KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4929 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ingeri Tamm ja Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- jaanuari 2022 määrus Ivar Voiti tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ivar Voiti (ik 37612076025) kaitsja Eve Jundas, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- jaanuari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saavad prokuratuur, kannatanu advokaadist esindaja või kahtlustatava advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil nad said vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidid teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Harju Maakohus karistas I. Voiti
- jaanuari 2013 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi vangistusega 8 aastat, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
- märtsi 2011 poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 3 aasta vangistuse võrra. I. Voiti liitkaristuseks mõisteti 11 aastat vangistust alates tema kinnipidamisest, s.o
- jaanuarist
- Karistuse lõpptähtaeg saabub
- detsembril
- Viru Vangla esitas maakohtule materjalid I. Voiti tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Arvestades tema ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla vabastamist. Prokuratuur ei toeta samuti I. Voiti tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
- Viru Maakohtu
- jaanuari
- a määrusega jäeti I. Voit vaatamata formaalsete aluste esinemisele tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel.
- I. Voiti kõrgemat retsidiivsusriski näitavad tema karistusandmed ning iseloomustatavad andmed. Vangistatu ei ole käitunud karistuse kandmise ajal õiguspäraselt – tal on 10 distsiplinaarkaristust (kartserkaristus) tööle mitteasumise eest. Seetõttu kahtles kohus, kas isiku käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. I. Voiti on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tal on kaks kehtivat karistust. Vanglas on I. Voit neljandat korda. Kõik toimepandud kuriteod on isikuvastased. Varasemalt on I. Voiti karistatud kehalise väärkohtlemise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Käesolevalt kannab ta karistust tapmise eest, s.o vägivaldsustase on suurenenud. Praeguse kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivne käitumine ja kättemaksumotiiv. Viimasest otsusest nähtuvalt tegutses ta kättemaksust, lüües noaga kannatanut vasakule poole selga ning põhjustades kannatanu surma koha peal. Kuriteo pani ta toime katseajal, olles karistatud kehalise väärkohtlemise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Uue raske isikuvastase kuriteo toimepanemine katseajal näitab I. Voiti ohtlikkust ning annab aluse prognoosida samasuguse käitumise kordumist. Kohus ei näinud asjaolusid, millest järeldada, et vangistuses viibitud aja jooksul on I. Voiti uue kuriteo risk väga madal.
- Uue kuriteo riski nägi maakohus alkoholis ja narkootikumides. Viimase kuriteogi pani I. Voit toime alkoholi ja narkojoobes. I. Voit on sünteetiliste opiaatide juhutarvitaja, kes esimest korda proovis narkootikume alaealisena. Ta on korduvalt sooritanud kuritegusid alkoholijoobes. Alkoholi kuritarvitamisega seotud probleeme ta varem eitas ning hakkas alles „Eluviisitreeningu“ läbimisel mõistma tarvitamise negatiivseid mõjusid. Vaatamata sotsiaalprogrammi läbimisele kahtles kohus, kas I. Voit, arvestades tema varasemaid kokkupuuteid sõltuvusainetega, suudab pidada karsket eluviisi ja uusi kuritegusid mitte toime panna.
- Uue kuriteo riski kätkeb endas ka I. Voiti impulsiivsus ja vägivaldus, hetkeemotsiooni ajel tegutsemine ning oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine. Probleeme lahendab I. Voit vägivallaga ning süüdistab probleemides teisi või saatust. Kergekäeliselt võib ta teiste tegusid tõlgendada otsese solvangu või endavastase rünnakuna, oskus teiste inimeste seisukohtadega arvestada on puudulik. I. Voiti empaatiavõime on pinnapealne ning ta ei väärtusta ühiskonna norme ja reegleid. Varasemad vangistused isiku käitumises muutusi ei toonud, mistõttu nägi kohus I. Voiti isikus ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Ka I. Voiti usklikuks hakkamine ja tervislik seisund ei pannud kohut meelt muutma – kui inimesel on probleemid alkoholi ja narkootikumidega ning ta tegutseb impulsiivselt ja lahendab probleeme vägivallaga, ei takista ka usk ega haigus teda uusi kuritegusid toime panemast. I. Voiti vabastamist ei toeta ka vangla ja prokuratuur.
