1-19-6293/49

(77)1) XXX XXX XXX ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012861), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 2) XXX XXX XXX ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012894), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 3) XXX XXXX XXX ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012896), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 4) XXX XXX XXX ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012894), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 5) XXX XXX XXX ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012897), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 6) XXX XXX XXX ruumist nr XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012899), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 7) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012866), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 8) XXX ASi XXX kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr s8161831, s8161832), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 9) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00012867), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 10) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00013716), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 11) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00013717), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 12) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00016554), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 13) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00016576), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 14) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00016578), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 15) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 00016588), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 16) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr 0019995), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 17) XXX XXX OÜ kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommiga nr s8164115), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 18) XXX ASi XXX kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr 000001321 ja nr 000001322), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 19) XXX ASi XXX kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr 000001329 ja nr 000001330), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 20) XXX ASi XXX kontoris XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr s8161021 ja nr s8161022), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 21) XXX XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr s8161287 ja nr s8161288), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 22) XXX XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid (turvaplommid nr s8161289 ja nr s8161290), vaadeldud XXX vaatlusprotokollis; 23) Väline kõvaketas Valvo Semilarski jt XXX elektronpostkastide sisuga, mis on üle antud XXX XXX kirjaga nr XXX; Kriminaaltoimiku juures on järgmised salvestised, mis on loetletud punktides 24-26, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde: 3

(77)24) CD plaat - sideettevõtjalt saadud andmetega mobiiltelefonide numbritega XXX ja XXX kohta, seotud sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga; pangakontode andmed, mis on väljastatud digitaalsel kujul XXX, XXX, XXX ja XXX poolt. Seotud XXX vaatlusprotokolliga, XXX vaatlusprotokolliga, XXX vaatlusprotokolliga, XXX vaatlusprotokolliga; 25) DVD plaadid 2 tk (nr 5118 ja nr 5218), audiosalvestustega. Seotud jälitustoimingu protokollidega; 26) DVD plaat (nr 5318), asukohasalvestustega. Seotud jälitustoimingu protokollidega. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada Kaitsepolitseiameti andmehoidlas asuvad järgmised andmetõmmised: Läbiotsimistel Valvo Semilarskiga seotud kohtades (XXX Valvo Semilarski töökabinet, Valvo Semilarski elukoht XXX, XXX OÜ XXX, Valvo Semilarski sõiduauto XXX) leitud:  Sülearvuti XXX (turvakleebis nr 5L063244); tõmmis nimetusega 5L063244, kataloogis \XXX;  Sülearvuti XXX (turvakleebis nr 5L063245); tõmmis nimetusega 5L063245, kataloog\XXX;  XXX mälupulk (turvakleebis nr 5L063248); tõmmis nimetusega 5L063248, kataloog \XXX;  Kaks XXX mälupulka (turvakleebis nr 5L063243); tõmmis nimetusega 5L063243A, kataloog \XXX ja tõmmis nimetusega 5L063243B, kataloog XXX;  Mobiiltelefon XXX, IMEI XXX (turvakleebis nr 5L063242); tõmmis nimetusega 5L063242.ufdr, kataloog \XXX;  XXX mälupulk kirjega „Tartu“ (turvakleebis nr 5L063241); tõmmis nimetusega 5L063241, kataloog\XXX;  Tahvelarvuti XXX (turvakleebis nr 5L063240); tõmmis nimetusega 5L063240.ufdr; kataloog \XXX;  Tahvelarvuti XXX (turvakleebis nr 5L063234); tõmmis nimega 5L063234, kataloog \XXX;  Sülearvuti XXX (turvakleebis nr 5L063233); tõmmis nimega 5L063233; kataloog \XXX;  Lauaarvuti XXX (turvakleebis nr 00012868); tõmmis nimega 00012868, kataloog \XXX;  Mobiiltelefon XXX, IMEI XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L063238); kataloog \XXX failina XXX ja kataloog \XXX failina XXX. A. P. kinnipidamisel ära võetud esemed:  Mobiiltelefon XXX, IMEI XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L050549); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport, mis salvestati failina XXX);  Mobiiltelefon XXX, IMEI XXX koos SIM kaardiga (turvakleebised nr 5L050547 ja 5L05046); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport, mis salvestati XXX);  Mobiiltelefon XXX, koos 2 (kahe) SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L050548); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport, mis salvestati failina XXX);  Tahvelarvuti XXX, koos SIM kaardiga (turvakleebised nr 5L050545 ja 5L050544); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport, mis salvestati failina XXX). Läbiotsimine A. P. töökohas XXX:  USB mälupulk XXX ja netipulk XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L150457); tõmmis nimega 5L150457A, kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport failina XXX);  Lauaarvuti XXX (turvakleebis nr 0016128); tõmmis nimega 0016128, kataloog \XXX;  MS mälukaart XXX (turvakleebis nr 5L150456); tõmmis nimega 5L150456A, kataloog \XXX, tõmmis nimega 5L156472B, kataloog \XXX, tõmmis nimega 5L156472C, kataloog \XXX, tõmmis nimega 5L156472D, kataloog \XXX;  Mobiiltelefon XXX ja mobiiltelefon XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L150455); kataloog \XXX (kopeeritud andmete raport failina XXX), kataloog \XXX ( kopeeritud andmete raport failina XXX); 4

(77) Mobiiltelefon XXX koos SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L150454); kataloog \XXX, kataloog \XXX (kopeeritud andmete raportid failidena XXX ja XXX);  Sülearvuti XXX, (turvakleebis nr 0020813); tõmmis nimega 0020813A, kataloog \XXX, tõmmis nimega 0016128B, kataloog \XXX;  USB mälupulk XXX ja USB mälupulk XXX (turvakleebis nr 5L150452); tõmmis nimega 5L150452, kataloog 11 \XXX, tõmmis nimega 5L150452B, kataloog \XXX;  MS mälukaart XXX (turvakleebis nr 5L150450); tõmmis nimega 5L150450, kataloog \XXX;  USB mälupulk XXX (turvakleebis nr 5L150449); tõmmis nimega 5L150449, kataloog \XXX;  CD plaat (turvakleebis nr 5L150446); tõmmis nimega 5L156446, kataloog \XXX. Läbiotsimistel K. S. seotud kohtades (XXX kontor ja K. S. elukoht) leitud:  USB mälupulk XXX (turvakleebis nr 5L13449); tõmmis nimetusega 5L13449, kataloog \XXX;  Väline kõvaketas XXX (turvakleebis nr 5L13450); tõmmis nimetusega 5L13450, kataloog \XXX;  Mobiiltelefon XXX, IMEI XXX, koos mälukaardi ja SIM kaardiga (turvakleebis nr 5L13444); tõmmis nimetusega 5L13444, kataloogi \XXX, mobiiltelefoni, SIM kaardi ja mälukaardi kopeeritud andmete raporti XXX;  Lauaarvuti XXX (turvakleebised nr 5L13445, 5L13446 ja 5L13447); tõmmis nimetusega 5L13445A, kataloog XXX, tõmmis nimetusega 5L13445B, kataloog \XXX;  USB mälupulk XXX, USB mälupulk XXX, USB mälupulk XXX, USB mälupulk XXX ja USB mälupulk XXX (turvakleebis nr 5L13438); tõmmis nimetusega 5L13438; kataloog \XXX, kataloog\XXX ,kataloog\XXX ,kataloog\XXX) kataloog\XXX;  Sülearvuti XXX (turvakleebis nr 5L13439); tõmmis nimetusega 5L13439, kataloog \XXX;  Sülearvuti XXX (turvakleebis nr 5L13440); tõmmis nimetusega 5L13440, kataloog \XXX;  Mobiiltelefon XXX, 2 mobiiltelefoni XXX, mobiiltelefon XXX (turvakleebised nr 5L13434 ja 5L13435); tõmmis nimetusega 5L13434A, kataloog \XXX (kopeeritud andmetest raport, salvestatud failina XXX), tõmmis nimetusega 5L13434C, kataloog \XXX (kopeeritud andmetest raport, salvestatud failina XXX), tõmmis nimetusega 5L13434D, kataloog \XXX (kopeeritud andmetest raport, salvestatud failina XXX);  USB mälupulk XXX (turvakleebis nr 5L13442); tõmmis nimetusega 5L13442, kataloog \XXX;  USB mälupulk XXX (turvakleebis nr 5L13441); tõmmis nimetusega 5L13441, kataloog \XXX;  Mobiiltelefon XXX, IMEI XXX koos XXX mälukaardiga (turvakleebis nr 5L13436); tõmmis nimetusega 5L13436, kataloog \XXX (kopeeritud andmetest raport, salvestatud failina XXX); 12  Mobiiltelefon XXX (turvakleebis nr 5L13437); tõmmis nimetusega 5L13437, kataloog \XXX). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. 5

(77)Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 25.11.2020.a alates kella 10.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUS Valvo Semilarskit süüdistatakse KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana s.o ametiisikuna teadvalt rikkus korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiiranguid eriti suures ulatuses. Rikkumine seisnes järgmises: Valvo Semilarski kinnitati Tartu Linnavolikogu XXX otsusega nr XXX Tartu Linnavalitsuse liikmeks ja nimetati abilinnapeana ametisse. Tartu Linnavalitsus on avalik-õiguslik juriidiline isik, millele on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lg 1 alusel antud ülesanded ja pädevus. KOKS § 7 lg 1 ja 2 ning § 49 lg 7 järgi oli Valvo Semilarskil linnavalitsuse liikmena õigus osaleda määruste kui üldaktide ja korralduste kui üksikaktide vastuvõtmisel ning KOKS § 30 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4 järgi oli ta pädev lahendama ja korraldama kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste ja otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele ning lahendama ja korraldama kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse. KOKS § 40 järgi oli valitsuse töö vormiks istung. KOKS § 22 lg 1 p 6 ja § 30 lg 1 p 2 ning Tartu linnavara eeskirja (RT IV, 04.07.2014, 40) § 20 lg-te 1 ja 2 alusel otsustas Tartu linnale kuuluva vara võõrandamise Tartu Linnavalitsus korraldusega v.a juhud, kui enampakkumisel võõrandatava linnavara alghind oli suurem kui 64 000 eurot, kus linnavara võõrandamiseks oli vaja linnavolikogu luba. Tartu linna hankekorra (RT IV, 25.03.2015, 31) § 7 lg 2 kohaselt otsustas hindamiskriteeriumide kohaselt parima pakkumuse edukaks tunnistamise ning hankelepingu sõlmimise Tartu Linnavalitsus korraldusega, kui riigihanke eeldatav maksumus oli suurem kui 10 000 eurot ilma käibemaksuta. Tartu linnapea XXX käskkirjaga nr XXX „Linnavalitsuse liikmete vaheline tööjaotus ja üksteise asendamise kord“ (muudetud Tartu linnapea XXX käskkirjaga nr XXX ja XXX käskkirjaga nr XXX) määrati abilinnapea Valvo Semilarski vastutusvaldkonnaks energiamajandus, elamumajandus, linnamajandus, keskkonnakaitse ja avaliku korra küsimused. Sama käskkirjaga määrati abilinnapea Valvo Semilarski linnapea, samuti arhitektuuri ja ehituse ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna vastutusvaldkonna abilinnapea esimeseks asendajaks. Valvo Semilarski oli muuhulgas pädev osalema Tartu Linnavalitsuse otsuste ettevalmistamise ja toimimise korraldamisel ja sellega otsuste sisulises suunamises. Seega oli Valvo Semilarski Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana ametiisik KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 1, lg 2 p 1, 2 mõistes, s.o füüsiline isik, kellel oli avaliku ülesande täitmiseks alaline ametiseisund. Toimingupiirangu rikkumine AS-ga XXX seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel: Valvo Semilarski osales Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana s.o ametiisikuna ajavahemikul XXX-XXX AS-ga XXX (äriregistri kood XXX) seotud toimingute tegemises ja 6

