Obsah (9)

§ 141§ 263§ 121§ 4231§ 199§ 64§ 349§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. märts 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-6472 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

§ 141

lg 1 - § 25 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 263

lg 1 p 1 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega,

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega,

§ 4231

järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ning

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks kuritegude kogumis 2 aastat 3 kuud vangistust, mille hulka luges eelvangistuses viibitud 3 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 02.06.2020, millest alates isik viibib vahistatuna vanglas. Lisaks karistas Harju Maakohus Vjatšeslav Kogutit

§ 349

järgi rahalise karistusega50 päevamäära summas 500 eurot, mille määras täideviimisele iseseisvalt.

1. Tartu Vangla esitas 22.11.2021 Tartu Maakohtule materjalid Vjatšeslav Koguti enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 1 2.
2. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Vjatšeslav Koguti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
3. Tartu Maakohus jättis 26.01.
4. a määrusega Vjatšeslav Koguti vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
5. Maakohus tuvastas, et Vjatšeslav Koguti suhtes on täidetud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Positiivne on see, et tal on vabanedes olemas nii elu- kui ka töökoht, samuti toetavad lähedased. Samas leidis maakohus, et Vjatšeslav Koguti vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole siiski põhjendatud, arvestades tema varasemat elukäiku ja retsidiivsusriski. 3.
6. Esmalt märkis maakohus, et Vjatšeslav Kogutit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kehtivaid karistusi on tal kolm. Kuritegusid on iseloomustuse andmetel pannud toime alates aastast 1998, mistõttu võib öelda, et isikul on pikk kuritegelik karjäär ning väljakujunenud kuritegevust pooldav eluviis. Toimepandud kuritegude ampluaa on olnud väga lai. Soodusteguriks on olnud puudulikud probleemilahendusoskused, mõjutatavus ning oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine. Praeguse kuriteo puhul on lisandunud ka seksuaalne motiiv. Ta kannab viiendat reaalset vangistust, mis näitab, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole toonud kaasa muutust isiku eluviisides. Samuti ei ole kinnipeetav pidanud käesoleva vangistuse jooksul kehtivatest reeglitest kinni. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud kambris isevalmistatud veekeeduseadme hoidmise ning töökohustuse eiramise eest. Lisaks oli kohtule materjalide esitamise ajal menetluses veel ühel korral (22.10.2021) tööst keeldumine. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et vangistuse jooksul on esinenud korduvaid intsidente seoses korraldustele allumatusega. Kohaldatud on korduvalt julgeolekuabinõusid. Seega ei ole Vjatšeslav Kogut ka kinnipidamisasutuses järginud kehtivaid norme, mistõttu puudub vähimgi alus eeldada, et isik suudaks ennetähtaegsel vabanemisel jätkata elamist õiguskuulekalt ning järgida käitumiskontrolli nõudeid. Seda enam, et süüdimõistetu on varasemalt ühel korral kriminaalhooldusel viibinud, kuid vahistati enne katseaja lõppu kahtlustatavana uue kuriteo toimepanemises. 3.
7. Negatiivselt iseloomustab Vjatšeslav Kogutit seegi, et ta on määratud ajavahemikuks 22.09.2021 – 22.09.2022 tööle koristajana, kuid iseloomustuse esitamise seisuga ta tööle asunud ei ole. Samuti ei ole Vjatšeslav Kogut olnud nõus läbima seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi Uus Suund, sest eitab seksuaalkuriteo toimepanemist. Kohtule saadetud avalduses ja ka kohtuistungil süüdistas ta vanglat selles, et ei ole saanud resotsialiseerumiseks tuge, sest ei ole saanud osaleda programmis ning käia tööl. Vjatšeslav Koguti väidetu näitab, et ta püüab pisendada enda süüd ning lükata vastutuse teistele. Kuna ta ei ole programmides osalenud ega ole saanud sellest tulenevalt kuritegude toimepanemist soodustanud tegureid analüüsida, siis ei ole võimalik anda hinnangut, kas isiku mõtteviisis ja hoiakutes on toimunud muutusi õiguskuulekuse suunas või mitte. Vastutuse eitamine ning rolli pisendamine viitab sellele, et mõistetud karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki ning kinnipeetav ei ole mõistnud toimepandud kuritegude raskust ning seda, et selliseid tegusid ei tohi korrata. Lisaks viitab toimepandud kuritegude eitamine ning oma rolli mittenägemine sellele, et süüdimõistetu ei ole valmis kuritegude põhjuseid analüüsima ega oma eluviisis õiguskuulekuse suunas muutusi tegema. 3.
8. Maakohus leidis, et positiivselt iseloomustab süüdimõistetut see, et tal on vabanemisel olemas garanteeritud töökoht WeldMarine OÜ-s. Samas on ta varasemalt töötanud vaid ühel ametlikult töökohal, ka mitteametlikult fassaaditöödel, ning olnud Töötukassas arvel. 2 Kuritegusid on toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil, kui ei tulnud majanduslikult toime. Tal on suured rahalised nõuded – 22 804 eurot – samas vabanemisfondis on 78 eurot. Vangistuses tööle asunud ei ole, vanglameedikud tööst vabastust ei andnud. Kõik eelnev annab aluse kahelda tema motivatsioonis töötada ametlikul töökohal ning seda ka hoida. Lisaks ei äratanud maakohtus usaldust ettevõtte taustainfo. 3.
9. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol, ka vägivallategusid on toime pannud alkoholijoobes. Kuigi süüdimõistetu möönab iseloomustuse kohaselt ka ise, et alkoholijoobes muutub ta vägivaldseks, siis alkoholi tarvitamist Vjatšeslav Kogut enda jaoks probleemiks ei pea. Varasema vangistuse ajal on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid programmi kordamisest huvitatud ei ole, kuna leiab, et teab selles sisalduvaid põhimõtteid. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta enne vangistust alkoholi piiratud kogustes ning vaid loetud kordadel. Küll aga oli ta viimase kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes, mis näitab, et varasemalt läbitud sotsiaalprogramm ei ole soovitud mõju avaldanud ning süüdlane on jätkanud alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda on viinud uute kuritegude toimepanemiseni. Määruskaebus
10. Tartu Maakohtu 26.01.
11. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Vjatšeslav Kogut, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades temale