- Kokkuvõtlikult leidiski maakohus, et vaatamata positiivsetele asjaoludele (elukoht, erinevates sotsiaalprogrammides osalemine, vestlused psühholoogidega, põhiharidus ning lähisuhtevõrgustik) on uue kuriteo risk endiselt liialt suur. Määruskaebus
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada I. Voit talle mõistetud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt.
- Kaitsja E. Jundase arvates on maakohus piisava tähelepanuta jätnud iseloomustuses toodud positiivsed asjaolud ja tõendid. Küllaldaselt ei ole hinnatud seda, et I. Voitil on elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik. Elukaaslane on nõus teda vabanemisel aitama. Vanglas viibimise ajal on suhted toetavad ja soojad. Tööle asuks I. Voit SKKRENTi. I. Voit on 45- aastane, st tal on viimane aeg end muuta. Karistusaja lõppemisel ei pruugi tema olukord nii positiivne enam olla.
- Vastuoluliselt on arvestatud I. Voiti sisemaailmas toimunud muutustega – kohus pidas ühest küljest positiivseks täitmiskava täitmist, ent leidis, et nendele asjaoludele tuginevalt ei saa 2
(5)kindlalt uskuda I. Voiti paranemisele ja korralikule elule asumise soovi. Arvestama pidanuks I. Voiti soovi elada vabaduses korralikult, suhelda lapsega ja teda materiaalselt aidata. Maakohus tegi ekslikud järeldused tuginedes I. Voiti karistusele eelnenud ajast, ent tal ei ole diagnoositud alkoholi ja narkootikumide sõltuvust. Ta on läbinud vangistuses kõik vajalikud programmid, psühholoogiga vestelnud ning omandanud kõik vajaliku. Tal puuduvad konfliktid ja kriminaalsed hoiakud. Ekslik on maakohtu järeldus, et I. Voiti paranemise teele asumine ei ole usutav ning et ta võib vabaduses toime panna uusi kuritegusid.
- Vabanemisel soovib I. Voit hakata likvideerima võlgnevusi (46 295 eurot). Käimas on I. Voiti võlgadest vabastamise menetlus (vt Harju Maakohtu
- septembri 2015 a määrus). Võlgnevusi soovib ta likvideerida mh II pensionisamba arvelt tagastatava rahaga.
- Ebaõige hinnangu on antud I. Voiti distsiplinaarkaristustele. Määruses puudub hinnang mittetöötamise põhjustele. I. Voiti tervisliku seisundiga ei ole arvestatud. Ta selgitas, et nakatus vanglas hepatiiti ning on korduvalt püüdnud vanglaametnikele oma olukorda selgitada. Alates
- a on ta pöördunud abi saamiseks arstide poole. Ta on kohtule esitanud mittevaralise kahju nõude. Maakohus jättis arvestamata I. Voiti vaimse seisundi. Vaatamata I. Voiti selgitustele, et ta võib töötada vaid 2 h päevas, jätkasid ametnikud tema tööle sundimist ja karistamist.
- Määrusest ei tulene, millel põhineb I. Voiti negatiivne ohuprognoos, sest arvulised näitajad (üldise korduva kuriteo tõenäosus 2 aasta jooksul 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 43%) ei võimalda järeldada uute kuritegude toimepanemise ohtu. Ebaõige on maakohtu hinnang uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse kohta.
- Kõik eeldused I. Voiti ennetähtaegseks vabastamiseks kriminaalhooldaja järelevalve alla on täidetud. I. Voiti ennetähtaegse vabastamise efektiivsus on suurem karistuse lõpunikandmisest. Ennetähtaegse vabastamise korral saaks ta näidata oma suutlikkust elada õiguskuulekalt. Käitumiskontrollile allutamine ja lisakohustustega koormamine maandaks piisavalt uute süütegude toimepanemise riske.
- I. Voit esitas taotluse, milles palub lisada kohtumaterjalide hulka Viru Vangla käskkirja. Käskkirjast on näha, et Viru Vangla on I. Voiti määranud tööle pikkusega 2 h päevas. Vanglas nakatus ta hepatiiti, millega seoses lõi välja psoriaas. Lahtiste haavadega on elu raskendatud ning ta peab hoidma kaaskinnipeetavatest eemale, et neid mitte nakatada. Lisatud on ka väljavõte haigusloost. I. Voit tegi
- jaanuaril 2022 toimunud kohtuistungil taotluse antud käskkirja kohta, kuid kuna videolevi oli halb, siis ei saanud ta aru, et peab selle edastama posti teel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski. Teisisõnu saab lõpetada ainult sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse normi rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt RKKKm 1-09-14104/142 p 18). Praegusel juhul ringkonnakohtu seisukohal sellist kaalutlusviga ei esine.