(77)otsuste vastuvõtmises ning rikkus sellega teadvalt KVS § 11 lg 1 p-de 1-3 kehtestatud toimingupiiranguid eriti suures ulatuses. Valvo Semilarski osales järgmiste linnavara müügi ja riigihangetega seotud ning Tartu Linnavalitsuse istungiteks ettevalmistatud korralduste eelnõude kooskõlastamisel ja istungitel korralduste vastuvõtmisel:  XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „Tartus, XXX hoone akende vahetus“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida AS-ga XXX hankeleping kogumaksumusega 58 447,62 eurot koos käibemaksuga.  XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „Tartus, XXX, XXX remonttööd“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 92 400 eurot koos käibemaksuga.  XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „Tartu XXX tualettruumide remonditööd“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 57 960 eurot koos käibemaksuga.  XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „Tartus, XXX katusesillad ja kliimaseadmed“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 44 759,99 eurot koos käibemaksuga.  XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „Tartu XXX avatäidete vahetus“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 89 159,17 eurot koos käibemaksuga.  XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, millega võeti vastu korraldus nr XXX „Tartu XXX aktsiate võõrandamise enampakkumise võitjaga lepingu sõlmimine“. Nimetatud korraldusega otsustati sõlmida linnavara, s.o XXX AS 400 aktsia võõrandamisleping AS-ga XXX hinnaga 380 000 eurot.  XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „XXX“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 152 880 eurot koos käibemaksuga.  XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „XXX“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX ja XXX OÜ ühispakkumus ja sõlmida nendega hankeleping kogumaksumusega 651 960 eurot koos käibemaksuga. Enne nimetatud istungit XXX koostati Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas korralduse eelnõu nr XXX „Riigihanke „XXX“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“, mille samal kuupäeval kooskõlastas ka abilinnapea Valvo Semilarski. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Maksuvabastuse andmine XXX AS-le“ seoses Tartu linnas XXX asuva XXX rekonstrueerimisega (hankelepingust tuleneva tööde maksumusega 651 960 eurot koos käibemaksuga), millega vabastati AS XXX teede ja tänavate sulgemise maksust. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Tartu Linnavalitsuse XXX.a 7

(77)korralduse nr XXX muutmine“. Enne XXX istungit s.o XXX koostati Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas korralduse eelnõu nr XXX „Tartu Linnavalitsuse XXX.a korralduse nr XXX muutmine“, mille samal kuupäeval kooskõlastas ka abilinnapea Valvo Semilarski. Korralduse nr XXX vastuvõtmisega ei muutunud korralduse nr XXX sisu AS XXX ja XXX OÜ ühispakkumuse kogumaksumusega 651 960 eurot koos käibemaksuga osas ja nendega hankelepingu sõlmimise osas. Nimetatud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel oli Valvo Semilarski teadlik, et AS XXX aktsionär ja ainus juhatuse liige on tema ja temaga seotud äriühingu XXX OÜ XXX ja XXX K. S.. K. S. oli ajavahemikus XXX-XXX Valvo Semilarski XXX. Lisaks oli XXX XXX OÜ ning XXX OÜ vahel. XXX OÜ (äriregistri kood XXX), mille osanik ja juhatuse liige oli K. S., andis XXX OÜ-le (äriregistri kood XXX), mille osanik ja faktiline juht oli Valvo Semilarski, ajavahemikul XXX-XXX laenu kokku vähemalt 62 300 eurot, millest Valvo Semilarski maksis samas ajavahemikus tagasi 42 300 eurot. XXX olid Valvo Semilarski ja temaga seotud äriühingu XXX OÜ kohustused (võlg) K. S. ja temaga seotud äriühingu XXX OÜ ees kokku vähemalt 50 000 eurot ning Valvo Semilarski ei suutnud võetud laenu tähtaegselt tagasi maksta. Lisaks sellele kutsus K. S. ajavahemikus XXX-XXX Valvo Semilarskit korduvalt kaasa oma XXX toimuvatele XXX selleks, et Valvo Semilarski, omades varasemat ärilist kogemust, annaks talle nõu ehituse ja kinnisvaraga seotud küsimustes. Selliselt käis Valvo Semilarski K. S. ajavahemikus XXX.-XXX, XXX.-XXX ja XXX.-XXX XXX, XXX, XXX.-XXX XXX, XXX.-XXX XXX ja XXX ning XXX.-XXX XXX, XXX. Samuti pidasid K. S. ja Valvo Semilarski koos oma XXX korduvalt ühiseid vabaaja üritusi XXX, sh ajavahemikus XXX.-XXX XXX ja ajavahemikus XXX.-XXX XXX, osaledes seal toimunud XXX. Seoses XXX tegelesid Valvo Semilarskil ja K. S. ka tulemuste XXX ja selles osas XXX. Lisaks sellele oli nende ühiseks hobiks koos oma XXX XXX, mis toimusid igal aastal suvel erinevates Eesti paikades. Ajavahemikus XXX.-XXX toimusid Valvo Semilarski ja K. S. XXX ühised suvepäevad XXX. Valvo Semilarski ja K. S. pikaaegne XXX, XXX, XXX, XXX, XXX jms asjaolud näitavad Valvo Semilarski ja K. S. vahelist XXX ja XXX suhet ning seost. Seega on K. S. Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes, kuna K. S. tegevus mõjutas Valvo Semilarskit väljaspool Valvo Semilarski ametiseisundit oluliselt ja vahetult. Kuivõrd K. S. oli AS XXX aktsionär ning juhatuse liige, saab AS XXX pidada Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 järgi. K. S. ehk Valvo Semilarskiga seotud isikule kuulus AS XXX vähemalt 1/10 osalusest ning lisaks oli K. S. AS XXX juhtorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses. Eeltoodud tõttu oli Valvo Semilarskil ametiisikuna keelatud KVS § 11 lõike 1 punkti 1 kohaselt AS XXX puudutavate toimingute tegemine ja AS XXX puudutavate otsuste vastuvõtmisel osalemine, kuna need tehti temaga seotud isiku ehk AS XXX suhtes. Samuti oli Valvo Semilarski teadlik AS XXX majanduslikust huvist KVS § 11 lõike 1 punkti 2 tähenduses, mis võis mõjutada otsust. Samuti saab Valvo Semilarski seotust ning suhet K. S. ja AS-ga XXX pidada korruptsiooniohtlikuks KVS § 11 lõike 1 punkti 3 mõttes, millest Valvo Semilarski oli ka teadlik. Toimingupiirangu rikkumine aktsiaseltsiga „XXX“ ja aktsiaseltsiga XXX seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel: Valvo Semilarski osales Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana s.o ametiisikuna ajavahemikus XXX-XXX aktsiaseltsiga XXX (äriregistri kood XXX) ja aktsiaseltsiga „XXX “ (äriregistri kood XXX) seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel ja rikkus sellega teadvalt KVS § 11 lg 1 p-des 1-3 kehtestatud toimingupiiranguid suures ulatuses. 8

(77)Valvo Semilarski osales järgmiste Tartu Linnavalitsuse istungiteks ettevalmistatud korralduste eelnõude kooskõlastamisel ning otsuste vastuvõtmisel (jätkuvana on käsitletavad punktides 1 kuni 6 kajastatavad tegevused, punktides 7 kuni 9 kajastatavad tegevused ning punktides 10 ja 11 kajastatavad tegevused).

1. XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „Ehituslubade kehtetuks tunnistamine ja ehituslubade väljastamine“, millega anti ehitusluba Tartus XXX kinnistule puidutööstuse hoone püstitamiseks. Eelnevalt Tartu Linnavolikogu XXX otsusega nr XXX „XXX asuvatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmine“ lubati linnavalitsusel seada otsustuskorras aktsiaseltsi „XXX“ kasuks Tartu linna omandis olevatele kinnistutele XXX, XXX, XXX ja XXX kokku suurusega 22244 m2 ja turuväärtusega 333 660 eurot hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat. Hoonestusõiguse käibemaksuta tasu oli esimesel 5 aastal vähemalt 66 730 eurot.
2. XXX istungil (istungi protokoll nr XXX) otsustas Tartu Linnavalitsus esitada Tartu Linnavolikogule „XXX asuvate kinnistute otsustuskorras võõrandamise ja hoonestusõiguse seadmise“ eelnõu. Tartu Linnavolikogu XXX otsuse eelnõu nr XXX järgi nähti ette XXX ja XXX kinnistutest eraldatud maatükkide liitmine XXX kinnistuga ja maaüksustele hoonestusõiguse seadmine samadel põhitingimustel, mis on XXX sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingus nr XXX.
3. XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX ja XXX kinnistute ümberkruntimisel tekkinud reaalosadele aadresside ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine“. Sama korralduse XXX eelnõust nr XXX nähtub, et XXX ja XXX kinnistuosadest moodustatud katastriüksus XXX liideti hiljem XXX katastriüksusega.
4. XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „Ehituslubade kehtetuks tunnistamine ja ehituslubade väljastamine“, millega anti ehitusluba Tartus XXX kinnistule puidutööstuse hoone püstitamiseks. Sama korralduse XXX eelnõust nr XXX nähtub, et ehitusloa väljastamist Tartus XXX kinnistule puidutööstuse hoone püstitamiseks taotleti seoses projektis puidutööstushoone asendiplaanide, fassaadide värvilahenduste ja II etapis rajatava kontorihoone muudatustega. Nimetatud eelnõu kooskõlastas Tartu XXX J. L. asendajana Valvo Semilarski XXX.
5. XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX ja XXX kinnisasjade ühendamisel tekkinud reaalosale aadressi ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine ning hoonestusõiguse lepingu muutmine“. Antud korraldusega määrati, et XXX ja XXX kinnisasjade ühendamisel tekkinud uuele moodustatavale reaalosale saab aadressiks XXX ning AS-ga XXX XXX sõlmitud lepingut „Hoonestusõiguse seadmise leping, reaalkoormatise ning ostueesõiguse seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud“ tuleb muuta ja hoonestusõiguse aastatasu suurendada 23 300 euroni seoses koormatava ala pindala suurenemisega.
6. XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „Kasutuslubade väljastamine“, millega anti XXX püstitatud puidutööstuse hoone II ehitusjärgule ehitise kasutusluba.
7. XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX ja XXX kinnisasjade ühendamisel tekkinud reaalosale aadressi ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine“. Antud korraldusega määrati kinnisasjade XXX ja XXX ühendamisel uuele moodustavale reaalosale aadressiks XXX. Nii XXX kui ka XXX kinnistu ostis aktsiaselts XXX XXX lõpus 360 000 euroga.
8. XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX projekteerimistingimuste määramine“.
9. XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX ehitusloa väljastamine ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmine“. 9

(77)XXX OÜ poolt 360 000 eurose ettemaksu tasumiseks ja XXX OÜ poolt 360 000 eurose ettemaksu tasumiseks saadi A. P. abil raha järgmiselt:  M. S. andis XXX AS XXX nimel XXX OÜ-le 360 000 eurot laenu;  samal päeval kandis XXX OÜ 360 000 eurot Tartus XXX kinnistu ostmise omafinantseeringu näitamiseks notarideposiiti;  XXX kandis XXX E. G. 360 000 eurot XXX OÜ pangakontole XXX OÜ poolt kinnistu ostmise eest ettemaksuna;  XXX kandis XXX OÜ saadud 360 000 eurot Tartus XXX kinnistu ostmise eest ettemaksuna XXX OÜ-le;  XXX kandis XXX OÜ 360 000 eurot AS-le XXX tagasi. Vastavalt Valvo Semilarski, A. P., A. T., I. R. ja U. K. kokkuleppele pidi XXX OÜ poolt XXX AS-st võetud 840 000 eurose laenu 7500 euroseid kuumakseid hakkama tasuma Valvo Semilarski läbi endaga seotud äriühingu XXX OÜ. Selleks, et Valvo Semilarski saaks läbi XXX OÜ XXX OÜ eest XXX AS-le laenumakseid tasuda, sõlmiti XXX OÜ ja XXX OÜ vahel XXX üürileping XXX tähtajaga kuni XXX. Üürilepingu alusel jäi XXX kinnistu XXX OÜ valdusesse ja lepingus nähti ette, et XXX OÜ tasub XXX OÜ-le üüri kolmel esimesel aastal 7500 eurot kuus ja kahel viimasel aastal 9000 eurot kuus. Samasugused olid ka XXX OÜ poolt XXX AS-st XXX võetud laenu igakuised tagasimaksed. Samuti nähti XXX lepingus ette, et XXX kinnistu lõplikuks XXX OÜ poolt tasumisele kuuluvaks ostuhinnaks on summa, millest on eelnevalt maha arvestatud ettemaksuna tehtud 360 000 eurot ja summa, mille ulatuses on XXX OÜ XXX laenulepingu nr XXX alusel tasunud XXX AS-le laenumakseid. Kuna XXX OÜ aitas Valvo Semilarskit talle kuuluva äriühingu XXX OÜ varasema laenu refinantseerimisel, pidi XXX OÜ teenima vaheltkasu 50 000 eurot, millist summat palus Valvo Semilarski tekkinud majanduslike raskuste tõttu A. P. XXX vähendada 30 000 euroni, mida A. P. kokkuleppel XXX OÜ juhatuse liikme I. R. ja faktilise juhi A. T. ka tegi. Vastav kokkulepe näidati ära ka XXX OÜ ja aktsiaseltsi XXX vahel XXX sõlmitud XXX kinnistu võlaõiguslikus müügilepingus. Valvo Semilarskile oli isiklikult tähtis, et XXX asuv kinnisasi saaks eelkirjeldatud viisil võõrandatud. Olenemata sellest, et XXX asuv kinnisasi oli XXX OÜ omandis, oli talle kui füüsilisele isikule tähtis, et kinnisasi XXX OÜ-le võõrandatakse. XXX kinnisasja võõrandamine mõjutas Valvo Semilarski kui füüsilise isiku varanduslikke ning majanduslikke huve. Kuivõrd XXX asuva kinnisasja võõrandamine eelkirjeldatud moel sai võimalikuks üksnes A. T. kui XXX OÜ faktilise juhi nõusolekute tõttu, mõjutas A. T. Valvo Semilarskit kui füüsilist isikut oluliselt ja vahetult, mistõttu saab teda pidada Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lõike 1 punkti 4 mõttes. AS XXX ja AS XXX olid Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lg 1 p 2 tähenduses, kuna A. T. omas mõlemas juriidilises isikuks vähemalt 1/10 osalusest. Veel oli Valvo Semilarskiga seotud äriühing XXX OÜ ½ osanikuks osaühingus XXX (äriregistri kood XXX), kellele kuulus kuni XXX kinnistu Tartu linnas aadressil XXX. Valvo Semilarski soovis seda kinnistut müüa juba XXX ning parema müügihinna saamiseks teha seda üheskoos Tartus XXX naaberkinnistu omanikuga. Selleks valmis Valvo Semilarski initsiatiivil XXX Tartu Linnavalitsuses korralduse nr XXX eelnõu „XXX ja XXX krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“. Enne lõpliku korralduse vastuvõtmist leidis ta nimetatud kinnistutele aga ostja, kelleks osutus aktsiaselts XXX. XXX Tartus XXX ja XXX kinnistute notariaalse müügilepingu sõlmimisel aktsiaseltsi XXX, OÜ XXX ja osaühingu XXX vahel esindas viimast Valvo Semilarski, olles läbi selle teadlik aktsiaseltsist XXX kui ühest lepingupoolest. Kuivõrd Valvo Semilarskile kui füüsilisele isikule oli oluline, et XXX asuv kinnisasi võõrandatud saaks, avaldas AS XXX tehinguosalisena talle olulist ja vahetut mõju, mistõttu saab AS XXX pidada Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lõike 1 punkti 4 mõttes. 11

