Obsah (4)

§ 115§ 116§ 129§ 84

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2022, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3653 Tsiviilas

§ 115lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu.

Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Hageja oli kujundanud arvamuse, et M M on kostja esindaja ilma, et oleks seda küsimust arutanud M Mi või OÜ-ga Domnitex. 23.

§ 116

lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tehingu tegemist majandus-või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel eeldatakse eelkõige selliste isikute puhul, kes tegutsevad tehingu teisele poolele äratuntavalt teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses. Seda võib kindlasti eeldada töötaja või muu ettevõttega seotud isikuga, kelle positsioon ongi suunatud sellistu tehingute tegemisele või vahendamisele (vt P. Varul. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 350, kommentaar 3.2). Hageja soovis sisuliselt sõlmida töövõtulepingu lõnga tootmiseks, kuid ettevõte, kellega ta arvas olevat lepingu sõlminud, ei tegutse sellel alal ning tootmisega tegeles M M, kes omab lõnga tootmise alal kogemust (dtl 256) ning kes kasutas vaid kostja ruume ja seadmeid (dtl 256). Kohus on seisukohal, et M Mi tegutsemine kostja nimel ei olnud äratuntav ning M Mil ei olnud kostja esindamiseks alust. 24.

§ 129

lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja ei ole tehingut heaks kiitnud ning ei tunnista, et tal on hageja ees võtnud kohustuse lõnga toota. Kostjal puudus kohustus hagejale lõnga toota ning kuna tehing selles osas on tühine, siis ei vastuta kostja ka hilisema kahju tekkimise eest. 25.

§ 84lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alusetu rikastumise kohaldamise eelduseks on, et saaja peab soorituse tulemusena midagi saanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks temalt midagi saanud. Tunnistaja M M on oma ütlustega tõendanud, et just tema, mitte kostja, võttis viskoosi vastu (dtl 256). Seega ei vastuta kostja alusetu rikastumise sätete kohaselt hagejale viskoosi tagasi andmise eest. Menetluskulud 5 2-17-3653

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
2. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6