu enda kulul (lahend nr 1-0914104/142, p 25). Seetõttu tuleb analüüside tegemata jätmist rahapuuduse tõttu lugeda hooldustingimuste rikkumiseks vähemalt siis, kui analüüside maksumus ei ole ebamõistlikult kõrge. Ühe analüüsi hind oli ca 32 eurot (tl 70). Üldjuhul pidi V. Erik tegema analüüse korra kvartalis ehk analüüsidele kulus tal ca 10 eurot kuus. Seda ei saa pidada üleliia suureks summaks. Tuleb eeldada, et
  22. aasta sügisel soovis kriminaalhooldaja analüüse igal kuul seetõttu, et V. Erik jättis suvel ja varasügisel korduvalt registreerimiskohustuse täitmata: hooldaja tahtis teada, kas V. Eriku alkoholiprobleem võis uuesti süvenenud olla. Seega tingis varasemast tihedama vereanalüüside tegemise kohustuse V. Eriku enda (nagu eeltoodust ilmneb – talle ette heidetav) käitumine. Muu hulgas seetõttu tuleb pidada aktsepteeritavaks ka V. Eriku – tema enda 5
(6)allkirjastatud kokkuleppega kooskõlas olevat – kohustust kulutada
  1. aasta sügisel vereproovidele iga kuu veidi üle 30 euro.
  2. Kolmandaks heidetakse V. Erikule erakorralises ettekandes ette seda, et ta juhtis
  3. juunil 2021 mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja joobeseisundis. KarS § 74 lg 4 ei võimalda seda karistuse täitmisele pööramist otsustades arvesse võtta. Esiteks ei räägi see säte midagi uuest kuriteost: uuele kuriteole tuleb reageerida KarS § 74 lg 5 alusel, st eraldi kriminaalmenetluses. Väärteost aga saab rääkida siis, kui on jõustunud väärteos süüdi mõistev otsus – see eeldus praegu täidetud pole.
  4. Seega rikkus V. Erik katseajal viis korda registreerimiskohustust ja kolm korda vereanalüüside tegemise kohustust. Lisaks tuleb arvestada, et V. Erik jättis ka
  5. aastal korra vereanalüüsi õigeaegselt tegemata. Seega saab öelda, et V. Erik pole suhtunud temale mõistetud karistusse ja selle kandmiseks antud kergemasse võimalusse täie tõsidusega. Ei ole põhjust uskuda, et ta edaspidi oma käitumist muudab ning teda oleks võimalik distsiplineerida vangistusest leebemal viisil. Muu hulgas ei ole alust arvata, et muudatuse tooks endaga kaasa täiendavad kohustused: V. Erikul on niigi mitmeid erinevaid kohustusi ja praegune menetlus näitab, et ta ei saa nendegi täitmisega hakkama. Ka ei ole ringkonnakohtul usku katseaja pikendamisse, kuivõrd V. Eriku järelejäänud katseaeg on isegi võrdlemisi pikk ning mõne kuu lisandumine tema käitumist suure tõenäosusega oluliselt ei heidutaks. Seniste rikkumiste rohkust arvestades on tõenäoline, et ta jätkaks katseaja nõuete rikkumist ka katseaja pikendamise või täiendavate kohustuste määramise korral. Seetõttu on karistuse eesmärke võimalik saavutada vaid V. Eriku vanglasse saatmisega.
  6. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  7. detsembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.