(77)Valvo Semilarskil oli AS-ga XXX ja AS-ga XXX seoses tulenevalt KVS § 11 lg 1 punktidest 1-3 keelatud toimingute tegemine ja otsuste vastuvõtmisel osalemine, kuna need tehti temaga seotud isikute ehk AS XXX ja AS XXX suhtes. Lisaks oli Valvo Semilarski teadlik, et AS XXX ja AS XXX suhtes tehtavad otsused on seotud nimetatud äriühingute huviga, eelkõige majandusliku huviga, mis võis mõjutada toimingut ja otsust. Samuti saab Valvo Semilarski seotust ning suhet A. T. ning AS XXX ning AS-ga XXX pidada korruptsiooniohtlikuks KVS § 11 lõike 1 punkti 3 mõttes, millest Valvo Semilarski oli ka teadlik. Toimingupiirangu rikkumine aktsiaseltsiga XXX seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel Valvo Semilarski osales Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana, s.o ametiisikuna ajavahemikul XXX.-XXX aktsiaseltsiga XXX (äriregistri kood XXX) seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel ja rikkus sellega teadvalt KVS § 11 lg 1 p-des 1-3 kehtestatud toimingupiiranguid suures ulatuses. Valvo Semilarski osales järgmiste Tartu Linnavalitsuse istungiteks ettevalmistatud korralduste eelnõude kooskõlastamisel ning otsuste vastuvõtmisel (jätkuvana on käsitletavad punktides 1 kuni 3 kajastatud tegevused ning punktides 4 kuni 6 kajastatavad tegevused).

1. XXX istungil otsustas Tartu Linnavalitsus (päevakorra punkt nr XXX) esitada Tartu Linnavolikogule otsuse „Loa andmine Tartu linnale kuuluvast XXX kinnistust kinnistuosa võõrandamiseks“ eelnõu. Vastavalt Tartu linnavara eeskirja § 20 lõikele 1 on linnavara võõrandamiseks vaja linnavolikogu luba, kui enampakkumisel võõrandatava linnavara alghind on suurem kui 64 000 eurot;
2. XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX kinnistu jagamisel tekkinud reaalosadele aadresside ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine“;
3. XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX katastriüksuse võõrandamine enampakkumise teel“, millega kinnitati XXX võõrandamise enampakkumise alghinnaks 250 000 eurot. Enampakkumise võitis aktsiaselts XXX ja ostis XXX XXX kinnistu 855 000 euro eest;
4. XXX istungil otsustas Tartu Linnavalitsus (päevakorra punkt nr XXX) esitada Tartu Linnavolikogule otsuse „Loa andmine Tartu linna omandis oleva kinnistu XXX võõrandamiseks“ eelnõu. Tartu linnavara eeskirja § 20 lõike 1 järgi on linnavara võõrandamiseks vaja linnavolikogu luba, kui enampakkumisel võõrandatava linnavara alghind on suurem kui 64 000 eurot;
5. XXX arutas Tartu Linnavolikogu linnavarakomisjon otsuse „Loa andmine Tartu linna omandis oleva kinnistu XXX võõrandamiseks“ eelnõud. Arutamisel esines abilinnapea Valvo Semilarski ettekandega ning kaitses antud eelnõud. Linnavarakomisjon otsustas eelnõud toetada;
6. XXX istungil võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr XXX „XXX krundi detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule suunamine“. Nimetatud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel ajavahemikul XXX.-XXX oli Valvo Semilarski Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana KVS § 7 lg 1 p 2 ja 3 tähenduses aktsiaseltsiga XXX seotud isikuks. Valvo Semilarski oli seotud isikuks, sest XXX. aasta detsembris leppisid XXX OÜ, mille faktiline juht oli Valvo Semilarski, aktsiaselts XXX (aktsionär ja juhatuse liige A. M.), XXX OÜ (juhatuse liige I. R.) ja A. P. kokku selles, et XXX OÜ müüb aktsiaseltsile XXX Tartus XXX kinnistu 1 180 000 euro eest. Selleks sõlmiti XXX OÜ, aktsiaseltsi XXX ja XXX OÜ vahel XXX notariaalne kokkulepe müügilepingu lõpetamiseks ja kinnistu müügileping. Lepingu kohaselt pidi aktsiaselts XXX 1 180 000 eurosest ostuhinnast 406 152 eurot tasuma XXX OÜ arveldusarvele selliselt, et esimene osamakse 100 000 eurot tasutakse XXX ja 306 152 eurot tasutakse hiljemalt XXX. 12

(77)Tegelikult pöördus Valvo Semilarski juba XXX. aasta suvel korduvalt aktsiaseltsi XXX juhatuse liikme A. M. poole palvega tasuda järgmine osamakse enne kokkulepitud lõplikku tähtaega, kuna Valvo Semilarski vajas likviidset vara kinnisvara soetamiseks. Arvestades Valvo Semilarski ja A. M. head läbisaamist ja usalduslikke suhteid, ei tekitanud A. M. lepingus ettenähtud kohustuse varasemast täitmisest probleemi ning Valvo Semilarski korduvate palvete mõjul tasuski aktsiaselts XXX XXX järgmise osamakse, s.o 120 000 eurot XXX OÜ arveldusarvele. Lisaks sellele jätkas Valvo Semilarski XXX. aasta jaanuarist kuni juunini suulise kokkuleppe alusel aktsiaseltsi XXX juhatuse liikme A. M. Tartus XXX kinnistul asuvas hoones ruumide kasutamist endaga seotud äriühingute XXX OÜ ja XXX OÜ vara hoidmiseks, kuigi XXX lepinguga lõpetati XXX OÜ ja XXX OÜ vahel sõlmitud üürileping XXX. Tartus XXX hoones asuvate ruumide kuue kuulise kasutamise eest tasus Valvo Semilarski läbi endaga seotud äriühingu XXX OÜ aktsiaseltsile XXX üüri vähemalt 720 eurot. Samuti palus Valvo Semilarski XXX alguses aktsiaseltsi XXX juhatuse liikmelt A. M. luba müüa Tartus XXX kinnistul asuvast hoonest endise toitlustusasutuse poolt majandustegevuse käigus kasutatud ja sinna jäänud töökorras inventari, kuigi see kuulus XXX sõlmitud lepingu alusel XXX OÜ-le ja pidi tulevikus sõlmitava asjaõiguslepingu alusel minema aktsiaseltsi XXX omandisse. Saanud A. M. müügiks loa, võõrandas Valvo Semilarski XXX OÜ juhatuse liikme I. R. ja aktsiaseltsi XXX juhatuse liikme A. M. teadmisel ajavahemikus XXX jaanuar kuni juuli Tartus XXX kinnistu hoones asuvat inventari ning teenis sellega pärast 52 173,20 euroselt müügitulult tehtud kulutuste maha arvamist tulu nii endale kui ka XXX OÜ-le vähemalt 43 010,50 eurot. Lisaks eelnevale küsis Valvo Semilarski XXX veebruarist kuni juunini Tartu Linnavalitsuses Tartu XXX J. L. korduvalt informatsiooni Tartu linnale kuuluvate XXX ja XXX kinnistute müügiks ettevalmistamise ajakava ja etappide kohta ning edastas saadud informatsiooni A. M., kellel oli aktsiaseltsi XXX juhatuse liikmena huvi kinnistud omandada XXX laiendamise ja XXX ehitamise eesmärgil. Kinnistute müügiks ettevalmistamise kohta informatsiooni saamine võimaldas A. M. paremini planeerida ärilisi otsuseid ja valmistuda enampakkumistel osalemiseks. Veel küsis Valvo Semilarski XXX veebruarist kuni juunini Tartu Linnavalitsuses Tartu XXX J. L. korduvalt informatsiooni Tartu linnas XXX kinnistul asuva hoone lammutamise ja uue hoone ehitamise linnapoolsete võimalike tingimuste kohta ning edastas saadud informatsiooni A. M.. XXX OÜ ja aktsiaseltsi XXX arvel Tartus XXX hoones olnud esemete müügi kaudu täiendava tulu teenimine, A. M. poolt XXX aktsiaseltsi XXX ja XXX OÜ vahel kokkulepitud ostumüügi summast ühe osamakse XXX OÜ-le varasem tasumine, Valvo Semilarskiga seotud äriühingute ja aktsiaseltsi XXX vahel XXX kinnistul üürisuhte jätkumine ning Valvo Semilarski poolt Tartu Linnavalitsusest A. M. teda huvitava informatsiooni hankimine ning edastamine ja Valvo Semilarski suhtluse stiil ning soov A. M. tihedalt lävida, näitavad, et A. M. tegevus mõjutas Valvo Semilarskit väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult, mida Valvo Semilarski ka tunnetas, mistõttu saab A. M. pidada Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lõike 1 punkti 4 tähenduses. A. M. oli AS XXX kui XXX ostja esindajana Valvo Semilarskile oluliseks isikuks, kuivõrd ilma A. M. nõusolekuta ei oleks XXX võõrandamisprotsessi ülalkirjeldatud viisil toimunud. Lisaks on oluline, et A. M. esindatava AS XXX poolt XXX OÜ-le tasutud rahasummad jõudsid Valvo Semilarski kui füüsilise isiku käsutusse, mistõttu avaldus XXX asuva kinnistu võõrandamisprotsessi mõju vahetult ka Valvo Semilarskile kui füüsilisele isikule. XXX võõrandamise tagajärjel tekkis Valvo Semilarski käsutusse likviidset vara. XXX asuva kinnisasja võõrandamine oli Valvo Semilarskile kui füüsilisele isikule tähtis ning oluline, kuna see mõjutas tema varanduslikke ning majanduslikke huve. Kuivõrd A. M. saab pidada Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lõike 1 punkti 4 13

