Obsah (8)

§ 654§ 236§ 5§ 238§ 162§ 171§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-2004 Kohtua

) § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub

§ 654lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonimenetluse eesmärk on hinnata maakohtu otsuse seaduslikkust. Ringkonnakohus ei lahenda asja uuesti, sealhulgas ei hinda ringkonnakohus üldjuhul uuesti ega ümber tõendeid, millele maakohus on hinnangu juba andnud. Asja sisuline arutamine toimub maakohtus. Seejuures on ringkonnakohus seotud kostja paika pandud apellatsiooni piiridega – ringkonnakohus lähtub sellest, millise maakohtu otsuse apellant (kostja) on vaidlustanud ja mis osas. Sellest lähtuvalt märgib ringkonnakohus vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist. 7 2-19-2004 (I)
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus pole otsuses välja toonud põhjendusi, miks maakohus nõustus otsuse p-s 20 hageja koondtabelites märgituga (V kd tl 5–11). Hageja koondtabel sisaldab detailset analüüsi kostja majanduskulude lõikes nende korterile 1 jagamise kohta. Samuti on kostja esitanud tabeli koos viidetega andmete allikale ning sellele, milline oli asjaomasel arvestusperioodil korteri 1 poolt tasumisele kuuluv ja tasutud summa. Seoses kostja esitatud tõenditega on maakohus samas otsuse punktis selgitanud, et kostja on esitanud küll hulgaliselt tõendeid, kuid ei ole toonud välja selgeid asjaolusid – mida kohus saab nende tõendite alusel tuvastada (millised asjaolud, millisest tõendist). Kostja esitatud tabel 1.02.2021 menetlusdokumendi lisas 4 neid nõudeid ei täida (vt I kd tl 119–120). Maakohus selgitas 8.02.2021 kohtuistungil kostjale, et esitada on vaja konkreetsed teenuseosutajate arved ning arvutused, kuidas on jagatud kulud korteriomandite vahel. Seejärel saab kohus kontrollida, millises suuruses tuli korter 1 omanikul kulusid kanda (vt I kd tl 147). Kostja esitas 23.03.2021 menetlusdokumendi lisana küll raamatupidamisdokumendid aastate 2006–2018 kohta (raamatupidamisdokumendid), kuid neid asjaoludega ei seostanud. Kostja hinnang, mis esitatud tõenditest tema hinnangul järeldub (vt I kd tl 155p, p 2), ei asenda tõendite asjaoludega seostamise vajadust. See, et kostja on esitanud tabeli võlgnevuse kujunemise kohta ja võlgnevuse tekkimist puudutavad alusdokumendid, ei ole piisav. Kostjal tulnuks iga alusdokumendi puhul eraldi esile tuua, mis sealt tuleneb, sest kohus peab otsuses võtma seisukoha, kas ja missugust asjas tähtsat asjaolu üks või teine tõend tõendab. Tõendite esitamisel peab pool

§ 236

lg 3 kohaselt põhjendama, millise asjas tähtsa asjaolu tõendamiseks ta tõendit esitada soovib. Pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt RKTKo 3-2-1-103-14, p 11 ja seal viidatud lahendid). Kohus ei saa tõenditest ise asjaolusid otsida või leida ning seeläbi ise sisustada tõendi tähendust. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

Seejuures on maakohus kostjale 8.06.2021 istungil õigesti selgitanud, et kui hageja (protokollis ekslikult märgitud kostja) ei oleks tuginenud samadele dokumentidele, arvetele ja kõigele, mis kostja (protokollis ekslikult märgitud hageja) esitas, oleks kohus selle tagastanud või teinud puudused, et kohus ei saa aru, mida te sellega tõendate (vt V kd tl 17p).

