lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Indrek Kalda Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav MARGUS RUUS – isikukood 38901214722, elukoht XXX, kriminaalkorras karistatud kuuel korral, viimati 26.10.2018 Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 7 kuud, mis asendatud 210 tunni ÜKTga, karistus kantud 18.07.2019, kahtlustatavana kinni peetud 13-14.11.2020, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kuni 14.11.2021. Kaitsja Vandeadvokaat Paul Järve RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Margus Ruus
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Margus Ruusile mõistetud karistust ⅓, s.o 2 aasta vangistuse võrra, karistuseks on vangistus 4 (neli) aastat.
Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Kannatanu R P /tl 13-15/ sõnade kohaselt läks ta 19.07.2020 kella 17.00 paiku külla oma sõpradele, kes elavad Lääne maakonnas XXX. Hängisid niisama, mingi aeg läksid Dga XXX poodi ja ostsid kanget alkoholi. Jõid õues alkoholi, nendega koos oli palju rahvast. D märkas, et läheduses on Margus Ruus ja kutsus ta nende juurde. Alguses said kõik hästi läbi. Õhtul otsustasid, et hakkavad võistlema käesurumises. Mäletab, et toimus võistlus, kuid edasi sealt ei mäleta. Kannatanu P eelkirjeldatud sündmuste kulgu kinnitavad ka kannatanu D N /tl 3-9/, tunnistajad R N /tl 18-19/, K S /tl 23-25/, K P /tl 27-28/, K P /tl 30-31/, C N /tl 36-37/. Kannatanu P on edasisest rääkinud, et mäletab ainult, et keegi jooksis tema juurde ja lükkas ta pikali. Järgmisena mäletab Tallinnas haiglas olemist. Kannatanu N – R ja Marguse vahel tekkis konflikt, põhjust ei oska öelda. Enne oli märgata, et nad on tülis. Margus kutsus R eemale, mille peale neil konflikt süvenes ja algas kaklus. Tema kohale jõudes oli R juba maas ja oimetu, Margus lõi teda jalaga näo piirkonda vähemalt 7 korda. Läks koheselt kaklusele vahele, viskas end R peale pikali, et teda kaitsta. Margus löömist järgi ei jätnud, lõi ka teda ühe korra jalaga näo piirkonda otsmiku pihta, millest sai otsaette muhu, mis järgmisel hommikul valutas. Ruus lahkus kohe peale kaklust. Tunnistajad R N, R N, K S, K P, K P, C N, Ü K /tl 33-34/ ja D N /tl 39-40/ on rääkinud, et kogu tüli pealt ei näinud, on kirjeldanud sündmusi, mida nemad nägid. 2 1-21-5124 Tunnistaja R N rääkis, et R ja Margus olid mõlemad purjus. Algul võeti kõike naljaga, aga mingi hetk muutus asi tõsiseks, R surus Marguse käe ära. Ei näinud, millest R ja Marguse vahel tüli täpselt algas. R tuli mingi hetk tagasi XXX juurde ja ütles, et on mingi jama, keegi tahab talle peksa anda. M.Ruus tuli kohe R le järgi ja lõi teda rusikaga näkku. D.N läks vahele, püüdis Margust kinni hoida, R läks neist eemale, D üritas Margusega rääkida. D ei suutnud Margust tagasi hoida, Margus läks R le järgi ja ühel hetkel oli kuulda kõva matsu, jooksid Diga R ja Marguse juurde, nägi, et R oli pikali maas ja Margus lõi kakskolm korda jalaga pea või kere piirkonda. D tiris Marguse eemale, Margus hakkas lõugama, et ta tapab selle venna, R , ära. Kui Margusele öeldi, et kohe tuleb politsei, jooksis ta ära. Tunnistaja C N kirjeldas, et Ruus oli täiesti täis, P oli ka purjus, kuid suutis ennast kontrollida. R võitis kolmel korral käesurumises M.Ruusi, sellest tekis nende vahel tüli. Margus Ruus ütles R le, et kas panen sulle molli, R vastas, et pane ning Margus lõigi R le kolm pauku rusikaga näkku, R kukkus istukile. R ütles Dile, et nüüd läheb kakluseks. Margus tuli R le järgi ja läks kakluseks, R jäi kakluses alla. Margus lõi R t nii jalaga kui rusikaga keha ja näo piirkonda vist 20 korda. Käis ära ja kui tagasi tuli, oli R pikali, D tema peal, et Margus teda lüüa ei saaks. Ü K püüdis Margust rahustada, kuid see ei õnnestunud, Margus lõi maas lamavat R t piki pead 1-2 