Obsah (6)

§ 132§ 29§ 31§ 123§ 110§ 133

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Istungisekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalused isikud Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg RESOLUT

§ 132

p 3, 133, 135, 155, 156 alusel kohus otsustas: Rahuldada menetlusaluste isikute A L ja S D kaebused.

§ 29

lg 1 p 1 alusel tühistada Ida prefektuuri 12.09.2021 otsused väärteoasjas nr 2403,21,000342 A L ja S D suhtes ning lõpetada menetlus A L ja S D suhtes nende poolt riigipiiri seaduse § 17-2 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises väärteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsuse ärakirjad edastada A Lle, S Dile ja PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst kohtu kantseleis kättesaadav alates 15.02.

1. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana ning see jõustub otsuse lõpposa kättesaamisest seitsme päeva möödumisel. Kassatsiooniteate esitamise korral jõustub kohtuotsus alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 A L esitas 22.09.2021 kaebuse Viru Maakohtule, milles vaidlustas väärteoasjas nr 2403,21,000342 tehtud Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 12.09.2021 kiirmenetluse otsust. Selle otsusega karistati teda rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot riigipiiriseaduse § 17-2 alusel selle eest, et ta rikkus riigipiiriseaduse § 9 lg
2. Rikkumine seisnes selles, et tema 12.09.2021 kell 16.22, viibides Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Narva jõel, liikudes paadiga xxx ületas Eesti Vabariigi välispiiri (ajutise kontrolljoone) väljaspool rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti ja nimelt vastavatel koordinaatidel (märgitud otsuses) ületas ajutist kontrolljoont suunaga Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ja tagasi Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Kaugeim punkt Vene Föderatsiooni vetes on 7 meetrit (koordinaadid on kaevatavas otsuses märgitud). A.L tunnistas oma kaebuses, et on tõepoolest juhuslikult rikkunud riigipiiri seaduse nõudeid, tunnistab end süüdi, aga tegi seda kogemata, tegemist oli eksimusega, seetõttu palub kas lõpetada menetlus otstarbekusel väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel või mõista kergem karistus, mis võiks jääda 20 euro piiridesse (I kd tl 11). Samuti S D esitas 22.09.2021 analoogse kaebuse, milles vaidlustas samas väärteoasjas ja samas sündmuses tema suhtes tehtud Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 12.09.2021 otsust, millega teda karistati rahatrahviga 45 trahviühikut ehk 180 eurot riigipiiriseaduse § 17-2 alusel selle eest, et ta rikkus riigipiiriseaduse § 9 lg
3. Rikkumine seisnes selles, et tema 12.09.2021 kell 16.22, viibides Ida-Virumaal, Alutaguse vallas, Narva jõel, liikudes paadiga xxx ületas Eesti Vabariigi välispiiri (ajutise kontrolljoone) väljaspool rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti ja nimelt vastavatel koordinaatidel (märgitud otsuses) ületas ajutist kontrolljoont suunaga Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni ja tagasi Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Kaugeim punkt Vene Föderatsiooni vetes on 7 meetrit (koordinaadid on kaevatavas otsuses märgitud). S.D tunnistas oma kaebuses, et on tõepoolest juhuslikult rikkunud riigipiiri seaduse nõudeid, aga palub kas lõpetada menetlus otstarbekusel väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel või mõista kergem karistus, mis võiks jääda 20 euro piiridesse (II kd tl 13). Ida Prefektuur esitas oma kirjalikud seisukohad A.L kaebuse suhtes, et kohtuvälise menetleja arvates võeti otsuse tegemisel arvesse kõik tähtsust omavad asjaolud. Õigused ja kohustused said Lle nõuetekohaselt selgitatud, mida kinnitab ka kiirmenetluse otsuse originaal, milles on olemas L allkiri. Samuti ei käsitletud tema tegu tahtlikuna. Väide, et poid, mis näitavad piiri jooni, on paigaldatud jõe nurgal ja suurel vahemaal teine teisest (ca 300 m) ei vasta tõele. Piiriületuse kohas kergpoide nr 4 ja 5 vahekauguseks on ca 160 