(77)järgi, oli AS XXX Valvo Semilarskiga seotud isikuks KVS § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 mõttes, kuna A. M. kuulus AS XXX vähemalt 1/10 osalusest ning lisaks oli A. M. ka AS XXX juhtorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses. Valvo Semilarskil oli tulenevalt KVS § 11 lõike 1 punktist 1 keelatud süüdistusaktis märgitud toimingute tegemine ja otsuste vastuvõtmisel osalemine, kuna need tehti temaga seotud isiku ehk AS XXX suhtes. Lisaks oli Valvo Semilarski teadlik AS XXX huvist XXX ja XXX asuvate kinnistute vastu. Kuivõrd Valvo Semilarski oli huvitatud sellest, et AS XXX saaks enampakkumisel osaleda ning kõnealused kinnistud omandada, võis see mõjutada tema poolt tehtavaid toiminguid ning otsuseid abilinnapeana. Eeltoodu tõttu esines keeld ka KVS § 11 lõike 1 punkti 2 alusel, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametiisik on teadlik temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Samuti saab Valvo Semilarski seotust ning suhet A. M. ning AS XXX pidada korruptsiooniohtlikuks KVS § 11 lõike 1 punkti 3 mõttes, millest Valvo Semilarski oli ka teadlik. Sellega pani Valvo Semilarski toime kuriteo KarS § 3001 lg 2 järgi, s.o korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et V. Semilarski süü KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tõendamist leidnud ja palus V. Semilarski süüdi tunnistada KarS § 3001 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.20.10.2017, s.o 3 päeva, mõistes talle lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mida KarS § 73 alusel täielikult täitmisele mitte pöörata, kui V. Semilarski ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2. Süüdistatav V. Semilarski avaldas kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista ennast selle süüdistuse järgi süüdi.
3. Kaitsja asus kohtuvaidluses seisukohale, et V. Semilarski ja A. T. ning XXX, V. Semilarski ja A. M. ning V. Semilarski ja K. S. ega nendega seotud äriühingud ei ole seotud isikud KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes, kuivõrd kogutud tõendid ei kinnita nende olulist ja vahetut mõju V. Semilarski üle. KVS § 7 lg 1 p 4 ja p-de 2 ning 3 kehtestamise eesmärgiks oli välistada olukord, kus toimingupiirangust ei saaks n-ö kõrvale hiilida seeläbi, et füüsiline isik, kellega ametnik on KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes seotud isikuks, tegutseb äriühingute kaudu. Nimetatud õigusnormide kehtestamise eesmärgiks ei olnud KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes omistada automaatselt seos tehingu pooleks olnud ametniku ja äriühingu vahel, kui need omanikud ja ametnik tegelikkuses kokku ei puutu. Kui nad on aga seotud isikuteks, ei ole V. Semilarski karistamine kooskõlas EIÕK artiklis 7, PS § 13 lg-s 2 ja PS § 23 lg-s 1 sätestatud karistusseaduse määratluspõhimõttega. Kaitsja nõustub, et AS-iga XXX nimetatud episoodid on korduvad, aga ei nõustu süüdistusaktis toodud jätkuvuse käsitlusega seoses AS-idega XXX, XXX ja XXX. Paljude süüdistuses kajastatud tegevuste puhul puudub rahaline ulatus üle 40 000 euro. Süüdistuses toodud toimingud olid rutiinsed, milliste puhul KVS § 11 lg 3 p 6 kohaselt toimingupiirangut ei kohaldata. V. Semilarski tegevus linnavalitsuses ei olnud kantud korruptiivsetest mõjudest või mõjutustest, vaid soovist inimesi aidata ja teha seda omakasupüüdmatult. Tema suhtlus süüdistuses toodud ettevõtjatega ei väljunud talle omasest tavapärasest käitumismaneerist, kuivõrd ta suhtus ühtemoodi hästi kõigi linnakodanike 14

(77)muredesse ja huvidesse ning rolli ei mänginud asjaolu, kas tegemist oli heal järjel ettevõtja või ükskõik millise teise Tartu linna elanikuga. Kokkuvõtlikult leidis kaitsja, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud ja palus V. Semilarski õigeks mõista. KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, hinnanud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et V. Semilarski tuleb KarS § 3001 lg 2 järgi esitatud süüdistuses osaliselt õigeks mõista, s.o toimingupiirangu rikkumises AS-iga „XXX“ ja AS-iga XXX seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel ning osades AS-iga XXX seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel, s.o XXX istungil korralduse nr XXX vastuvõtmisel ja XXX istungil korralduse nr XXX vastuvõtmisel. V. Semilarski tuleb süüdi tunnistada KarS § 3001 lg 2 järgi (AS-iga XXX seotud toimingupiirangu rikkumises ja AS-iga XXX seotud toimingupiirangu rikkumises seoses XXX, XXX, XXX Tartu Linnavalitsuse istungitega ning XXX Tartu Linnavolikogu istungiga).
2. Käesolevas kohtuotsuses käsitleb maakohus esiteks jälitustegevuse seaduslikkust (I), liikudes edasi mittevaidlusaluste asjaoludega (II), KVS § 7 lg 1 p 4 regulatsiooni ja põhiseaduspärasusega (III) ning annab seejärel hinnangu toimingupiirangu rikkumisele seoses AS-iga XXX (IV), aktsiaseltsiga „XXX“ ja aktsiaseltsiga XXX (V) ja aktsiaseltsiga XXX (VI). Seejärel võtab kohus seisukoha V. Semilarskile mõistetava karistuse, menetluskulude, asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud objektide ning viimaseks süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise osas. I Jälitustegevuse seaduslikkus
3. Kohus, olles tutvunud jälitustoimikuga, on seisukohal, et jälitustoimingute load on põhjendatud ning seaduslikud. Käesolevas kriminaalasjas käsitletavate kuritegude puhul on lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega. Antud jälituslubades kajastub selge ja arusaadav argumentatsioon jälitustoimingute vajalikkuse kohta, so KrMS § 1261 lg 2 eeldused. Järeldusele, et tõendeid on oluliselt raskem koguda jälitustoiminguid kasutamata võib jõuda kriminoloogiliste teadmiste pinnalt. Kuivõrd käsitletavad kuriteod (altkäemaksu võtmine) on nö kannatanuta kuriteod, mida iseloomustab kõrge organiseerituse aste, konspiratiivsus ning ütluste andmiseks valmis olevate tunnistajate eelduslik puudumine, siis oli põhjendatud jälitustoimingute rakendamine. Jälitustoimingute lubades on selgelt põhjendatud, missugustest asjaoludest nähtub põhjendatud kuriteokahtlus. Kuna kuritegude toimepanemist puudutavaid kokkuleppeid on võimalik tuvastada üksnes isikute pikaajalise jälgimise ja pealtkuulamisega ja alles seejärel on võimalik kujundada terviklik pilt toimunust, siis lubade pikendamine oli põhjendatud.
4. Kaitsja taotles, et kohus kohustaks prokuratuuri kaitsjale väljastama jälitustoimikus asuva XXX. a õiendi, XXX telekommunikatsiooniteabe päringu kokkuvõte, Tartu Maakohtu XXX määruses nr XXX märgitud kõneeristused ja Kaitsepolitseiameti vanemspetsialisti T. T. XXX ettekandes nimetatud Kaitsepolitseiametile laekunud informatsiooni. Seoses ettekandes nimetatud informatsiooniga märgib kohus seda, et kohus sellist informatsiooni, mis oleks eraldi dokumendina vormistatud enne XXX ettekannet, jälitustoimikust ei leidnud. Samas on peale XXX ettekannet jälitustoimikus õiendid, kokkuvõtted ja ka prokuröri taotlused ja load, mis sisaldavad XXX ja XXX informatsiooni, millest võis tekkida kahtlus V. Semilarski õiguspärases käitumises ning mis vajas kontrollimist. 15

(77)Osutatud sätte kohaselt on jälitustoiming kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Eelnevast lähtudes peab kohus jälitustoiminguks luba andes esitama selge argumentatsiooni, missugused konkreetse kriminaalasja tehiolud tingivad seisukoha, et jälitustoiminguid kasutamata pole võimalik selles kriminaalasjas tõendeid (õigel ajal) koguda, või miks on tõendite kogumine oluliselt raskendatud või miks see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a määrus asjas nr 3-1-1-68-14, p 22.3 ja
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-1-1-3-15, p 11.) Seejuures võib kohtu põhjendus jälitustoimingu vajalikkuse kohta muu hulgas tugineda prokuratuuri taotluse asjasse puutuvatel argumentidel, kui need kajastuvad kohtumääruse tekstis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. veebruari
6. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 32).
7. Kaitsja on vaidlustanud järgmiste lubade seaduslikkust: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri XXX luba nr XXX, XXX nr XXX ja XXX nr XXX ning Tartu Maakohtu XXX luba nr XXX, XXX luba nr XXX, XXX luba nr XXX, XXX luba nr XXX, XXX luba nr XXX, XXX luba nr XXX, XXX luba nr XXX, XXX luba nr XXX ja XXX luba nr XXX.
8. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri XXX jälitustoimingu loa nr XXX alusel andis prokurör loa Valvo Semilarski ja A. P. suhtes KrMS § 1265 alusel varjatud jälgimiseks ajavahemikul XXX kuni XXX ning nimetaud tähtaega pikendas prokurör XXX loa nr XXX alusel kuni XXX, XXX loa nr XXX alusel kuni XXX ja XXX loa nr XXX alusel kuni XXX.
9. Tartu Maakohtu XXX määrusega nr XXX andis eeluurimiskohtunik ringkonnaprokuröri taotlusel loa Valvo Semilarski suhtes KrMS § 1267 ja § 1264 lg 5 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks, so teabe salajaseks pealtkuulamiseks ja vaatamiseks ning varjatud sisenemiseks ajavahemikul XXX kuni XXX.
10. Eelnimetatud jälitustoiminguteks antud luba pikendati neli korda: XXX määrusega nr XXX anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul XXX kuni XXX; XXX määrusega nr XXX anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul XXX kuni XXX; XXX määrusega nr XXX anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul XXX kuni XXX; XXX määrusega nr XXX anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul XXX kuni XXX.
11. Tartu Maakohtu XXX määrusega nr XXX andis eeluurimiskohtunik ringkonnaprokuröri taotlusel loa Valvo Semilarski suhtes KrMS § 1264 lg 5 sätestatud jälitustoimingu tegemiseks, so varjatud sisenemiseks V. Semilarski töökohta ajavahemikul XXX kuni XXX.
12. Tartu Maakohtu XXX määrusega nr XXX andis eeluurimiskohtunik ringkonnaprokuröri taotlusel loa J. L. suhtes KrMS § 1267 ja § 1264 lg 5 sätestatud jälitustoimingute tegemiseks, so teabe salajaseks pealtkuulamiseks ja vaatamiseks ning varjatud sisenemiseks ajavahemikul XXX kuni XXX. Nimetatud loa tähtaega pikendas kohus XXX määrusega XXX kuni XXX.
13. Tartu Maakohtu XXX määrusega nr XXX andis eeluurimiskohtunik ringkonnaprokuröri taotlusel loa A. M. ja A. L. suhtes KrMS § 1267 ja § 1264 lg 5 sätestatud 17

(77)jälitustoimingute tegemiseks, so teabe salajaseks pealtkuulamiseks ja vaatamiseks ning varjatud sisenemiseks ajavahemikul XXX kuni XXX.

1. Seega kohtu lubade alusel on toimunud jälitus XXX kuni XXX, so kokku 10 kuud.
2. Jälituslubade ning nende pikendamiste põhjendused on läbivalt sarnased ning sel põhjusel ei hakka kohus eraldi lubade põhjendusi lubade lõikes välja tooma. Jälitustoiminguteks antud lubade põhjendustes on küll muu hulgas korratud ja nõustutud prokuratuuri taotluses sisalduvate argumentidega, kuid kohtu arvates ei ole selliselt toimimine keelatud, sest antud jälituslubadest saab tuvastada jälitustoimingute tegemise eelduste olemasolu. Nii prokuratuuri lubades/taotlustes kui ka kohtumäärustes on kirjas konkreetsed põhjendused selle kohta, missugused asjaolud võimaldavad kõneleda põhjendatud kuriteokahtluse olemasolust.
3. Kohus nõustub kaitsja seisukoha selles osas, et hea halduse põhimõte muu hulgas tähendab, et isikule tuleb anda mõistliku aja jooksul teavet teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest. Seega olukord, kus menetlus isikut veel otseselt ei puuduta ja ta soovib enne menetluse alustamist saada infot ja seda abilinnapealt, mitte vastava valdkonna ametnikult, tekitab juba küsimusi ja kahtlusi. Kohus siinjuures märgib, et süüdistust selles, et V. Semilarski oleks aluseta keelatud infot jaganud ei ole. Kahtluse V. Semilarski õiguspärases käitumises on tekitanud asjaolu, et infot on tema jaganud headele tuttavatele (näiteks A. P., kes on varem karistatud pistise andmise eest), kelle asju veel menetluses ei olnud ning kes soovisid veel menetlusse astuda. Samuti kahtlust äratas ka info edastamise viis, so A. P. ja Valvo Semilarski vahelised sagedased telefonikõned (280 korda aastas), silmast-silma kohtumised väljaspool ametiruume (nt kohtumised autoteeninduses), samuti kohtumiste initsiatiiv V. Semilarski poolt. Valvo Semilarski on oma käitumisega ja harjumustega valdavalt andnud põhjust enda kahtlustamiseks, so nõustades enda häid tuttavaid ja sõpru linnavalitsuses toimuvate hanke otsustamisega seotud ajal. Samuti on määrustes põhjendatud, miks on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt raskendatud. Arvestades asjaolu, et prokuratuuri taotluses kajastatud põhjalik analüüs nii põhjendatud kuriteokahtluse kui ka jälitustoimingu vajalikkuse kohta on kajastatud kohtumääruste tekstis ning kohtud nõustusid luba andes nimetatud põhjendustega on kohtud toiminud kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumääruses nr 1-17-7077 väljendatud seisukohtadega.
4. Kriminaalasjas kogutud informatsioon ning jälitustoimikus sisalduv teave kinnitasid kahtlust, et Valvo Semilarski on KrMS § 1262 lg 3 p-s 4 täheldatud isikuks, kelle puhul oli alust arvata, et ta paneb ja võib edaspidi toime panna KarS § 294 ja § 3001 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. KarS § 294 sätestatud kuritegu on oma olemuselt peitkuritegu ning kuulub KrMS § 126-2 lg-s 2 loetletud kuritegude hulka, mille puhul on lubatud KrMS § 1262 lg 1 p 4 kohaselt teostada jälitustoiminguid. Põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu KarS § 294 järgi Valvo Semilarski käitumises nähtub kohtumäärustes kajastatud asjaoludest. Kohtu põhjendustest nähtub, et Valvo Semilarski pidi tasuma A. P. 50 000 eurot ning see, et A. P. vähendas summat 20 000 võrra ja seda ajal, kui LV-s toimub hange XXX tellimiseks. Kuivõrd A. P. on varem karistatud pistise andmise eest ja on ka huvitatud eelmärgitud hankest (A. P. oli äriühingu XXX OÜ esindaja hanke 18