korda. Tunnistaja K S sõnade kohaselt R ja Margus jäid ühel hetkel täiesti purju. Poisid hakkasid kätt suruma, R või Margus võitis ja sellest tekkis nende vahel tüli, kuid nad rahunesid kiiresti maha. Maja ees hakati karjuma, läks maja ette, nägi, et D hoiab Margust kinni, R oli temast paar meetrit eemal. Margus sai Di haardest lahti, R ja Marguse vahel läks kakluseks, tema läks pinkide juurde. Vaatas maja suunas ning nägi, et R oli pikali. Nägi, et Margus lõi pigem kannaga vähemalt 6 korral lamavat R t näkku. D kisas, et pekske parem mind. D püüdis R t püsti saada, sai ta istukile, R püüdis suitsu teha. Oli eemal, kuulis pauku ja nägi, et R on pikali, Margus seisis tema juures, pudel käes. Kui Margus kuulis, et politsei on kutsutud, läks ta ära. Tunnistaja K P rääkis, et Margus Ruus ja R P surusid kätt ja Margus võitis, R ei tahtnud kaotajaks jääda ja tahtis veel suruda, ilmselt sellest võis tekkida nende tüli. Nägi, et XXX maja ees lõi Margus R t ühe korra rusikaga näkku, R kukkus pikali. Margus lõi pärast seda R t kannaga näkku, ei oska öelda mitu korda jalaga lõi. Samal ajal läks D N vahele ja viskus R peale, et Margus teda rohkem lüüa ei saaks. Tunnistaja R N ütluste kohaselt tuli skatepargist ja läks kodu poole, mis asub Lääne maakonnas XXX. Maja ees oli mingi kamp inimesi ja maja otsaküljel olid Margus ja R P. Nägi, et Margus püüdis R t jalaga näkku lüüa ja R kaitses oma pead hoides käsi pea külgedel. R üritas ka vastu lüüa, kuid ei saanud, Margus lõi R t jalaga 4-6 korda, peale seda jooksis R maja ette, kus oli ülejäänud kamp. R jooksis maja ette D N juurde ja ütles talle, et tal on probleem. Kohe järgnes R le Margus ja lõi ühe korra rusikaga R le näkku, keegi läks vahele, ta ise oli kaklusest šokis ja läks korraks eemale, istus maja külje peal pingil 5-10 minutit. Hiljem ütles keegi kambast, et R löödi nokauti. Läks vaatama, mis Marguse ja R vahel toimub. R oli pikali ja hakkas püsti tõusma, sai aru, et temaga on kõik korras, küsis veel korra üle ja R ütles, et kõik on korras. Siis tuli Ruus selja tagant ja lõi R le 0,5 liitrise tühja klaasist õlle pudeliga R le pähe, R kaotas teadvuse ja kukkus pikali. Ruus lõi R le jala kannaga kolm korda tugevalt vastu nina. Ajasid Margust minema, kuid ta läks ära kui öeldi, et politsei tuleb. Tunnistaja K P /tl 30-31/ sõnade kohaselt käesurumise võistlust ise ei näinud, Margus ja R läksid oma kambaga XXX maja ette, ühel hetkel kuulis maja eest kostmas kisa, ei tea miks R ja Margus tülitsesid. Nägi konkreetselt seda, et Margus lõi ühe korra rusikaga R t ja peksis pikali kukkunud R t kannaga näkku, täpselt ei oska öelda, aga 3-4 korda vähemalt. Margus tiriti eemale, kuid ta rabeles vastu ja lõi uuesti jalaga R t. Ü K sai vahepeal Marguse maha rahustatud. R oli pikali ja D aitas ta püsti, Margus läks R le uuesti kallale. Edasi kuulis tugevat kolksu ja nägi, et Margusel oli pudel käes. Kui keegi ütles, et kutsutakse politsei, läks Margus minema. 3 1-21-5124 Tunnistajad Ü K /tl 33-34/ ja D N /tl 39-40/ on kirjeldanud, et nägid, kuidas R P oli pikali, tema peal oli D N, kes kaitses R t Margus Ruusi eest. Ü K rahustas Marguse maha ja sel hetkel sai R püsti. Margus Ruus läks R le kallale ja lõi maas lamavat R t jalaga näkku ja meelekohta umbes 10 korda. Süüdistatav Margus Ruus /tl 100-102/ tunnistas ennast kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetses tehtut. Ei ole kindel, et R Pt just 7 korda jalaga näkku lõi. Oli sel õhtul purjus, enam-vähem mäletab juhtunut. Ei tea täpselt, miks R ga kakles, arvab, et sellepärast, et surusid kätt ja ta võitis R t. Ei tea, et oleks D Ni löönud, kui lõi, siis ilmselt kogemata. Tuleb veel meelde, et kakluse lõpus lõi R t klaasist avamata (täis) õllepudeliga ühe korra vastu pead. Kohtus ütles, et ei ole tahtlikult