meetrit ja tegemist on sirge lõiguga, kus kergpoid on selgesti eristatavad ning nähtavad. Trahvi määramisel arvestati sellega, et Ll ei ole kehtivaid karistusi, samuti, et ta tunnistas oma süüd. Sanktsiooni maksimumäär on 200 trahviühikut. Lle määrati karistus alla sanktsiooni keskmist (75 trahviühikut). Isik oli teadlik, et Narva jõgi on piiriveekogu ja selle tuleb olla hoolas ning jälgida ajutise kontrolljoone kulgemist, vältimaks ebaseaduslikku piiriületust. Navigeerimise hõlbustamiseks piiriveekogul on paigaldatud selgesti nähtavad tähised. Riigipiiriga määratakse kindlaks riikide seaduste kehtivusala. Seega on riigipiiri seaduses sätestatu hädavajalik riigi normaalseks funktsioneerimiseks, mis tagab sh riigi suveräniteedi. Riigipiiri seadus on riikluse üheks hädavajalikeks elemendiks. Seega tegemist on ülekaaluka avaliku huviga, mis tagab Eesti Vabariigi järjekestvust rahvusvahelise subjektina. Seega ei nõustu kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ega menetluse lõpetamisega või suulise hoiatuse piirdumisega (I kd tl 22). Kuna tegemist on sama sündmusega (L ja D viibisid koos samas paadis) maakohtu 15.12.2021 määrusega ühendati L ja D’i kaebused ühte menetlusse (I kd tl 18). 2 Poolte seisukohad kohtuistungil A.L ja S.D jäid oma kaebuste juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja I.Antson nõustus S.D’i kaebuse rahuldamisega, sest ta ei juhtinud paati ja tema teos ei ole süüteokoosseisu. A.L suhtes aga jäi kohtuvälise menetleja esindaja tehtud otsuse juurde ega näinud alust otsuse muutmiseks otsuses ja oma kirjalikes seisukohtades märgitud põhjendustel. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Pooled ei vaielnud selle üle, et menetlusalused isikud A L ja S D viibisid kaevatavates otsustes märgitud ajal ja kohas, s.o 12.09.2021 kella 16.22 ajal püüdsid kala paadiga xxx Narva jõel Vasknarva küla lähedalt. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et paat kuulus L’le ning ainult tema juhtis seda. D tegeles vaid kala püüdmisega ning ei ole paati juhtinud. Oma kaebustes taotlesid L ja D menetluse otstarbekusel lõpetamist või kergema karistuse mõistmist. Ehk esialgu taandus vaidlus antud asjas sellele, kas määratud karistused vastavad isikute süü raskusele ja kas asja võib lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Kuid asja arutamise ja tõendite uurimise käigus tõusetus küsimus tõendite usaldusväärsuse ja koosseisulise teo olemasolus / tõendatuses ehk kas L juhitud paat ületas ajutist kontrolljoont, s.t kas menetlusalustele isikutele ette heidetav tegu on reaalset aset leidnud. Kohtuväline menetleja osutab oma otsustes kolmele tõendile: tunnistaja (R K) ütlused, (piiriületuse) skeem ja videosalvestis. Kohus on need tõendid uurinud ja tuvastanud alljärgnevat. Sündmuse ajal olukorda Narva jõel viidatud piirkonnas on radari abil jälginud Politsei- ja Piirivalveameti ametnik R K, kes oli parasjagu teenistuses Vasknarva kordoni vanempiirivalvurina ja teostas riigipiiri turvalisuse tagamist seireoperaatorina. Kohtus tunnistajana üle kuulatud R.K ütluste järgi kella 16.22 ajal märkas ta radaril objekti, mis liikus piirimärkide nr 539 ja 540 vahelisel alal ja ületas ajutise kontrolljoone suunaga Eesti Vabariik – Vene Föderatsioon ja tagasi. Kohe suunas peale kaamera, sai videosalvestise ja edastas info välijuhile. Piiriületuse skeemil paikneb piirimärk nr 539 skeemi vasakpoolses alumises nurgas, see on endine piirivalve torn. Piirimärk nr 540 on sellest 30 meetrit edasi põhja suunas ja skeemil seda ei ole näha, on näha vaid märk nr
4. Isikud liikusid suunaga lõunast põhja, ületasid kergpoide nr 4 ja 5 vahel ajutise kontrolljoone, süvenesid umbes seitse meetrit Venemaa poole ja pöörasid tagasi. Videosalvestis ja skeem, millele viidatakse otsustes, on salvestatud DVD-R plaadile ja asuvad toimikus lk 12 ja 13 vahel, I köites. S.t salvestis ja skeem on olemas vaid digitaalsel kujul DVD-R plaadil ning vaatluse protokolli videosalvestise puhul ei ole koostatud, skeem ei ole välja prinditud ja paberkandjal pole seda toimikus olemas.

