← Eesti

2-20-11186/41

Obsah (12)§ 108§ 127§ 33§ 14§ 115§ 114§ 15§ 1033§ 1035§ 197§ 1032§ 1043

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2022, Tartu Tsiviilasja number

§ 108lg 1 alusel.

Hagejad soetasid hotelli tarbeks asjad, mis jäid kostja valdusesse kogumaksumusega 9604 eurot 62 senti (puhastusvahendid 103 eurot 20 senti, ehituskaup 967 eurot 3 senti, murutraktor 2034 eurot 90 senti, tööstuskaup 496 eurot 74 senti, lilled 92 eurot 90 senti, tekid, padjad ja rätikud 518 eurot 24 senti, voodipesu 1664 eurot, kodumasinad 1221 eurot 14 senti, alkohol (müügiks) 891 eurot 99 senti, kaks külmikut 220 eurot, mänguväljak 990 eurot, modem 249 eurot, suupisted (müügiks) 13 eurot 5 senti, viis taburetti 60 eurot). Hagejad tellisid tööd maatüki kasutuskõlblikku seisukorda viimiseks, kandes selleks kulutusi kokku 1220 eurot 56 senti, sealhulgas batuut, veesektori ja sanitaarsüsteemide haldamine ja kontroll, kolme dušisegisti paigaldus, transport 402 eurot 72 senti, fekaalivedu 70 eurot, muru trimmerdamine 205 eurot 92 senti, ohtlike jäätmete äravedu 67 eurot 92 senti, mänguväljaku paigaldus ja transport 474 eurot.

§ 127

lg 1 ja AÕS § 85 lg 1 alusel taotlesid hagejad kulude hüvitamist, mis olid seotud vajalike asjade ja kaupade soetamisega ning territooriumi korrastamisega. Kostjapoolse lepingu lõpetamise tõttu nurjus hotelli käivitamine turismihooajaks. Hagejad olid sunnitud tühistama broneeringud hotelli puhkajatele ning tagastama makstud ettemaksu 5320 eurot. Nimetatud summa on hagejate poolt saamata jäänud tulu. Lisaks vormistasid hagejad müügiloa ja soetasid kaubad (lahja ja kange alkohol, karastusjoogid, leiva- ja kartulikrõpsud, sääsetõrjevahendid, pähklid), mida planeeriti müüa puhkajatele. Hagejatel jäi saamata tulu 737 eurot 64 senti (ostuhinna ja müügihinna vahe). Seoses sellega, et hagejad olid

  1. juunil 2020 sunnitud kinnistult kiirkorras lahkuma, jäid kinnistule hagejate isiklikud asjad koguväärtuses 15 383 eurot (mööbel, tehnika, riided, tööriistad, jalatsid, ehted jms). Kostja ei ole asju tagastanud. Hagejad olid sunnitud majja jäetud asjad asendama uutega. Hagi täpsustuse kohaselt külastas hageja II
  2. detsembril 2020 kinnistut ja sai tagasi isiklikke asju 4848 euro 19 sendi väärtuses.
  3. Kostja hagi ei tunnistanud. Sõlmitud eelleping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu (AÕS § 119 lg 1,

§ 33lg 2, Ts

ÜS § 83 lg 1, 84 lg 1). Seega ei tekkinud kostjal tühise lepingu alusel kohustust sõlmida notariaalne müügileping. Hagejate nõue 75 euro nõudmiseks on alusetu, sest hagejad nõudsid käsiraha tagastamist pangaülekandega. Kirjavahetuses kinnitas hageja II, et ta on nõus sellega, et panga teenustasu makstakse käsiraha arvelt. Hagejad ei ole tõendanud, et neile on kahju tekkinud ning väidetava kahju suurust, samuti seda et asjad asuvad kostja valduses. Saamata jäänud tulu nõudes on hagejad esitanud hüpoteetilise broneeringute päeviku, mida hageja ise täitis. Hagejad ei ole tõendanud, et broneeringud olid 3 tegelikult tehtud ega ka kulutuste arvestust, mida hagejad kasu saamiseks oleks pidanud tegema. Hagejate nõuded on tõendamata.

