← Eesti

4-21-4346/29

4-21-4346 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2021. a, Pärnu kohtumaja Väärteoasja number 4-21-4346 (2501,21,000165) Kohtunik Tambet Grauberg

§ 234

lg 1 järgi Menetlusalune isik Risto Tammela, ik 38505224214; elukoht: XXX; XXX kodanik; töökoht: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kask RESOLUTSIOON Juhindudes LS § 227, § 234 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107-§ 113, § 199, KarS § 48, § 56, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Risto Tammela LS §

§ 234lg 1 järgi ning Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks mõista arest 20 (kakskümmend) ööpäeva.

  1. Risto Tammela ilmuda aresti kandma Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Pärnu arestimajja aadressile A. H. Tammsaare pst 61, Pärnu 7 (seitsme) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
  2. LS § 227 lg 5 p 3 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel kohaldada Risto Tammelale lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 10 (kümneks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on menetlusalune isik kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
  3. Kohtuotsus saata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja menetlusalusele isikule. Jõustunud kohtuotsus saata juhtimisõiguse äravõtmise osas Transpordiametile. Edasikaebamise kord VTMS § 137 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on 1

(6)4-21-4346 menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 14.12.2021.a kell 15.00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. Asjaolud 1.1 Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri kriminaalasjade büroo eriasjade uurija Rein Pärnsalu koostas 11.10.2021.a väärteoprotokolli selle kohta, et 08.10.2021.a kell 22:51 TallinnPärnu-Ikla mnt 112 km juhtis Risto Tammela mootorsõidukit reg. märgiga XXX kiirusega 170/+-9km/h. Suurim lubatud sõidukiirus oli 90km/h. Sellega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 71 km/h. Samuti eiras mootorsõidukit juhtides politseiametniku poolt antud peatumismärguannet, mis oli antud sisselülitatud sinise ja punase märgutulega. Kirjeldatuga rikkus R. Tammela LS § 15 lg 1 p 1 ja § 38 lg 1 nõudeid, pannes toime LS §

§ 234lg 1 kvalifitseeritava väärteo.

1.2 Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri väärteomenetlaja Ave Tigase koostas 21.10.2021.a väärteoprotokolli selle kohta, et 08.10.2021.a kell 22:57 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 95.1 km juhtis Risto Tammela mootorsõidukit reg. märgiga XXX kiirusega 165/+-6km/h. Suurim lubatud sõidukiirus oli 70km/h. Sellega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 89 km/h. Kirjeldatuga rikkus R. Tammela LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 4 kvalifitseeritava väärteo. 1.3 Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri väärteomenetlaja Ave Tigase koostas 21.10.2021.a väärteoprotokolli selle kohta, et 08.10.2021.a kell 22:58 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 92.8 km juhtis Risto Tammela mootorsõidukit reg. märgiga XXX kiirusega 163/+-6km/h. Suurim lubatud sõidukiirus oli 90km/h. Sellega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 67 km/h. Kirjeldatuga rikkus R. Tammela LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 4 kvalifitseeritava väärteo. 1.4 Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Aime Kase 10.11.2021.a määrusega väärteoajas nr 2501,21,000165 ühendati viidatud rikkumised üheks menetluseks. 1.5 10.11.2021.a kohtuvälise menetleja määrusega saadeti väärteoasi arutamiseks Pärnu Maakohtule. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 2.1 Kohtuistungil leidis kohtuväline menetleja, et väärtegude toimepanemine on leidnud tõendamist. Menetleja taotles isikule karistuseks 30-päevase aresti mõistmist ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 24 kuuks. 2.2 Menetlusalune isik tunnistas kõiki talle etteheidetud rikkumisi ning avaldas kahetsust. Karistuse osas palus menetlusalune isik võimalusel juhtimisõigust mitte ära võtta. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 3. Kohus leiab, et Risto Tammelale etteheidetud liiklusseaduse (LS) §

§ 234

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemine on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. VTMS § 83 p 2 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 2