§ 75lg 2 p-des 2, 4, 7, 9 sätestatud kohustusi.

Lisaks kohustub ta alluma

§ 75lg 1 p-des 1-5 sätestatud nõuetele.

4.

1. Maakohus on tuginenud vangla iseloomustusele, mis on koostatud arhiveeritud karistuste põhjal ning samuti on vangla esitanud kohtule valeandmeid tööst ja kursusest keeldumise osas. Tööle ei läinud ta tervisliku seisundi tõttu ning seaduse kohaselt ei ole ta kohustatud töötama, kui tal on tugev peavalu (VangS § 37 lg 1, lg 2 p 3 ja § 38 lg 22), ning teistel päevadel ei antud talle võimalust töötada. Individuaalset täitmiskava on talle koostatud kolmel korral, kuid reaalselt ei ole võimaldatud tal ühelgi kursusel osaleda. Vangla juhtkond ei ole võimeline looma olukorda, kus ta saaks resotsialiseeruda. 4.
2. Vanglaametnikud teevad tema suhtes kuritegelikke ja õigusvastaseid toiminguid ning peksid teda ja tekitasid temale erinevaid traumasid. Samamoodi on käitunud ka varasemalt. Nad hoiavad teda pidevalt üksinda, millega seavad reaalselt ohtu tema elu ja tervise. Mitmed rikkumised on arutusel nii prokuratuuris kui ka kohtutes. 4.
3. Tal on olemas perekond, elu- ja töökoht. Ta kaotab kõik, kui ta jääb vanglasse. Analoogiline olukord oli tal
4. aastal ja see ei viinud millegi heani. Vanglas halvenevad tema psüühiline ja tervislik seisund, millega kohus ei arvestanud. Samuti ei võtnud kohus arvesse vabaduses mitteviibivate isikute kohtlemise osas Covid-19 tingimusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Vjatšeslav Koguti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
6. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge 3 materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Vjatšeslav Kogutil on õigus, et arhiveeritud karistustele tuginemine tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ei ole lubatud. Küll on Riigikohus 07.02.
3. a määruses kriminaalasja nr 1-14-10087 punktis 34 selgitanud, et kohtul ei ole lubatud arvestada tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arhiveeritud (kustunud) karistusi, kuid sellist keeldu ei ole vanglal iseloomustust koostades, kuna tulenevalt KarRS § 20 lg 1 p-st 8 on vanglal õigus saada arhiivist andmeid kriminogeensete riskide hindamiseks (vt sama määruse punkti 35). Seetõttu ei saa vanglale ette heita iseloomustuses arhiveeritud karistustele viitamist. Samas tähendab see kohtu jaoks seda, et kui vangla iseloomustus sisaldab viiteid ka arhiveeritud karistustele, siis peab kohus otsustust tehes arvestama vaid kehtivatega. Vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 5 lg-s 2 on loetletud erandid, millal on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine nende erandite alla ei kuulu.
4. Vjatšeslav Kogutil on karistusregistri väljavõtte andmetel kolm kehtivat karistust, millest viimast ta vanglas praegu ka kannab. Kuna maakohus on määruses märkinud, et isiku kuritegelik eluviis sai alguse juba
5. aastal, kuid kehtivate otsuste järgi on teda karistatud kuritegude toimepanemise eest alates
6. aastast, ning viidanud ka korduvale mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mida samuti kehtivate karistuste seas ei ole, siis tuleb need viited arhiveeritud karistustele maakohtu määrusest välja jätta. Küll aga ei ole see endaga kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemist ning maakohus on jõudnud ülejäänud põhjenduste kaudu veenvalt seisukohale, et Vjatšeslav Koguti vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik.
7. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20).