§ 31

lg 1-1 järgi kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Antud juhul salvestiselt nähtub, et tegemist on piirivalve kaamera videosalvestisega, mis tehti uuritava väärteo sündmuse ajal, s.o 12.09.2021 ajavahemikul kella 16.15-st kuni 16.30-ni ja millelt on näha ajutist kontrolljoont tähistavaid kergpoid ja mootorpaati menetlusaluste isikutega. Seega tegemist on uuritava väärteoasjaga seotud videosalvestisega ehk iseseisva tõendiga

§ 31lg 1-1 tähenduses ja seda võib asja arutamisel tõendina kasutada.

DVD-R kettal oleva piiriületuse skeemiga on küsimus keerulisem. Tegemist ei ole foto või videosalvestisega. Skeemi lõpus – alumises parempoolses nurgas seisab, et skeemi koostas vaneminspektor A M. Seega skeemi ei koostanud tunnistaja K ja selle usaldusväärsust saab kontrollida vaid kõrvutades teiste tõenditega. Samas antud asja kontekstis on skeemi puhul tegemist väga olulise tõendiga, sest sellest objektiivselt nähtub paadi liikumistrajektoor ja uuritav ajutise kontrolljoone ületamine. Olustikust tõepärase pildi saamiseks oligi antud asjas oluline seostada piiriületuse skeem kaamera videosalvestisega, et saaks kontrollida skeemi koostamise õigsust. Kuna ajutist kontrolljoont tähistavad kergpoid on nummerdatud vaid piiriületuse skeemil ja kaamera salvestiselt mingit nummerdamist ei ole näha, siis asja õigeks lahendamiseks pidi seostama skeemil näidatud kergpoide asukohta ja numeratsiooni kaamera salvestiselt nähtava reaalse olustikuga. Seda oli võimalik teha vaid tunnistaja K ütluste abil. Nii kui tunnistajale näidati ette tema poolt tehtud videosalvestis kaamerast, siis ta selgitas, et kergpoi nr 4 on näha salvestise ajal 7:28 (kell 16:22:30), see asub paadi all. Kui panna salvestis nimetatud ajal pausile, siis liikuva mootorpaadina äratuntava objekti all on raskustega näha ähmaselt eristatav objekt, mille iseloomu ei ole salvestise järgi vaadatuna võimalik kindlaks määrata (salvestise kvaliteet ja kaamera eraldusvõime on ebapiisavad). Tunnistaja K ütluste järgi tegemist on kergpoiga nr

