KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2022 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-19091 I. R.i hagi A. S.i vastu

§ 1045lg 1 punktid 7 ja 8 ning Ts

ÜS § 138. Selgelt alusetu ja põhjendamatu nõude esitamine, mis põhineb hirmutamisel, ebaõigetel faktidel või faktide moonutamisel, on heade kommete vastane tahtlik käitumine

§ 1045lg 1 p 8 mõttes.

1. Hageja on esitanud nõudekirja vandeadvokaadist lepingulise esindaja abiga, kellele pidi nõude põhjendamatus ja alusetus olema arusaadav. Eelduslikult on hageja lepinguline esindaja selgitanud hagejale nõude alusetust ning põhjendamatu nõude esitamisega kaasneda võivaid riske, mis tähendab, et hageja on põhjendamatu nõude esitanud tahtlikult. Nõudekiri on koostatud viisil, mis jätab õigusteadmisteta isikule mulje, et rahalise hüvitise maksmine on möödapääsmatu ning kohtusse pöördumisel tuleb kostjal igal juhul tasuda veelgi suurem summa. Selline nõue on analoogia korras olemuslikult võrreldav TsÜS § 86 lg-s 2 kirjeldatud heade kommetega vastuolus oleva tehingu kirjeldusega.
2. Hageja soovis, et kostja kannaks hüvitise OÜ A kontole. Järelikult oli nõude tegelik eesmärk majandusliku kasu teenimine. Hüvitise maksmine juriidilisele isikule ei saa kompenseerida seal töötava inimese hingelisi ja psüühilisi kannatusi. Nõuet ei saa pidada heade kommetega kooskõlas olevaks. Alusetu ja põhjendamatu nõude esitamine rikub kohustust toimida tsiviilõiguste teostamisel heas usus TsÜS § 138 lg 1 ja 2 järgi.
3. Rahalise summa saamisele suunatud nõudekirja esitamine, mille sisuks oli tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, sisalda KarS §-s 209 sätestatud koosseisule omaseid tunnuseid. Õigusriigis ei saa muutuda aktsepteeritavaks tavaks tahtlikult põhjendamatute ja alusetute rahaliste nõuete esitamine. Kostja kohtueelsed kulud seisnevad nõudekirja vastusele koostamise eest advokaadile makstud tasus kogusummas 1250 eurot. Õigusabikulu oli 9 vältimatult vajalik, sest ilma selleta ei oleks kostjale olnud arusaadav, kas tema vastu esitatud nõue on põhjendatud. Nõudekirjas heideti kostjale ette hageja au teotamist meelevaldselt konstrueeritud viisil ning viidati kohtupraktikale, mis erineb täielikult kostja vastu esitatud nõudest. Nõudekiri oli suunatud vaid rahalise hüvitise saamisele. Hirmutamise teel survestati kostjat hüvitist maksma. Nõudekirjas esitati tegelikkusele mittevastav väide hageja õiguste kestvast rikkumisest, kuigi postitus oli juba eemaldatud.
4. Hageja nõudekirja tõttu oli kostjal töö tegemine häiritud ja ta kaotas sissetulekus. Nõudekirjale vastamiseks tuli leida advokaat, advokaadiga kokku saada, panna advokaadile vastuse koostamiseks kokku vajalikud materjalid ja teha advokaadiga muud vajalikku koostööd. Selleks kulus kostjal ligikaudu üks tööpäev ehk ca 8 tundi. Kostja osutab tekstide toimetamise- ja tõlketeenust, mis on tema ainus sissetuleku allikas. Nõudekirjale vastamine tõi kostjale kaasa täiendava ajakulu, mille tõttu tuli ära öelda mitmeid tellimusi. Kuivõrd lisaks töötamisele õpib kostja Xxxx, ei olnud kostjal võimalik nõudekirjale vastamiseks vajalikke tegevusi korraldada vabal ajal. Kostjal on hageja nõudekirja tõttu ära öeldud tellimuste eest jäänud saamata sissetulek summas 381,43 eurot.
5. 20.11.2020 soovis Xxxx tellida kostjalt dokumendi tõlke mahuga 28 606 täheühikut, kokku 15,89 lk. Kostja teenuse hind on 42 eurot tunnis + KM tõlkemahuga 6 lk/tunnis ehk ca 7 eurot lehekülg. Tööle oleks kulunud ca 2,9 tundi. Töö eest jäi kostja kokku saamata 111,23 eurot. 26.11.2020 pidi kostja ära ütlema töö pikkusega 5466 tähemärki, kokku 3,04 lk. Kostjal jäi sissetulekuna saamata 21,28 eurot. 30.11.2020 soovis tõlkimis- ja legaliseerimisbüroo L nelja dokumendi tõlget mahuga kokku 64 008 tähemärki ehk 35,56 lehekülge. Selle töö eest jäi kostjal saamata 248,92 eurot + KM. Tööle oleks kulunud ca 5,9 tundi.
6. Kostja viitas TsMS § 144 punktile 3 ja

§ 128lõikele 4.