neid vigastusi tekitanud. Kohus leiab, et kannatanute, süüdistatava ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 19.07.2020 õhtul oli just Ruus see, kes Pt ründas ja teda peksis. Konflikt oli pikem, kuid süüdistuses on M.Ruusile süüks arvatud, et ta lõi Ple vähemalt 7 korda jalaga pähe ja pudeliga pähe. M.Ruus tunnistab P pudeliga pähe löömist, seda nägi pealt ka tunnistaja R N. Tunnistajad K.S ja K.P kuulsid kõva pauku ja nägid P kõrval seismas Ruusi, pudel käes. M.Ruus tunnistab Pi jalaga näkku löömist, kuid ei ole kindel, kas lööke oli just seitse. D.N oli kakluse juures ja on öelnud, et jalaga lööke näkku oli vähemalt seitse. R N nägi 2-3 lööki jalaga pea või keha piirkonda. C.N sõnade kohaselt oli lööke nii jala kui rusikaga 20 korda. K.S ütles, et Ruus lõi kannaga vähemalt 6 korral R t näkku. K P nägi lööke kannaga näkku, ei tea, mitu neid oli. R N nägi kolme tugevat lööki kannaga vastu nina. K P sõnade kohaselt oli kannaga lööke näkku vähemalt 3-4 korda. D N nägi jalaga näkku löömist umbes kümnel korral. Kaitsja leidis, et usaldusväärseks tuleb lugeda ekspertiisiaktis eksperdi poolt antud arvamust, et lööke oli kolm. Kohus märgib, et ekspertiisiakt on üks tõenditest, mida kohus peab hindama kogumis teiste tõenditega. Ekspert on arvamuse punktis 1 öelnud, et P tervisekahjustused on tekitatud korduvatest jõulistest löökidest (vähemalt kolmest löögist), sama tekst on ka eksperdiarvamuse põhjendavas osas. Ei ekspertiisiakti põhjendavast ega resolutiivosast ei ole aru saada, kuidas ekspert löökide arvu osas järelduse on teinud. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustest tuleneb, et enamus tunnistajad on ründe ajal ringi liikunud, pole näinud kogu sündmust. Samas on ka need tunnistajad, kes ei näinud kogu sündmust, rääkinud vähemalt 2-3 löögist, osad ka 10-20 löögist. D.N ütlustest tuleneb, et tema oli ühe rünnaku juures ja kinnitab, et jalaga lööke pähe oli vähemalt seitse. D.N ütlustega loeb kohus tõendatuks, et M.Ruus lõi Pt jalaga pähe vähemalt seitsmel korral. M.Ruus Ni löömist ei mäleta. N kirjeldas, et Ruus lõi teda jalaga otsmiku pihta, kui ta heitis P peale pikali, et teda Ruusi löökide eest kaitsta. Tunnistajad K.Pl, Ü.K, C.N, D.N on rääkinud, et N oli P peal, et Ruus Pt rohkem lüüa ei saaks. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et P peksmist takistama tulnud Ni lõi Ruus ühe korra jalaga vastu pead. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et Margus Ruus on toime pannud süüdistuses kirjeldatud tegevuse - lõi kannatanuid Pt ja Ni. Süüdistuses on leitud, et Margus Ruus tekitas kannatanu Ple füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustuse ja üle nelja nädala kestvad tervisekahjustused ning kannatanu Nle füüsilist valu ja lühiajalise tervisekahjustuse. R.P on kirjeldanud, et kui ärkas Tallinna Haiglas, valutas pea, rääkida ei saanud, parem käsi ei liikunud, nagu kuulis, oli tal koljuluu murd. 21.10.2020 oli XXX ravil, kuna on raske 4 1-21-5124 rääkida. Peas on sõnad olemas, aga kui tahab midagi öelda, siis tuleb blokk ette ja ei saa sõna välja hääldada. Samuti saab ravi käe pärast, sest nüüdseks käsi küll liigub, kuid on tundetu. Ei oska öelda kaua ravi kestab. Kohtuarstliku ekspertiisi akti (nr 20E-AO10252) /tl 92-97/ punktis 1 olev eksperdiarvamus tõendab, et R.Pil olid 19.07.2020 korduvate jõuliste löökide tagajärjel tekkinud süüdistuses nimetatud tervisekahjutused, milledest eksperdiarvamuse põhjenduse ja eksperdiarvamuse p 2 kohaselt vasaku kiiruluu lahtine killunenud impressioonimurd oli eluohtlik. Ekspertarvamuse punktis 3 antud arvamus tõendab, et R Pl esinevate tervisekahjustuste paranemise kestus ületab 4 nädalat, kuid tavalise kulu korral ei ületa 4 kuud. Tunnistajad ja kannatanu N on kirjeldanud M.Ruusi poolt P löömist – kogumis on tõendatud, et Ruus lõi Pt pudeliga ja korduvalt jalaga pähe. Ekspert on andnud arvamuse (punkt 1), et Pi tervisekahjustused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et ekspertiisimääruses näidatud ajal ja viisil – s.o 19.07.2020 korduvatest jõulistest löökidest kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega, nende hulgas ka klaasist pudeli ja kängitsetud jalaga. