← Eesti

1-21-4787/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-4787 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. veebruari 2022 määrus Vitalii Dyshko tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vitalii Dyshko (isikukood 38312150148) kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  3. Harju Maakohtu 09.09.2021 otsusega karistati Vitalii Dyshkot KarS § 424 lg 2 järgi 6 kuu vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 07.06.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati V. Dyshko eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 12.06.
  4. Karistuse kandmise aja lõpp 09.08.
  5. Viru Maakohtu 10.02.2022 määrusega jäeti V. Dyshko ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Maakohus ei arvestanud prokuröri põhistamata arvamust ning vangla poolt välja toodud uue kuriteo riskiprotsente. 2.
  6. Formaalsed eeldused kinnipeetava vabastamiseks on täidetud – V. Dyshko on kandnud nõutud ulatuse karistusest ning tal on garanteeritud elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Ta on andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele. 2.
  7. Materiaalsed eeldused vabastamiseks on täitmata. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda ja vanglas viibib ta esimest korda. Tegemist on katseajal toime pandud liiklussüüteoga ja vastavalt vangla iseloomustusele pani kinnipeetav uue kuriteo toime vaid 6 päeva peale eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav peab oma kuritegu juhuseks ega ole sellest järeldusi teinud. Seega esineb V. Dyshko puhul küllaltki arvestatavas määras risk uute kuritegude toimepanemiseks. 2.
  8. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tasumata rahalised nõuded. Maakohus tunnustab kinnipeetavat hea käitumise eest vangistuses ja selle eest, et tal puuduvad tasumata rahalised kohustused riigi ees, kuid see ei tähenda automaatselt, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Kinnipeetaval on lähedastest abikaasa ja alaealine laps, kes elavad Lätis ning 5-aastane laps, kes elab Ukrainas. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on kindel vabanemisjärgne elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Samas nähtub asja materjalidest, et elama ei hakka kinnipeetav mitte koos oma lähedastega, vaid tööandjale kuuluval elamispinnal, see tähendab, et lähedaste toetus tal igapäevaselt puudub. 2.
  9. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus. Maakohtu istungil selgitas kinnipeetav, et ta ei ole alkoholiprobleemiga tegelenud, sest vangistus on sedavõrd lühike ja üleüldse ei ole tal alkoholiga probleeme, sest seda ta ei tarvita. Maakohus kinnipeetavaga nimetatu osas ei nõustunud. Kinnipidamisasutuses on tõepoolest alkoholi tarvitamine välistatud, kuid see ei tähenda automaatselt, et välistatud oleks ka edaspidine sõltuvuskäitumine. Seda toetab ka kinnipeetava enda seisukoht, kes diagnoositud alkoholisõltuvust ei tunnista. Ka elamine tööandjale kuuluval elamispinnal ei soodusta kinnipeetava tegelemist alkoholiprobleemiga, kuna lähedaste toetus ja kontroll puudub ning tagasilangus on taaskord võimalik ja reaalne. 2.
  10. Maakohtul puudus igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab vabaduses hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Jätkates karistuse kandmist vanglas, pikeneb alkoholi mittetarvitamise aeg, mis iseenesest võib edaspidise vabanemise korral vähendada soovi uuesti alkoholi tarvitamisega alustada. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada hea käitumise ja mõnede väljavaadete eest vabaduses, kuid see ei ole piisav tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Eeltoodut arvestades ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ka elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud, sest jalavõru iseenesest ei piira alkoholi tarbimist. Elamisloa kehtivuse osas nõustub maakohus kaitsjaga ja leiab, et see ei ole praegu takistuseks kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. Määruskaebus
  11. Viru Maakohtu 10.02.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Dyshko kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Maakohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõigust. 3.
  12. Maakohus asus seisukohale, et V. Dyshko ei ole vanglas viibides tegelenud alkoholi tarvitamise teemaga. Alkoholi tarvitamise tõttu V. Dyshko oligi karistatud alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Kaitsja ei nõustu kohtuga aga selles, et V. Dyshko ei ole teinud järeldusi oma käitumise kohta. V. Dyshko ei nõustunud sellega, et tal esineb alkoholisõltuvus, kuid tal võivad esineda probleemid alkoholiga. Ainuüksi asjaolu, et vangla andmetel V. Dyshkol esineb alkoholisõltuvus, ei tähenda veel seda, et isiku üld- ja eripreventiivsed eesmärgid ei ole täidetud. 3.
  13. Materjalidest nähtub, et V. Dyshko viibib esimest korda vanglas. Uue kuriteo toimepanemise risk on üsna madal ja V. Dyshko vabastamist toetavad nii prokuratuur kui ka 2 vangla. Tuleb arvestada ka sellega, et V. Dyshkol on vabaduses elukoht, töökoht, distsiplinaarkaristused puuduvad ning võimalik on vabaneda tingimisi enne tähtaega ja elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  14. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.