Kostja vastunõue on 1631,43 eurot. Kostja palus hagejal hüvitada talle kahjuna nõudekirjale vastamisega seotud õigusabikulu summas 1250 eurot hiljemalt

1. jaanuariks
2. Hageja seda teinud ei ole. Vastuhagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 6,58 eurot. Alates vastuhagi esitamisest palus kostja välja mõista viivise seadusjärgses määras.
3. 14.04.2021 seisukohtades leidis kostja, et põhjendamatult tekitatud kulusid tuleb lugeda hüvitamisele kuuluvaks kahjuks. Kostja ei ole soovinud läbirääkimiste kulude hüvitamist, sest kostja on hageja nõuet pidanud alusetuks ega ole läbirääkimisi pidanud. Õigusvastane on alusetu nõude esitamine. Kostja on välja toonud ja tõendanud hageja õigusvastase teo.
4. Hageja vastuväited õigusabikulude suurusele ei ole asjakohased. Kostja õigusabikulude ülepaisutatusele saab viidata menetluskulude puhul, mitte kahjuna nõutavate kulude puhul. Kostja esitas maksekorralduse kulude tasumise kohta. Kostja pidas arusaamatuks, kuidas peaks võrdlus hageja kuludega kaasa tooma hüvitise vähendamise.
5. Hageja vastuväited saamata jäänud tulu nõudele ei välista põhjuslikku seost. Kui kostja ei oleks pidanud kulutama aega nõudekirjale vastamiseks vajalike toimingute tegemisele, ei oleks ta pidanud töid ära ütlema. Kahju hüvitamise kontekstis ei ole oluline, et kas saamata jäänud tulu on püsiv sissetulek. Teiseks ei tähenda asjaolu, et kostja ära öeldud tööde maht ei vasta täpselt nõudekirjale vastamiseks kulunud ajale seda, et tööde äraütlemine ning selle tõttu saamata jäänud tasu ei oleks põhjuslikus seoses nõudekirjale vastamisega. Kostja ei saanud tööd võtta vastu poolikult. Pakutud tõlketöö tuleb vastu võtta või ära öelda tervikuna. Kostja on ka selgitanud, et ta õpib lisaks töötamisele Xxxx. Kogu kostja ärkveloleku aeg kulub õppimisele või 10 töötamisele. Kostjal ei olnud võimalik enda kiire elugraafiku juures tekitada nõudekirjale vastamiseks vajalikku aega muul viisil kui pakutud tõlketööde äraütlemisega.
6. Kostja osutab teenust füüsilisest isikust ettevõtjana. Kostja ei nõua saamata jäänud tulu hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja ka ei lisanud hinnapakkumistes hinnale käibemaksu. Kostja esindaja on ise viidanud käibemaksule eksitusena.
7. 15.11.2021 seisukohtades leidis kostja, et isegi juhul, et Tervisetrend.ee kasutajatingimused lubaksid arvamust avaldada vaid patsientidel, ei kujuta kostja avaldatu endast hageja au ja hea nime teotamist. Tervisetrendi hindamisskaalal madalaima skoori andmine ei tähenda hageja enda väidetud olematut kvaliteeti.
8. Vastuhagi osas leidis kostja, et hageja tegevus on õigusvastane

§ 1045lg 1 p 7 ja 8 alusel. Hageja tegevus on tahtlik heade kommete vastane tegevus. Hageja rikkus Ts

ÜS § 138 lõikes 2 toodud keeldu. Nõudekirja esitamine oli ebamoraalne ja taunitav ning vastuolus õiglaselt ja ausalt mõtleva inimese õiglustunde ja väärtushinnangutega. Isegi kui kohtueelsete nõuete esitamine on iseenesest seaduslik, ei ole põhjendatud moonutatud faktidele, eksitavale kohtupraktikale ning ebaõigetele õigusnormidele tuginevate nõuete esitamine, mille ainuke eesmärk on tavainimese õigusteadmatuse ärakasutamise ja hirmutamise läbi rahalise hüvitise saamine.

