Obsah (10)

§ 172§ 219§ 663§ 659§ 477§ 558§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-13819 Ko

§ 172lõikest 1.

Kuna praeguses hagita asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides ja kohus määras talle riigi kulul õigusabi vastavalt

§ 219

lõikele 2, tuleb lapsele riigi kulul määratud õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Nimetatust tulenevalt pidas kohus põhjendatuks jätta ka teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Seega puudub vajadus kindlaks määrata menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust. Määruskaebus

1. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega avaldus rahuldamata.
2. Maakohus jättis kõik ema esitatud väited, tõendid ja asjaolud tähelepanuta, millega rikkus oluliselt kohtumenetluse norme ja tegi lahendi, mis on vastuolus lapse huvide ja heaoluga. Mh jättis kohus tähelepanuta ema väite, et isa ei tööta Soomes ega saa seal töötasu (isa pangakonto väljavõte tõendab, et ta ei saa Soomes töötasu); ema taotluse tõendite kogumiseks isa töötamise kohta Soomes (sh töötasu); ema väite, et laps ei oska tegelikkuses soome keelt ja sellega seoses tõendi kogumise taotluse; ema väite 06.10.2020 esialgse õiguskaitse kohaldamise määruses kajastatud lapse psühholoogi seisukoha ebaõigsuse kohta ja seoses sellega tõendi kogumise taotluse, samuti väite määruses märgitu, et kohus kuulas ema ära kirjalikult, ebaõigsuse kohta ja ema vastuväite kohtu tegevusele; ema vastuväite seoses 05.10.2020 lapse ärakuulamisega; ema 04.10.2020 taotlused; ema väite, et isa sissetulek ei ole piisav lapse heaolu tagamiseks Soomes; ema 24.11.2020 väited isa poolt lapse psüühika ja tervise kahjustamise kohta, lapsega manipuleerimise kohta seoses Soome minekuga, lapse koolikohustuse rikkumise kohta ning väited, et laps vajab viivitamatult psühholoogilist abi ja et vajalik on uurida asjaolusid, mis on seotud lapse elamisega, olukorraga, õppimisega, heaoluga ja mitte tugineda ainult sellele, et laps tahab õppida Soomes ja elada isaga. Lisaks ei soovinud kohus ema istungil ära kuulata.
3. Isa poolt lapsele sisendamine, et kuna suhtluskorda ei ole, ei peagi laps emaga kohtuma, on lapse huvidega vastuolus ning selle tulemusena ei ole ema peaaegu aasta sisuliselt last näinud.
4. Lapsele määratud esindaja rikkus lapse õiguste konventsiooni, nõudes, et laps tuleks üksi Kristiine linnaosa ametiruumidesse ärakuulamisele. Samuti valetas esindaja lapsele, et ei ole olemas kehtivat suhtluskorda. Menetlusosaliste seisukohad
5. Avaldaja, lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

4 2-20-13819 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 18. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 02.02.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulud. 19. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 137 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve (PKS § 123 lõige 1). Sellisesse kohtu kaalutlusotsusesse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lõige 6).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 20. Kolleegium nõustub lapse emaga selles, et maakohus jättis määruses ema seisukohad täielikult käsitlemata. Samas ei ole menetlusosalise seisukohtadele hagita menetluses vastamata jätmise näol tegemist sellise rikkumisega, mis tingiks maakohtu lahendi tühistamise. Ringkonnakohtul puudub alus eeldada, et maakohus ei ole ema seisukohtadega asja lahendamisel arvestanud. Hagita menetluses ei ole kohus küll

§ 477

lõike 5 järgi reeglina seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaolule, kuid see ei tähenda, et kohus võiks jätta menetlusosalise vastuväited lahendis täielikult käsitlemata. Selle rikkumise saab aga ringkonnakohus kõrvaldada, vastates ise ema kaebuses esiletoodud väidetele.

