KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,
- märts 2022 Tsiviilasja number 2-21-18364 Tsiviilasi T.H.a avaldus pankroti väljakuulutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- detsembri
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.H.a määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse XXXXXXXXXX) esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord esitaja: T.H. (isikukood
- Jätta T.H.a määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
- detsembri
- a määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
- Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud T.H.a kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT
- T.H. (võlgnik) esitas
- novembril 2021 maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja see pole ajutine. Võlgnik kannab karistust X ja viibib sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt kohustusi täita.
- Tartu Maakohus jättis
- detsembri
- a määrusega võlgniku avalduse pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtmata ning menetluskulud võlgniku kanda. Kohtute infosüsteemi andmetel on võlgnik esitanud
- veebruaril 2021 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse tsiviilasjas nr 2-21-
- Kohus jättis
- märtsi
- a määrusega avalduse menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu
- jaanuari
- a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-17385 keeldutud menetlusse võtmast võlgniku avaldust pankroti väljakuulutamiseks. Kuivõrd asjaolud muutunud ei ole, võlgnikul puudub vara, vangistuses viibimise ajal on võlgnikul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemine piiratud, jättis maakohus võlgniku avalduse pankroti väljakuulutamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata. Määrus on jõustunud. Võlgnik esitas
- juulil 2021 pankrotiavalduse Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-21-
- Kohus jättis
- juuli
- a määrusega avalduse menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole võlgnikul võimalik saavutada oma soovitud eesmärki – võlgadest vabanemist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 esimene ja teine lause sätestavad, et pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PankrS-s ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest PankrS-s ettenähtud korras. Pankrotiavaldusest nähtub, et võlgniku eesmärk on vabaneda võlgadest – see toimub kohustustest vabastamise menetluse kaudu. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on võlgnik PankrS § 173 lg 1 järgi kohustatud mh tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohustustest vabastamise menetlus tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses - mh üritab leida võimalikult tasuva töökoha, mida praegusel juhul takistab vangistuses viibimine. Vangistuses olles ei oleks võlgnikul võimalik PankrS-s sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täita, mis oleks aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata – seetõttu ei ole kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning sellest tulenevalt ka pankrotimenetluse algatamisel hetkel perspektiivi. Võlgnikul on võimalik esitada pankrotiavaldus kinnipidamisasutusest vabanemisel või vahetult enne seda, et võlgnikul oleks võimalik ühtlasi asuda otsima töökohta, mille töötasu arvelt oleks vähemalt osaliselt võimalik võlausaldajate nõudeid tasuda. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 4 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Karistuse kandmise registri andmete kohaselt on võlgniku viimane karistuse kandmise tähtaeg 2 X. Harju Maakohtu määrus, millega keelduti võlgniku pankrotiavaldust menetlusse võtmast, jõustus
- augustil
- novembril 2021 esitatud pankrotiavalduse asjaolud ei ole kolme kuu jooksul sedavõrd muutunud, arvestades tsiviilasja nr 2-21-11183 asjaolusid, mistõttu tuleb võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks jätta TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata. MÄÄRUSKAEBUS
- Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb enda pankroti väljakuulutamist. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus avalduse menetlusse võtmata põhjusel, et võlgnikul pole võimalik vanglas tegeleda tulutoova tegevusega, mis ei vasta tegelikkusele. Võlgnik õpib Tartu Kutsehariduskeskuses X erialal, mille lõpetab X X. Vähetähtis ei ole, et alates juulist töötab võlgnik X X. Enam tulu toovat tegevust vanglas teha ei ole võimalik. Ainuüksi vanglas karistuse kandmine ei saa olla pankroti väljakuulutamata jätmiseks.
- Maakohus kuulas võlgnikku
- jaanuaril 2022 ära. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
- Kohtud on võlgniku poolt käesolevas asjas avalduse esitamise aluseks olevaid asjaolusid hinnanud tsiviilasjades nr 2-20-17385, nr 2-21-3035 ja nr 2-21-
- Iseenesest õige on määruskaebuse väide, et ainuüksi asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses ei ole aluseks pankroti väljakuulutamata jätmiseks. Maakohus ei jätnud käesolevas asjas võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmata põhjusel, et võlgnik on kinnipeetav, vaid põhjusel, et võlgnik on juba samasisuliste avaldustega lühikese ajavahemiku jooksul kohtu poole pöördunud ning kohus on neid lahendanud. Kohus hindab enne asja menetlusse võtmist avaldaja väiteid ja asjaolusid konkreetses asjas ning otsustab nendest tulenevalt avalduse menetlusse võtmise. Maakohus leidis, et
- novembril 2021 esitatud pankrotiavalduse asjaolud ei ole võrreldes tsiviilasjas nr 2-21-11183 avalduse aluseks olnud asjaoludega kolme kuu jooksul sedavõrd muutunud, mis võimaldaks pankrotimenetluse algatamise põhjendatust uuesti hinnata. Tsiviilasjas nr 2-21-11183 leidis kohus, et arvestades võlgnikule määratud liitkaristust ning piiratud võimalusi tulutoovaks tegevuseks ei ole tõenäoliselt võimalik pankrotimenetluses ega kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajate nõudeid rahuldada.
- juulil 2021 esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul võlgnevusi 21 968 euro 30 sendi ulatuses. PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et pankrotiavalduse esitamisega võrreldes on avaldaja olukord oluliselt muutunud. 3 Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et võlgniku poolt esitatud Tartu Vangla
- mai
- a käskkirja nr 6-3/164 kohaselt määrati võlgnik vangla X ametikohale juba alates
- juunist 2021, s.o enne
- juulil 2021 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-21-11183 pankrotiavalduse esitamist. Seega ei ole nimetatud asjaolu muutunud. Muuhulgas on käskkirja kohaselt võlgnik määratud ametikohale tähtajaga kuni
- detsembrini
- Võlgnik asus X õpingutele alates
- septembrist 2021, s.o pärast tsiviilasjas nr 2-21-11183 avalduse lahendamist, kuid see ei ole asjaoluks, mille tõttu peaks kohus uuesti hindama pankrotiavalduse esitamise põhjendatust.
- Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4