1. Hageja on esitanud kostja vastu sellise alusetu nõude, mille tõttu kostjale tekitatud kulud peavad jääma kostja enda kanda. Kostja Xxxx õppimist kinnitab ülikooli väljastatud tõend ja sertifikaat, millest nähtub, et kostja osales
2. a sügisel õppetöös.
3. a sügissemestril läbis kostja õppeaineid 19 EAP ulatuses. Arvestades, et 1 EAP = 27 töötundi, kulus kostjal õppetööle ligikaudu 513 töötundi. Õppetöö sügissemestril toimub tavapäraselt vahemikus septembrist detsembrini, kuhu jääb 17 nädalat. See tähendab, et ühe nädala keskmine õppekoormus on ca 30 tundi. Teatavasti on õppeainete maht hinnanguline ning tegelikule õppetööle võib 1 EAP saamiseks kuluda oluliselt rohkem kui 27 töötundi. See tähendab, et kostja õppekoormus ülikoolis vastab põhimõtteliselt täiskoha tavapärasele koormusele, milleks on 40 tundi nädalas.
4. Nõudekirjaga tutvumisele kulus kostjal ca 2,5 h, misjärel ta mõistis, et vajab professionaalset õigusabi. Advokaadi otsimisele kulus kostjal u 1 tund. Advokaadile pöördumise koostamiseks, ülevaate ja täiendavate selgituste ning vastuste koostamiseks kulus kostjal ca 3 tundi. Kostja esitas kirjavahetuse oma esindajaga. Täiendavaks suhtlemiseks ja materjalide komplekteerimiseks kulus 1 tund. Vastusega tutvumiseks ja esindajaga kooskõlastamiseks kulus u 2 tundi ja telefonikõnedeks u 30 min. Kogumis kulus kostjal aega enam kui 8 tundi. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele ning rahuldamisele ei kuulu ka vastuhagi.
6. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) 02.07.2020 kell 21:29 kirjutas hagejale Xxxx kodulehe kontaktivormi kaudu patsient, kes tõi välja oma senise haigusloo ning soovis saada aega vastuvõtule; 2) hageja vastas talle samal päeval, kuid ei pakkunud aega vastuvõtuks, vaid viitas visiidi tasulisusele ning soovitas patsiendil pöörduda enda arsti poole; 11 3) pärast eelnevat pöördus hageja poole e-kirja teel kostja, kes selgitas, et patsient on saabunud välismaalt, mistõttu tema telefon ei tööta, ta ei saa pöörduda varasema raviarsti poole, kuid saab tasuda arsti visiidi eest; 4) hageja ja kostja omavahelises järgnevas e-kirjade vahetuses hageja patsiendile vastuvõtuaega ei pakkunud; 5) kostja avaldas veebiportaali Tervisetrend hageja kohta hinnangu ning hindas skaalal 1-5 hageja abi 1 punktiga; 6) hageja esindaja pöördus kostja poole mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitamise nõudega, millele kostja omakorda vastas esindaja vahendusel.
7. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas veebiportaalis Tervisetrend hageja suhtes au teotava ja ebakohase väärtushinnangu, mille tõttu peab ta hüvitama hagejale tekitatud mittevaralise ja varalise kahju. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja mittevaralise kahju nõue kujutas endast tahtlikku heade kommete vastast tegevust, mille tõttu peab hageja hüvitama kostjale õigusabi kasutamisest tuleneva kahju. Pooltevahelise vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt, kas hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seejärel asub kohus hindama vastuhagi põhjendatust. Hagiavalduse nõue
8. Hageja leidis, et kostja avaldas tema suhtes au teotava ebakohase väärtushinnangu, mis mõjus tema mainele äärmiselt kahjustavalt, sest portaali Tervisetrend külastab iga kuu üle 80 000 inimese. Kostja avaldatu kohaselt oli hageja poole pöördumine „Xxxx“ ja temalt „abi otsimine lootusetu tegevus“. Kostja andis hagejale viie palli skaalal hinde „üks“. Hageja palus kostjal postitus eemaldada, kuid selle asemel pöördus kostja ajalehe „Õhtuleht“ poole. Portaal ise kustutas postituse, sest see oli vastuolus nende kasutustingimustega. Kostja on postituses avaldanud, et hageja on ebaprofessionaalne ja tema ravi kvaliteet väga halb, kuigi ta ise hageja vastuvõtul ei käinud. Kostja tegevus on õigusvastane, sest hageja selgitas seda oma nõudekirjas. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise, mille õiglaseks summaks pidas hageja ise 2000 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise 618 eurot seoses kasutatud õigusabiga.
9. Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et igasugune negatiivne ja isikule mitte meeldiv kriitika ei ole käsitletav au teotamisena. Kostja ei ole avaldanud ebakohaseid hinnanguid. Kostja ei ole avaldanud, et hageja vastuvõtule pääsemine oli lootusetu, hageja ei tule tööga toime ning on ebaprofessionaalne. Kostja kirjeldas vaid enda ja patsiendi emotsioone ning hinnangute andmiseks oli olemas faktiline alus. Patsient pöördus vastuvõtu aja saamiseks hageja poole kliiniku kodulehel oleva kontaktvormi kaudu, kuid hageja vastuvõtuks aega ei pakkunud. Xxxxlist abi soovivad isikud on sageli haavatavas olukorras, mida hageja oleks võinud arvestada. Hagejal puudub õigus nõuda, et talle antaks vaid kõrgeimaid hindeid. Kostja ei pöördunud ise ajakirjanduse poole.
10. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik hageja mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudeid rahuldada. Asjas esitatud tõendite alusel ei nõustu kohus hageja väidetega, et kostja on tema suhtes avaldanud ebakohase ja au teotava väärtushinnangu. Kohus nõustub kostja väidetega, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema erialase tegevuse kohta avaldataks vaid kiitvaid hinnanguid ja antaks kõrgeimaid hindeid. Seadusest ei tulene keeldu avaldada negatiivseid arvamusi, kui need hinnangud on avaldatud viisakas kõneviisis ning hinnangute andmise aluseks on olemas faktilised asjaolud. Lisaks ei saa väärtushinnangu kohasuse hindamisel lähtuda sellest, millist tähendust hageja ise postitusele omistab, vaid 12 arvestada tuleb, mida on avaldaja avaldanud kolmanda mõistliku isiku seisukohast lähtudes. 70.

