Obsah (7)

§ 659§ 456§ 654§ 175§ 177§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3284 Kohtuasi X hagi

) § 175 lg-le 1 pidas maakohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maksimaalselt 6 tundi ja 15 minutit ning vaidluse keerukust arvestades õigustatuks esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga). Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega maakohus taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ei rahuldatud ja rahuldada hageja taotlus täiendavalt 2044,50 euro ulatuses. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 5.

1. Maakohus on hageja õigusabikulusid vähendanud diskretsiooni piire rikkudes ja kulude põhjendatust kohaselt hindamata. Kohus on lähtunud esindaja tunnitasu määrast, mis ei ole kuidagi kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Hageja menetluskulud ei olnud kuidagi ülepaisutatud: 5 tundi ja 45 minutit on tavapärane ja mõistlik aeg hagiavalduse koostamiseks, tõendite analüüsiks, lisade komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks. Kostja 01.05.2020 vastus oli väga mahukas, mistõttu ei ole põhjendatud hageja 20.05.2020 menetlusdokumendi ajakulu vähendamine kõigest kahele tunnile. Niisamuti oli mõistlik istungiks valmistumise (2 tundi) ja menetluskulude nimekirja koostamise (1 tund ja 15 minutit) ajakulu. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. 6.
2. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, jäädes varasemalt esitatud vastuväidete juurde. Kostja vastuses esitatud väited ja tõendid ei saanud hagejale tulla üllatuslikult, kuna hageja esindaja oli neid juba varasemalt analüüsinud tsiviilasja nr 2-16-14325 menetluses. Samade argumentide uuesti kordamine ei saa võtta nii kaua aega. 2 2-20-3284 Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osalise rahuldamata jätmise osas. Kostja määruskaebust ei esitanud. Seega on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes kostjalt 1050 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmise osas edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue määrusega suurendada hüvitatavaid menetluskulusid 582 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.

§ 654

lg 2² ja § 463 lg 2 koostoimes esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures maakohtu määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus jättis hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata kokku 2382 euro ulatuses (=3432–1050). Määruskaebust lahendades lähtub kolleegium aga kaebuse piiridest, milles hageja taotleb kostjalt täiendavalt 2044,50 euro väljamõistmist.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). 11.

1. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigust kohaselt teostanud. Kuigi maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt ja kõnealust kohtuasja ei saa pidada keskmisest keerukamaks, on ekslik maakohtu sedastus, mille kohaselt võis
2. aastal praktikas tavaliseks pidada vandeadvokaadi tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse pigem vähest keerukust arvestades peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja tasumäära põhjendatuks 144 euro ulatuses (käibemaksuga). 11.
3. Kaebaja väiteid esindaja ajakulu põhjendamatu vähendamise kohta peab kolleegium õigustatuks osaliselt. Menetluses esitatud dokumentide sisu ja lisade mahtu, aga ka vaidluse korduvust arvestades tuleb hagiavalduse koostamise ja kostja vastusele kohtu nõutud seisukoha esitamiseks kulunud põhjendatud ja vajalikku ajakulu suurendada kokku 3 tunni võrra. Ka hageja esindaja kogemusi ja varasemat kokkupuudet vaidluse aluseks olevate materjalidega arvestades ei saa 2 tundi pidada piisavaks, et koostada ja esitada kohtule korrektne hagiavaldus ega vastata 8-lehelisele arvukate lisadega hagivastusele. Kolleegium nõustub hagejaga, et nimetatud osas ei ole maakohtu põhjendused põhjendatud ja vajaliku ajakulu märkimisväärseks vähendamiseks piisavad. Ülejäänud osas ei ole maakohus kulude põhjendatuse ja vajalikkuse 3 2-20-3284 hindamisel kaalumispiire ületanud. Ringkonnakohus jagab maakohtu arusaama, et vaidluse sisu ja mahtu arvestades on 19.03.2020 menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks 15 minutit ning kohtuistungiks valmistumiseks 1 tund. Kokkuvõtvalt on menetluse käigu ja asja keerukusega kooskõlas hageja esindaja ajakulu 9 tunni ja 15 minuti ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 1332 eurot (=9,25×144), millele lisandub riigilõiv 300 eurot. Ringkonnakohus suurendab hagejale hüvitatavaid menetluskulusid 582 euro (=1332–750) võrra. Kokku kuulub hageja kasuks kostjalt välja mõistmisele 1632 eurot (=1332+300). Hageja taotleb hüvitatavatelt kuludelt viivise väljamõistmist. Seetõttu märgib kohus

§ 177

lg-st 4 juhindudes määruse resolutsioonis, et kostjal tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Viivise arvestamisel tuleb arvesse võtta kostjalt 1050 euro väljamõistmise osas maakohtu määruse varasemat jõustumise aega.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause ning

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 4