(6)4-21-4346 3.1 Kohus, leiab, et LS §

§ 234

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Risto Tammela poolt on leidnud tõendamist kiirusmõõturi kasutamise protokolli, videosalvestise, kiiruskaamera fotode ning politseiametnike ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. 3.2 Kohus märgib, et käesolevas asjas puudub igasugune vaidlus selles, et mootorsõidukit reg. märgiga XXX juhtis 08.10.2021.a väärteoprotokollides ette heidetud aegadel ja kohtades Risto Tammela. Nimelt on tunnistaja K.P kohtus kinnitanud, et tundis juhis ära R. Tammela seoses varasemate tööalaste kokkupuudetega. Lisaks nähtub ka liiklusregistri päringust (t.l 25), et mootorsõiduki reg. märgiga XXX vastutav kasutaja on R. Tammela. Samuti on menetlusalune isik ise tunnistanud mootorsõiduki juhtimist. 3.2 11.10.2021.a koostatud väärteoprotokolli (t.l 7) kohaselt heidetakse R. Tammelale ette 08.10.2021.a kell 22:51 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 112 km mootorsõiduki reg. märgiga XXX juhtimist kiirusega 170+-9km/h. Suurim lubatud sõidukiirus oli 90km/h. Sellega ületas menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 71 km/h. Märgitud väärteoprotokollis ette heidetud rikkumist kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokoll (t.l 8), mille kohaselt on R. Tammela juhitud mootorsõiduki kiiruseks mõõdetud 08.10.2021.a kell 22:51 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 112km 170km/h. Menetlusaluse isiku sõiduk sõitis patrullautole, mis liikus kiirusega 71km/h, vastu. Suurim lubatud sõidukiirus oli antud teelõigul 90km/h. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“(edaspidi „Määrus“) lisa 1 kohaselt liikuvast sõidukist, mille kiirus on 61-80km/h, vastassuunas kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus on +/- 9km/h, kui mõõtmisel saadud sõiduki kiiruse väärtus on 167-199 km/h. Seega R. Tammela juhitud mootorsõiduk liikus mitte aeglasemalt kui 161km/h, millega ületas R. Tammela lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 71 km/h. 3.3 Samuti nähtub ka 21.10.2021.a koostatud väärteoprotokollidest AB1602513 (t.l 18) ja AB1602514 (t.l 22), et R. Tammelale heidetakse ette ka 08.10.2021.a kell 22:57 ja 22:58 mootorsõiduki reg. märgiga XXX juhtimist, mille sõidukiiruseks on fikseeritud vastavalt 165/+6km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 70 km/h, ja 163/+-6 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Seega menetlusalune isik ületas suurimat lubatud sõidukiirust vastavalt mitte vähem kui 89km/h ja 67km/h. Antud väärteoprotokollides ette heidetud rikkumisi kinnitavad üheselt kiiruskaamera fotod. Fotolt (t.l 19) nähtub, et sõiduki reg. märgiga XXX kiiruseks on 08.10.2021.a kell 22:57 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 95,1km 70 km/h alas fikseeritud 165km/h. Sama sõiduki kiiruseks on kiiruskaamera foto (t.l 23) kohaselt 08.10.2021.a kell 22:58 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 92,8km 90km/h alas fikseeritud 163km/h. Määruse kohaselt on laiendmääramatuseks +-6km/h. Seega R. Tammela juhitud mootorsõiduk liikus kell 22:57 mitte aeglasemalt kui 159km/h ning kell 22:58 mitte aeglasemalt kui 157km/h. Seega R. Tammela ületas vastavalt lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 89km/h ja 67km/h. 3.4 Samuti nähtub kohtuistungil avaldatud videosalvestistelt, et alates 08.10.2021.a kell 22.51 järgneb patrullauto sõidukile, mille kiiruseks oli fikseeritud 170km/h. Sellise tagaajamise käigus tõuseb patrullauto kiirus muuhulgas ka üle 200 km/h. Kirjeldatu jätkub kuni umbes kell 23:05, mil ilmselt politseipatrull mõistab, et antud sõiduk on nende vaateväljast kadunud ja kinni pidada seda sõidukit ei õnnestu. 3.5 Viidatud tõenditega haakuvad ka politseiametnikest tunnistajate ütlused, millede kohaselt 08.10.2021.a fikseeriti Risto Tammela juhitud sõiduki kiiruseks üle 160 km/h. Samuti kirjeldasid tunnistajad, et selline kiiruse ületamine kestis pikemalt kui hetkeks, nad sõitsid menetlusalusele isikule järgi ning püüdsid tema juhitud sõidukit peatada, kuid see ebaõnnestus. Samuti on kirjeldatud kiiruse ületamist ja kihutamist tunnistanud ka menetlusalune isik ise. 3.6 Eelnevast järeldub, et käesoleval juhul on leidnud tõsikindlat tuvastamist, et Risto Tammela juhtis 08.10.2021.a mootorsõidukit reg. märgiga XXX, mille kiirus kell 22:51 oli mitte vähem kui 161 km/h (90km/h alas), kell 22:57 mitte vähem kui 159km/h (70km/h alas) ning kell 22:58 3