1. Vjatšeslav Kogutil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust – 15.06.2021 karistati teda selle eest, et ta hoidis kambris isevalmistatud veekeeduseadet ning 13.10.2021 karistati teda selle eest, et ta eiras töökohustust. Ringkonnakohus möönab, et 13.10.
2. a käskkirja distsiplinaarkaristuse määramise kohta on kinnipeetav vaidlustanud (haldusasi nr 3-21-2727, kaebus võeti 10.02.2022 menetlusse), kuid kuni käskkirja kehtetuks tunnistamiseni on tegemist kehtiva distsiplinaarkaristusega (vt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-d 1 ja 2). Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et Vjatšeslav Kogut ei ole suutnud kahel korral järgida vangistuse kandmisega kaasnevaid reegleid nõuetekohaselt. See aga näitab, et tegemist on isikuga, kes ei taha ega suuda alluda korrale ning käitub nii nagu tema heaks arvab. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole arvestades eeltoodut alust arvata, et süüdimõistetu suudaks täita kriminaalhooldusega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja määratavaid kohustusi, kuigi ta seda määruskaebuses väidab. Ka on materjalidest näha, et tema suhtes on korduvalt kohaldatud julgeolekuabinõusid, mis samuti seab kahtluse alla suutlikkuse käitumiskontrolli nõuetele alluda. 4
3. Kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Vjatšeslav Kogut on määratud tööle ajavahemikuks 22.09.2021 – 22.09.2022 ning iseloomustuse koostamise ajaks ei olnud kinnipeetav tööle asunud, ta on keeldunud tööst. Kuigi Vjatšeslav Koguti sõnul on tal töötamisest keeldumiseks põhjus olemas (tervislik seisund, pea valutas), on talle selle tõttu määratud distsiplinaarkaristus, mis on hetkel ka kehtiv (vt käesoleva määruse p-i 9). Seega ei ole ta individuaalses täitmiskavas seatud eesmärke töötamise osas täitnud. Samuti ei ole ta läbinud sotsiaalprogrammi „Uus suund“, mis on suunatud seksuaalkurjategijatele. Arvestades seda, et Vjatšeslav Kogutit on karistatud ka vägistamise katse eest, on selle läbimine seksuaalkuritegude toimepanemise riski maandamiseks väga oluline. Kuigi Vjatšeslav Kogut väidab, et vangla ei ole temale seda võimaldanud, jäävad tema sõnad paljasõnaliseks ning puudub igasugune alus arvata, et vangla on selles osas esitanud valeinfot. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi kui vangla ei ole võimaldanud tal veel taasühiskonnastavates tegevustes osaleda, ei mõjuta see kohtu otsustust ennetähtaegse vabastamise osas, sest igal juhul on uute kuritegude toimepanemise riski maandavad tegevused läbimata.
4. Vjatšeslav Kogut on mitmed vägivallaga seotud kuriteod pannud toime alkoholi tarvitanuna. Samas on vangla iseloomustusest näha, et kinnipeetav alkoholi tarvitamist probleemiks ei pea, kuid nentis, et on muutunud siis ka vägivaldseks. Kuigi Vjatšeslav Kogut leidis kohtuistungil, et peab loobuma alkoholi tarvitamisest ja vanade tuttavatega suhtlemisest, on tal varasemalt korduvalt see võimalus olnud, mistõttu jäävad need väited paljasõnaliseks. Talle anti võimalus osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Ta ei soovinud seda teha põhjusel, et läbis programmi juba
5. aastal. See näitab, et süüdimõistetu ei suhtu alkoholiprobleemi piisava tõsidusega ning ka seda, et varasem sekkumine ei mõjutanud tema mõtteviisi. Seetõttu on Vjatšeslav Koguti puhul suur oht, et ta jätkab peale vabanedes alkoholi tarvitamist, mis suure tõenäosusega viib ka uute kuritegude toimepanemiseni. Seda kinnitab varasem elukäik.