1. Samas ei ole seda näha nii hästi, kui veel kahte kergpoid, millest kaamerale lähedasem on visuaalselt äratuntav oranži värvi kergpoina, teine jääb sellest mitukümmend meetrit paremale ja on samuti oranži värvi ning kuigi seda on näha pisut halvemini kui eelmist, on see ikkagi eristatav kergpoina. Seda ei saa aga öelda tunnistaja K poolt kergpoina nr 4 nimetatud objekti puhul. Kaamera salvestiselt ei ole selgelt näha, kas tegemist on poiga, või mõne muu objektiga (nt lind, suurem kivi, ujuv prügi vms). Samuti ei ole salvestiselt näha, et tegemist oleks eelmiste objektidega võrreldes sama värvi ehk oranži värvinguga objektiga. Salvestise järgi vaadatuna on see kas valge või halli värvi ja suuruse poolest väiksem kui kaamera vaatevälja sattunud oranži värvi kergpoid. Nii, et salvestise järgi vaadates ei ole võimalik tuvastada, et selles kohas oleks mingi objekt ja / või et tegemist oleks kergpoiga (nr 4 skeemi numeratsiooni järgi). Peale kõikide tõendite uurimist ongi jäänud ebaselgeks, kus kohas täpselt asuvad kergpoid nr 4 ja 5 ning kuidas kulgeb selles kohas ajutine kontrolljoon, mistõttu ei osutunud võimalikuks tuvastada kaetavates otsustes kirjeldatud ajal ja kohas ajutise kontrolljoone ületamist menetlusaluste isikute poolt. Tunnistaja K ütluste järgi salvestise ajal 7:28 (reaalne kellaaeg 16:22:30) asub alus veel Eesti vetes ja rikkumist ei ole veel toime pandud. Edasi selgitab tunnistaja, et umbes salvestise ajal 7:51 (s.o kellaajal 16:22:53) sõitis paat kontrolljoonele sisse, salvestise ajal 7:55 (kell 16:22:57) teeb paat manöövri ja Eesti vetesse jõuab tagasi umbes salvestise ajal 8:00 (16:22:59). Kui sel ajavahemikul 4 (salvestise aeg 7:51 kuni 8.00) tõmmata mõtteline joon tunnistaja poolt varem näidatud kohast (kergpoi nr 4 väidetav asukoht) järgmise kergpoini (milleni paat jõuab salvestise ajal 8:04 ehk kell 16:23:05), siis on näha, et paat liigub täpselt selle liini (kontrolljoone) pidi ning visuaalselt kaameraga tehtud videosalvestise järgi vaadatuna ei ole võimalik tuvastada, et paat oleks seda mõttelist joont ehk kontrolljoont ületanud. Edasi, kui tunnistaja K ütluste järgi kergpoi nr 4 asub salvestise ajal 7:28 paadi all (7:35 sõidab paat sellest mööda), siis tuleb välja, et piiriületuse skeemil kergpoi nr 5 all märgitud poi peaks kandma nr 6, ning neljanda ja kuuenda kergpoi vahel asub veel üks kergpoi, mis on jäänud piiriületuse skeemile kandmata. Sellise versiooni kasuks räägib ka kaamera salvestiselt nähtuv. Nimelt skeemi järgi asuvad poid nr 3, 4 ja 5 peaaegu, et ühel sirgjoonel. Kaamera salvestiselt aga on selgelt näha, et pärast salvestise ajal 7:35 eeldatavast kergpoist nr 4 mööda sõitmist keerab paat järsult vasakule ja liigub järgmise kergpoi suunas, milleni jõuab salvestise ajal 8:
2. Kui lugeda, et kergpoi nr 3 asub kohas, millest paat sõidab mööda salvestise ajal 7:06 (kellaaeg 16:22:08), siis selles kohas on ähmaselt näha valget / halli värvi objekt, mis on sarnane tunnistaja K osutatud objektiga, mida ta on identifitseerinud kergpoina nr
3. Kui lähtuda, et salvestise ajal 7:11 sõidab paat mööda kergpoist nr 3 ning 7:35 kergpoist nr 4, siis need kindlasti ei asu ühel liinil järgmise kergpoiga, mis on tähistatud skeemil nr-ga
