Obsah (6)

§ 1043§ 1045§ 104§ 1050§ 134§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-17340 Tsiviilasi X (X) hagi Y

) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 ning § 134. 9.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik 2 (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjutuse tekitamisega. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja lõi rusikaga hagejat, põhjustades viimasele kehavigastuse (hematoomid). Seega on kostja tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 2 alusel.

Kuna kostja põhjustas hagejale kahju aktiivse käitumisega, saab eeldada, et tema soovis õigusvastase tagajärje saabumist ja seega tekitas kostja kahju tahtlusest

§ 104

lg 5 mõttes.

§ 104

lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt puudusid kostja tegevuse õigusvastasust (

§ 1045

lg 2) ja süüd (

§ 1050ja § 1052) välistavad asjaolud.

10.

§ 134

lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama sätte lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 127

lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid: - hagist nähtuvalt lõi kostja kolm korda rusikaga magavat hagejat. Seega oli kostja rünne hageja jaoks ootamatu; - kostja põhjustas hagejale kahju tahtlusest; - hagist tulenevalt ei tekitanud kostja hagejale ulatuslike kehavigastusi. Hagejal tekkisid hematoomid kolmes piirkonnas (kukal, kõrva taga, kael), kuid need ei olnud ulatuslikud; - hagist nähtuvalt ei põhjustanud tekitatud kehavigastused hagejale ülemäärast ebamugavust ega kahjustanud tema normaalset eluviisi; - kohtupraktika järgi jääb mittevaralise kahju hüvitis kergete kehavigastuste korral vahemikku ca 200 eurot kuni 500 eurot (Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.– 2019. aastal. Kohtupraktika analüüs, Kätlin Piho, Grete-Liis Kalev, Riigikohus, Õigusteabe- ja koolitusosakond, lk 26-27). Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis leiab kohus, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 300 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on

§ 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 134 lg-d 2 ja 5 ning § 127 lg 6 esimene lause.

1. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 161 lg 1 alusel. Viidatud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palus välja mõista kostjalt advokaadi kulu 200 eurot. Hageja väitel kandis ta kulu seoses 3 õigusabi konsultatsiooniga. Asja materjalidest nähtuvalt tõendab 01.10.2020 arve (tl 52) hageja kulu kandmist. Kohus selgitab, et kohtupraktika järgi saab kohus välja mõista üksnes kulud, mida kulude hüvitamiseks kohustatud isik sai ette näha (Riigikohtu 15.10.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15). Praeguse vaidluse materjalidest ei nähtu, et hagejat esindaks lepinguline esindaja. Kõik toimikus olevad dokumendid on koostatud, allkirjastatud ja esitatud kohtule hageja poolt. Seega ei saanud kostja ette näha, et hagejal võivad tekkida kulud lepingulisele esindajale. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt menetluskuluna advokaadi kulu hüvitamist. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4