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et just M.Ruusi löökide tagajärjel sai R P süüdistuses näidatud tervisekahjustused, milledest vasaku kiiruluu lahtine killunenud impressioonimurd oli eluohtlik. P löömist ise ei mäleta, kuid kohus leiab, et tunnistajate poolt kirjeldatud Ruusi löökide iseloom ja löömine pähe oli selline tegevus, et nende löökide tagajärjel valu saamine on ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast sellise tegevuse tüüpiline tagajärg. D.N ütles, et Ruusi löögi tagajärjel sai otsmikule muhu, mis valutas. R N nägi järgmisel päeval D Ni, kellel oli otsaesine sinine. Seega Ruusi löök jalaga otsmikule põhjustas D.Nle valu ja lühiajalise tervisekahjustuse, milleks oli muhk otsmikul. Seega on Margus Ruus oma tegevusega põhjustanud mõlemale kannatanule valu ja tervisekahjustuse(d), Ple ka eluohtliku tervisekahjustuse. Eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et M.Ruusi tegevuse tagajärjel on saabunud
Prokuratuur on Margus Ruusi käitumise kvalifitseerinud
Kohtus on tõendamist leidnud, et N sai Ruusi löögi tulemusel füüsilist valu ja lühiajalise tervisekahjustuse, milline tegu täidab
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse külje, sest Ruus on isikuks, kes on eelnevalt kehalise väärkohtlemise eest karistatud. Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalisruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegu siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (RKL 3-1-1-56-15, p 9). Kohus leiab, et käesoleval juhul on teoühtsuse mõttes Ruusi poolt P ja Ni ründamisel tegemist ühe teoga. Sündmus toimus lühikese aja jooksul, M.Ruus kasutas P suhtes füüsilist vägivalda ja kui N Pi kaitseks välja astus, lõi ka Ni ja jätkas Pi löömist. See sündmus on üks tervik. Seetõttu on M.Ruusi käitumine õigesti kvalifitseeritud
Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peab kohus tuvastama, kas Margus Ruusil oli tahtlus tekitada kannatanutele tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (
5 1-21-5124 Margus Ruus ütles ise, et tahtlikult neid vigastusi ei teinud. Kohus leiab, et tõendid näitavad, et Margus Ruus oli ilmselgelt ärritunud, ta tahtis Pga tekkinud konflikti lahendada füüsiliselt ja andis sellest ka Ple enne rünnaku algust sõnaliselt teada. Ruus ei lõpetanud P peksmist ka siis kui kõrval olijad sekkusid. Isegi asjaolu, et N asus oma kehaga Pt Ruusi löökide eest kaitsma, ei peatanud Ruusi, ta lõi ka Ni ja jätkas rünnet P vastu. Ruus lõpetas ründe ja lahkus sündmuskohalt kui talle öeldi, et kohe tuleb politsei. Ruus lõi Pt ühel korral pudeliga ja korduvalt jalaga pähe. Tunnistajad räägivad jalalöökide puhul tugevalt kannaga löömisest. Kohus märgib, et olukorras kus N oli P peal pikali, et oma kehaga teda Ruusi löökide eest kaitsta, oli Ni löömine tahtlik tegevus. N ei ilmunud ootamatult Ruusi ja P vahele vaid lamas P peal kui Ruus teda lõi. Ruusi poolt kannatanute löömine oli teadlik ja tahtlik tegevus. Kohus leiab, et olukorras, kus inimest lüüakse korduvalt tugevalt jala ja pudeliga vastu pead, on ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast tervisekahjustuse tekkimine sellise teo tüüpiline tagajärg. Pea on elutähtis piirkond ja M.Ruus, lüües Pt korduvalt tugevalt ja ka kannaga vastu pead, sai aru, et selline tegu võib põhjustada mistahes raskusega tervisekahjustuse. M.Ruusi väide, et ta ei