(6)4-21-4346 mitte vähem kui 157km/h (90km/h) alas. Seega ületas R. Tammela lubatud sõidukiirust vastavalt mitte vähem kui 71km/h, 89km/h ja 67km/h.
  1. Kohtuväline menetleja on viidatud kiiruse ületamisi käsitlenud eraldiseisvate väärtegudega, s.o kohtuvälise menetleja hinnangul on R. Tammela toime pannud kolm kiiruse ületamist. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu ja leiab, et tegemist on ühe teoga. Riigikohtu maksva praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. novembri
  3. a otsus nr 1-15-10119/80, p 27). Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist justnimelt kirjeldatud olukorraga. Menetlusaluse isiku poolt toimus kiiruse ületamine järjepidevalt pikema aja vältele. Videosalvestistele tuginedes saab järeldada, et kiiruse ületamine toimus vähemalt alates kell 22:51 ning kestis umbes kella 23:00, mil sõiduk kadus politseipatrulli vaateväljast ning patrull mõistis, et sõiduki peatamine ei õnnestu. Videosalvestistelt nähtub küll, kuidas kahel korral R. Tammela sõiduk lühiajaliselt peatub, kuid vaatamata sellele on tegemist ühe teoga. Antud juhul on olemuselt sarnased käitumisaktid, s.o kiiruse ületamine, ilmselgelt kantud ühisest tahtlusest, s.o menetlusalune isik on kohtuistungil avaldanud, et soovis kihutamisega enesetunnet parandada. Samuti on teod ajalis-ruumilise läheduses, s.o vastavalt kell 22:51, 22:57 ja 22:
  4. R. Tammela käitumine on ajavahemikul 22:51 kuni 22:58 kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona.
  5. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas on leidnud tõendamist, et Risto Tammela ületas 08.10.2021.a Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l suurimat lubatud sõidukiirust üle 60 km/h. Märgituga on täidetud LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.
  6. Lisaks lubatud suurima sõidukiiruse ületamisel heidetakse Risto Tammelale 11.10.2021.a koostatud väärteoprotokollis (t.l 7) ette sõiduki peatamismärguande eiramist. Esmalt märgib kohus, et videosalvestiselt on näha, et patrullautol on sisse lülitatud märgutuled. Samuti kinnitas politseiametnikust tunnistaja Rein Pärnasalu kohtus, et patrullautol olid sisse lülitatud sinised ja punased märgutuled. Ka teine abipolitseinikust tunnistaja selgitas kohtus, et menetlusalusele isikule anti peatumise märguanne. LS § 200 lg 1 p 4 kohaselt antakse juhile peatumise märguanne, kui tsiviilvärvides alarmsõidukil on sisselülitatud sinine ja punane vilkur või sisselülitatud sinine ja punane märgutuli, vajaduse korral lisaks valjuhääldi kaudu korralduse sõiduki peatamiseks. Seega on kinnitust leidnud, et menetlusalusele isikule anti peatumise märguanne, mistõttu oli R. Tammela kohustatud sõiduki LS § 38 lg 1 sätestatud korras peatama. Nii politseiametnikest tunnistajad kui ka menetlusalune isik ise on tunnistanud, et R. Tammela ei peatunud. Samuti nähtub videosalvestiselt, et menetlusalune isik jätkab pärast märgutulede sisse lülitamist ehk peatumise märguande andmist sõitmist. Eelnevaga on antud juhul leidnud vastuvaidlematult kinnitust, et menetlusalune isik eiras antud peatumise märguannet ehk menetlusaluse isiku käitumises on tuvastamist leidnud LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis.
  7. Eelnevast tulenevalt on käesolevas ajas leidnud tuvastamist, et R. Tammela käitumine vastab LS §

§ 234lg 1 kvalifitseeritava väärteo objektiivsele koosseisule.

Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ja peatumise märguande eiramine toimusid samaaegselt ehk KarS § 63 lg 1 mõttes on tegemist ühe teoga. 8. VTMS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on väärteo subjektiivne koosseis täidetud, kui isik tegutseb vähemalt ettevaatamatult. Samas antud juhul tuleb arvestada sellega, et LS § 234 lg 1 sätestab vastutuse kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. Ssubjektiivne koosseis eeldab käesoleval juhul vähemalt 4

(6)4-21-4346 kaudset tahtlust. Kohus leiab, et Risto Tammela on pannud väärteod toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. 8.
  1. Menetlusalune isik R. Tammela on oma süüd tunnistanud. Ta on põhjendanud enda käitumist kiiruse ületamisel selliselt, et „põhjus, miks ma üldse sõitma läksin, oli soov ja tahtmine natuke jalga sirgu lasta, niiviisi natuke enesetunnet parandada.“ R. Tammela sai väga hästi aru oma teo keelatusest, kuid otsustas sellele vaatama võtta autost enda sõnul maksimum. Sõidukil oli kiiruse piiraja 240 km/h juures, mis on ilmselgelt ainult ringrajale sobivaks kiiruseks, sest sellise kiiruse juures on keskmisele mõistlikule inimesele selge, et mistahes liiklusolukord võib muutuda kontrollimatuks ja tuua kaasa raskeid tagajärgi. Menetlusalune isik on selgitanud, et ta tahtis kiiresti sõites närve puhata, seega tal oli selge soov kiirust ületada, millega seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. 8.
  2. Puutuvalt peatamise märguande eiramist, siis ka sel juhul on leidnud tõendamist väärteo toimepanemine kavatsetusega. Menetlusalune isiku ütluste kohaselt ta nägi mingi hetk, et ta selja taga oli politsei sinised ja punased vilkurid, kuid lisas kiirust. Tunnistajana üle kuulatud politseinik Rein Pärnsalu ütluste kohaselt panin ta politseiautol kohe peale Aret vilkurit tööle ja andis kaugtulede vilgutamisega märku, et R. Tammel peatuks. Enge tankla juures võttis tankla juures võttis taga aetav hoo maha, mille tulemusena nägid politseiametnikud ära eest ära kihutava auto numbrimärgi ja ka seda, et autot juhtis R. Tammela. Teine patrullekipaaži liige Krista Palki ütluste kohaselt R. Tammela ei korraldusele autost välja tulla ei reageerinud, öeldes politseinikele „kui soovite vägivalda, siis selle te saate.“ Seejärel pani menetlusalune isik käigu sisse, kiirendas ja kadus Vana-Vigala käänulistele teedele. Politseiametnikud ei saanud end ohtu seadmata enam R. Tammelale lähemale, lõpuks kaduski isik silmist. Menetlusalune isik on kohtule selgitanud, et ta sai aru, kui nägi töötavaid vilkureid, et olukord on tema jaoks halb. Võttes arvesse, et kiirused ületasid 200 km/h piiri, siis ta ka mõistis, et on reageeritud tema õigusvastasele teole. Seda mõistes on menetlusalune isik oma ütluste järgi sõiduki korraks ka Enges peatanud, kuid otsustas hetkeemotsiooni ajel eest ära sõita. Küsimusele, miks te nii kiiresti sõitsite, vastas R. Tammela: „oli soov vabaneda sellest patrullautost oma seljataga.“ Seega on leidnud tõendamist, et R. Tammela on seadnud endale eesmärgiks sõiduki peatumismärguande eiramise, teades, et ta peab peatumismärguandele reageerima ja sõiduki peatama, mõistes süüteokoosseisule vastava asjaolu olemasolu.
  3. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et R. Tammela poolt toime pandud LS §

§ 234

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. R. Tammela on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eelnevast tulenevalt on R. Tammela pannud toime LS §