1. Kuna kostja esitatud tõenditele tugines ka hageja, kes seostas ühtlasi tema esiletoodud asjaolud kostja raamatupidamisdokumentidega (hageja tabelid, V kd tl 5–11), viitas maakohus otsuses põhjendatult hageja tabelitele. Arvestades, et kostja tõendite (raamatupidamisdokumendid) hindamise puhul oli sisuliselt tegemist ka raamatupidamisliku analüüsiga, ei andnuks selle otsuses kajastamine muul moel kui viite kaudu hageja tabelitele, otsusele midagi olulist juurde. Maakohus on eraldi rõhutanud, et on kostja esitatud tõendeid (I kd tl 157–V kd tl 212) hinnanud kogumis ja neid hageja koostatud koondtabelitega võrrelnud (maakohtu otsuse p 20, V kd tl 28). Ringkonnakohtu hinnangul aitab viiteline põhjendus sellises olukorras kaasa otsuse paremale jälgitavusele. Miski ei viita sellele, et maakohus oleks tegutsenud erapoolikult või hagejat kostjale eelistades. Samuti pole maakohus ringkonnakohtu hinnangul hageja esitatud koondtabelitega tingimusteta nõustunud. Kuna kostja enda väiteid raamatupidamisdokumentidega ei seostanud, polnud maakohtul võimalik kostja seisukohti (s.o kostja 1.02.2021 menetlusdokumendi lisas 4 esitatud tabelit, I kd tl 119–120) kaaluda ja asjaolude tõendatust raamatupidamisdokumentide alusel hinnata. Seega on ebaõige 8 2-19-2004 kostja väide, et maakohus on rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet ja eelistanud hageja tõendeid.
2. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud, millise konkreetse asjaolu on maakohus otsuses ebaõigesti tuvastanud või millist konkreetset tõendit ja miks ebaõigesti hinnanud. Kostja etteheited maakohtu otsusele on üldised. Seetõttu ei ole apellatsioonimenetluse eripära arvestades ringkonnakohtul võimalik jõuda tõendite uue või ümber hindamiseni. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, siis piisav ei ole kostja poolt tõendite esitamine selgitusega, et neist nähtub hageja võlgnevuse kujunemine. Poolel on kohustus ära näidata tõendi asjasse puutumus (

§ 236lg 3).

