← Eesti

1-15-9474/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. märts 2022 Kohtuasja number 1-15-9474 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Dmitri Tepperi (isikukood 36812162726) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. jaanuari 2022 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Dmitri Tepper Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Lõuna pooled abiprokurör Evelin Merilaine Asja läbivaatamise viis Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. jaanuari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Tartu Maakohtu
  5. märtsi 2016 otsusega tunnistati Dmitri Tepper süüdi karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi ning teda karistati 8-aastase vangistusega. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka D. Tepperi kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmisele asus D. Tepper
  6. septembril 2016 ning karistusaeg lõppeb
  7. septembril
  8. Tartu Vangla esitas
  9. jaanuaril 2022 Tartu Maakohtule materjalid D. Tepperi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  10. Tartu Vangla ega prokuratuur D. Tepperi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  11. Tartu Maakohus jättis
  12. jaanuari 2022 määrusega D. Tepperi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  13. Formaalsed eeldused D. Tepperi vabastamiseks on täidetud.
  14. On positiivne, et D. Tepper on vangistuse jooksul olnud pikaajaliselt hõivatud tööga, tal on vabanedes olemas töökoht ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on ta õppinud eesti keelt, on läbinud eesti keele B2-taseme kursuse, tal on väga kõrge õpimotivatsioon ning vabal ajal loeb ja tõlgib ta iseseisvalt raamatuid. Ta on läbinud ka täiendkoolituse/loengusarja „Eesti-Vene kultuurilugu“. Samuti on ta vangistuse jooksul läbinud kaks sotsiaalprogrammi. Sotsiaalprogrammi „Uus suund“ tagasiside kohaselt ei tunnista D. Tepper oma kuritegu. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tagasiside kohaselt on D. Tepperi enesehinnang alanenud, ta tunnistab kohanemisprobleeme ning jääb raskustesse selle põhjendamisel, miks ta kuritarvitas alkoholi. Oma tõekspidamistes on D. Tepper rigiidne, kuid kodutööd esitas õigeaegselt ja tal on olemas motivatsioon elada õiguskuulekalt.
  15. Siiski ei kaalu D. Tepperit positiivselt iseloomustavad asjaolud üles riskitegureid, mis lähtuvad tema käitumismustritest, kuritegude toimepanemise asjaoludest ja eelnevast elukäigust. D. Tepperil on üks kehtiv kriminaalkaristus. See mõisteti talle lapse korduva vägistamise eest. Kuritegu oli äärmiselt raske. Selle teo pani D. Tepper toime oma toona veel alla 10-aastase tütre vastu. Vabaduses ei ole võimalik piirata D. Tepperi suhtlust pereliikmetega. Seetõttu on tema vabaduses viibides jätkuvalt oht alaealistele. Prokuratuuri seisukohast nähtub, et ambulatoorse kohtuseksuoloogilise ekspertiisi kohaselt on D. Tepperil tuvastatud seksuaalsuunitluse häire, s.o pedofiilia. D. Tepper ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, oma süüd ta ei tunnista, süüdistab kohtusüsteemi, endist abikaasat ja kannatanut ning ei mõista oma kuriteo ohtlikkust ja selle tagajärgi kannatanule. Seetõttu puudub tal tõsine tahe ja valmisolek oma käitumismustreid muuta. Riskiteguriks on ka alkoholi tarvitamine: D. Tepper on tunnistanud, et tarvitas viimasel aastal enne vangistust palju alkoholi masenduse ja lootusetuse tõttu. Samuti on riskiteguriks D. Tepperi majanduslik olukord: tal on tasumata võlgu 36 970,59 eurot ja vabanemisfondis 234,05 eurot ning kuigi seda riski saab maandada vabanemisjärgne töökoht, on nõuded siiski äärmiselt suured. Viimaks võib riski täheldada ka suhete ja lähivõrgustiku osas: D. Tepper on nimetanud lähedastena vaid oma õde ja vanemat tütart, tema ema on surnud, isa kohta ei tea ta midagi ning varasemalt kuulus tema suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuna neid asjaolusid arvestades on säilinud oht, et D. Tepper jätkab kuritegude toimepanemist, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Määruskaebus
  16. Maakohtu määruse peale esitas D. Tepper määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Ta mõtles olnu peale ja nüüd ta tunnistab oma süüd ning palub vabandust. Varem ta arvas, et käitus õigesti. Ta püüab olla kristlane, aus eeskätt enda ja jumalaga ning siis ka ligimestega. Kõige kurja juur tema elus on olnud alkohol – sellest tuleb loobuda ja siis kaovad ka paljud halvad asjad tema elus. Ta mõistab, et alkoholiga seonduv risk jääb alatiseks, kuid ta loodab jumala abiga selle riskiga võidelda. Tema tulevikuplaanid seonduvad vabanemise, elukoha, koguduse ja tööga, millest viimane võimaldaks ka võlgu tasuda. Kui kohus teda usaldaks, siis see annaks talle topelt jõudu end muuta. Ta on nõus alluma elektroonilisele valvele ning seltskonna valiks ta kristlikus usus. Vanglas olemine on tulnud talle kasuks, sest ta on saanud kaineks, mõistis, et alkohol ja ka tubakas on talle probleemiks ning ta võib ilma nendeta olla, ta sai kokku heade usuinimestega ja sai juhtnööre, kuidas edasi elada ning oma probleemiga võidelda. Ringkonnakohtu seisukoht
  17. D. Tepperi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest 2

(4)ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus D. Tepperit vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
  2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Seejuures mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema.
