TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON 3-22-99 23.02.2022 Reelika Kitsing Priit Pungaste kaebus Andmekaitse Insp

) § 23 lg 2 p 1).

1. Kaebaja esitas 09.01.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks AKI 22.12.
2. a vaideotsus nr 2.1.-3/21/3811 ja mõista AKI-lt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel masenduse ja lootusetuse tunde tekitamise ning riigiasutuse poolt pettumuse valmistamise ehk kokkuvõtlikult alavääristamise ja hea halduse tava rikkumise eest. Kaebaja põhjendab, et uurimisprintsiibist lähtuvalt ei uurinud AKI täpsemalt, mida kaebaja poolt soovitud kriminaalhoolduse koduvisiidi protokollid sisaldavad, vastasel juhul oleks need vanglalt välja nõutud (

§ 50

lg 1) ja tehtud ettekirjutus seaduse täitmiseks (

§ 50lg 3).

Samuti oleks AKI saanud teha ettekirjutuse seadusliku olukorra taastamiseks, kui teabele on kehtestatud juurdepääsupiirang ebaseaduslikult (

§ 51lg 7).

Kaebaja arvates oleks AKI pidanud tutvuma kõnealuste dokumentidega sisuliselt ja kuna seda ei tehtud, siis on vaiet lahendatud hooletult. Kaebaja leiab, et dokumendid ei sisalda talle keelatud infot. Kaebaja selgitab, et ta vaidlustas vangla jätkuvat info varjamist ja talle õigusvastase piirangu (tutvumiseks) seadmist. AKI ei uurinud kaebajale vangla poolt antud vastuste tagamaid, vastasel juhul oleks AKI teadnud, et kaebaja küsis teavet kahel korral erinevate kuupäevade kohta ning see pole ühe ja sama teabe nõudmine. Kaebaja selgitab, et kuna ta ei teadnud ühe kodukülastuse protokolli sisu ja sellele kehtivat piirangut, siis küsis ta teise kuupäeva kohta, need on erinevad teabenõuded ja teisele teabenõudele ei ole kaebaja vastust saanud. Kaebaja sõnul küsis ta teises teabenõudes kõikide kodukülastuste protokollide koopiaid, aga vangla ei teavitanud ühest 02.01.

1. a protokollist. AKI ei kontrollinud, kas selline sündmus sellisel kuupäeval üldse aset leidis. Kaebaja arvates oleks täpsemal kontrollimisel selgunud, et antud info pole kinnipeetavale keelatud. Kaebaja leiab, et AKI oleks pidanud vaide lahendamisel laskma tal asjaolusid täpsustada. Kaebaja palub praeguses asjas vastustajaks lugeda just AKI-t, kes oli vaide lahendamisel hooletu. Kaebaja on ühes kaebusega esitanud ka menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. AKI esitas 14.02.2022 vastusena kohtunõudele 22.12.
3. a vaideotsuse nr 2.1.-3/21/3811 koos haldusmenetluse toimikus olevate muude dokumentidega (s.o kaebaja pöördumised, AKI järelepärimine Viru Vanglale ja viimase vastus). KOHTU SEISUKOHT
4. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 45 lg 1 sätestab, et vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.
5. Kaebaja on esitanud kaebuses tuvastamisnõude vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 6 ja hüvitamisnõude vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 4, paludes teha kindlaks AKI 22.12.
6. a vaideotsuse nr 2.1.-3/21/3811 õigusvastasuse ning mõista AKI-lt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Kohus märgib, et kuigi vaideotsust saab HKMS § 45 lg-st 4 ja haldusmenetluse seaduse § 87 lg-st 2 tulenevalt reeglina vaidlustada üksnes koos vaide esemeks oleva toimingu või haldusakti vaidlustamisega, on selle peale eraldiseisvalt kaebuse esitamine siiski lubatud juhul, kui vaideotsus rikub kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata. Praegusel juhul on kaebaja oma kaebuses väga konkreetselt nõudnud, et 2 3-22-99 kohus käsitaks vastustajana just AKI-t, mitte Viru Vanglat. Kohus arvestab seda kaebaja tahet. Kuna kaebaja on kaebuses esitanud hüvitamisnõude, mille läbivaatamisel tuleks kohtul hinnata ka AKI poolt läbi viidud vaidemenetluse õiguspärasust, peab kohus nii tuvastamis- kui ka hüvitamisnõude esitamist võimalikuks.
7. Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8. Kaebaja heidab AKI-le ette vaide lahendamisel hea halduse tava ja uurimisprintsiibi rikkumist ning hooletust. Kaebaja sõnul on AKI tegevus tekitanud talle masendust, riigiasutuses pettumise tunde, alavääristatust ja lootusetust ning seetõttu tuleks kaebaja hinnangul AKI-lt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Kohtu hinnangul on kaebusega kaitstavate õiguste riive praegusel juhul väheintensiivne. Riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohus leiab, et vaide lahendamisel haldusorgani poolne menetlusnormide rikkumine ei saa isiku õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse kohaldamist.
9. Samuti ei pea kohus asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks. Vaide esemeks oli praegusel juhul kaebaja 05.11.
10. a teabenõude täitmine ehk kontrolliti seda, kas see teabenõue oli korduv ja kas vangla jättis selle seetõttu

§ 23lg 1 p 1 alusel õiguspäraselt täitmata.

Kohtu hinnangul on AKI vaide lahendamiseks nõudnud Viru Vanglalt kui teabevaldajalt välja kõik vajalikud dokumendid ning samuti on küsitud vanglalt seoses kaebaja teabenõuetega asjakohaseid seletusi. Kohus leiab, et vaide õigeks lahendamiseks ei olnud vajalik küsida vanglalt veel mingeid täiendavaid dokumente ega selgitusi. Kuivõrd AKI tegevuses kaebaja vaide lahendamisel puudub õigusvastasus, siis ei saa lugeda täidetuks ka kahju hüvitamise eeldusi. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Isegi, kui AKI rikkunuks kaebaja vaide lahendamisel mingeid menetlusnorme, siis ka sellisel juhul ei oleks selle näol tegemist taolise kaebaja õigusi riivava tegevusega, mille eest oleks põhjendatud kahjuhüvitise väljamõistmine. 12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 13. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3