Obsah (5)

§ 637§ 230§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-108333 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi OK Incure OÜ hagi E L vastu võlgnevu

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt 27.05.2020 sõlmisid xxx OÜ ja kostja krediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti summas 1250 eurot. Kostja kasutas küll raha, kuid rikkus omapoolseid kohustusi jättes saadu tagastamata, mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles 21.01.2020 ning loovutas nõude OK Incure OÜ´le. Krediidiandja ja kostja vaheline krediidikonto leping vastab arvelduskrediidilepingu tunnustele. Krediidikonto taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel xxx või suulise taotluse telefoni teel. Esmakordse taotluse esitamisel registreerib Klient end veebilehel xxx ettenähtud korras.
2. Klient loob isikliku identifitseerimistunnuse, mis koosneb kasutajatunnusest (Kliendi isikukood) ning Kliendi poolt loodud paroolist. Klient kinnitab oma isikusamasust ja valitud identifitseerimistunnuse õigsust Internetipanga kaudu, ID kaardiga, mobiili-ID’ga või SmartID’ga. Leping loetakse sõlmituks Krediidiandja poolt krediidiotsuse teatavaks tegemisega Kliendile, milleks loetakse krediidiotsusest teavitamist SMS sõnumiga, krediidiotsusest teavitamist telefoni teel, Lepingu dokumentide edastamist Kliendi e-posti või postiaadressile või Krediidi väljamakse tegemist, olenevalt sellest, milline eelnimetatud sündmustest saabub varem. Hageja tugineb VÕS §-le 101 lg 1 p 4, 76, 100, 113, 401 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1250 eurot, intressi 318, 50 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivise 180, 38 eurot. II KOSTJA VASTUS
3. Kostja hagi ei tunnista. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kehtiva kohustuse kinnitamisena esitas hageja üldreeglite või personaalsete tingimuste koopiad ilma allkirjata. Puudub allkirjastatud laenuleping või E L poolt allkirjastatud tingimused. Jääb arusaamatuks, kas klienti tutvustati lepingukohustuste tingimustega, kas ta nõustus nendega ja kas kinnitas nõusolekut oma allkirjaga või muul viisil. Ebaselgeks jääb, kui palju raha klient lõppkokkuvõttes sai. Mingeid raha väljamaksmist kinnitavaid dokumente hageja ei esitanud. Alates 27.05.2020 ei ole kostja mingeid maksenõudeid saanud – ei laenuettevõttelt, ei hagejalt. Jääb ebaselgeks, kas laenuandja püüdis mistahes viisil teavitada kostjat võlgnevuse olemasolust. Hagiavaldusele on lisatud teade nõude loovutamise kohta, kuid jääb arusaamatuks, kellele see saadeti, millal ja mil moel. III KOHTU PÕHJENDUSED
4. Arvestades hagi hinda, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks xxx OÜ-ga 27.05.2020 sõlminud krediidikontolepingu ja kostja on raha saanud. Krediidilepingu võib küll sõlmida mis tahes vormis, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks sellise tahtevalduse teinud. Samuti pole hageja selgitanud mil viisil lepingu sõlmimine aset leidis. Hagile lisatud krediidikonto personaalsed tingimused, mis on mh. allkirjastamata, kostja tahteavaldust lepingu sõlmimiseks ei tõenda ja ei ole käsitletava krediidilepinguna. Hageja väitel on leping sõlmitud 27.05.2020, kuid samas on hageja väitnud, et leping öeldi üles 21.01.2020 (teates on kuupäevaks 30.12.2020). Nõude loovutamise teates on kuupäevaks märgitud 29.01.

1. Järelikult on hageja nii lepingu üles öelnud, kui nõude loovutanud ca 4 kuud enne väidetava lepingu sõlmimist, mis aga ei ole võimalik. Hageja poolt 12.07.2021 esitatud dokumendid kostja poolt raha saamist ei tõenda. Dokumentides ei nähtu, et ülekanne kostjale oleks tehtud ja kes selle on teinud. Kui tegemist on väidetavalt kostja krediidikontolt 2 tehtud ülekandega, siis seal toodud summad on deebeti all, mida ei saa käsitleda konto välja minekuna. Kuna kostja poolt raha saamine ei ole tõendatud, ei ole hagi võimalik rahuldada ka alusetu rikastumise (VÕS § 1028) sätete alusel.
2. Kostja väitel ta mingeid teateid, sh nõude loovutamise kohta, saanud ei ole. Riigikohus on leidnud, et hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks oli tulenevalt

§ 230

lg-st 1 muu hulgas tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (RKTKo 32-1-74-15 p 18). Kohtu hinnangul hageja seda teinud ei ole. Hageja on esitanud väidetavalt kostjale saadetud nõude loovutamise teate. Nõude loovutamisest ja lepingu ülesütlemisest teatamine on kindlale isikule suunatud ühepoolsed lepinguga seotud tahteavaldused, mis muutuvad TsÜS § 69 lg 1 alusel kehtivaks kättesaamisega. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (RKTKo 2-15-17677 p 13). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjale on lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teated saadetud ja et kostja oleks teated kätte saanud. Selgusetuks jääb ka see, millisel viisil on teated kostjale saadetud, juhul kui seda on tehtud. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei ole. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3