4. Kaamera salvestise järgi vaadatuna aga jääb poide nr 4 ja 5 vahel veel üks kergpoi, millest paat sõidab mööda salvestise ajal 8:
5. Kui lähtuda skeemis kasutatud numeratsioonist, siis paadi liikumistrajektoor algab kergpoist tingnumbriga nr 3 (mis jääb skeemist väljapoole, aga mida on suure tõenäosusega näha salvestise ajal 7:11), edasi kulgeb mööda kergpoid nr 4 ja siis keerab paat vasakule ja paat liigub skeemile kandmata jäänud poi juurde, mis loogiliselt peaks kandma numbrit 5 ja asuma skeemil näidatud poide nr 4 ja 5 vahel aga nendega mitte ühel joonel, vaid kujundades nendega umbes täisnurka. Skeemil nr-ga 5 tähistatud kergpoi, milleni paat kaamera salvestisest nähtuvalt ei jõua, peaks sel juhul loogiliselt kandma numbrit 6 ja see asub kergpoi nr 4 vastas, jääb ekraani keskjoonelt natuke alla ja vasakut kätt, oranži värvi, s.o kaamerale kõige lähedam kergpoi). Sellisel juhul nelja kergpoi paiknemine maastikul meenutab pigem „Z“ tähe kuju, kui sirgjoonele lähedast murdjoont, nagu see on näidatud piiriületuse skeemil. Kuna teistmoodi seda vastuolu selgitada ei ole võimalik, leiab kohus, et piiriületuse skeem on koostatud ebaõigesti ning skeemil näidatud kergpoide nr 4 ja 5 vahel asub reaalses looduses veel üks kergpoi (millest paat sõidab mööda salvestise ajal 8.04) ja järjestikkuse nummerdamise korral skeemil näidatud poi nr 5 peaks kandma nr-t 6 ning poi nr 5, millest mööda sõidab paat salvestise ajal 8.04 ei olegi skeemile kantud. Kui lähtuda sellest ning tõmmata mõtteline joon poide nr 6, 4 ja 3 vahel, siis tõepoolest kujuneb peaaegu et otsejooneline murdjoon, mis oma kuju järgi on väga sarnane piiriületuse skeemil näidatud kontrolljoone kulgnemise kujuga. Kohtu arvates näitab eeltoodu, et piiriületuse skeem on koostatud ebakorrektselt ning selle alusel ei ole võimalik paadiga kontrolljoone ületamist tuvastada, sest tegemist on ebausaldusväärse tõendiga, mida kohus jätab tõendikogumist välja. Kuigi K ütluste järgi skeem on tehtud radarilt võetud koordinaatide järgi eeltoodu näitab, et skeem on koostatud puudulikult ja kontrolljoone ületamise tuvastamisel sellele tugineda ei saa. Radarilt saadud lähteandmed on aga eraldi tõendina (nt foto või ekraanitõmmis radari näitudest, millel oleks näha aluse asukoht ja ajutise kontrolljoone kulgemine) fikseerimata. Tunnistaja K ütlustest tulenevalt ei ole see võimalik kas tehnilistel põhjustel või julgeoleku kaalutlustel või muu takistuse tõttu. Seega ei ole seda puudust võimalik kõrvaldada ning kontrolljoone kulgemise ja paadi 5 liikumise koordinaate usaldusväärsete tõendite alusel tuvastada. Ilma selleta aga ei saa kontrolljoone ületamist sedastada. Eelpool käsitletud küsimustele ja vastuoludele pööras kohus poolte tähelepanu juba tõendite uurimise käigus. Kuid vaatamata sellele ei õnnestunud teha olukorda selgemaks. Nii kohtu küsimusele, miks kergpoid nr 4 ei ole videosalvestiselt näha sama hästi kui kergpoid nr 5 ja 6 ja kas ta võis olla teist värvi, mitte oranži värvi, vastas tunnistaja K, et kõik kergpoid peaksid olema samasugused, on oranži