1. Seoses ema väidetega isa Soomes töötamise ja seal töötasu saamise tõendamatuse kohta märgib kolleegium järgmist. Isa avalduse lisast 4 (t lk 12–14) nähtuvalt on isa registreeritud Soomes füüsilisest isikust ettevõtjana ning 05.10.2020 esitatud konto väljavõttest (t lk 27–58) nähtub, et isal on piisavad vahendid lapse ülalpidamiseks. Seega on asjakohatud ema väited, et tõendatud ei ole Soomes töötasu saamine. Seoses sellega ei olnud põhjendatud ka ema 05.10.2020 taotlus tõendite kogumiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus emale 29.10.2020 istungil selgitanud, et kohus kogub tõendeid, mis on asjakohased ning et hagita asjas saab ka kohus vajadusel ise tõendeid koguda. Kuivõrd isa oli kohtule juba esitanud eelmainitud kinnituse Soomes füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimise kohta, samuti pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2020–01.10.2020 kohta, nõustub kolleegium maakohtuga, et täiendavate tõendite kogumiseks isa Soomes töötamise kohta puudus vajadus.
2. Ema leiab, et kohus ei arvestanud asjaoluga, et laps ei oska piisavalt soome keelt, mistõttu on tal Soomes õppimine raskendatud. Isa 07.01.2021 seisukohast selgub, et laps õpib klassis, kus tal on soome keele süvaõppega programm, mis tähendab, et kuni kevadeni on tal rohkem soome keele õpet, tal on spetsiaalne n-ö tugiõpetaja, kes aitab teda mitmes õppeaines (nt bioloogias ja ajaloos). Isa sõnul kiidavad lapse häid õpioskusi nii õpetajad kui direktor, seisukohale on lisatud ka direktori arvamus ja väljavõte Soome e-koolist (t lk 106–107). Nii 5 2-20-13819 eestkosteasutuse kui lapsele määratud esindaja vastustest määruskaebusele nähtub, et lapsel läheb koolis hästi, ta saab jätkuvalt soome keele tugiõpet, kool on paindlik ja lapsesõbralik. Seega on alusetu ema kartus, et lapsel on Soomes õppimisega raskusi ning tema haridus kannatab.
3. Kaebuse väited lapsega manipuleerimise ja tema tervise kahjustamise kohta on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata. Asja materjalidest ei nähtu ning ka ükski lapsega kokku puutunud spetsialist ei ole välja toonud isa kahjulikku mõju lapse tervisele ja / või isa poolt lapse psühholoogilist mõjutamist. Nii eestkosteasutus kui lapsele määratud esindaja on korduvalt menetluses esile toonud ning selles veendus ka maakohus lapse ärakuulamisel – laps on piisavalt arukas, et arvestada PKS § 137 lõike 2 punkti 1 kohaselt tema arvamuse ja sooviga. Lapse kindel soov on elada Soomes isaga. Kolleegium märgib, et ema
4. ja 14.01.2021 seisukohtades esile toodud asjaolud enamjaolt puudutavad vanemate varasemaid vaidlusi ja menetlusi. Seoses väitega, et isa ei tegele Soomes lapse arendamisega märgib kolleegium, et eestkosteasutus on vastuses kaebusele välja toonud, et 16.04.2021 telefonivestluses teatas laps, et järgmisest nädalast plaanib ta alustada treeningutega. Ringkonnakohus märgib, et teise riiki kolimisel oli arusaadavalt lapsel esmalt vajalik rahulikult kohaneda uue elukorralduse ja kooliga, seega on mõistlik, et laps alustab treeningutel või huviringides käimist mõne kuu möödudes.
5. Ema väited seoses maakohtu 06.10.2020 esialgse õiguskaitse määrusega jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuivõrd tegemist on jõustunud lahendiga ning vastuväited selle määruse osas sai ema esitada vastavas määruskaebemenetluses.
6. Ema väidetele lapse ärakuulamise aja kohta on maakohus juba 29.10.2020 istungil vastanud. Kohus selgitas, et last kuulataksegi kohtus ära vanemate juuresolekuta ning et lapse ärakuulamisest ei pea kohus ema teavitama, sest sellel ei ole mingeid õiguslikke tagajärgi vanema jaoks. Kohus koostas lapse ärakuulamise kohta protokolli ning see on emale e-toimikus nähtav. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ema viidatud maakohtu 23.09.2020 määrusest ei saa ka järeldada, et laps kuulatakse ära 24.11.2020, vaid selles on üldiselt määratud asjas ärakuulamise ajaks 24.11.
7. Nagu maakohus õigesti selgitas, toimub lapse ärakuulamine eraldi vanematest. Kaebuses heidab ema kohtule ette ka tema istungil ära kuulamata jätmist. Kolleegium märgib, et ema on asjas suuliselt ära kuulatud 29.10.2020 istungil ning täiendavad seisukohad sai ta kohtule esitada kirjalikult. Seega on maakohus toiminud kooskõlas