- Esmalt ei nõustu ringkonnakohus kaitsja etteheitega selle kohta, et maakohus on piisava tähelepanuta jätnud iseloomustuses toodud positiivsed asjaolud ja tõendid. Maakohus on 3
(5)arvestanud positiivsete asjaoludena nii I. Voiti elukohaga, samuti sellegagi, et süüdlasel on toetav sotsiaalvõrgustik ning elukaaslase tugi. Maakohus on I. Voiti ennetähtaegset vabastamist toetavaid asjaolusid (sh individuaalse täitmiskava täitmist) analüüsinud põhjalikult kolmes lõigus, mistõttu ei saa käesoleval juhul väita, et need põhjendused oleksid ebapiisavad või mitteküllaldased. Põhjendamiskohustuse rikkumist saab kohtule ette heita siis, kui mõnes olulises küsimuses ei ole üldse seisukohta võetud. Pigem ei ole määruskaebuse esitaja rahul kohtu lõppjäreldusega. Ka ei jaga ringkonnakohus kaitsja kartust, et karistusaja lõppemisel ei pruugi I. Voiti olukord nii positiivne enam olla – iseloomustusest nähtuvalt on süüdlane olnud paarissuhtes pikemat aega ning tema suhted on head ja toetavad. Ilmselgelt ei muutu see asjaolu ka karistuse ärakandmisel. Niisamuti on tal vabanemisel elukoht – tähtajatu üürilepinguga korteris, mille omanik on nõus I. Voiti elamaasumisega üüripinnale. Praegu üürib korterit elukaaslane. Varasemaltki on I. Voiti suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist käsitlevates määrustes toodud välja elukoha, töökoha ja toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu. See ei ole aastate jooksul muutunud. Karistusaeg lõpeb aga
- a detsembris.
- Määruskaebuse kohaselt on maakohus liigselt arvestanud I. Voitile määratud distsiplinaarkaristustega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa selle asjaoluga arvestamisele liigse kaalu panemist maakohtule ette heita. Kohtupraktikas on tõepoolest juurdunud arusaam, et kui isik jätkab ka range järelevalve tingimustes õigusrikkumiste toimepanemist, siis eelduslikult ei kujune tema käitumine vabaduseski seaduskuulekaks. I. Voitil on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Ehkki I. Voit põhjendab neid oma tervisliku seisundiga, nähtub iseloomustusest, et I. Voit on aastaid töötamisest keeldunud. Vangla arvates keeldub I. Voit pakutavast majandustööst antisotsiaalsete hoiakute tõttu. Kohtukolleegium peab vajalikuks selgitada, et kinnipeetava distsiplinaarkaristuste osas tuleb kohtul nii rikkumise olemasolu kui ka rikkumiste toimepanemise asjaolude osas lähtuda distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
- aprilli 2019 kohtumäärus asjas 1-16-9898, p-d 34–35). Ükski I. Voitile distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadest ei ole kehtetuks tunnistatud. Samuti pole ühegi käskkirja kehtivust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 1 alusel esialgse õiguskaitse korras peatatud. Seega on käskkirjade resolutiivosad kohustuslikud ka nii maakohtule kui ka ringkonnakohtule endale. Kohtukolleegium leiab, et maakohtul puudus vajadus hakata hindama I. Voiti mittetöötamise põhjuseid. Maakohus lähtus korrektselt distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadest. Küll aga väärib märkimist, et käskkirjadest ei nähtu, et kinnipeetav oleks viidanud tervisega seonduvatele probleemidele või soovinud enda tervisliku seisundi hindamist. Nagu I. Voit isegi märgib, on tal lubatud 2 h päevas kergemaid töid teha. Seda kinnitab ka käskkirjades märgitu: kinnipeetav I. Voit määratud tööle majandustöödele tähtajatult alates
- veebruarist
- Erisusena on välja toodud, et kinnipeetav on töövõimeline kergematel majandustöödel kuni 2 h päevas, raskusi mitte tõsta. I. Voit põhjendab tööst keeldumist psoriaasist tekkinud lahtiste haavadega ning sooviga mitte nakatada teisi kaaskinnipeetavaid. Siiski võib öelda, et võimalik psoriaasi kahtlus on tekkinud alles
- a, mida näitab I. Voiti poolt lisatud väljavõte arstitõendist. Tööst keeldunud on I. Voit aga ammu enne sedagi. I. Voiti tingimisi ennetähtaegse vabastamise eduväljavaateid tulevikus suurendaks kindlasti vanglas töötamine.