värvi. Seda (kergpoid nr 4) ei ole nii hästi näha, kui kergpoid nr 5 ja 6, sest salvestise kvaliteet on kehv, kaamera vaatenurk on selline, samuti asub kaamera sellest kohast suurel kaugusel. Kohtu küsimusele, kas videosalvestise järgi vaadatuna kujuneb kergpoide (nr 4-5 ja 5-6) vahel praktiliselt täisnurk, vastas tunnistaja, et ei ole 100% kindel, et kergpoide nr 4-5 ja 5–6 vahel kujuneb välja praktiliselt 90-kraadiline nurk. Ei tööta selles konkreetses piirkonnas kogu aeg, tööpiirkond vahetub. Selle konkreetse kohaga igapäevaselt kokku ei puutu. On nõus sellega, et kui vaadata skeemi, siis need kolm kergpoid asuvad peaaegu et ühel sirgjoonel. Miks skeemi järgi on need praktiliselt ühel joonel, videosalvestisel aga on näha peaaegu 90kraadiline nurk – võib seletada nii, et kaamera on suunatud kehva nurga all, see paikneb sellest asukohast ca 1 km kaugusel. Ei tea, kas on olemas ja milline on radari laiendmääramatus. Menetlusalune isik L ei eitanud oma ütlustes, et võis kontrolljoont ületada, sest alguses oli temale näha vaid viimane poi (nr 6), vaateväli oli piiratud selles kohas oleva vasakut kätt jääva saarekese ja sellel kasvava kõrge rohu tõttu. Siis nägi poid nr
6. Poid nr 5 (aga märkas juba peale esimesest poist (nr 4) mööda sõitmist. Siis peatus ja võttis vasakule. Samas kas ja milliste tunnuste järgi sai ta aru, et ületas kontrolljoont, ei osanud L selget vastust anda. S.D’i ütluste järgi püüdsid nad L’ga kala, liikusid Jaama küla suunas. Selles kohas on saarekesena pilliroog, osa on vee peal ja suurem osa on vee all, sõitsid sellest saarekesest paremalt poolt, see kõik jäi Eesti territooriumi piiridesse. A.L orienteerus poile nr 6, veel ühte poid nägi hiljem. Ta järsult peatas paadi ja keeras vasakule, seda on näha salvestiselt ajal 7:
7. L ja Di ütlused on eluliselt usutavad, sest kaamera salvestiselt on tõesti näha, et kergpoi nr 3 eeldatava asukoha juures on tõepoolest näha paadist vasakutt kätt jääv nö saareke, mis on kaetud kas rohuga või muu taimkattega. Seetõttu selles kohas liikudes oligi paadis olijatele näha vaid neile kõige lähedasem kergpoi nr 4 ja sellel umbes ühel joonel olev poi nr 6 (mis skeemil on märgistatud nr-ga 5). Kergpoid nr 5 (mis on skeemile kandmata) sellest kohast ei ole näha ja see tuleb ilmsiks alles pärast sellest saarekesest möödumist. Seega menetlusaluste isikute ütlused on usaldusväärsed. Kuigi L ja D ei vaielnud oma kaebustes vastu kontrolljoone ületamise faktile kui sellisele, taotledes vaid menetluse otstarbekusel lõpetamist või kergema karistuse mõistmist, peale kohtus tõendite (ennekõike kaamera salvestise) uurimist aga hakkas vähemalt paadi juhtinud L kahtlema, kas kontrolljoone ületamine on tegelikult aset leidnud. Samas olenemata menetlusaluste isikute positsioonist ja isegi nende poolt rikkumise fakti tunnistamise korral ei saa kohus tugineda vaid nende ülestunnistusele, vaid peab kontrollima ka muude tõendite alusel, kas isikute poolt omaks võetud fakt on reaalselt aset leidnud.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Väärteoasja arutamine täies ulatuses tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata 6