§ 558lõikes 1 sätestatuga ega ole rikkunud menetlusnorme.

1. Ema leiab, et kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta tema väite lapse viivitamatu psühholoogilise abi vajamise kohta. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas ei ole esitatud avaldust lapse tervisega seotud küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse andmiseks. Seega on vanematel selles osas jätkuvalt ühine hooldusõigus ning kui neil on lapse tervisega seotud küsimustes ületamatud erimeelsused, tuleb esitada vastav (otsustusõigust või hooldusõigust puudutav) avaldus kohtule.
2. Seoses lapse ja ema suhtlemise asjaolude kohta kaebuses esiletooduga märgib kolleegium, et isa 16.04.2021 vastusest määruskaebusele selgub, et laps suhtleb emaga telefoni teel ja oli koolivaheajal 20.02.2021–27.02.2021 Tallinnas ema juures. Samuti selgitas isa, et on 15.01.2021 teinud emale kirjaliku ettepaneku uueks suhtluskorraks, mis arvestaks lapse uut elukorraldust, kuid ema ei ole sellele vastanud. Kui vanemad ei saavuta lapse uuele elukorraldusele vastavat suhtluskorra kokkulepet, tuleb ka see vaidlus lahendada järjekordse kohtuasja raames. 6 2-20-13819
3. Seoses väitega, et lapsele määratud esindaja on rikkunud lapse õiguste konventsiooni last üksi koos ametnikuga Kristiine linnaosa ametiruumis ära kuulates, märgib kolleegium, et asja materjalidest ei nähtu, et kõnealune ärakuulamine kuidagi last traumeerinud või kahjustanud oleks ning lapse vanust arvestades ei saa pidada ebamõistlikuks, et lapsel paluti tulla ärakuulamisele Kristiine linnaosa ametiruumidesse.

§ 219

lõikest 2 tulenevalt määrabki kohus perekonnaasjas esindaja alaealisele menetlusosalisele tema huvide kaitseks. Ema esiletoodust ei ole alust teha järeldust, et määratud esindaja ei oleks praeguses asjas lapse huve kaitsnud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 29. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kaebuse esitaja kanda (

§ 171

lõige 1), v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172

lõike 3 teine lause).

§ 174

lõike 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. 30. Isa menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses lepingulise esindaja tasu 69 eurot (sh käibemaks) esindaja 30 min töö eest, mis seisnes kaebusega tutvumises ja seisukoha koostamises, tunnitasuga 115 eurot (lisandub käibemaks). Taotluses on esitatud

§ 174lõike 10 ja § 176 lõike 5 kohased kinnitused.

Ema kulude osas vastuväidet ei esitanud. Arvestades määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lõike 1 mõistes.

Ka esindaja tunnitasu 115 eurot (+ käibemaks) on mõistlik ja vastab esindaja kvalifikatsioonile ning kohtupraktikas põhjendatuks peetud tunnitasule. Eeltoodule tuginedes tuleb lapse emalt avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud määruskaebemenetluses 69 eurot. Avaldaja on esitanud ka

§ 177lõikele 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab.

(allkirjastatud digitaalselt) 7