Seetõttu ei ole põhjendatud kostja väide, et ta on 23.03.2021 menetlusdokumendile lisatud tõenditega järginud täpselt kohtu juhiseid ja täiendavalt selgitanud, mida esitatud tõendid tõendavad. Samuti on põhjendamatu kostja hinnang, et maakohtu jaoks olid hageja tabelid tõendusväärtusega, kuid kostja omad mitte. Tõendiks ei ole mitte poolte koostatud tabelid, vaid kostja raamatupidamisdokumendid, mille hageja seostas tabelis menetluses tema poolt esiletoodud asjaoludega.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostja poolt tõendite asjaoludega seostamata jätmisel asja lahendamisel siiski määravat tähtsust. Kostja väitis, et hagejal on tema ees võlgnevus, hageja väitis vastupidist. Sama asjaolu (hageja võlg kostja ees) sai hinnangu kostja esitatud raamatupidamisdokumentide alusel, vaatamata sellele, et maakohus tugines hinnangu andmisel hageja tabelitele.
2. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei arvesta hageja koondtabelid kostja viivisenõudega. Millal ja millise konkreetse arvega tasumise tõttu tekkinud viivistega, ei ole kostja ei apellatsioonkaebuses ega varasemas menetluses (sh 1.02.2021 menetlusdokumendi p-s 22) esile toonud. Kostja arvestuse kohaselt oli hagejal kostja ees viivise võlgnevus juba 1.01.2011, kuid ülevaadet võlgnevuse kujunemisest enne 1.01.2011 ei ole kostja menetluses esitanud (vt I kd tl 119). Sellele vaatamata ja arvestades, et kostjal on hageja ees ettemaks 1628,76 eurot (V kd 8–11), on ringkonnakohus seisukohal, et kostjal ei ole hageja vastu viivisenõuet. Seda, et kostjal on hageja ees ettemaks (küll erinevas summas), on kostja kinnitanud ka ise oma 9.01.2019 kirjas hagejale (V kd tl 134 – [o]leme kontrollinud veelkord üle Teie poolt edastatud 27.12.2018 tabeli, võrrelnud seda meie poolt 30.11.2018 edastatud tabeliga ja vaidlusaluseid kohti olemasolevate andmetega ning leiab, et korter 1-l on tänaseks ettemakse summas 141,07 eurot). Ettemaksu korral ei saa kostjal olla hageja vastu viivisenõuet 521,72 eurot.
3. Kostja 8.11.2021 seisukohas tehtud viide Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-67-10 ei ole asjakohane. Viidatud asjas leidis Riigikohus, et võla tasumise eesmärgil on võlgniku kohta andmete avalikustamine lubatav, eeldusel, et võlgnik on tegelikult kostjale võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja kostjal ei pidanud olema mõistlikku kahtlust hageja võimaluses võlgniku majandustegevust mõjutada, eelkõige kui ta on avaldanud lisaks võlgnikule selle juhatuse liikme nimed, nagu need nähtuvad avalikust registrist (vt ÄS § 28 lg 1) (samas, p 22 kolmas lõik). Praegusel juhul tuvastas maakohus, et hageja ei ole kostjale võlgu.
4. Kostja 8.11.2021 seisukohas esile toodud asjaolud selle kohta, kui kaua hageja oli korteri 1 omanik, kes oli korteri 1 omanik pärast hagejat, hageja ja kostja vahelised suhted, see, kas hagejal või äriühingul, mille kaudu hageja lepinguline esindaja tegutseb, on majandustegevus või mitte, mitu kohtuvaidlust poolte vahel on, mitu korteriomanikku on Turvise tn 12 viimaste aastate jooksul vahetunud, muudatused kostja juhatuse koosseisus 9 2-19-2004 ja selle põhjused, kas õigusbüroo tegevus, mille kaudu kostja lepinguline esindaja tegutseb, on kasumlik, ei oma apellatsioonkaebuse lahendamisel tähtsust. (II)
5. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, nagu tõendaks poolte vahel tsiviilasjas nr 2-19-1384 28.05.2019 kinnitatud kompromiss võlgnevuse olemasolu väidete esitamise ajal. Maakohtu otsuse kohaselt kinnitas kostja kompromissis, et seisuga 30.11.2018 puudub korteril nr 1 võlgnevus kommunaalteenuste eest (I kd, tlk 95–96). See aga ei tähenda, et väidete esitamise ajal (märtsis, aprillis 2018) oleks võlgnevus olemas olnud. Kompromissi tekst on selliselt sõnastatud, et sellest ei saa tuvastada märtsis, aprillis 2018 võlgnevuse olemasolu ega puudumist.
6. Kostja hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, et poolte vahel tsiviilasjas nr 2-19-1384 28.05.2019 kinnitatud kompromiss ei tõenda hageja võlgnevuse olemasolu väidete esitamise ajal. Kostja hinnangul tuleb kompromissi tõlgendada hoopis selliselt, et hagejal puudub võlgnevus alates kompromissis näidatud kuupärast, s.o alates 30.11.2018 ning see ei saa tähendada seda nagu oleks hagejal võlgnevus varem puudunud või võlgnevuse olemasolu märtsis, aprillis
7. Kostja leiab, et kompromissi kinnitamise aja seisuga sai hageja võlgnevus tekkida pärast aprilli
9. Miks kompromissi tuleb tõlgendada just kostja märgitud viisil ning miks maakohus on kompromissi tõendina ebaõigesti hinnanud, ei ole kostja põhjendanud. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt apellatsioonimenetluse sisu. Ringkonnakohus ei hinda tõendeid uuesti või ümber ainuüksi seetõttu, et esitatud on apellatsioonkaebus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu kompromissile antud hinnangut ümber vaadata. Mitte miski kompromissis ei viita sellele, et kostja kinnitas hagejal võlgnevuse puudumist alates 30.11.
10. Kompromissi määratleb üheselt, et kostja kinnitas hagejal võlgnevuse puudumist seisuga 30.11.2018 (I kd tl 95, p 1.2). Kinnitus puudutab võlgnevuse olemasolu ühe kuupäeva (s.o 30.11.2018) seisuga.
11. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu poolt tuvastatud asjaolud uuesti vaid siis, kui pooled vaidlustavad oma apellatsioonkaebuses esitatud avaldustega mõne esimese astme kohtu otsuses tuvastatud asjaolu või selle asjaolu tuvastamisega seotud tõendamismenetluse ja kohus peab asjaolu uut tuvastamist või tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Esimeses kohtuastmes uuritud ja hinnatud tõendeid kogub, uurib ja hindab ringkonnakohus uuesti samuti vaid eelnevalt nimetatud tingimustel (vt V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, lk 1121–1122). Kui ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele ja nende alusel tuvastatud asjaoludele, ei pea ta maakohtu hinnatud tõendeid uuesti hindama ega oma hinnangut põhjendama (samas, lk 1123). (III)
12. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud ka andmete ümberlükkamise viisi. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus eksinud, kui kohustas kostjat faktiväiteid 2 ja 3 lükkama ümber kirjaliku avaldusega. Faktiväited 2 ja 3 avaldati üldkoosolekul suuliselt. VÕS § 1047 lg 4 järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (RKTKo 19.03.2019, 2-17-17140, p 11 10 2-19-2004 esimene lõik). Kostja hinnangul ei ole maakohus järginud VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatud põhimõtet. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
13. Arvestades, et kõik kolm vaidlusalust faktiväidet puudutavad hagejal kostja ees olevat võlgnevust ning faktiväide 1 avaldati paberkandjal, on kõigi sama sisu omavate faktiväidete ümberlükkamiseks sobiv viis kostja kirjalik avaldus, vaatamata sellele, et faktiväited 2 ja 3 avaldati üldkoosolekul suuliselt.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei ole nõudnud faktiväite 2 ja 3 (mis on faktiväitega 1 samasisulised) ümberlükkamist üldkoosolekul.

