Obsah (11)

§ 1132§ 402§ 396§ 8§ 76§ 82§ 415§ 416§ 101§ 397§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-129334 Tsiviilasi Nord Collect OÜ hagi L. N. vastu võ

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt

§ 1132lõikele 1.

Lepingu kehtivuse ajal on Monefit Estonia OÜ saatnud kostjale 3 tasulist meeldetuletuskirja kogumaksumusega 15 eurot.

1. Hageja tõi 18.01.2022 kohtule esitatud menetlusdokumendis esile, et kostja on hagiavalduse vastusele lisanud panga väljavõtted, kust on näha et kostja on teinud Monefit Estonia OÜ-le lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid. Kõik tagasimaksed, mis on tehtud kostja poolt võlgnevuse tasumiseks, on lahti kirjutatud hagiavalduses ning arvesse võetud. Kostja ei ole põhjendanud oma seisukohta, miks hagiavalduse järgi nõutav summa on vale ning ei esitanud korrektsed vastuväited hagile. Enne kohtusse saatmist on hageja korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida, kuid kostja tahtlikult ignoreeris kirju ning ei täitnud oma kohustust. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja esitas 08.12.2021 puuduliku vastuse hagiavaldusele, milles vaidles tema vastu esitatud nõuetele vastu. Kostja väitel on võlanõudes valed summad ja valed intressid. Kostja esitas 27.12.2021 täiendatud vastuse hagile, kus tõi esile, et kostjal on vastuväited pangakonto väljavõtete näol ning et hagi suurus on vale.
3. Kostja esitas 12.01.2022 kohtule Xxxx AS pangakonto väljavõtted ning tõi esile, et väljavõtetelt nähtub, millises ulatuses on kostja Monefit Estonia OÜ´le tasunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Esmalt märgib kohus, et lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lõikest
5. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 2 704,43 euro, intressi 269,34 eurot, võla sissenõudmiskulude 15 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 726,95 ja edasiulatuva viivise tasumist. Seega on TsMS § 404 lõikes 1 sätestatud kirjaliku menetluse eeldused täidetud. Otsustus lahendada asja kirjalikus menetluses allub asja lahendava kohtu diskretsioonile. Käesoleval juhul lähtub kohus otstarbekuse kaalutlustest, arvestades mõlema poole huvi ja asja olemust. TsMS § 2 järgi tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Arvestades käesoleva tsiviilasja hagi esemeks olevat suhteliselt väikest varalist nõuet ning menetlusökonoomia põhimõtet, pole kohtu hinnangul põhjendatud kostja taotletud istungi korraldamine 2022 maikuus. Kohus on kostjale selgitanud kirjaliku menetluse määramist nii hagi 3 2-21-129334 menetlusse võtmisel 19.11.2021, 09.12.2021 puuduste kõrvaldamise määruses kui 28.12.2021 korraldavas määruses. Kohus jääb eelnevalt väljendatud asja kirjalikus menetluses lahendamise seisukoha juurde. Seega ei rahulda kohus kostja 12.01.2022 korduvat taotlust maikuus kohtuistungi korraldamiseks.
6. Vaidlus puudub asjaolus, et Monefit Estonia OÜ ja kostja sõlmisid 04.03.2020 kliendilepingu nr xxxx (dtl 32-46, 49-51, 53-55), mille alusel sai kostja laenu kogusummas 3 250 eurot. Kostja pole eelnimetatud asjaoludele vastuväiteid esitanud ning eelnimetatud ulatuses laenu saamine nähtub hageja poolt kohtule esitatud tõenditest (dtl 47, 48, 52). Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagis esitatud rahalised nõuded on õigesti arvestatud ning kas kõik kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud maksed on laenuandja ning hageja poolt arvesse võetud.
7. Esitatud tõendite põhjal on haginõude aluseks oleva lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 on sätestatud, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt

§ 8

lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

1. Kohtule nähtub, et tarbijakrediidilepingu nr xxxx tingimuste järgi oli laenu aastane intressimäär 43,20% (dtl 41, 44, 49) ning viivisemäär 0,06% aastas (dtl 42, 45, 50). Lepingu 09.03.2020 muudatuste järgi oli laenu perioodiks 53 kuud (dtl 49, 54, 55). Kostja poolt esitatud Xxxx AS pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on teostanud laenulepingu täitmiseks järgmisi makseid: 04.03.2020 summas 120 eurot, 09.03.2020 summas 276,08 eurot, 06.04.2020 341 eurot ja 07.05.2020 summas 19.47 eurot, kokku 756,55 euro ulatuses (dtl 107-110). Kohtu hinnangul on hageja hagi esitamisel arvesse võtnud kostja poolt tehtud maksed, v.a viimane 07.05.2020 makse summas 19,47 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja või laenuandja on eelnimetatud makset lepingu täitmisel arvesse võtnud. Seega on hageja esitatud võlgnevuse arvestus ebatäpne.
2. Kostja ja Monefit Estonia OÜ vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu 09.03.2021 muudatuste järgi võttis kostja täiendava laenu summas 750 eurot ning kasutusse võetud krediidi kogusumma oli 2 939,60 eurot (dtl 49). Kostja ei ole eelnimetatud asjaoludele vastuväiteid esitanud. Kohtule nähtub, et kostja teostas eelnimetatud muudatustega lepingu täitmiseks 06.04.2020 ülekande summas 341 eurot (dtl 107), millega täies ulatuses tasus maksegraafiku esimese 08.04.2020 osamakse (dtl 54). Järgnevalt tegi kostja laenuandjaga sõlmitud lepingu täitmiseks 07.05.2020 makse summas 19,47 eurot (dtl 107), millega tasus osaliselt maksegraafiku 08.05.2020 osamakse (dtl 54).