§-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada

§ 110

alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Seega sõltumata kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse piiridest, ei saa kohtuvälise menetleja otsus jääda kaebemenetluse tulemusena jõusse, ilma et kohus oleks enne kontrollinud väärteo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega seotud asjaolusid (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-30-17, p 7, nr 4-20-1553/38, p 6). Samuti

§ 133

p-de 1, 2 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks, kas väärteoasjas ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ja kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse.

§ 29

lg 1 p 1 näeb ette, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Antud juhul kohtu arvates puuduvad piisavad usaldusväärsed tõendid menetlusalustele isikutele ette heidetava teo toimepanemise sedastamiseks. Kohtuväline menetleja juhindus rikkumise tuvastamisel eeskätt piiriületuse skeemist ja tunnistaja K ütlustest. Ent need mõlemad tõendid on tuletatud radari andmetest – skeem on koostatud radarist saadud koordinaatide järgi ning kohus on eelpool tuvastanud, et see on koostatud ebakorrektselt ja on tõendina ebausaldusväärne. Samuti tunnistaja K osutab oma ütlustes, et kontrolljoone ületamise tuvastamisel juhindus ta samuti radari näitudest. Need radaru andmed kui sellised – radari näitude foto või ekraanitõmmis, kui algne tõendiallikas, on aga fikseerimata. Ülejäänud tõendid (K ütlused, videosalvestis) jäävad aga ebapiisavateks kontrolljoone ületamise tuvastamiseks. Kaamera videosalvestisest on hästi näha kaamerale lähem olev, umbes ekraani keskel (natuke alla ja vasakule) paiknev oranžikat värvi objekt, s.o skeemi järgi kergpoi nr 5, mis tegelikult peaks kandma numbrit 6, sest selle ja neljanda kergpoi vahele jääb veel üks kergpoi, mida on hästi näha samalt salvestiselt mitukümmend meetrit paremale ja pisut ülespoole – s.o oranži värvi kergpoi nr 5, mis on jäänud skeemile kandmata. Tunnistaja K ja kohtuvälise menetleja esindaja viitasid kohtuistungil, et videosalvestiselt on näha ka kergpoi nr 4, kuid kohtu arvates videosalvestiselt seda visuaalselt eristada ei ole võimalik. Ainult tunnistaja ütlustele selle fakti (et kergpoi nr 4 asub just selles kohas) tuvastamisel tugineda ei saa (seda eriti olukorras, kui kaamera salvestiselt seda selgelt näha ei ole). Samuti ei ole veenvad tunnistaja selgitused, et kuigi kõik kergpoid peaksid olema ühesugused, sh sama värvi, kaks kergpoid on salvestiselt selgelt näha, poid nr 4 (ja nr 3) aga millegipärast mitte. Seletus, et just ebaõnnestunud vaatenurga ja kaamera asukoha suure kauguse tõttu samas kohas asuvatest kergpoidest kaks on selgelt nähtavad, ülejäänud aga mitte, ei tee olukorda selgemaks. Kui objekti ei ole (salvestiselt) näha, ja teised tõendid selle kohta puuduvad, siis selle asukohta ei ole võimalik ka tuvastada. Ka tunnistaja K osutab, et enne vaatas ta radarit ja alles siis suunas kaamera peale. Ehk ka tema ei juhindunud kaamerast nähtust, vaid radari näitudest. Kohus on eelpool juba tuvastanud, et piiriületuse skeemi koostamise täpsus ja õigsus on tõsise kahtluse all ning tegemist on ebausaldusväärse tõendiga, mistõttu kergpoide asukoha ja kontrolljoone kulgnemise kindlaks määramisel piiriületuse skeemile tugineda ei saa. Ehk siis selles osas (s.t kus kohas skeemil nr-ga 4 märgistatud kergpoi on füüsiliselt asunud ja kuidas kulgeb ajutine kontrolljoon) saab kohus tugineda vaid menetlusaluste isikute ja tunnistaja K ütlustele ning objektiivsele tõendile - videosalvestisele. Need aga ei lange omavahel kokku. Rikkumise fakti kinnitavad vaid tunnistaja K ütlused, kuid need on vastuolus kaamera salvestiselt nähtuvaga. Tunnistaja viitas oma ütlustes, et liikudes kergpoide nr 4 ja 5 vahel on paat ületanud kontrolljoont alguses Vene Föderatsiooni poole suunas ja siis keeras tagasi ja tuli tagasi Eesti Vabariigi territooriumile. Kaamera salvestise järgi vaadatuna aga ei ole võimalik seda kinnitada. Isegi kui võtta see hetk, mil K ütluste järgi asub alus kõige sügavamal Vene Föderatsiooni vetes (s.o ca 7 meetrit kontrolljoonest – vt salvestise ajal 7:55; kell 16:22:56), ning lugeda et kergpoi nr 4 asub tunnistaja K näidatud kohas (s.o