1. Faktiväite 1 oleks kostja hinnangul saanud ümber lükata üksnes kostja liikmetele edastataval makseteatisel. Ringkonnakohus leiab, et sellel, kas kostja lükkab faktiväite ümber kostja liikmetele edastaval makseteatisel või Turvise tn 12 asuva elamu esimesel korrusel asuvale teadetetahvlile avalduse ülespanemisega ja avalduse teksti saatmisega kostja igale liikmele postkasti, ei ole olulist sisulist erinevust. Ebaõigete andmete ümberlükkamine toimub ühte moodi samade isiku (kostja liikmete) ees ning on samaväärne andmete ümberlükkamisega liikmetele edastataval makseteatisel.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, nagu oleks maakohtu viide Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-5-07 (p 29) olnud asjassepuutumatu. Riigikohus selgitas selle lahendi viidatud punktis, mis viisil ehk kuidas ja kus saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda. Selle seisukoha juures ei omanud tähtsust konkreetse vaidluse asjaolud. (IV)
3. Kostja on vaidlustanud ka ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse teksti osas, milles see viitab kostja poolt andmete levitamisele. Samuti on teate tekst kostja hinnangul põhjendamatult deklaratiivne, sest kostjate faktiväited puudutasid hageja võlgnevust üksnes kuni üldkoosoleku toimumiseni 26.04.
5. Ebaõigeid andmeid ümberlükkava teate tekstis tehtud viidet andmete levitamisele tuleb mõista selliselt, et kostja on viinud hagejat puudutavad ebaõiged faktiväited suurema hulga inimesteni (kostja liikmeteni). Ebaõiged faktiväited avaldas kostja nii kostjate liikmetele saadetud makseteatistel kui ka üldkoosolekul. Ringkonnakohtu hinnangul on sõna „levitama“ oma tähenduselt neutraalne ning tegemist ei ole emotsionaalse avaldusega nagu kostja on leidnud. Sellel, et kostja ebaõiged faktiväited puudutasid hageja võlgnevust kuni üldkoosoleku toimumiseni 26.04.2018, ei ole ringkonnakohtu hinnangul samuti tähtsust. Kostjal tuleb ümber lükata kostja võlgnevust puudutav teave nii nagu see kostja enda poolt avaldati. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited ei piiritlenud hageja väidetavat võlgnevust üldkoosoleku toimumise (s.o 26.04.2018) aja seisuga.
6. Ebaõige on ka see kostja hinnang, nagu oleks maakohus hageja hagi rahuldanud üksnes kahe faktiväite osas. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, siis kõik kolm faktiväidet puudutasid ühtemoodi hagejal kostja ees olevat võlgnevust. Maakohus on kohustanud kostjat need väited ümber lükkama. Faktiväide 2 ([t]õendid on olemas, on olemas kõik dokumendid) puudutas samuti hageja võlgnevust kostja ees. Selle muul moel ümberlükkamine poleks andnud edasi ümberlükatava faktiväite sisu. (V) 11 2-19-2004
7. Ringkonnakohus jätab vastu võtmata kostja 8.11.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendi (O selgitused). Hageja on soovinud tõendiga tõendada O kostja juhatusest tagasiastumist ja seda, et juhatuse tegevus on häiritud (viidatud menetlusdokumendi p 11). Neid asjaolusid ei ole vaja siinses menetluses tõendada. Seega on tegemist asjakohatu tõendiga.