§ 1046

lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

1. Riigikohus on osundanud, et ebakohased on väärtushinnangud, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RK TKo 3-21-43-09, p 16, 3-2-1-152-09, p 15). Isiku au ja head nime kahjustav väärtushinnang võib põhineda ka tema kohta avaldatud andmetel. Samas aga väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, ei ole üldjuhul õigusvastased isegi siis, kui nad kahjustavad kellegi au või head nime (RK TKo 3-2-1-152-09, p 15). Eeltoodust lähtuvalt ei saa õigusvastaseks ja ebakohaseks lugeda kellegi suhtes avaldatud negatiivset väärtushinnangut, kui hinnang ise ei ole vulgaarne, alandav ega mõnitav ning see põhineb tegelikel asjaoludel.
2. 04.10.2021 eelistungil (toimiku lk 107-108) selgitas kohus hagejale, et iga arvamuse avaldamine ei ole õigusvastane ning asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks avaldanud täiesti põhjendamatu ning au teotava väärtushinnangu. Kohus samuti selgitas, et hagejal on mittevaralise kahjunõude aluseks olevad asjaolud on välja toomata ning tõendamata. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja täiendavaid seisukohti ega tõendeid, jäi oma nõude juurde ning soovis kostjalt kompromissi sõlmimise eeldusena rahalise hüvitise maksmist.
3. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 02.07.2020 saatis abi soovinud patsient hagejale e-kirja (toimiku lk 9), milles selgitas, et tal on depressioon ning ta on võtnud ravimeid. Patsient avaldas, et vaatamata ravimitele ei ole tal endiselt tahtmist elada ja tal on hirm edasise elu ees. Pöörduja soovis teada, kas hageja saaks teda aidata ja millal oleks selleks aega. Samuti teatas ta, et tal hetkel telefon ei tööta. Seega võib kohtu hinnangul patsiendi e-kirjast järeldada, et tegemist oli keerulises ja haavatavas seisundis oleva isikuga, kes soovis saada abi, kuid kellel ei olnud võimalik aja saamiseks kliinikusse helistada.
4. Hageja vastas pöördumisele samal päeval (toimiku lk 10) ning avaldas arvamust, et kui patsiendil puudub võimekus tasuda sidevahendi eest, tuleb tal pöörduda enda varasema arsti poole. Palvele anda vastuvõtuks aega hageja sisuliselt ei vastanud. Kohus leiab, et iseenesest sisaldas hageja vastus eelarvamust patsiendi maksejõulisuse osas ning asjaolule, et tegemist on raskes seisundis patsiendiga, hageja sisulist tähelepanu ei pööranud.
5. 02.07.2020 pöördus seejärel hageja poole e-kirjaga juba kostja (toimiku lk 11), kes selgitas, et patsient õppis varem välisriigis, mistõttu tal on vaja leida uus raviarsti Eestis. Samuti selgitas kostja, et telefoni mittetöötamine ei ole seotud patsiendi rahaliste probleemidega. Kostja osundas, et hageja vastus suurendas patsiendi lootusetust. Hageja vastas sellele järgmisel päeval (toimiku lk 12) ning heitis ette, et patsient ei selgitanud varem oma õpinguid välismaal. Samuti avaldas hageja, et ta saab päevas üle 50 kirja, millele üritab vastata. Vastuvõtu aega hageja endiselt ei pakkunud, vaid soovitas otsida kontaktandmeid Internetis. Kohus osundab, et patsient pöördus varasemalt hageja poole veebis kättesaadava kontaktvormi kaudu ning kirja saatmise ajaks pidi hagejale juba olema teada, miks patsient ei saa kellelegi vastuvõtu aja saamiseks helistada. Hageja e-kirjast ei ole võimalik mõista, millisel põhjusel ta ei pakkunud patsiendile vastuvõtu aega. Hageja kirja patsiendile ei saa pidada inimlikult hoolivaks. 13
6. Kostja selgitas omakorda 03.07.2020 hagejale saadetud e-kirjas (toimiku lk 13), et patsient saatis hagejale kirja läbi teenuse osutaja kodulehel avaldatud vormi. Kostja selgitas, et patsient lootis saada vastust küsimusele, kas arst saab teda vastu võtta ning millal ta seda teha saab. Kostja kordas, et patsient tunneb end lootusetuna. Sellele järgnevalt kirjutas hageja kostjale uuesti (toimiku lk 14), et patsiendil tuleks pöörduda registratuuri või mõne teise raviasutuse poole. Kohtu hinnangul jääb selgusetuks, miks olukorras, kus hageja poole võis pöörduda läbi teenuse osutaja kodulehel avaldatud kontaktvormi ja hageja pidas vajalikuks saata korduvalt erinevaid e-kirju, ei pakkunud ta abi vajavale isikule kordagi ühtegi vastuvõtuaega, ignoreeris tema tervislikku seisundit ja asjaolu, et tal ei olnud võimalik kasutada ühenduse võtmiseks telefoni. Kohus leiab, et seesugust hageja tegevust ei saa inimlikus mõttes pidada hoolivaks ega isegi mõistlikuks.
7. Kostja esitas kohtule väljavõtte abi saada soovinud patsiendi ambulatoorsest epikriisist (toimiku lk 59), millest nähtub, et patsient saabus Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse 10.07.2020 ehk mõned päevad pärast hageja poole pöördumist vältimatu abi korras. Seega saab esitatud tõenditest järeldada, et patsiendi vajadus abi järele oli kriitiline ning ta oli hageja poole pöördudes sellises olukorras, kus vajas vältimatult abi. Hageja ei pakkunud talle mistahes viisil arstlikku abi ega vastanud sisukohaselt tema pöördumistele.
8. Veebiportaalis Tervisetrend avaldas kostja vaidlusaluse hinnangu pealkirjaga „Xxxx“ (toimiku lk 16). Kostja kirjeldas, et Xxxx kodulehel oli võimalik küsida vastuvõtuaega ka kontaktvormil. Kostja kirjeldas, millise vastuse patsient sai, kui ta vormi kasutades üritas vastuvõtule aega saada. Seejärel avaldas kostja: „Mul on kahju, kui praegu juhtus nii, et inimene, kes on juba pikemat aega mõelnud igapäevaselt suitsiidist, sai veel ühe uue signaali, et abiotsimine on lootusetu tegevus. Ma ei oleks seda oodanud, ma olen üllatunud ja pettunud“.