(77)vaidlustamisel ning A. P. peale V. Semilarskiga suhtlemist telefoni teel võttis ühendust OÜ XXX juhatuse liikmega) ning V. Semilarski ja A. P. seotus (XXX OÜ, XXX OÜ ja XXX OÜ kaudu) kinnistuga XXX, siis nimetatud asjaolud tekitasid kahtlust Valvo Semilarski õiguspärases käitumises ning viitasid altkäemaksu võtmise tunnustele, mis vajasid kontrollimist. Kohus on seisukohal, et kõik need asjaolud kogumis olid piisavad, et kuriteokahtlust V. Semilarski käitumises jaatada ning need asjaolud on kajastatud ka prokuratuuri ja kohtu lubades.

1. Riigikohus on leidnud, et järeldusele, et tõendite kogumine jälitustoiminguid kasutamata on välistatud või oluliselt raskendatud, võib jõuda kriminoloogiliste teadmiste najal. Näiteks võib sellele viidata kuriteo kõrge organiseeritusaste, konspiratiivsus, variisikute kasutamine, ütluste andmiseks valmis olevate tunnistajate eelduslik puudumine, asjaolu, et tegemist on nn kannatanuta süüteoga, samuti konventsionaalsete menetlustoimingutega kaasnev aja- ja ressursikulu jne (vt otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 772).
2. Kohtud on jälituslube andes lähtunud sellest, et peitkuritegude tõendamiseseme asjaoludest ja kriminoloogilisest eripärast lähtuvalt on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kriminaalmenetluse asjaolusid arvestades oluliselt raskendatud või võimatu. Kohtud on nõustunud prokuröri põhjendustega ning märkinud ka seda, et kuriteo varjatud iseloom tingib jälitustoimingute rakendamise ning ka seda, et eluliselt ei ole usutav ning suure tõenäosusega on välistatud, et nii altkäemaksu võtja kui ka andja oleksid valmis õiguskaitseasutusele avaldama ülekuulamisel kõik kriminaalmenetluse tõendamiseseme asjaolud. Määrustes on märgitud sedagi, et korruptsioonikuriteod on vaadeldavad peitkuritegudena, mis tähendab, et need rajanevad toimepanijate vastastikusel usaldusel ja jäävad üldjuhul varjatuks ka põhjusel, et ebaõiguskokkulepe sõlmitakse üldjuhul salaja ning neil kuritegudel puudub kannatanu, kes kuriteo toimepanekust riigivõime teavitaks.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemalt märkinud, et jälitustoimingu eelduste kontrollimisel on kohtu põhistamiskohustus piiratum kui kohtuotsuse tegemisel isiku süüküsimust lahendades, mis on peamiselt tingitud nii jälitustoiminguks loa andmise menetluse kiireloomulisusest kui ka selleks ajaks olemasoleva tõendusteabe mahust ning fragmentaarsusest. Kohus ei pea jälitustoiminguks loa andmisel näitama, et teiste tõendi kogumisviiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud, vaid on piisav, kui konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on mõistlik põhjus seda eeldada. Ka ei eelda ultima ratio-põhimõte, et menetleja oleks enne jälitustoimingute tegemist üritanud reaalselt muude menetlustoimingutega tõendeid koguda. Minimaalselt peab jälitustoimingu loa andmise kohta tehtud kohtumääruse põhistusest kokkuvõtlikult nähtuma, missuguse tõendusteabe alusel loa väljastamine otsustati. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. juuni
5. a otsus asjas nr 31-1-14-14, p 773.)
6. Arvestades eelmärgitud Riigikohtu seisukohta võib teha ka mööndusi jälitusloa põhistamise standardite osas, kuna tegemist on kiireloomulise toiminguga ning tõendusteabe maht on jälitustoimingu loa andmise otsustamisel napp ning lünklik. Seega ei pea jälitusluba olema põhjenduse osas samaväärne kohtuotsusega, nii nagu seda näeb kaitsja. See, et teatud asjaolud ei ole leidnud kinnitust edasipidises menetluses ei anna veel alust väita, et need asjaolud, mis olid lubades märgitud on valed ja ebausaldusväärne informatsioon. Kohus on seisukohal, et määrustes on piisava täpsusega kajastatud asjaolud, mille alusel jälituslubade andmine oli põhjendatud. 19

(77)tõendeid varjatult. Asjaolu, et lõppkokkvõttes kohtusse jõudis süüdistus ainult toimingupiirangu rikkumises ja altkäemaksu kahtlustuses menetlus lõpetati, ei anna alust tunnistada jälitusmenetlus ebaseaduslikuks. 32. Jälitustoiminguteks antud lubade pikendamise taotlustes ja kohtumäärustes on kirjeldatud vahepeal kogutud tõendusteavet ning selgitatud, miks on vajalik jälitustoiminguid jätkata. Kohtud nõustusid sellega, et tekkinud kuriteokahtlusest tulenevalt sai kuritegude toimepanemist puudutavaid kokkuleppeid tuvastada üksnes isikute pikemaajalise jälgimise ja pealtkuulamisega. Kohtud on tutvunud kogutud teabega ning veendunud, et V. Semilarski kuriteokahtlus polnud ära langenud ning jälitustoimingutega tõendite kogumine on olnud põhjendatud. Pealtkuulatud kõnedest on kohtutele jäänud mulje, et abilinnapea V. Semilarski on sättinud ennast äriettevõtjate huvide teenijaks. Pikendamiste määrused (näiteks XXX määrus nr XXX on 13-l lehel, XXX määruses nr XXX 12-l lehel jne) on põhjalikud, neis on kajastatud konkreetsed kõned, millest nähtub V. Semilarski tavatu aktiivsus ja temapoolne initsiatiiv suhtlemisel ja ka kohtumiste soovis näiteks AS XXX juhatuse liikme A. M., kes soovis arendada XXX kinnistut, kuhu rajada XXX. Näiteks XXX kõnes annab V. Semilarski A. M. teada, et temal midagi olulist ei ole, kuid tahtis lihtsalt teatada, et on tagasi, et millegagi abis olla. Selles kõnes on juttu kinnistu arendamisest ja projekteerimistingimustest ning V. Semilarski pakub välja, et võib nende teemade arutamiseks ka korraks läbi sõita. Määrustes on kohtud kajastanud ka XXX võõrandamisega seotud asjaolud, mis tekitasid kahtlust V. Semilarski käitumises. Nimelt XXX kinnistu XXX müügilepingu poolteks ei olnud V. Semilarski ega ka A. P., kuid millegipärast käisid mõlemad notari juures ning on tuvastatud V. Semilarski ja A. P. kohtumised. Lepingu poolteks on müüjana XXX OÜ, keda esindas I. R. ja ostjana AS XXX, keda esindas A. M.. Lepingus on kajastatud veel XXX OÜ, keda esindas Valvo Semilarski XXX K. S.. Lepingust nähtub muuhulgas, et XXX sõlmisid XXX OÜ ja XXX OÜ XXX kinnistu suhtes võlaõigusliku müügileping, milles lepiti kokku kinnistu müümine OÜ-le XXX. XXX müügilepingus leppisid XXX OÜ ja XXX OÜ kokku, et XXX müügileping lõpetatakse, millega seoses loobub XXX OÜ XXX kinnistu omandamise õigusest ja annab XXX OÜ-le nõusoleku kinnistu müümiseks AS-le XXX. Lepiti kokku, et XXX OÜ tagastab osaliselt XXX OÜ-le tasutud ostuhinna ja tasub kinnistu omandamise õigusest loobumise eest hüvitist 406 152 eurot. XXX helistab V. Semilarski omal initsiatiivil AS XXX juhatuse liikmele A. M. alustades kõnet sõnadega, et ta ei mäletagi, kas ta pidi helistama ja kas A. M. on juba tagasi. Kõnest nähtub, et Valvo Semilarski tegeleb XXX kinnistu elektrilepinguga ning et ta on suhelnud selle kinnistu teemal J. L. ja protsessid liiguvad A. M. soodsas suunas. Määrustes on kohtud kajastanud hulgaliselt ka teisi kõnesid ja asjaolusid, mida kohus siinjuures ei pea vajalikuks veelkord kajastada. Eelmärgitud abilinnapea käitumine tekitab kahtlusi, sest tavapäraselt siiski abilinnapead kodanike küsimusi nii ei lahenda, et pöörduvad omal initsiatiivil, pakuvad abi ning sõidavad ka kodaniku juurde kohale. Kohtud on lähtunud lubasid andes ka sellest, et aususe kohustuse rikkumisega seotud kuriteo olemusest lähtudes ei ole eluliselt usutav ja reaalne, et ebaseaduslikult käituvad isikud ise hakkaksid andma infot oma ebaausa käitumise kohta ning ei ole reaalne, et altkäemaksukahtlusega kriminaalasjas, kus üldjuhul on tavapärane sõna-sõna-vastu-olukord, oleks võimalik saada kriminaalmenetlusse küllaldasel määral usaldusväärseid tõendeid ainult nn avalike menetlustoimingute kaudu. II Mittevaidlusalune 21

(77)1.

1. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „XXX avatäidete vahetus“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 89 159,17 eurot koos käibemaksuga. 1.
2. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, millega võeti vastu korraldus nr XXX „XXX AS aktsiate võõrandamise enampakkumise võitjaga lepingu sõlmimine“. Nimetatud korraldusega otsustati sõlmida linnavara, s.o XXX AS 400 aktsia võõrandamisleping AS-ga XXX hinnaga 380 000 eurot. 1.
3. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „XXX rajamine“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-ga XXX kogumaksumusega 152 880 eurot koos käibemaksuga. 1.
4. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Riigihanke „XXX rekonstrueerimine“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ (viitenumber XXX). Nimetatud korraldusega otsustati tunnistada edukaks AS XXX ja XXX OÜ ühispakkumus ja sõlmida nendega hankeleping kogumaksumusega 651 960 eurot koos käibemaksuga. Enne nimetatud istungit XXX koostati Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas korralduse eelnõu nr XXX „Riigihanke „XXX rekonstrueerimine“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“, mille samal kuupäeval kooskõlastas ka abilinnapea Valvo Semilarski. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Maksuvabastuse andmine XXX AS-le“ seoses XXX asuva XXX rekonstrueerimisega (hankelepingust tuleneva tööde maksumusega 651 960 eurot koos käibemaksuga), millega vabastati AS XXX XXX maksust. XXX toimus Tartu Linnavalitsuse istung, kus võeti vastu korraldus nr XXX „Tartu Linnavalitsuse XXX.a korralduse nr XXX muutmine“. Enne XXX istungit s.o XXX koostati Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnas korralduse eelnõu nr XXX „Tartu Linnavalitsuse XXX.a korralduse nr XXX muutmine“, mille samal kuupäeval kooskõlastas ka abilinnapea Valvo Semilarski. Korralduse nr XXX vastuvõtmisega ei muutunud korralduse nr XXX sisu AS XXX ja XXX OÜ ühispakkumuse kogumaksumusega 651 960 eurot koos käibemaksuga osas ja nendega hankelepingu sõlmimise osas.
5. Selles, nagu juba eelpool märgitud, et V. Semilarski osales ametiisikuna eeltoodud toimingute tegemisel ja otsustuste vastuvõtmisel (toodud eelnevalt punktides 1.1.-1.8.), vaidlust ei ole. Ühtlasi on nimetatu tõendatud järgnevate tõenditega:
6. eelpool punktis 1.
7. märgitud otsustuse tegemisest osavõtt on tõendatud Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokolliga nr XXX, millest nähtuvalt võttis istungist osa teiste hulgas V. Semilarski ja päevakorras oli muu hulgas „XXX hoonete akende vahetus“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine. Nähtub, et otsustati vastu võtta korraldus nr XXX (III kd, tl 109-110). Ühtlasi on toimikusse selles osas lisatud Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldus nr XXX, millest nähtuvalt oli riigihankel „XXX hoone akende vahetus“ edukaks AS XXX pakkumus, kellega otsustati sõlmida hankeleping maksumusega 58 447,62 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 111-112). Tartu Linnavarade osakonna ja AS XXX vahel sõlmitud ehituse töövõtuleping nr XXX XXX hoone akende vahetuseks on samuti kriminaalasja toimikusse lisatud ning ka selle kohaselt oli lepingu maksumuseks 58 447,62 eurot (III kd, tl 113-117).
8. Punktis 1.
9. märgitud otsustuse tegemisest osavõtt on tõendatud Tartu Linnavalitsuse XXX istungi protokolliga nr XXX, millest nähtuvalt võttis teiste hulgas istungist osa V. Semilarski, päevakorras oli muu hulgas „XXX, XXX remonditööd“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine. Nähtub, et otsustati vastu võtta korraldus nr XXX 26

