Obsah (8)

§ 429§ 431§ 173§ 168§ 174§ 190§ 179§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 15.02.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-15995 Kohtuasi X hagi N

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. 25.12.2021 ja 28.12.2021 on hageja esitanud ringkonnakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks.
2. 05.01.2022 selgitas ringkonnakohus hagejale, et käsitleb hageja taotlust menetluse lõpetamiseks taotlusena hagist loobumiseks ning selgitas hagejale ka hagist loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgi.
3. 04.02.2022 selgitas hageja, et esitab taotluse menetluse lõpetamiseks, kuivõrd tal ei ole enam kostja vastu nõudeid ja ta on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palus võimalust tasuda riigilõiv 50 eurot riigituludesse osamaksetena (5 eurot kuus), kuna hageja on töövõimetuspensionär, kelle sissetulekud on kohtutäituri poolt arestitud.
4. 10.02.2022 teatas kostja, et kostjal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamise osas ja kostja ei soovi hagejalt menetluskulude väljamõistmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Seoses hagist loobumisega tühistab ringkonnakohus maakohtu 24.11.2021 määruse. 11.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise 2 2-21-15995 otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Vastavalt

§-le 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 12. Kolleegiumi hinnangul ei esine praegusel juhul hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid asjaolusid ning hagist loobumine tuleb vastu võtta.

§ 431

lg-st 2 ja § 645 lg-st 1 tulenevalt tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu määruse ning lõpetab asja menetluse. 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagist loobumise tõttu tuleb menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta hageja kanda (

§ 168lg 4).

14.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määranud, kuna kostja ei taotlenud menetluskulude hüvitamist. 10.02.2022 teatas kostja ringkonnakohtule, et ta ei soovi hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks ei määra. 15. Hagejale on 16.12.2021 määrusega antud menetlusabi ning vabastatud ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest 50 euro ulatuses.

§ 190

lg 4 esimese lause järgi kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 179

lg 1 kohaselt mõistab kohus asjas tehtavas lahendis kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mh riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Seega tuleb mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse välja riigilõiv 50 eurot.

§ 190

lg 7 järgi võib kohus § 190 lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul. Arvestades hageja majanduslikku olukorda, peab ringkonnakohus

§ 190

lg 7 alusel põhjendatuks võimaldada hagejal tasuda riigilõiv 50 eurot kümne kuu jooksul alates määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

16. Käesolev määrus on tulenevalt

§ 433

lg-st 1 ja § 645 lg-st 2 edasikaevatav, v.a osas, milles ringkonnakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu (

§ 179lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3