  3. D. Tepperi suhtes esineb mitmeid positiivsed asjaolusid, mille tõi välja ka maakohus. Siiski tuleb nõustuda maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles D. Tepperi suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid.
  4. D. Tepper kannab vangistust vägistamise eest. Ta astus ligi kolme aasta vältel mitukümmend korda oma tütrega suguühendusse, hoides teda kinni ning ähvardades teda isegi lastekodusse panemisega. Nende tegude alguses oli kannatanu vaid 6-aastane. Sedavõrd pikaaegne seksuaalne väärkohtlemine võib põhjustada lapsele raskeid tagajärgi nii psüühiliste üleelamiste mõttes kui ka normaalse arengu seisukohalt. Ka Tartu Maakohtu
  5. märtsi 2016 otsusest nähtub, et ekspertiisiakti kohaselt avaldusid kannatanul seksuaalselt väärkoheldud lapsele omased käitumise avaldused ning kuigi tal ei olnud ekspertiisi läbiviimise ajal võimalik diagnoosida juhtunuga seotud psüühikahäireid, toob vanemapoolne usalduse kuritarvitamine sellisel viisil kindlasti kaasa hingelisi läbielamisi ning ei ole välistatud, et edaspidi võib see hakata kannatanu psüühilist seisundit mõjutama. Seega oli toimepandud kuritegu väga raske ning kuivõrd üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, võib D. Tepperilt ka edaspidi karta sedavõrd raskete kuritegude toimepanemist. Selliste kuritegude toimepanemise ohtu suurendab ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et D. Tepperil on diagnoositud pedofiilia ning sellest tingituna võib ta tunda seksuaalset iha laste suhtes ka edaspidi ja tal võib olla raske seda iha kontrollida.
  6. Ohufaktorina näeb ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga sedagi, et seni ei ole D. Tepper oma kuritegu tunnistanud ega mõistnud selle ohtlikkust, ta on süüdistanud kohtusüsteemi, endist abikaasat ja kannatanut. Kuigi määruskaebuses märgib D. Tepper, et nüüd ta tunnistab oma süüd ja palub vabandust, ei ole see ringkonnakohtule veenev. Kui senini ei ole D. Tepper oma tegu tunnistanud, sealhulgas pärast vanglas läbitud sotsiaalprogramme, näib paratamatult, et määruskaebuses toodud väited on kantud vaid eesmärgist saavutada seeläbi oma ennetähtaegne vabastamine. Kui D. Tepper aga tõsimeeli ei saa aru oma lubamatust käitumisest ja selle ohtlikkusest, ei ole mingisugust tõsiseltvõetavat alust loota, et ta tulevikus enam samamoodi ei käitu.
  7. Põhjendatult käsitles maakohus ohufaktorina ka D. Tepperi võimalikku alkoholi tarvitamist. Vangla iseloomustusest nähtub, et enne vangistust tarvitas ta palju alkoholi, kuna tundis masendust ja lootusetust. Sotsiaalprogrammi tagasiside kohaselt ei osanud ta väga hästi välja tuua põhjuseid, mis viisid tema alkoholi kuritarvitamiseni. Ka määruskaebuses tunnistab D. Tepper, et alkoholi tarvitamine oli talle probleemiks. Enda sõnul ei soovi ta vabaduses alkoholi tarvitamist jätkata. Vabaduses, kus alkohol on kergesti kättesaadav, ei pruugi sellest hoidumine olla siiski lihtne ning võimalike eluraskuste ilmnemisel ei saa välistada, et D. Tepper siiski jätkab alkoholi tarvitamist. 3
(4)Alkoholi tarvitamine võib mõjutada negatiivselt isiku võimet oma käitumist kontrollida, mistõttu võivad alkoholiga kaasneda ka uued kuriteod.
  1. Erinevalt maakohtust ei näe ringkonnakohus aga olulist ohtu D. Tepperi majanduslikus olukorras ning tema suhtlusringkonnas. Seda põhjusel, et eelkõige on D. Tepperilt alust karta seksuaalse iseloomuga kuritegude toimepanemist ning selliste kuritegude ohtu tema majanduslik olukord ja suhtlusringkond ilmselt oluliselt ei mõjuta. Tõsi, majanduslike raskuste ilmnemisel võib mõnevõrra suureneda oht, et D. Tepper jätkab alkoholi tarvitamist, et sel viisil sisemisi pingeid leevendada. Samuti võib võimalike pingeolukordadega toimetulekut raskendada see, et D. Tepperil ei ole eriti toetavaid lähedasi, kellelt tuge otsida. Siiski ei saa D. Tepperi majanduslikku olukorda ja suhtlusringkonda pidada sedavõrd olulisteks riskiteguriteks, et põhjendada nendega tema vabastamata jätmist. Seejuures ei näe ringkonnakohus olulist ohtu ka selles, et varem suhtles D. Tepper kriminaalse taustaga isikutega, kuna tema praegust ja ainukest kehtivat kriminaalkaristust ei ole kuidagi alust seostada selliste isikute võimaliku negatiivse mõjuga. Siiski on ka neid asjaolusid kõrvale jättes alust arvata, et D. Tepperi uue kuriteo toimepanemise oht on jätkuvalt liiga kõrge ning ennetähtaegse vabastamisega kaaneva katseaja, käitumiskontrolli ja võimaliku elektroonilisele valvele allumise kohustusega ei saa seda ohtu piisavalt maandada. Seda põhjusel, et ükski nimetatud asjaolu ei saa kindlustada, et D. Tepper ei jätka vabaduses seksuaalse iseloomuga kuritegude toimepanemist.
  2. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. jaanuari 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.