tahtnud tagajärgi, mis saabusid, ei ole kooskõlas välise teopildiga. Siinjuures ei mängi rolli süüdistatava haridustase, teadmised meditsiinist, kuivõrd tegemist on loomulikust elukäsitlusest tuleneva inimliku teadmisega, et teise inimese tervis võib saada kahjustada, kui teda jalaga ja pudeliga tugevalt pähe lüüa. R Ni sõnade kohaselt Ruus löömise ajal karjus, et ta tapab veel selle venna s.o R ära. R N on rääkinud, et kui keegi tüdrukutest ütles Margusele, et ära tee, sa tapad ta ju ära, vastas Margus, et tal on 31 surma selja taga, et mis see üks surm ikka teeb. Kohus leiab, et Ruusi poolt öeldu näitab selgelt, et ta sai aru, et tema tegevus võib põhjustada ka ohu P elule. Seega tegutses Ruus Ple valu ja tervisekahjustusi, s.h ka rasket tervisekahjustust põhjustades otsese tahtlusega. Lüües D.Ni jalaga otsaette, Ruus sai aru või vähemalt möönis, et valu ja tervisekahjustus on sellise teo tavaline tagajärg. Seega põhjustas ta Nile valu ja tervisekahjustuse otsese tahtlusega. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis annaksid alust arvata, et M.Ruus võis viibida hädakaitse seisundis. Tõendid kinnitavad, et M.Ruus noris tüli R Pga ja ründas Pt, ükski tõend ei näita, et eelnevalt või konflikti ajal oleks toimunud rünne Ruusi vastu. Seega õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 1 p 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja M.Ruus on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
Margus Ruus on toime pannud ühe teise astme kuriteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
6 1-21-5124 Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud - kohus leiab, et Margus Ruusi süü
lg 1 p 1 kuriteo toimepanemisel on keskmine – ta lõi Pt pudeliga ja tugevate löökide korduvalt jalaga pähe, millise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, sh ka eluohtliku tervisekahjustuse. Ruus lõi jalaga pähe ka Pt kaitsma tulnud Ni, tekitades talle valu ja kerge tervisekahjustuse. Karistust kergendavateks asjaoludeks on kahetsus ja süü osaline tunnistamine. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatis /tl 110-114/ ja kohtuotsused /tl 115-131/ näitavad, et Margus Ruus on korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Samuti on teda karistatud röövimise eest /tl 141-151/. Need kuriteod on kõik seotud vägivallaga. Margus Ruusi on toimepandud kuritegude eest karistatud vangistusega, mis on jäetud tingimuslikult kohaldamata, asendatud ÜKT-ga kui ka reaalse vangistusega 5 aastat 6 kuud, mille kandmiselt vabanes 06.10.
Vastuseks kaitsja taotlusele vabastada M.Ruus talle mõistetava vangistuse kandmiselt tingimuslikult, märgib kohus, et vastavalt kohtupraktikale (RKKK otsus 1-17-689 p 26) ei ole võimalik vabastada isikut vangistusest tingimuslikult ei
ega § 74 alusel kui talle on mõistetud üle viieaastane vangistus, millest
TÕKEND Margus Ruusi suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld tähtajaga kuni 14.11.2021 /tl 103/. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumist. TSIVIILHAGI puudub. ASITÕEND Asitõendina on vaadeldud politseiametniku vormikaamera salvestust 19.07.2020, mis asub DVD-plaadil eraldi pakendis kriminaalasja toimikus /vaatlusprotokoll tl 17/. Salvestis plaadil jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 7 1-21-5124 MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb M.Ruusilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses summas 1460 eurot, s.o 2,5*584 eurot. Ekspertiisi tasu on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kriminaalmenetluse kulu ja käesolevas menetluses on see kohtuarstiliku ekspertiisi (akt 20E-AOI0252, 19.02.2021) tasu 84 eurot /tl 96/. Kohus mõistab Margus Ruusilt riigi kasuks välja menetluskulu 1544 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.