(77)(III kd, tl 118-121). Toimikus on olemas ka Tartu Linnavalitsuse XXX korraldus nr XXX, millest nähtuvalt oli riigihankel „XXX, XXX remonditööd“ edukaks pakkujaks AS XXX, kellega otsustati sõlmida hankeleping kogumaksumusega 92 400 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 122-123). Ka Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ja AS XXX vahel XXX sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr XXX, mis sõlmiti XXX remonditöödeks, lepingu maksumuseks oli lepingu kohaselt 92 400 eurot (III kd, tl 124-128).

1. Punktis 1.
2. märgitud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokoll nr XXX, millest nähtuvalt võttis istungist teiste seas osa V. Semilarski ning päevakorras oli muu hulgas riigihanke „XXX tualettruumide remonditööd“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmine. Nähtub, et otsustati vastu võtta korraldus nr XXX (III kd, tl 129-132). Toimikus oleva Tartu Linnavalitsuse XXX korraldusega nr XXX otsustati tunnistada riigihankel „XXX tualettruumide remonditööd“ edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida hankeleping AS-iga XXX kogumaksumusega 57 960 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 133-134). Ühtlasi on toimikus olemas Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ja AS XXX vahel (vastavalt digitaalallkirjastamise kuupäevale) sõlmitud ehituse töövõtuleping nr XXX XXX remonditööde teostamiseks ja ka selle kohaselt oli lepingu maksumuseks 57 960 eurot (III kd, tl 135-139).
3. Punktis 1.
4. märgitud otsustuse tegemisest osavõttu tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokoll nr XXX, millest nähtuvalt võttis istungist teiste hulgas osa V. Semilarski ja päevakorras oli muu hulgas riigihanke „XXX katusesillad ja kliimaseadmed“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine, mille osas otsustati võtta vastu korraldus nr XXX (III kd, tl 140-142). Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldusest nr XXX nähtuvalt otsustati tunnistada riigihankel „XXX katusesillad ja kliimaseadmed“ edukaks AS XXX pakkumus ja sõlmida ettevõttega leping kogumaksumusega 44 759,99 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 143-144). Ühtlasi nähtub kriminaalasja materjalidele lisatud Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ja AS XXX vahel (vastavalt digitaalallkirjastamise kuupäevale) sõlmitud ehituse töövõtulepingust nr XXX riigihankega „XXX katusesillad ja kliimaseadmed“ ehitustööde läbiviimiseks, et selle lepingu maksumuseks on 44 759,99 eurot (III kd, tl 145-149).
5. Punktis 1.
6. märgitud otsustuse vastuvõtmisest osavõtt V. Semilarski poolt on tõendatud Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokolliga nr XXX, kus oli päevakorras muu hulgas riigihanke „XXX avatäidete vahetus“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine ning vastu otsustati võtta korraldus nr XXX (III kd, tl 150-152). Nimetatud Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldusest nr XXX nähtuvalt oli riigihankel „XXX avatäidete vahetus“ edukaks AS XXX pakkumus, kellega otsustati sõlmida hankeleping kogumaksumusega 89 159,17 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 153-154). Ka Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ja AS XXX vahel (vastavalt digitaalallkirjastamise kuupäevale) sõlmitud ehituse töövõtuleping nr XXX riigihanke „XXX avatäidete vahetus“ ehitustööde läbiviimiseks on kriminaalasja toimikusse lisatud ning ka selle kohaselt on lepingu maksumus 89 159,17 eurot (III kd, tl 155-159).
7. Punktis 1.
8. märgitud otsustuse vastuvõtmisest osavõttu V. Semilarski poolt tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokoll nr XXX, mille kohaselt võttis V. Semilarski nimetatud istungist osa ja päevakorras oli muu hulgas XXX AS-i aktsiate võõrandamise enampakkumise võitjaga lepingu sõlmimine, mille raames otsustati vastu võtta korraldus nr XXX (III kd, tl 90-93). Toimikus on (III kd, tl 94) olemas ka nimetatud Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldus nr XXX, millest nähtuvalt otsustati sõlmida XXX AS-i aktsiate 27

(77)võõrandamisleping AS-iga XXX ostuhinnaga 380 000 eurot. Lisaks on III kd, tl 95-108 olemas ka tl 94 oleva korralduse XXX. a eelnõu nr XXX koos selle lisaks olevate dokumentidega, s.o õiend Tartu Linnavalitsuse korralduse „XXX AS aktsiate võõrandamise enampakkumise võitjaga lepingu sõlmimine“ juurde; XXX. a XXX AS aktsiate võõrandamise avaliku kirjaliku enampakkumise protokoll; XXX OÜ XXX. a vaie XXX AS aktsiate võõrandamise enampakkumise kohta ning J. M. XXX. a vastus (nr XXX) nimetatud vaidele, mille kohaselt ei tuvastanud Tartu Linnavalitsus enampakkumise läbiviimisel mitte ühtegi rikkumist; tl 102108 asub XXX Tartu linna ja AS XXX vahel sõlmitud XXX AS aktsiate võõrandamise leping.

1. Punktis 1.
2. märgitud otsustuse vastuvõtmisest osavõttu V. Semilarski poolt tõendab Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokoll nr XXX, millest nähtuvalt võttis teiste hulgas istungist osa V. Semilarski ja päevakorras oli muu hulgas riigihanke „XXX rajamine“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine, millises osas otsustati võtta vastu korraldus nr XXX (III kd, tl 160-162). Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldusest nr XXX nähtuvalt oli riigihankel „XXX rajamine“ edukaks AS XXX pakkumus, kellega otsustati sõlmida hankeleping kogumaksumusega 152 880 eurot koos käibemaksuga (III kd, tl 163164). Nimetatud Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ja AS XXX vahel (vastavalt digitaalallkirjastamise kuupäevale) sõlmitud ehitus töövõtuleping nr XXX „XXX rajamine“ tööde teostamiseks eeldusega, et rajatud XXX kasutamisega on võimalik alustada XXX. a jaanuarikuus, on ka toimikus olemas ning selle kohaselt on lepingu maksumus 152880 eurot (III kd, tl 165-169).
3. Punktis 1.
4. märgitud otsustuse tegemisest osavõtt on tõendatud Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokolliga nr XXX tõendab, millest nähtuvalt võttis istungist teiste hulgas osa V. Semilarski) ning päevakorras oli muu hulgas riigihanke „XXX rekonstrueerimine“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine, millega seoses otsustati võtta vastu korraldus nr XXX. Ühtlasi nähtub, et enne korralduse vastuvõtu otsustamist kuulati ettekannet, vastuseid küsimustele ning ka V. Semilarski sõnavõttu (III kd, tl 170-172). Toimikus (III kd, tl 173) on olemas ka XXX. a Tartu Linnavalitsuse korraldus nr XXX, millest nähtuvalt otsustati tunnistada riigihankel „XXX rekonstrueerimine“ edukaks ühispakkujate AS XXX ja XXX OÜ pakkumus ja sõlmida pärast riigihangete seaduse § 69 lg 1 kohase tähtaja möödumist nimetatud ühispakkujatega hankeleping kogumaksumusega 651 960 eurot käibemaksuga. Lisaks on selles osas kohtule tõendina esitatud ka korralduse nr XXX XXX. a eelnõu nr XXX koos kooskõlastuslehega (kooskõlastuse andnud teiste seas V. Semilarski) ja õiendiga (III kd, tl 174-176 on); Tartu Linnavalitsuse ja AS XXX vahel Tartus, XXX. a sõlmitud töövõtuleping XXX , mis on selle kohaselt sõlmitud avatud menetlusena riigihanke „XXX rekonstrueerimine“ tulemusena (III kd, TL 177-181); XXX. a ehitusluba nr XXX, millise ehitise koha-aadressiks on XXX (III kd, tl 182-183 on); Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldus nr XXX (III kd, tl 183 pöördel, mis on sama, mis on tl 173); hankijale Tartu Linnavalitsus riigihankel „XXX rekonstrueerimine“ AS XXX ja XXX OÜ poolt esitatud hinnapakkumus (vorm 10), mille kogumaksumuseks on pakkumuse kohaselt 651 960 eurot (III kd, tl 184-186); töölepingu lisa nr XXX (Täitmisaegse tagatise vorm), lisa nr XXX (Garantiiaegne tagatis), lisa nr XXX (Akt leppetrahvi määramise kohta) ja lisa nr XXX (Vastuvõtuakt) (III kd, tl 187-189); Seoses punktiga 1.
5. on kohtule esitatud tõendina ka Tartu Linnavalitsuse XXX. a istungi protokoll nr XXX (III kd, tl 190-193), mis tõendab, et nimetatud istungil oli päevakorras maksuvabastuse andmine AS-ile XXX ja vastu otsustati võtta korraldus nr XXX ning sellest istungist võttis osa ka V. Semilarski. Nimetatud Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldus nr XXX asub III kd, tl 194 ja sellest nähtuvalt vabastati AS XXX XXX rekonstrueerimistööde 28

(77)teostamisel XXX kinnistul teede ja tänavate sulgemise maksust tähtajaga kuni XXX. Ühtlasi on kohtule esitatud ka tõendid, mis tõendavad, et eelnevalt vastuvõetud korraldust nr XXX otsustati muuta, võttes vastu korraldus nr XXX. Nimetatud korralduse muutmine oli muu hulgas päevakorras Tartu Linnavalitsuse XXX.a istungil, mida tõendab selle istungi protokoll nr XXX, tõendades ühtlasi, et istungist võttis osa ka V. Semilarski (III kd, tl 195-197). Tl 198 oleva Tartu Linnavalitsuse XXX. a korraldusega nr XXX otsustati muuta Tartu Linnavalitsuse XXX. a korralduse nr XXX „Riigihanke „XXX rekonstrueerimine“ pakkumuse edukaks tunnistamine ja hankelepingu sõlmimine“ punkti 1 ja sõnastada see „Tunnistada riigihankel „XXX rekonstrueerimine“ edukaks ühispakkujate XXX AS-si ja XXX OÜ pakkumus kogumaksumusega 651 960,00 eurot koos käibemaksuga ja sõlmida järgmised lepingud: hankeleping XXX Asi ja XXX Oüga XXX rekonstrueerimiseks kogumaksumusega 643 097,59 eurot; liitumisleping aktsiaseltsiga XXX sademevee ärajuhtimiseks kogumaksumusega 8862,41 eurot. Viidatud korralduse nr XXX XXX. a eelnõu nr XXX koos lisadega, s.o õiendi ja kooskõlastuslehega asub III kd, tl 199-201 ning sellest nähtub, et dokumendi kiitis teiste seas XXX heaks V. Semilarski.