§ 238

lg 1 esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

1. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
2. Kuivõrd kostja on oma 19.11.2021 menetlusdokumendis võtnud tagasi 27.10.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendid (loobunud taotlusest tõendite vastuvõtmiseks), ei ole ringkonnakohtul vajadust kostja viidatud taotlust lahendada. Kostja ei esitanud hageja taotlusest loobumisele vastuväiteid. (VI)
3. Kostja hinnangul tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas, sest maakohus ei ole käsitlenud kostja seisukohti menetluskulude jaotusele (V kd tl 21). Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
4. Maakohus on otsuse p-s 33 viidanud, et

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna maakohus tegi otsuse kostjate kahjuks, siis jättis maakohus tulenevalt

§ 162lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.

Kostja viitas maakohtu menetluses kulude jaotuse osas üksnes sellele, et kuna kostja näol on tegemist korteriühistuga, oleks menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Arvestades kostja väite napisõnalisust, ei ole maakohus menetluskulude jaotuse üle otsustades ringkonnakohtu hinnangul rikkunud otsuse põhjendamise nõuet. 31. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust jätta apellatsioonimenetluse kulusid

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et siinses menetluses ei ole selliseid eripärasid, mis õigustaksid menetluskulude üldisest põhimõttest kõrvalekaldumist. 32. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 3240 eurot (käibemaksu ei lisandu, hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane). Nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 27 tundi. Kostja on esitanud hageja kulude osas vastuväiteid. Kostja hinnangul ei ole hageja kulud mõistlikud, vajalikud ega põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnihindele ei olnud kostjal vastuväiteid. 12 2-19-2004
2. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on ringkonnakohtu hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik 8,4 tunni ulatuses: - maakohtu otsuse ja kostja apellatsioonkaebusega tutvumine – 1 t; toimingud seoses kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisega, sh suhtlus kliendiga – 1,15 t; apellatsioonkaebuse vastuse ettevalmistamine – 3,5 t; hageja 17.09.2021 taotluse ettevalmistamine ja kohtu vastusega tutvumine – 0,5 t; kompromissi arutelu, sh suhtlus kohtu ja kliendiga – 1 t; ringkonnakohtu 12.11.2021 määrusega tutvumine ja arutelu kliendiga – 0,5 t; hageja 19.11.2021 vastuse ettevalmistamine – 0,25 t; menetluskulude nimekirja ettevalmistamine – 0,5 t.
3. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksu ei lisandu). Maakohus mõistis menetluskulud välja lähtudes samast tunnihinnast ja seda kostja ei vaidlustanud.
4. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1008 eurot (8,4 tundi × 120 eurot/tund = 1008 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 13