6. Ringkonnakohus leiab, et arvestades Vjatšeslav Koguti varasemat elukäiku, ennekõike korduvat karistatust, on võimalik tema ennetähtaegne vabastamine vaid siis, kui uute kuritegude toimepanemise risk on äärmiselt madal. Süüdimõistetu kannab karistust nii isiku-, vara-, liikluskui ka avaliku korra vastaste kuritegude toimepanemise eest, mis ohustavad nii teiste inimeste elu, tervist kui ka vara. Lisaks on teda varasemalt karistatud nii kehalise väärkohtlemise (mille pani toime vanglas), varguste kui ka röövimiste eest. Seega ei ole varasemad karistused mõjutanud Vjatšeslav Kogutit asuma elama õiguskuulekalt, kuivõrd ta jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist. Väheoluline ei ole ka see, et Vjatšeslav Kogut viibis vangistuses pikka aega, vahemikus 25.01.2014 – 20.05.2019, kuid ka see ei avaldanud talle mingit mõju. Lisaks on karistusregistri väljavõttest näha, et teda on karistatud kahel korral väärteokorras tegude eest, mille ta pani toime ajal (teod 18.08.2020 ja 29.01.2021), mil ta juba kandis käesolevat karistust. Ka see näitab ilmekalt, kui väheoluliseks peab Vjatšeslav Kogut seaduskuulekat käitumist.
7. Vjatšeslav Kogutil on vabanemisel olemas elukoht, väidetavalt ka töökoht, samuti lähedased, kes on valmis teda toetama, kuid see kõik ei ole piisav, et tagada tema seadusekuulekus. Nii oli tal ka varasemalt olemas elukoht ja lähedased, mis aga ei hoidnud kuritegude toimepanemist ära.
8. Vjatšeslav Koguti sõnul halvenevad vanglas tema psüühiline ja tervislik seisund. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna see väide alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistuse kandmisest vabastamiseks. Mingeid raskeid haigusi meditsiiniosakonna andmetel kinnipeetaval ei ole, ta saab psühhotroopset ravi. Oma füüsilist tervist peab ta vangla 5 iseloomustuse kohaselt ise heaks, kuid on pidevad peavalud. Isegi juhul, kui vangistus on Vjatšeslav Koguti vaimset tervist halvemuse suunas mõjutanud, on vastav ravi talla vanglas tagatud. Vjatšeslav Kogutil tuleb arvestada sellega, et tema enda käitumine, kuritegude toimepanemise jätkamine, on sellise olukorra tinginud. Ka ei mõjuta Covid-19 viirusest tingitud erinevad piirangud kuidagi kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist. Kohus saab lähtuda vaid

§ 76lg-s 4 toodud asjaoludes.

1. Vjatšeslav Koguti etteheited selle kohta, et vanglaametnikud kasutavad tema suhtes vägivalda või teostavad õigusvastaseid toiminguid, jäävad tähelepanuta, kuna ei kuulu käesolevat asja lahendava kohtu pädevusse. Vjatšeslav Kogutil on võimalik esitada vastav avaldus nii vangla direktorile, halduskohtule kui ka prokuratuurile.
2. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Vjatšeslav Koguti suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldus ja käitumiskontrolli nõuded, ka elektrooniline valve, mida kinnipeetav määruskaebuses palus enda suhtes kohaldada, ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Lisaks puudub kindlus, et süüdimõistetu on võimeline täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus sisuliselt muutmata, jättes sellest välja viited arhiveeritud karistustele. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6