1. Siinkohal märgib kohus vahemärkusena, et kõikidest eelpool loetletud Tartu Linnavalitsuse istungi protokollidest nähtub, et istungitest osa võtnud V. Semilarski ei taandunud kordagi AS XXX seotud küsimuste arutelust, sh otsustuste vastuvõtmisest.
2. AS XXX, kellega eeltoodud otsustused seotud olid, aktsionäriks ja juhatuse liikmeks on K. S.. Nimetatud asjaolu tõendab XXX. a äriregistri väljatrükk AS XXX kohta (I kd, tl 184189) ning seda kinnitas kohtuistungil ütlustes ka tunnistaja K. S. ise. Ühtlasi on kriminaalasjas olemas XXX. a äriregistri väljatrükk XXX OÜ kohta (I kd, tl 190-148), mis tõendab, et K. S. oli seotud ka nimetatud äriühinguga, olles selle juhatuse liikmeks. Ka seda asjaolu kinnitas K. S. kohtuistungil tunnistajana antud ütlustes.
3. Kriminaalasjas on kohtule esitatud tõendid, mis tõendavad, et XXX OÜ, juhatuse liige K. S., oli XXX OÜ võlausaldaja. XXX OÜ oli seotud aga Valvo Semilarskiga: nimelt on I kd, tl 170-173 oleva XXX. a äriregistri väljatrükiga XXX OÜ kohta tõendatud muu hulgas see, et nimetatud ettevõtte osanikuks (ja varasemalt ka juhatuse liikmeks) oli Valvo Semilarski. V. Semilarski seotust XXX OÜ-ga tõendavad ka tema poolt esitatud huvide deklaratsioonid (VII kd, tl 2-25).
4. Tulles tagasi eelmises punktis märgitu juurde, mille kohaselt oli K. S. seotud ettevõte XXX OÜ Valvo Semilarskiga seotud ettevõtte XXX OÜ võlausaldajaks, siis seda tõendavad nii K. S. kui ka Valvo Semilarski poolt antud ütlused kui ka dokumentaalsed tõendid. Samuti on eelkõige K. S. ja V. Semilarski ütlustega tõendatud, et neid seob omavahel ka pikaajaline XXX.
5. Lisaks eelpool toodule selgitas tunnistaja K. S. kohtuistungil antud ütlustes, et ta on V. Semilarski XXX. Nad on XXX XXX. Neil on XXX, suhtlus on pigem regulaarne. Pärast V. Semilarski Tartu abilinnapeaks saamist jäi nende suhtlus laias laastus samaks, aga kohtumiste tihedus vähenes kindlasti oluliselt, kuna V. Semilarskil olid teised tööülesanded ja kokkupuutekohti jäi lihtsalt vähemaks. Vabal ajal nad omavahel tööasjadest ei rääkinud. V. Semilarski oli loomulikult teadlik, et ta on AS-iga XXX seotud. Neil ei ole isiklikul tasandil mingeid rahalisi suhteid ega majanduslikke sidemeid olnud, kuid tema teine firma, s.o OÜ XXX on kunagi V. Semilarski firmale XXX Club laenu andnud. Talle teadaolevalt oli see investeeringuteks ning see oli XXX-XXX. Ta vaatas raamatupidamisest järgi ning erinevatest summadest oli kokku 50 000 eurot. Nende laenude kohta sõlmisid nad ka kirjalikud 29

(77)laenulepingud, mis sisaldasid ka intressi. Intresside osas on tänaseks kõik täidetud, aga põhisummast on osaline jääk. OÜ-le XXX raha laenamise eesmärk oligi puhas äriline eesmärk intressi teenida. Muid eesmärke, s.o aidata hädas sõpra või midagi taolist, ei olnud. V. Semilarski maksis seda laenu tagasi ka perioodil, kui ta oli abilinnapea XXX-XXX oktoober ning maksis ka intressi. V. Semilarski on maksnud intressi aasta lõikes koguaeg – maksab tänaseni. Tänasel päeval on tagastamata 17 000 eurot. Viimase laenulepingu tagasimaksmise tähtaeg oli XXX. See leping on hetkel kehtiv ning nad on V. Semilarskiga rääkinud, et see summa on tagastamata ja tuleks tagasi maksta, kuid mitte viimasel ajal. V. Semilarski pidi selle XXX lõpuks ära maksma, aga siis tekkis uus olukord. Arvab, et XXX oli jääk 20 000 eurot ja 3000 eurot äkki kunagi vahepeal laekus. Eraisikuna, füüsilise isikuna ei ole V. Semilarski talle kunagi võlgu olnud. Temale teadaolevalt ei tahtnud V. Semilarski XXX kinnistut realiseerida rahahäda või kitsikuse tõttu. Temale tagasi mittemaksmise puhul oli see, et V. Semilarskil oli raha põhimõtteliselt investeeringute all kinni ja V. Semilarski ütles talle koguaeg, et varsti vabaneb ja tema kannatlikult põhimõtteliselt ootas.

1. Süüdistatav V. Semilarski kinnitas kohtuistungil antud ütlustes, et K. S. on tema XXX. Ta teab, et ta lõpetas XXX alguses XXX ja tuli Tartusse tööle. Nad kohtusid XXX. See XXX on tänase päevani. Neil ei ole K. S. isiklikul tasandil varalisi suhteid. Neil on olnud varalisi suhteid läbi aegade ka muul tasandil. K. on ka ettevõte XXX OÜ ja XXX, kui ta õigesti mäletab aastat, oli XXX ambitsiooni kiiresti laieneda. Ta pöördus K. poole, kuna ehituses olid head ajad, küsimusega, kas tal oleks võimalus ettevõttele laenata tavapärases vormis, et miks maksta pangale, kui võiks maksta ka ettevõtjate vahel. K. see võimalus oli ja XXX OÜ laenas. See esimene summa võib-olla oligi 10-15 000 eurot või midagi sellist ja aastate jooksul on see suhe olnud: on olnud tagasimaksmisi ja on juurde võetud, summa on koguaeg kõikunud seal 20 000 euro ümber. See, et laenude eesmärk oli finantseerida XXX OÜ majandustegevust, aga laenu anti XXX OÜ-le, lepiti selliselt tollel ajal kokku ja XXX OÜ siis laenas edasi XXX OÜ-le. XXX OÜ ja XXX OÜ vahel sõlmiti tavaline leping koos intressidega. Laenusuhe XXX ja XXX OÜ vahel tekkis aastal XXX. XXX OÜ on sellelt intressi teeninud, see on 4%. Intressi maksvad üldjuhul üks kord aastas. Nad sõlmisid ka laenulepingu. See laen ei ole tänaseks täielikult tagasi makstud, kuigi need plaanid olid küll kindlasti. See tegevus on endaga seonduva nö eriolukorra tõttu olnud mõnevõrra takistunud. See on vähenenud: tänaseks päevaks on see 17 000, intressid on selle aasta alguses ja pigem on ta hoidnud seda puhvrit muudeks kuludeks, mis on teatavate tegevustega vajalik teha. K. S. ei ole kordagi talle väljendanud, et selline asjaolude korraldamine talle ei sobi. Ultimatiivses vormis ei ole K. S. temalt selle võla tagastamist nõudnud ega avaldanud ka survet. XXX kõnest tema ja K. S. vahel ei saa teha järeldust, et ta oli tollel ajal rahalistes raskustes, tegemist oli emotsionaalse ja tema kohta tavapäratu ja kahetsusväärse väljendusviisiga.
2. Siinkohal märgib kohus, et lisaks K. S. ja V. Semilarski ütlustele XXX olemise kohta, tõendavad seda, kui lähedane nende XXX oli, kriminaaltoimikus olevad jälitusprotokollid (VIII kd, tl 1-31), s.o näiteks XXX. a jälitustoimingu protokoll (VIII kd, tl 1-5). Viidatud jälitusprotolli kantud XXX kell 11.40 kõnes helistab V. Semilarski K. S. ja soovib temaga kaks sõna, et XXX korra rääkida. Kõnes avaldab V. Semilarski K. S., et XXX pidevaks XXX ja terve kõne ongi avameeleselt V. Semilarski ja K. S. vahel juttu XXX (XXX).
3. Eeltoodud ütlustega kogumis tõendavad XXX OÜ ja XXX OÜ vahel võlasuhte olemasolu läbiotsimisprotokollid ja asitõendi vaatlusprotokollid.
4. XXX. a teostati läbiotsimine XXX OÜ kontoris aadressil XXX (I kd, tl 44-64), milline on seotud V. Semilarskiga. See, et ettevõte oli seotud V. Semilarskiga, on tõendatud V. 30

(77)Semilarski enda ütluste ja ka VII kd, tl 66-68 oleva äriregistri väljatrükiga XXX OÜ kohta, millest nähtuvalt on ettevõtte üheks osanikuks V. Semilarski. XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga (IV kd, tl 1-4) vaadeldi nimetatud läbiotsimise käigus XXX OÜ kontorist läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendikogumit. Dokumendikogumis olevatest dokumentidest omab kriminaalasjas tähtust lk 9, kuhu on lehekülje ülaossa trükitud OÜ XXX ja OÜ XXX intressiarvestus ning keskosas on kirje, et intress seisuga XXX on kokku 2966,4 (lehel olevaks esimeseks kuupäevaks on XXX). Samuti on näha, et XXX oli algsummaks 15 000 eurot.

1. XXX.a läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga tõendab, et samal päeval teostati läbiotsimine XXX OÜ kontori ruumides aadressil XXX (I kd, tl 111-131). Läbiotsimise käigus andis uurimistoimingule allutatud isik I. G. välja erinevate K. S. ja V. Semilarski ettevõtetega seonduvad dokumendid. Nimetatud dokumendikogumeid on vaadeldud XXX. a asitõendi vaatlusprotokollidega (IV kd, tl 5-12; IV kd 13-30) ja XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga (IV kd, tl 57-72). Asitõendi vaatlusprotokollides on kajastatud kriminaalasjas tähtsust omavad leheküljed, milliste alustel on võimalik lugeda tõendatuks, et K. S. ettevõtte OÜ XXX ja V. Semilarski ettevõtte OÜ XXX vahel olid laenusuhted. Seejuures nähtuvad vaadeldud dokumentidest laenude suurused, intressiarvestused ning lisaks sisalduvad dokumentide hulgas ka erinevatel ajahetkedel sõlmitud laenulepingud. Viimati nimetatud laenulepingud kajastavad aastaid XXX-XXX.
2. Siinkohal märgib kohus vahemärkusena, et see, et raamatupidaja(d) on olnud seotud erinevate isikutega, sh omavahel XXX olevate isikute ettevõtetega, ei oma süüdistuse tõendatuse seisukohast tähtsust, kuivõrd raamatupidaja(te)l on võimalik endale kliente vabalt valida ning seega pole asjaolule, et üks ja sama raamatupidaja (ja sama raamatupidamisfirma) osutas teenust nii K. S. kui ka V. Semilarski ettevõtetele, vaja erilist tähtsust omistada.
3. XXX. a läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga tõendab, et samal päeval teostati K. S. juuresolekul läbiotsimine AS XXX kontoris aadressil XXX (I kd, tl 84-94) ning leiti ja võeti ära mitmeid esemeid ja dokumente (sh paberilehti). XXX (AS-is XXX) toimetatud läbiotsimisel ära võetud arvuti XXX XXX tõmmisel olevaid dokumendifaile vaadeldi XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga (V kd, tl 1-23). Nii nähtuvad vaatlusprotokollist erinevad kriminaalasjas tähtsust omavad failid, so laenulepingud, mis kajastavad OÜ XXX poolt OÜle XXX laenude andmist alates XXX. aastast kuni XXX. aastani. Seejuures annab kajastatu alust arvata, et osade arvutist leitud laenulepingu failide näol on tegemist nö projektidega (dokumentidel nähtuvad üheaegselt erinevad sõlmimise ajad) ning osade näol reaalsete lepingutega.
4. XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi samuti XXX teostatud läbiotsimisel ära võetud K. S. pilvekontot „Google“ koos e-postikontoga „Gmail“ XXX. Väljavõte sisaldab ajavahemikul XXX-XXX saatja aadressilt XXX saajale XXX saadetud kirju, milliste sisuks on XXX laenulepinguga seonduv, s.o laenulepingu tähtajad, usalduskriis; võla katteks XXX krundi ostmise idee; XXX teavitus, et kohe on vaja J. rääkida; kuidas XXX ehitas XXX, kui ise võlgu oli; XXX jäi 50 võlgu. Tegelt on väga suur probleem; XXX rääkida. Millal tasub; XXX vs sept viimane võimalus võlg tasuda. Taktika vs võimalused; XXX. Üle oktoobri ei kannata võlga jätta; XXX signaal. Kui septembris pole lahendust vs 10t miinimum. Ei näe ma võimalust enam jätkata XXX; XXX raha. Mis XXX 1t; XXX 1t (IV kd, tl 117-183).
5. Tunnistaja K. S. selgitas ütlustes, et V. Semilarskil on XXX hüüdnimi ja selleks on „XXX“, mis tuleb sellest, et V. Semilarski on XXX, et ta on justkui kõigiga XXX. Seda, et V. 31

(77)Semilarski tõepoolest oli „XXX“, kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Nendeks tõenditeks on erinevad asitõendi vaatlusprotokollid, toimikustes olevatest ekirjavahetustest ning ka XXX panga vastusest nähtuv.