- Asjakohatuteks peab kohtukolleegium määruskaebuse viiteid õiguskantsleri kirjale, sest ringkonnakohus ei aruta süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses süüdlasele vangla poolt määratud distsiplinaarkaristuste sisulist põhjendatust ja proportsionaalsust.
- Ehkki kohtukolleegium nõustub sellega, et 45- aastasel I. Voitil oleks viimane aeg alustada seaduskuulekat elu, tuleb ennetähtaegse vabastamise menetluses siiski vaadata, milline oleks perspektiiv isiku vabastamisel. Maakohtu arvates ei ole I. Voiti uue kuriteo risk madal. Esiteks võib seda järeldada hulgalistest distsiplinaarrikkumistest vangistuses. Teisalt ei ole I. Voiti 4
(5)õiguskuulekal teel käima pannud arvukad varasemad kriminaalkaristused ega korduvad vangistusedki. Viimase raske isikuvastase teo pani ta toime katseajal olles. Kolmandaks viitas maakohus ohukohana isiku hoiakutele – I. Voiti iseloomustatakse kui puuduliku empaatiavõimega inimest, kes võib panna kuritegusid toime kättemaksuhimust (selle väite sidus maakohus viimase kuriteo asjaoludega). Maakohus nägi uue kuriteo riski ka I. Voiti impulsiivsuses ja vägivaldsus, hetkeemotsiooni ajel tegutsemises, samuti ei mõtle I. Voit oma tegude tagajärgedele, lahendab probleeme vägivallaga ning süüdistab teisi inimesi või saatust. Kergekäeliselt võib ta teiste tegusid tõlgendada otsese solvangu või endavastase rünnakuna. Kui nendele riskifaktoritele lisada veel süüdlasel enne vangistust väljendunud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, on arusaadav, et üksnes isiku seaduskuulekust lubavatele tõotustele ei saa panna ülekaalukat rõhku. Sõltuvusdiagnoosi puudumine ei tähenda, et isikul üleüldse alkoholi ja/või narkootikumidega probleeme ei ole. Kriminaalmenetluslikele kogemustele ja kohtupraktikale toetudes nõustub ka ringkonnakohus, et I. Voiti puhul esineb uute kuritegude oht. Kahtlemata peab ringkonnakohuski väga positiivseks I. Voiti osalemise rehabiliteerivates tegevustes, ent nagu elus üldiselt, tuleb saadud teadmisi ka ellu rakendada. Kas I. Voit suudab vabaduses korralikult elada ja oma teisedki lubadused ja plaanid täita, näitab seega vaid aeg. Tingimisi ennetähtaegselt vabastamise jaoks ei piisa vaid sellisest soovist. Peab eksisteerima ka põhjendatud alus oodata, et isik enam uusi kuritegusid toime ei pane. I. Voiti ja tema kaitsja mittenõustumine maakohtu järeldusega ei muuda tema seisukohta ekslikuks. 21. Kaheldavaks peab ringkonnakohus ka määruskaebuse etteheidet vabanemisel võlgnevuste likvideerimise soovi osas – nimelt on ka vanglas viibides I. Voitil olnud võimalus alustada nende vähendamist töötamisega, millest ta aga on keeldunud. 22. Määruskaebuse kohaselt ei võimalda vangla iseloomustuses toodud arvulised näitajad järeldada, et esineks I. Voiti poolt uute kuritegude toimepanemise risk. Ringkonnakohtu arvates ei tuginenud maakohtu järeldus uute kuritegude toimepanemise riski kohta riskiprotsentidel, vaid hinnates kogumis KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid. 23. Ringkonnakohus ei saa nõustuda määruskaebuses leiduva etteheitega, et maakohtu määrusest ei tulene, millel põhineb I. Voiti negatiivne ohuprognoos. Maakohus on igakülgselt analüüsinud I. Voiti tingimisi ennetähtaegse vabastamisega seotud asjaolusid, omistamata ühelegi neist ebaõiget kaalu. Kuna kohtukolleegiumi maakohtu määruses kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb see KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 juhindudes jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Ingeri Tamm /allkiri/ Erkki Hirsnik 5
(5)