Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt
lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostjal käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud ei ole, seega puuduvad hagejalt kostjale väljamõistmiseks hüvitatavad menetluskulud. Kohus määras 07.01.2020 määrusega kostja taotlusel ekspertiisi, kuid ei pidanud vajalikuks nõuda kostjalt ekspertiisikulude ettemaksu tasumist, sest kostjaks Eesti Vabariik Viru ja Tallinna Vangla kaudu ja ekspertiisi teostajaks on Eesti Vabariik Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kaudu. Mõlema asutuse puhul on tegemist justiitsministeeriumi haldusalas olevate asutustega. Kohtule 09.04.2020 ja 01.12.2020 esitatud õiendite kohaselt oli ekspertiiside maksumus kokku 332 eurot (271+61).
p.1, 151 lg.1 ja 3, 153, 155, 160 alusel on ekspertidel õigus tasule tehtud töö eest. Kui ekspert on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud (
5 § 151 lg 3). Eksperdile hüvitatakse ka eksperdiarvamuse ettevalmistamise ja koostamisega seotud kulud, kaasa arvatud vajalikud kulutused abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele (
Kohus on tuvastanud hageja menetlusabi taotluse (20.06.2018) menetlemisel ja õigusabi andmise keeldumise määruses (19.06.2020), et hageja on suuteline kulusid kandma. Kohus asub seisukohale, et kuna ekspertiisiasutus on kulud kandnud (arved on esitatud) ja hagi jääb rahuldamata, tuleb kulud välja mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks. Kohus mõistab hagejalt välja ekspertiisi kulud 332 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Olev Mihkelson kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.