9. Erinevalt hageja väidetest ei ole kostja avaldanud, et hagejalt abi saamine oli lootusetu, hageja poole pöördumine oli Xxxx ning hageja osutatud raviteenusel puudub igasugune kvaliteet. Tegemist on hageja meelevaldsete järeldustega. Kostja avaldatu sisu hindamisel tuleb lähtuda keskmise mõistliku lugeja seisukohast, kes loeb avaldatut sellisel viisil, nagu see on kirja pandud. Kohtu hinnangul on kostja hoopis avaldanud, et abi otsinud isik sai oma pöördumisele vastuse, misjärel ta tundis, et abi otsimine on lootusetu. Kohus nõustub, et hinnangu andmisega on kostja kirjeldanud patsiendi tundeid. Samuti on kostja kirjeldanud enda tundeid, märkides, et ta ei oodanud hagejalt sellist vastust ja ta on vastuse tõttu üllatunud ja pettunud.
10. Kohus leiab, et kostja hinnangud selle kohta, mida pidi tundma patsient ja selle kohta, mida tundis kostja ise, ei ole meelevaldsed, vaid on kooskõlas tegelike asjaoludega. Kostja hinnang ei ole hageja suhtes ühelgi viisil ebaviisakas, vulgaarne ega otseselt teda kui isikut või arsti halvustav. Hageja ei saa eeldada ega nõuda, et mistahes isikud avaldavad tema tegevuse kohta vaid positiivseid hinnanguid sõltumata sellest, millised on tegelikud asjaolud. Hageja ei saa nõuda kolmandatelt isikutelt, et tema e-kirjad tekitaksid neis sõltumata kirjade sisust vaid positiivseid emotsioone.
11. Kostja avaldatud hinnangu alguses on märgitud punktiskaalal 5-st punktist hindeks 1 punkt. Hageja esitas kohtule Tervisetrend kodulehe selgituse (toimiku lk 17), mille kohaselt peaksid isikud punktide andmisel lähtuma ravi tulemuslikkusest, kättesaadavusest, tugipersonali olemasolust ja hoolsusest. Portaali Tervisetrend selgituse järgi (toimiku lk 57-58) tuleb kättesaadavusele hinnangu andmisel lähtuda arstiga kontakti saamist ja vastuvõtule pääsemist ning hoolsuse osas arsti püüdlikkust, hoolivust ja ravijärgset huvi tundmist. Sama portaali selgituste järgi (toimiku lk 63-64) tuleb ravi tulemuslikkuse puhul hinnata, kas ravi oli 14 tulemuslik ja isik sai oma küsimustele vastuse.
12. Kohus leiab, et kostja antud hinnang punktiskaalal ei olnud meelevaldne ja on kooskõlas tegelike asjaoludega. Vaatamata ametliku kontaktivormi ja täiendavate e-kirjade kaudu esitatud palvele saada vastuvõtuaega hageja seda kordagi sisuliselt ei pakkunud. Hageja ka ei avaldanud, et ta ei saa või ei soovi patsienti vastu võtta. Sisukohast vastust kostja ega patsient hagejalt ei saanud. Kuigi hagejale pidi patsiendi tervislik olukord olema mõistetav, ei näidanud ta patsiendi osas kordagi üles hoolivust ega tundnud huvi, kas patsient on abi saanud. Patsient vaatamata soovile hagejalt ravi ei saanud, vaid sattus erakorralisse xxxxlisse vastuvõttu. Kohus nõustub ka kostja väidetega, et kui hageja pidi ise vastama kliiniku kodulehe kontaktivormi kaudu saadetud pöördumisele ning ta kurtis ülekoormatust seoses suurele hulgale kirjadele vastamisega, ei saa järeldada vajaliku tugipersonali olemasolu ja hoolsust.
13. Tervisetrendi tutvustusest (toimiku lk 65) nähtub, et selle eesmärgiks oli pakkuda kasutajatele võimalust jagada ja vahetada infot erinevate meditsiiniteenuste osutajate kohta. Samuti nähtub sellest, et tegu on patsientide tagasisidel põhineva andmebaasiga, kus kasutajad võivad anda enda vahetut tagasisidet. Selgitusest ei saa järeldada, et portaali kaudu ei võiks tagasisidet jagada isik, kellel on arstiga suhtlemisel vahetu kogemus, kuid kes ise ei ole otseselt patsient. Portaali Tervisetrend kasutustingimustest (toimiku lk 142-144) nähtub, et portaalis võib avalikult avaldada oma arvamusi. Portaal ei seadnud kasutajatele eeltingimusi tulenevalt sellest, kas nad on isiklikult ravi saanud või mitte. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud hageja etteheited, et kostja ei ole isiklikult tema vastuvõtul käinud. Kostja avaldatu oli kooskõlas tegelike asjaoludega ning kostja avaldatut ei saa pidada ebakohaseks väärtushinnanguks pelgalt seetõttu, et kostja ei olnud patsient.
14. Alusetu ja tõendamata on hageja väide, et kostja postitus eemaldati portaalist, sest portaal pidas seda sobimatuks. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Tervisetrendi portaal saatis kostjale 17.11.2020 e-kirja (toimiku lk 66), milles teatas, et on kustutanud kostja tehtud postituse, kuna portaalile teadaolevalt oli poolte vahel tekkinud vaidlus. Alusetud ja tõendamata on hageja etteheited kostjale seoses ajalehes „Õhtuleht“ ilmunud artikliga (toimiku lk 24-26, täiendav artikkel toimiku lk 34-35). Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 27.10.2020 pöördus hageja poole küsimustega Õhtulehe ajakirjanik (toimiku lk 22-23), viidates kostja kommentaarile portaalis Tervisetrend. Kostja ja Õhtulehe ajakirjaniku vahel vahetatud sõnumitest (toimiku lk 67) aga nähtub, et mitte kostja ei võtnud ühendust ajakirjandusväljaandega, vaid ajakirjanik pöördus tema poole. Kostja vastas, et peab esmalt oma kaaslasega arutama, mida ta on üldse valmis avaldama. Seega ei vasta tõele hageja väited, et kostja soovis teda täiendavalt kahjustada läbi ajakirjandusväljaande poole pöördumise. Lisaks tõendavad esitatud tõendid, et hageja sai ise meediaväljaandele oma seisukohti avaldada, mistõttu on hageja etteheited kostjale seoses artikliga asjakohatud.