§ 415

lg 2 järgi, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kohtule nähtub asjas kogutud tõendite pinnalt, et makse teostamise ajal 07.05.2020 polnud kostjal sissenõutavaid kohustusi, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et 07.05.2020 maksega tasus kostja 08.05.2020 sissenõutavaks muutunud osamakse põhiosa summas 19,47 eurot, mistõttu tuleb eelnimetatud summa kostja põhivõlgnevuselt maha arvestada. 16.

§ 416

lg 1 järgi krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult 4 2-21-129334 või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohus loeb tuvastatuks, et kuivõrd kostja jättis pärast 07.05.2020 tehtud osamakset edaspidised kohustused laenuandja ees täitmata ning oli viivituses nii 08.05.2020, 07.06.2020 kui 07.07.2020 osamakse tasumisega, oli laenuandjal õigus poolte sõlmitud tarbijakrediidileping pärast kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja andmist (dtl 59) ja selle möödumist 27.08.2020 erakorraliselt üles öelda (dtl 60). Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi laenuandja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt

§-st 100. Laenuandja loovutas 01.09.2020 kostja vastased rahalised nõuded hagejale (dtl 61). Seega on hagejal õigus vastavalt

§ 101lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

Võttes arvesse kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud makseid, kujuneb põhivõlgnevuse suuruseks 2 939,60 – 235,17 – 19,47 = 2 684,96 eurot. Kohus rahuldab hageja laenu põhiosa nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja 2 684,96 eurot. Hagi jääb rahuldamata laenu põhiosa 19,47 euro nõudes. 17. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 269,34 eurot. Vastavalt

§ 397lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Monefit Estonia OÜ ja kostja on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud intressi määras 43,20% (dtl 41, 44, 49). Hageja nõuab kostjalt maksegraafiku 08.05.2020 tasumata osamakse intressi summas 97,36 eurot, 07.06.2020 tasumata osamakse intressi summas 89,57 eurot ja 07.07.2020 tasumata osamakse intressi 82,41 eurot, kokku 97,36+89,57+82,41= 269,34 eurot. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et kostja oleks eelnimetatud intressi tasunud, samuti ei esitanud kostja sisulisi vastuväiteid intressi arvestusele (sh määrale), mistõttu rahuldab kohus hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 269,34 eurot. 18. Hageja nõuab kostjalt viivist laenupõhiosalt 2 704,43 eurot ja on arvestanud viivist perioodi 28.08.2020 - 18.11.2021 eest summas 2704,43 x 448 p x 0.06%= 726,95 eurot.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tarbijakrediidilepingu nr xxxx tingimuste järgi oli laenu viivisemäär 21,60% aastas ja 0,06% päevas (dtl 42, 45, 50). Kuivõrd kohus vähendas kostja põhivõlgnevuse kohustust 19,47 euro võrra, siis muutub ka põhivõlgnevus, millelt tuleb viivist arvestada. Põhivõlgnevuselt 2 684,96 eurot perioodi 28.08.2020 - 18.11.2021 eest viivisemääraga 0,06% päevas moodustub võlgnetav viivis 721,72 eurot. Kohus on kasutanud viivise arvestamiseks veebilehel http://www.viivisekalkulaator.ee/ kättesaadavat viivisekalkulaatorit. Kohus mõistab hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 721,72 eurot ja viivis seadusjärgses määras alates 19.11.2021 kuni põhinõude (2 684,96 eurot) täitmiseni. Hagi jääb rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 5,23 euro nõudes. 19. Lisaks eelnevale nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 15 eurot. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi on Monefit Estonia OÜ saatnud kostjale 3 tasulist meeldetuletuskirja. Kohtule nähtub, et Monefit Estonia OÜ saatis kostjale võlgnevuse meeldetuletusi 10.06.2020, 17.06.2020, 05.07.2020 ja 07.08.2020 kuupäeval (dtl 56-59).

§ 1132

lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivuse ajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohus loeb tuvastatuks, et Monefit Estonia OÜ saatis kostjale 10.06.2020 ja 05.07.2020 kaks tasuta meeldetuletust ning 17.06.2020 ja 07.08.2020 kaks tasulist meeldetuletust kogumaksumusega 10 (5+5) eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks võla 5 2-21-129334 sissenõudmiskulu 10 euro ulatuses. Hagi jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude 5 euro nõudes.

1. Kokkuvõtteks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2 684,96 eurot, intressi 269,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 721,72 eurot, edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 19.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni ja võla sissenõudmiskulu 10 eurot.
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 99% ulatuses peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda.
3. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõivust kogusummas
4. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on riigilõiv summas 325 eurot hageja menetluskuluna põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 321,75 eurot (s.o 325-st eurost 99%) ning menetluskuludelt (321,75 eurot) viivis

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

1. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
2. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 6