← Eesti

2-21-18719/13

Obsah (7)§ 632§ 231§ 173§ 174§ 162§ 138§ 175

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-18719 Otsuse tegemise aeg ja koht 4.veebruar 2022 a, Rakvere Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuasi Olev Mihkelson K. P. hagi A. P. vastu kaasoman

§ 632lg 1). 1

(4)Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD
  1. Viru Maakohtusse saabus 29.11.2021 K. P. hagi A. P. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja nõuab xxx asuva kinnistu kaasomandi lõpetamist asja müümisel avaliku enampakkumise teel. Hagi asjaolude kohaselt on hageja ja kostja vennad, kes on nende isa A.-H. P. (surnud xxx) pärijateks võrdsetes osades. Pärandvara hulka kuulub xxx asuv kinnistu. Kaaspärijad on kantud kinnistusregistrisse ühisomanikena (registriosa number xxx). Hageja palub kohtul kaasomand lõpetada asja müümisel avaliku enampakkumise teel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on kaalunud ka muid kaasomandi lõpetamise viise vastavalt AÕS § 77 lg
  2. Kostja soove arvestades oleks parim lahendus anda asi Kostjale ainuomandisse tingimusel, et Kostja maksaks Hagejale välja tema osa, kuid majanduslikult ei ole Kostja seda suuteline tegema. Kaasomandis oleva xxx kinnistu kohta on teostatud eksperthinnang OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa poolt 20.10.2020, milles kinnistu turuväärtuseks hinnati 61 000 (kuuskümmend üks tuhat) eurot. Arvestades asjaolu, et kinnistute hinnad linnarajoonides pigem kasvavad, kui alanevad, võib oletada, et kinnistu hind on ka praegusel ajal vähemalt 60 000 eurot. Juhul, kui asi antaks Kostja ainuomandisse, tuleks Kostjal Hagejale välja maksta 1/2 kinnistu hinnast, so 30 000 eurot. Tänase seisuga Hagejale teada olevalt Kostjal vastavad võimalused puuduvad. Kostjal ei ole püsivat töökohta, mis tagaks kindla sissetuleku, mis taas annaks võimaluse taodelda eluasemelaenu. Samuti on Kostjal juba praegu liigselt maksukoormaid tagasi maksmata kiirlaenude näol, mis omakorda raskendab kaasomandi osa välja ostmiseks vajalike vahendite soetamist.
  3. Kostja A. P. vastust hagile ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud tsiviilasjaga ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  5. Hagi ese: kaasomandi lõpetamise nõue.
  6. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) Pooled on pärandvaraks oleva xxx asuv kinnistu kaaspärijad ja nad on kantud kinnistusregistrisse ühisomanikena (kinnistu registriosa number xxx). 2) Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta ei ole suuteline kinnistu jätmisel tema ainuomandisse, hagejale ½ kinnistu turuhinnast tasuma. 3) Kostja ei ole vaidlustanud, et pooled ei saavutanud kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes.
  7. AÕS § 70 lg.1, 2 ja 4 kohaselt on vaidluse pooled kinnistu (registriosa nr xxx) kaasomanikud. 2
(4)7. Hageja on esitanud kohtule AÕS § 76 lg.1 alusel kaasomandi lõpetamise nõude, sest pooled ei saavutanud kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes (AÕS § 77 lg.2). AÕS § 76 lg.1 kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg.2 kohaselt ui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja taotleb hagis, et kohus määraks kinnistu müümisele avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostja nimetatud nõuet ei vaidlustanud. Maakohus nõustub hageja väidetega, et kui kostja ei ole suuteline kinnistu tema ainuomandisse jätmisel hagejale hüvitama ½ kinnistu turuhinnast, on mõistlik määrata kinnistu avalikule enampakkumisele. Maakohus märgib seejuures, et vastavalt

§ 231

lg.4 omaksvõttu eeldatakse , kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poolte muudest avaldustest. Kostja on menetlusdokumendid kätte saanud, kuid ei pidanud vajalikuks esitada vastust hagiavaldusele ega ka osaleda kohtuistungil, et seal oma vastuväited hagile esitada. Menetluskulud 8.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. 9.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna maakohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 10.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on kohtukulu.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja on hagiavalduse esitamisel 29.11.2021 tasunud riigilõivu 300 eurot. Hageja on menetluses osalenud esindajata ning ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on menetluses kandnud kulusid 300 euro ulatuses.
  2. Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on põhjendatud kulu ja jätab hageja poolt tasutud riigilõivu 300 eurot kostja kanda.
  3. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 300 eurot (s.o riigilõiv). 3

(4)14.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.