15. Oma tegevuse õigustamiseks esitas hageja kohtule täiendavalt L. S.i ja P. M. hinnangud arstieetika rikkumise kohta, kuid kohtu hinnangul on need tõendid asjakohatud. Kostja ei ole avaldanud ühtegi hinnangut selle kohta, et hageja oleks rikkunud arstieetika nõudeid. Hageja ei ole ise väitnud ega tõendanud, millised need arstieetika nõuded on, milliseid ta tegelikult järgis. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et hinnanguid arstide tegevuse ja nendega suhtlemise kohta võib anda vaid seoses sellega, kas nad on rikkunud arstieetika nõudeid või mitte.
16. Lisaks ei ole L. S.i hinnang (koos lisadega toimiku lk 129-133) kohtu hinnangul sisuliselt usaldusväärne. L. S.ile on hinnangu koostamiseks esitatud hageja kirjavahetus patsiendi ja kostjaga ning L. S. on selle alusel väitnud, et hageja pakkus patsiendile vastuvõttu ning see jäi 15 toimumata patsiendi tõttu. Kohtule ja L. S.ile esitatud e-kirjadest seda tegelikult järeldada ei saa. Hageja ei ole käesolevas menetluses isegi väitnud, rääkimata tõendamisest, et ta oleks pakkunud patsiendile vastuvõtu aega, kuid vastuvõttu ei toimunud patsiendi tõttu. Seega on L. S.i järeldus meelevaldne.
17. Meditsiinieetika komitee liige P. M. on saatnud hagejale 12.11.2021 e-kirja (toimiku lk 136), milles ta on avaldanud, et on lugenud talle saadetud materjale. Milliseid materjale hageja talle täpselt esitas ja millega ta tutvuda sai, kirjast ei nähtu. P. M. on keskendunud vastuses sellele, et puudulike andmete alusel ei saanud arst ravi teostada ja arstieetika nõudeid ta rikkunud ei ole. Kohus kordab, et raviotsuste sisu või arstieetika järgimise kohta ei ole kostja ühtegi hinnangut andnud ning need küsimused ei ole vaidlusalused.
18. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja mittevaralise kahju nõue, varalise kahju nõue ning viivise nõue ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et kostja ei ole hageja suhtes toime pannud ühtegi õigusvastast tegu, kuna kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebakohast ning au teotavat väärtushinnangut. Kostja avaldatud hinnang oli kohane ja kooskõlas tegelike asjaoludega.
19. Täiendavalt osundab kohus, et isegi juhul, kui kostja oleks avaldanud hageja suhtes ebakohase väärtushinnangu, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis õigustaks käesoleval juhul mistahes suuruses mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vaidlusalune postitus on portaalist eemaldatud. Kuigi portaali külastatavus on märkimisväärne, ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kas või milline arv isikuid üldse tutvus kostja avaldatud postitusega. Lisaks on hagejale portaalis „Tervisetrend“ antud mitmeid positiivseid hinnanguid (toimiku lk 36-37, lk 68-69), sealhulgas käesoleva vaidluse tekkimise ajal. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest võiks mistahes viisil järeldada tema maine langust vaidlusaluse postituse tõttu.
20. Asjas kogutud tõendite pinnalt nõustub kohus ka kostja väitega, et kohtuvaidluse eelselt poolte vahel vahetutatud e-kirjadest ei saa järeldada hagejale mittevaralise kahjuna hinnatavate tagajärgede tekkimist. Pigem on hageja väitnud majandusliku kahju tekkimist. 11.09.2020 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 19), milles ta leidis, et seni on ta saanud vaid kiitvaid hinnanguid. Kostja hinnangut pidas ta solvavaks ja väljendas enda arvamust omakorda solvavas kõneviisis. Kostja vastas ja selgitas, et soovis inimesi hoiatada hageja ülekoormuse ning väsimuse eest (toimiku lk 20). Hageja teatas seejärel, et kostja hinnang mõjutab negatiivselt tema majandustegevust (toimiku lk 21).
21. Hingelistele üleelamistele ei ole hageja kordagi viidanud. Hageja on saatnud kostjale mitmeid e-kirju (toimiku lk 60-62), milliste eesmärk ei ole mõistetav, kuid mis on oma sisult ja väljenduslaadilt kohati solvavad ning osaliselt isegi vulgaarsed. Muuhulgas on hageja leidnud, et kostjal on „xxxx“, tema reaktsioon on „xxxx“ ning patsient ise on „xxxx“. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja avaldatu on sisult ja väljenduslaadilt kordades au teotavam võrreldes kostja avaldatud hinnanguga. Hingelisi läbielamisi ja sellega seotud kannatusi hageja e-kirjadest järeldada ei saa.
22. Lisaks oleks olnud tõendamata hageja varalise kahju nõue summas 618 eurot. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hagejale osutati sellises summas õigusabi kostjale kohtuvälise pöördumise saatmise eest. Hageja ei ole kohtule esitanud õigusabi osutamist tõendavat arvet ega selle arve tasumist tõendavat maksekorraldust. Materiaalõigusele tugineva kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb antud nõuet tõendada ning erinevalt menetluskulude suuruse hindamisest menetluse käigus ei saa kohus nõuet lugeda tõendatuks vaid hageja esindaja 16 seletuste või advokaadi toimingute kirjelduse alusel.
23. Kostjale 18.11.2020 saadetud nõudekirjast (toimiku lk 27-29) nähtub, et sellest soovis hageja saada nõudekirja koostamise kuluna hüvitist summas 420 eurot. Kuidas on pärast nõudekirja saatmist kulu suurenenud, ei ole hageja põhistanud. Hageja esitas kohtule üksnes väljavõtte advokaadi tegevusaruandest (toimiku lk 122), mille alusel on hagejalt tasu nõutud ka temaga suhtlemise ja talle kirjade saatmise eest. Kes on õigusabi osutanud, tõendist järeldada ei saa. Tegevusaruanne ei saa kohtu hinnangul tõendada varalise kahju nõuet. Hageja on jätnud tähelepanuta, et