§ 234lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Seega tuleb ta süüdi tunnistada ning mõista talle karistus. Karistus 10. Võttes arvesse, et Risto Tammela poolt toime pandud väärteod on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, tuleb eelpooltuvastatud väärteokoosseise käsitleda ideaalkogumina KarS § 63 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 227 lg 4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 234 lg 1 p 1 näeb karistusena 5

(6)4-21-4346 ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Seega karistus tuleb R. Tammelale mõista LS § 227 lg 4 alusel. 10.
  1. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Risto Tammela süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani väliselt ühe käitumisaktiga ehk sõiduki juhtimisega toime kaks väärtegu (vt RKKKo 3-1-1-75-16 p 10). Seega tuleb käesoleval juhul lugeda Risto Tammela süüd suureks, kuivõrd ta juhtis sõidukit ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 89 km/h ja eiras mootorsõidukit juhtides politseiametniku poolt antud peatumismärguannet, mis oli antud sisselülitatud sinise ja punase märgutulega. Teine asjaolu, mis mõjutab Risto Tammela süü suurust, on väärtegude toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest. Kohus leidis, et menetlusalune isik on väärteod toime pannud kavatsetult, s.o tahtluse raskeimas vormis, seega on tegemist asjaoluga, mis osutab isiku keskmisest suuremale süüle. Eeltoodust nähtuvalt arvestades Risto Tammela süü suurust mõjutavaid asjaolusid, karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Risto Tammela süü on keskmisest suurem. Risto Tammela avaldas kohtuistungil kahetsust. Tuleb aga võtta arvesse, et R. Tammela ilmus ise vabatahtlikult politseisse juhtunu kohta ütluseid andma, mistõttu kohus leiab, et esineb KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, s.o puhtsüdamlik kahetsus. 10.
  2. LS § 227 lg 2 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ning kõige raskema karistusliigina aresti. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Risto Tammelat mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Risto Tammelat on varem väärteokorras karistatud
  3. aastal, kuid karistatus on tänaseks kustunud. Samas tuleb võtta arvesse, et menetlusalune isik on ületanud oluliselt lubatud kiirust ja on politsei eest põgenenud, jõuab kohus järeldusele, et põhikaristusena rahatrahvi mõistmine ei vasta eripreventiivsetele eesmärkidele. Menetlusalune isik on tahtlikult ületanud kiirust, seades ohtu kaasliiklejad, sest nii R. Tammela kui ka politseiametniku R. Pärnasalu ütluste kohaselt tegi isik korduvaid möödasõite ja arendas kiirust nii palju, kui auto võimaldas. Tegemist oli väga intensiivse ja ohtliku süüteoteoga, sest kestis pika teelõigu peal Tallinn-Pärnu maanteel, mis on tõendatud kiiruskaamerate ja politseipardakaamera salvestustega. Seega tuleb R. Tammela suhtes rakendada karistuse eesmärkide saavutamiseks raskema karistusliigina aresti. Kohus leiab, et isikule mõistetud põhikaristus peab ületama sanktsiooni keskmist määra. Eeltoodut ja seejuures kergendavat asjaolu arvesse võttes kohus leiab, et Risto Tammelale tuleb talle mõista karistuseks arest 20 ööpäeva, mis peaks isikut mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma. 10.
  4. Võttes arvesse K. Tammela poolt toime pandud süüteo asjaolusid, s.o objektiivsetest asjaoludest nähtuvat teo ohtlikkus, mistõttu kohus leiab, et lisakaristus peaks tagama ühiskonna turvalisuse tunnet, sest R. Tammela võib oma käitumisega olla liikluses olla jätkuvalt ohtlik (vt RKKKo 3-1-1-18-17, p 13). LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib süüdlaselt sõiduki juhtimisõiguse ära võtta kuni üheks aastaks. Eripreventiivseid kaalutlusi arvestades peaks juhtimisõiguse äravõtmine olema maksimumi lähedal, et isik teeks rikkumisest vajalikud järeldused ja loobuks edaspidi soovist enda rahustamiseks arutult kihutada. Asjaolu, et R. Tammelal on vaja tööl käia ja pereliikmeid sõidutada ei takistanud teda liikluses ohtlikult käitumast, mistõttu kohus leiab, et LS § 227 lg 5 p 3 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel tuleb Risto Tammelale kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 10 kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.