1. Eelnevalt juba käesolevas otsuses käsitletud XXX. a asitõendi vaatlusprotokollist, vaadeldud XXX (AS-is XXX) toimetatud läbiotsimisel ära võetud arvuti XXX tõmmisel olevaid dokumente, nähtub, et sellel on fail XXX ning dokument sisaldab kirjet „XXX“ (V kd, tl 1-23). XXX. a asitõendi vaatlusprotokollist, vaadeldud XXX AS XXX kontori läbiotsimise käigus K. S. kasutuses oleva mobiiltelefoni XXX tõmmist, nähtub, et telefonis on numbri XXX vasteks nimi „XXX“ ja nimetatud kontaktilt on K. S. saadetud mitmeid fotosid, millistel on erinevad isikud, sh V. Semilarski ja K. S. (V kd, tl 37-67). V kd, tl 169-192 oleva XXX. a asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi XXX läbiotsimisel ära võetud V. Semilarski meilikontost XXX tehtud tõmmist ning vaadeldud e-kirjavahetustest nähtuvalt kasutati V. Semilarski puhul hüüdnime „XXX“ ja seda kasutas V. Semilarski ka ise enda kohta (V kd, tl 180-181; V kd, tl 191). XXX vastusest nähtuvalt oli neil XXX OÜ kontaktideks e-post XXX (ehk siis eelnevast nähtuvast V. Semilarski poolt kasutatav e-posti aadress) ja telefoniks XXX (mis eelnevast nähtuvalt vastab K. S. telefonis kontaktile „XXX“; VI kd, tl 29-31). Vaadates kohtule esitatud V. Semilarski kahtlustatavana kinnipidamise protokolle, selgub, et nimetatud telefoninumbri XXX on V. Semilarski andnud oma kontaktnumbriks (VI kd tl 192-195). Seega puudub kohtul eelneva pinnalt kahtlus, et V. Semilarski hüüdnimeks oli „XXX“.
2. Eelnevale lisaks kinnitab V. Semilarski „XXX“ olemist ka veel näiteks XXX.a jälitustoimingu protokoll (VIII kd, tl 37-109). Antud protokolli on kantud XXX kell 10.24 kõne V. Semilarski ja A. P. vahel, kus A. P. tervitab V. Semilarskit „Hommik, XXX! Kuidas läheb?“.
3. Samas ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et K. S. poolt endale saadetud kirjad (IV kd, tl 117-183) seoses võlgnevusega käsitlesid just V. Semilarski (XXX OÜ) võlgnevust. Sellisel seisukohal on kohus seetõttu, et nimetatud kirjadest nähtub teiste seas kiri sisuga „kuidas XXX ehitas XXX, kui ise võlgu oli“. Kuigi K. S. tema ülekuulamisel nimetatu kohta ei küsitud, siis V. Semilarski andis ütlusi, et tal ei ole XXX kinnisvara ning ta ei ole kunagi midagi XXX kandis arendanud.
4. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et käesoleva otsuse punktis 68 käsitletud K. S. pilvekonto vaatlusele ei ole põhjendatud tugineda, et lugeda tõendatuks, et K. S. nõudis V. Semilarskilt viimase firmale antud võlga aktiivselt tagasi, pidades võimalikuks nende XXX lõppemist, kui võlg mingiks daatumiks tasutud ei saa, kuivõrd puudub võimalus kindlaks teha, kas üldse ja kui, siis millised K. S. poolt endale saadetud kirjad käsitlesid V. Semilarski firmale antud võlgnevust. Eriti, kui arvestada eelpoolt selguvat, et ka käesolevaks ajaks on antud laen täielikult tagastamata, kuid sellest hoolimata kinnitasid nii K. S. kui ka süüdistatav V. Semilarski kohtuistungil, et nad on jätkuvalt XXX.
5. Samas on kohtu hinnangul tõendatud, et K. S. tegelikult antud laenu tagasisaamise osas ükskõikne ei olnud, XXX. a jälitustoimingu protokolliga (VIII kd, tl 23-29). Protokollis kajastatud XXX kell 13.11 kõnes V. Semilarski ja K. S. vahel on juttu laenust ning K. S. avaldab, et nad rääkisid V. Semilarskiga kahest numbrist omavahel: üks oli 10 ja teine oli 40 ja et ta saab aru, et täna nad loomulikult omavahel sellest 40-st ei räägi, aga et nad ei ole ka sellest 10-st rääkinud. Edasi selgitab K. S., et see on rääkimata lugu ja teine on firmade vaheline asi, mis veel õhus on, et mis tollest saab ja seepeale küsib V. Semilarski, kas laenu asi ja et jah too intresside asjad ja nii edasi ning et ta ütles K. S., et tal see rahastuse pool sügisel. K. S. 32

(77)ütleb seepeale, et nad pole pikalt sel teemal rääkinud. Kõne lõpu poole avaldab K. S., et ta ei viitsi olukorda pingestada, et omad tegemised ja ongi joon vahele tõmmatud ja ära unustatud, aga lihtsalt see kuradi asi ei ole ka täna kuhugi jõudnud, see on ka aastaid niimoodi kuskil õhus lihtsalt ning vaatame ja teeme, et on konkreetsus lihtsalt.

1. K. S. ettevõtte XXX OÜ ja V. Semilarski ettevõtte XXX OÜ ja XXX OÜ vahelise võlasuhte olemasolu tõendab lisaks juba käsitletule ka XXX asitõendi vaatlusprotokoll (selle lisa CD plaat), millega on vaadeldud XXX XXX vastuskirjaga nr XXX saadud XXX OÜ ja XXX OÜ pangakontosid ning XXX AS XXX vastuskirjaga nr XXX saadud XXX OÜ pangakontot ajavahemiku XXX- XXX. Vaatlusprotokollist on näha, et Valvo Semilarski tasus XXX OÜ võlga XXX OÜ-le XXX OÜ-le XXX kinnistu müügist laekunud rahast: XXX OÜle laekus XXX OÜ-lt XXX raha selgitusega „XXX müük“ ja sealt kanti ettevõtte kontolt XXX ja XXX XXX OÜ-le selgitusega „XXX osaline tasumine“ edasi 30 000 eurot (2 kannet sama selgitusega) ning XXX OÜ kandis omakorda XXX OÜ-lt laekunust 20 000 eurot XXX edasi OÜ-le XXX selgitusega „laenu tagastus (XXX, 15000; XXX, osaline 5000) (VII kd, tl 64-65).
2. Võlasuhte olemasolu tõendab lisaks juba käsitletule ka XXX.a asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldi XXX, XXX ja XXX poolt Kaitsepolitseiameti pangapäringule vastusena edastatud pangakontode väljavõtteid ajavahemikul XXX-XXX. Vaadeldud kontodeks on XXX OÜ kontod XXX pangas ja XXX Pangas, AS XXX konto XXX Pangas, OÜ XXX XXX konto XXX ning XXX OÜ konto XXX Pangas ja XXX ning V. Semilarski konto XXX Pangas. Vaatlusprotokollist nähtuvalt on XXX OÜ ajavahemikul XXX kuni XXX mitmel korral teinud XXX OÜ-le ülekandeid laenu andmise selgitusega (kokku vähemalt 62 300 eurot). Samuti nähtub vaatlusprotokollist, et XXX OÜ arvelduskontolt on nimetatud perioodil tehtud mitmeid ülekandeid XXX OÜ-le laenu tagastamise selgitusega (vähemalt 42 300 eurot) (V kd, tl 24-29).
3. Süüdistuses märgitust on tõendatud ka asjaolu, et V. Semilarski ja K. S. on käinud koos mitmetel XXX ja osalenud XXX. See on tõendatud nii K. S. kui ka V. Semilarski ütluste kui ka dokumentaalsete tõenditega.
4. Tunnistaja K. S. selgitas ütlustes, lisaks juba eelnevalt toodule, ka seda, et nad on koos V. Semilarskiga ka XXX käinud. Neid XXX on aastas olnud 1 või
5. Nad on käinud nii XXX ja ka vist XXX. Need on reeglina olnud tööreisid, kuid võimalik, et nad käisid aeg-ajalt XXX. Viimasest ajast ühtegi XXX meelde ei tule. V. Semilarski roll on seal olnud, kui tema on mingisugused objektid seal enda jaoks ära kaardistanud, vahest näitab V. Semilarskile ka, et milline tunne tekib, et kas ta annab nõu või ei anna või kuidas tema käituks, kas investeeriks sinna või mitte. Tema teada oli V. Semilarski neil reisidel kui OÜ XXX esindaja, kuna sinna tegi raamatupidaja arved. Siis on neil XXX, neil on üks grupp, kus nad koos XXX. See grupp on XXX, kuidas võtta. Nad on ka selle XXX reisidel käinud ja neil reisidel on olnud ka V. Semilarski.
6. Ka süüdistatav V. Semilarski kinnitas antud ütlustes, et ta on süüdistusaktis toodud reisidel, s.o XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX K. S. koos käinud. Kõige värvikam nimi XXX oli konkreetselt sõit XXX. Nende seltskonnast igal reisil kõik ei osalenud, ka tema ei ole kõikidel reisidel käinud. Valdavalt XXX reisid kui sellised ei kvalifitseerunud tööreiside alla, kuidas keegi ise vormistas: iga inimene ise otsustas, kas ta näeb seda enda jaoks komandeeringuna, kas vormistab seda komandeeringuna või maksab isiklikult arvelt, see sõltus reisi iseloomust. Tema jaoks olid teatud reisid mittekomandeeringud. Mõned reisid, mida nad käisid ka K. nö vaatamas reaalselt XXX, olid komandeeringu taustaga. Nad on ka 33

(77)varasemalt reisidel käinud. XXX. a augustikuus toimus XXX üritus ja ta osales seal, K. S. osales ka. Tegemist on XXX XXX, nad ei pea end XXX, aga on seltskond, kes käib aastas korra koos ja kes, kui kohtuvad kuskilt, räägivad ja teinekord käivad koos XXX. Tema liitus XXX aastal XXX, mille kontseptsioon, kui nii võib öelda, on selline, et kord aastas käidi selle XXX, tänaseks on XXX erinevates eluvaldkondades, korra aastas kuskil kohapeal vaatamas XXXt. Neil on selline formaat, kus tehti mingisuguseid sümboolseid panuseid, et oleks huvitavam vaadata ja ennustati seal XXX ja siis panuste eest toodeti XXX, mis on suur ja XXX ja XXX mingi väikse rahalise preemia. Eelmisel aastal oli panus XXX kohta, kokku on XXX. Lisaks tavaliselt oli hea formaat ka see, et omavahel XXX, kui suurelt keegi ei teinud, siis korra kuskil XXX said lõunalauas kokku ja keegi ostis mingi kinkekaardi jne ja kes neil siis nö seda arveldust pidas.

1. Seda, et XXX seoses tõepoolest XX, tõendab ka XXX. a jälitustoimingu protokoll (VIII kd, tl 11-22), kus XXX kell 17.36 kõnes V. Semilarski ja K. S. vahel on muu hulgas XXX juttu ning V. Semilarski avaldab, et õnneks XXX õnneks väga ei kaotanud ja K. S. ütleb, et midagi ikka kaotas ja räägib sellest, kellele oleks pidanud XXX.
2. Tunnistaja K. S. ja V. Semilarski ütlusi erinevate ürituste ja reiside kohta ning seda, et V. Semilarski käis koos K. S. süüdistuses toodud aegadel, s.o XXX.-XXX, XXX.-XXX, 10.XXX XXX XXX ja XXX XXX ning XXX.-XXX XXX ja XXX, samuti XXX XXX XXX ja et K. S. ja V. Semilarski pidasid koos oma XXX korduvalt ühiseid vabaaja üritusi välismaal, sh ajavahemikus XXX XXX ja ajavahemikus XXX XXX, osaledes seal toimunud XXX XXX XXX, mida kõike V. Semilarski ka eeltoodud ütlustes kinnitas, tõendavad (valdavalt), nagu juba märgitud, ka erinevad dokumentaalsed tõendid, s.o asitõendi vaatlusprotokollid.
3. Nii nähtub XXX. a asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldi XXX XXX XXX OÜ kontori ruumides XXX toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendikogumit, et ajavahemikul XXX-XXX käisid K. S. ja Valvo Semilarski koos reisil. Leheküljel XXX on XXX XXX OÜ arve XXX OÜ-le, mille selgituseks on „XXX XXX hüvitamine“. L