§ 128

lg 3 järgi ei kuulu kahjuna hüvitamisele mitte mistahes kulud õigusabile, vaid üksnes need mõistlikud kulud, mis on seotud hüvitise saamise ja sellega seotud nõuete esitamisega. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja kahju nõuded ei oleks kuulunud rahuldamisele isegi siis, kui kostja oleks toime pannud õigusvastase teo. Vastuhagiavalduse nõue 94. Vastuhagis palus kostja hagejalt välja mõista kulud kohtueelsele õigusabile ja saamata jäänud tulu. Kostja leidis, et hageja nõudekiri oli alusetu ja hageja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostja tugines nõude esitamisel

§ 1045lg 1 punktidele 7 ja 8 ning Ts

ÜS §-le

1. Hageja esitas nõudekirja vandeadvokaadist lepingulise esindaja abiga, kellele pidi nõude põhjendamatus ja alusetus olema arusaadav. Esindaja pidi nõude alusetust hagejale selgitama ja hageja tegutses tahtlikult. Nõudekirjas hirmutati õigusliku hariduseta kostjat ja jäeti talle mulje, et rahalise hüvitise maksmine on möödapääsmatu. Kostja tasus advokaadile õigusabi eest 1250 eurot. Nõudekirjale vastamise tõttu ei saanud kostja ise teenida tulu ja tal jäi saamata sissetulek 381,43 eurot.
2. Hageja leidis, et kohtueelsete läbirääkimiste pidamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja õigusabikulud on üle paisutatud ning saamata jäänud tuluna ei saa kostja nõuda enam tunnistaja kuludest kohtumenetluses.
3. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et hageja vastuväited kostja nõuete rahalisele ulatusele on põhistamata ja õiguslikult ebaselged, ei kuulu kostja vastunõue rahuldamisele õigusliku aluse puudumise tõttu. Kohus leiab, et inimlikult on tekkinud vaidluse sisu ja selle edasine arengukäik kahetsusväärsed. Kahetsusväärne on olukord, et kostjale esitati õiguslikult põhjendamatu nõue ning kostja kandis õigusabikulusid seoses sellele vastamisega, kuid kostja ei saa vastunõude esitamisel samastada hagejat ja tema esindajat. 97.

§ 1045

lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

§ 1045

lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane samuti siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Lisaks tuleneb

§ 1045

lõikest 3, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. 98.

§ 1045

lg 1 p 8 osas on Riigikohus selgitanud, et selle normi kohaldamine eeldab tahtlikku soovi kahju tekitada. Kahju hüvitise nõude rahuldamiseks

§ 1045

lg 1 p 8 alusel ei piisa aga ainult heade kommete vastasest käitumisest kui sellisest, vaid

§ 1045

lg 1 p 8 eeldab, et kahju tekitaja oleks käitunud heade kommete vastaselt ka subjektiivsest küljest ning tema tegu iseloomustab tahtlus. Tahtluseks on õigusvastase tagajärje soovimine ning isik peab mõistma oma tegevuse õigusvastasust (RK TKo 2-16-14655, p 13.1, p 13.2.). Isik peab aru 17 saama oma käitumise heade kommete vastasusest. Ainuüksi võimalik hooletus heade kommete vastasel käitumisel ei ole kahju hüvitise nõuete rahuldamiseks piisav (samas, p 13.3). 99. Kahju nõude esitamiseks

§ 1045

lg 1 p 7 alusel (RK TKo 2-16-14655, p 14.1) peab eksisteerima olukord, kus kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega ning selle kohustuse eesmärgiks on kannatanu kaitsmine tekkinud kahju eest. Seega peab kannatanu nõude esitamisel viitama rikutud õigusnormile ja tooma välja, et tekitatud kahju ärahoidmine oli selle sätte kaitse-eesmärgiks.