salvestise ajal 7:28; kell 16:22:30, paadi all) ja tõmmata mõtteline 7 joon kergpoi 4 oletatava asukoha ja kergpoi nr 5 (millest paat sõidab mööda salvestise ajal 8:04; kell 16:23:05) vahel – ka siis osutub paat täpselt selle joone peal ning, kuigi vahetult läheneb sellele – siiski ei ületa seda mõttelist joont, mis kohtuvälise menetleja versiooni järgi peaks tähistama ajutist kontrolljoont. Samas kohus on varem juba leidnud, et usaldusväärsete tõenditega ei ole võimalik kergpoi nr 4 asukohta kindlaks määrata – videosalvestiselt pole seda selgelt näha, mis tähendab, et ei saagi tõmmata selline mõtteline joon kergpoide nr 4 ja 5 vahel, sest kergpoi nr 4 täpset asukohta ei ole võimalik tuvastada. Seega teadmata lähtekohta, millest kontrolljoon kulgeb kergpoini nr 5 (mis jäi piiriületuse skeemile kandmata) ei olegi võimalik tõmmata sellist mõttelist joont ega tuvastada, et paat on seda kontrolljoont ületanud. Seetõttu rikkumist kinnitavad vaid tunnistaja K ütlused, mis ei riimu kaamera salvestisega, ja vaid tunnistaja ütluste alusel paadiga kontrolljoone ületamise fakti jaatada ei saa. Kuna rikkumise iseloom on selline, et see on kestnud vaid mõned sekundid ja süüdistuse järgi süvenesid isikud võõrriigi vetesse vaid mõne meetri ulatuses, siis sellise rikkumise tuvastamine eeldab väga suurt täpsust mõõtmistes ja eksimuse võimalus peab olema välistatud. Ilma vastava tõendita (kontrollitava ja usaldusväärse piiriületuse skeemita või lähivaates tehtud ülitäpse kaamera salvestiseta vms) jäävad aga kontrolljoone ületamise fakti kinnitama vaid tunnistaja K ütlused, mis ei ole piisav tõendikogum vastava asjaolu tuvastamiseks. Tunnistaja ise ei viibinud sündmuskohal ning nägi sündmust pealt vaid kaamerast, mis asub umbes kilomeetri kaugusel uuritavast kohast. (Kui kaugel sellest kohast asub radar ei ole teada). Tunnistaja tugines tehnikavahendi – radari mõõtetulemustele, kuid samas ei osanud K selgelt vastata, kas radari mõõtmistel on olemas laiendmääramatus ja milline see on. Kui isegi suhteliselt tehniliselt lihtsamal seadmel (radariga võrreldes), nagu kiirusemõõtur või alkomeeter on olemas vastav laiendmääramatus, siis loogiline on eeldada, et ka radari mõõtmised ei pruugi olla alati 100% täpsusega. Teadmata seda ei saa hinnata, kas mõõdetud vahemaa (ca 7 meetrit) jääb sellise laiendmääramatuse sisse või mitte. Kaamerasalvestise alusel aga ei ole võimalik visuaalse hindamise teel tuvastada kergpoi nr 4 asukohta ning teadmata seda ei ole võimalik tõmmata mõttelist joont kergpoide nr 4 ja 5 vahel, kus süüdistuse järgi toimuski ajutise kontrolljoone ebaseaduslik ületamine. Teadmata täpselt, kuidas kulgeb kontrolljoon kergpoide nr 4 ja 5 vahel aga ei ole võimalik kontrollida, kas L juhitud paat on seda kontrolljoont ületanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et puuduvad piisavad tõendid, et tuvastada riigipiiriseaduse § 9 lg 1 rikkumine (s.o ajutise kontrolljoone ületamist selleks mitteettenähtud kohas) A.L poolt, mida kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud riigipiiriseaduse § 17-2 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisuna ehk A.L suhtes puuduvad väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kuna isikud viibisid samas paadis, siis ka S.Di puhul ei tuvasta kohus väärteokoosseisu tunnuseid. Lisaks tuleb märkida, et S.D vastutusele võtmine ja karistamine on välistatud juba selle tõttu, et paati on kogu aeg juhtinud ja teekonda määranud aluse juht – A.L. Nii et Di puhul puudub isegi tegu kui selline, mida saaks temale ette heita. Kuigi kaebajad ise taotlesid vaid karistuse kergendamist või menetluse otstarbekusel (s.t koosseisuga, aga avaliku menetlushuvi puudumise tõttu) lõpetamist ei ole kohus seadusest tulenevalt kaebuse piiridega seotud ning arutab väärteoasja olenemata kaebuse piiridest n.ö ob ovo, kontrollides seejuures ka väärteomenetlust välistavate asjaolude olemasolu. Antud juhul on sellised

§ 29

lg 1 p 1 all sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud (väärteokoosseisu tunnuste puudumine) olemas, mistõttu L ja D kaebused tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja 8 12.09.2021 kiirmenetluse otsused A.L ja S.D suhtes väärteomenetluses nr 240301000342 tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 9