1. Kostja on rikutud kaitsenormina viidanud vaid TsÜS §-le 138, mis aga ei ole kohtu hinnangul kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks piisav. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi hea usu põhimõtte rikkumine ei kujuta endast delikti (RK TKo 3-2-1-34-16, p 26). Hea usu põhimõttest tuleneb erandlik võlasuhe ning ainuüksi sellest tulenevalt ei saa rahuldada kahju hüvitamise nõuet, kui see nõue ei kuuluks rahuldamisele deliktilisel alusel. Vastupidine oleks vastuolus kohustuse kaitse-eesmärgiga (RK TKo 3-2-1-34-16, p 34).
2. Eeltoodust lähtudes ei ole TsÜS § 138 eraldiseisvalt selliseks kaitsenormiks, mille kaitseeesmärgiks oleks olnud kostjale tekitatud kahju ärahoidmine. Kui kostja väited on põhjendatud, saaks tema nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks olla vaid

§ 1045

lg 1 p 8, kuid kostja ei ole tõendanud ühte nõude rahuldamise peamist eeldust ehk hageja tahtlust.

1. 04.10.2021 eelistungil (toimiku lk 107-108) selgitas kohus kostjale, et ainuüksi hea usu põhimõtte rikkumine ei ole tema vastunõude rahuldamiseks piisav. Vaatamata kohtu selgitustele ei sõlminud pooled kompromissi ning kostja jäi oma nõude juurde.
2. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 18.11.2020 saatis hageja esindaja kostjale nõudekirja (toimiku lk 27-29), milles nõudis 1420 euro tasumist OÜ A kontole. Mittevaralise kahju hüvitisena nõudis hageja kostjalt 1000 euro tasumist ning varalise kahjuna ehk nõudekirja koostamise kuluna 420 euro tasumist. Kohus nõustub iseenesest kostja väidetega, et mittevaralise kahju nõuet ei ole sisuliselt põhistatud ja nõudes viidati kohtulahenditele, milliste asjaolud ei ole võrreldavad käesoleva vaidluse asjaoludega. Muid ettepanekuid vaidluse lahendamiseks peale rahaliste maksete tegemisega hageja esindaja kostjale ei pakkunud.
3. Samas ei saa esindaja koostatud nõudekirjast järeldada, et õigusharidust mitteomav hageja oli täielikult teadlik nõude esitamise alusetusest ning soovis vaatamata sellele tahtlikult õigusvastase tagajärje saabumist. Hageja tahtluse kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit ning kohus ei saa tahtlust lugeda tõendatuks ainult seetõttu, et nõudekirja esitas hageja lepinguline esindaja. Vaidlus puudub selle üle, et hageja on arst, mitte õigusvaldkonna asjatundja. Asjas esitatud hageja e-kirjadest ei saa kohus järeldada, et hageja arusaam kostja antud hinnangu õiguslikust ja sisulisest tähendusest oleks olnud adekvaatne ja kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Samuti ei saa kohus järeldada hageja tahtlust koostatud nõudekirja sisust. Hagejale ei saa tahtlust omistada tulenevalt sellest, et tema esindaja viited Riigikohtu lahenditele ei olnud piisavalt asjakohased ning õiguslik käsitlus piisavalt pädev. Kohus nõustub, et eetiliselt ei saa pidada aktsepteeritavaks üksnes märkimisväärselt suurte rahaliste nõuete esitamist, kuid samas ei saa esitatud tõenditest ka järeldada, et selliste nõuete esitamine toimus üksnes hageja soovil ning mitte esindaja initsiatiivil. Asjas puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et hageja esindaja selgitas hagejale esitatud nõude täielikku alusetust, kuid hageja soovis sellele vaatamata nimelt rahalise kahju hüvitise nõudmist.
4. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja vastunõue ei kuulu põhinõude ega viivisenõude 18 osas rahuldamisele, kuna puudub hagejale etteheidetav õigusvastane tegu, mis võimaldaks nõudeid rahuldada. Kuna kohus ei pea võimalikuks nõuet rahuldada, ei asu kohus sisuliselt hindama, kas nõuete suurus on tõendatud. Seetõttu ei hinda kohus kostja esitatud tõendeid nõuete kohta (toimiku lk 30-33, lk 70, lk 71-74, lk 105, lk 106, 145-158). Vastuseseks hageja väidetele selgitab kohus, et kostja ei esitanud menetluses tunnistaja tasu nõuet, vaid kohtueelset saamata jäänud tulu nõuet

§ 128lg 4 alusel, mistõttu on asjakohatud hageja viited tunnistaja tasu suurusele.

1. Täiendavalt osundab kohus, et kuigi kostjal oli õigus kasutada hageja nõudekirjale vastamiseks advokaadi õigusabi, ei oleks sellise abi kohtueelsel kasutamata jätmisel kaasnenud kostjale mistahes sisulisi tagajärgi. Ilma kohtulahendita ei oleks hageja saanud pöörata nõuet kostja vastu sundtäitmisele. Kui kostja oleks kasutanud õigusabi üksnes hagile vastamisel, oleks kohus saanud hagi rahuldamata jätmise tõttu mõista hagejalt kostja kasuks välja viimase õigusabikulud.
2. Käesoleval juhul aga jättis kohus rahuldamata mitte ainult hagi, vaid ka vastuhagi. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleks hagiga seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kohus jättis vastuhagi rahuldamata, tuleks vastuhagiga seotud kulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus loeb antud olukorras menetluskulude väljamõistmist kummaltki poolelt ebamõistlikuks ja jätab menetluskulud kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 19