  1. Kostja esitas
  2. novembril 2020 hagejate vastu vastuhagi 1146 euro saamiseks, kostjatelt vallasasjade väljanõudmiseks või alternatiivselt vallasasjade kaotsiminekust tekkinud kahju 8424 euro 53 sendi hüvitamiseks ning tasaarvestuse avalduse (II kd, tl 49-60). Vastuhagi kohaselt alustasid hagejad kinnistul äritegevust ja ehitustöid, mis segasid kostjal oma kohustuste täitmist (maja ja territooriumi vabastamist). Vastuhagi esitamise seisuga pole kostjale tagastatud vara väärtusega 8424 eurot 53 senti (sh kasvuhooned, peenrad, puud ja põõsad, mööbel, tehnika jms). Hagejad tekitasid kostjale kahju 1146 eurot, mis tuleneb enne müügilepingu sõlmimist hagejate poolt majas tehtud töödest, mis ei olnud kostjaga kooskõlastatud (nelja välisvalvekaamera taastamine, televisiooni ja sisemiste valvekaamerate taastamine, seinte ja lagede värvimistööd, värvimistööde käigus rikutud kapi, baaririiulite ja lülitite taastamine, jäätmete väljavedu). Lähtudes asjaolust, et kostja valduses on hagejate vallasvara, esitas kostja tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas oma nõuded summas 4150 eurot hagejate vastu vallasvaraga, mis asub kostja valduses selliselt, et vara omandiõigus läheb üle kostjale (laste mänguväljak, batuut, murutraktor, tõmbekapp, integreeritav ahi, neli väikest külmikut, üks suur külmik, pesumasin, kuivati, kaks mikrolaineahju, nõudepesumasin). Sellest tulenevalt kuulub hüvitamisele kahju 5420 eurot 53 senti (1146 + 8424,53 – 4150).
  3. Hagejad vastuhagi ei tunnistanud. Kostja ei ole tõendanud, et vastuhagi tabelis nr 1 nimetatud asjad olid kostja territooriumil ajal, mil hagejad seal viibisid. MAAKOHTU LAHEND
  4. Viru Maakohus lahendas asja
  5. oktoobri
  6. a otsusega järgmiselt: „
  7. Rahuldada hagi osaliselt.
  8. Mõista kostjalt välja hagejate kasuks solidaarselt 7910 eurot 18 senti.
  9. Hagejad peavad kasutuskõlbliku kange alkoholi (10 pudelit Clansman šoti viskist, 12 pudelit viina Vozduh ljogkaja, 11 pudelit viina Vozduh Alpha ljogkaja, 3 pudelit brändit St Remy, 3 pudelit rummi Captain Morgan, 3 pudelit viskit Grants, 2 pudelit viskit Jim Beam White Label) tagasi võtma ning kostja on kohustatud kauba välja andma, väljaandmisest keeldumise korral peab kostja hüvitama hagejatele alkoholi väärtuse 390 eurot 48 senti.
  10. Kostja peab hagejatele välja andma alljärgnevad asjad: köögikombaini Senca koos tarvikutega, saumikseri koos tarvikutega, rösteri Bestron, viina Absolut vodka 1 l, termoskannu Elenberg, autovigade skanneri, monitori HP, puust nuia, autokülmiku, autovigade skänneri, sauna aksessuaaride komplekti, laste laua + neli tooli, seinakella Quartz, robottolmuimeja laadija, veekeetja koos alusega, mängukonsooli Sony Playstation 4, HP sülearvuti laadija, kaks plaadiga elektripliiti Brock, lauagrilli Tefal, muusikakeskuse JBL Party Box 300, varstolmuimeja Dyson V8 koos tarvikutega, veekeetja (must), termopoti, pajakindad, pesukorvi, triikimissüsteemi Tefal, hagejate isikliku voodipesu ja köögirätikud, rätikud ja päevituslina, säilituskarbid, noad-kahvlid, kaks kontinentaalvoodit, kuus kruusi, seitse väikest keraamilist taldrikut, kuus supitaldrikut, neli suurt taldrikut, viis keraamilist kaussi, isiklikud riided, laste spordikella, elektrihambaharjade laadijad (2 Philips, 1 Megasonix), neli mobiiltelefoni, tahvelarvuti Lenovo, kummuti, Playstationi kõrvaklapid, mängukonsooli laadija ja kaks joysticki, JBL kõlari, ruuteri, Samsungi kella laadija, telefoni 4 laadijad (kaks tükki), jalatsiriiuli, kaks kattemadratsit Dormeo, hagejate isikliku padja ja teki, neli kuivatusresti, tolmuimeja Kärcher, nõud (kausid, teekann, taldrikud, kruusid), triikimislaua, kaks öökappi, meeste-, naiste- ja lasteriided, aknapesumasina Kärcher, kohvimasina Severin, veekeetja Henkle, kohvimasina Philips, viis taburetti, öökapis olevad hagejate isiklikud asjad (meenemünt, tulemasin Zippo, fotoaparaat), kõik eelnimetatud asjad asusid ruumis nr
  11. Kostjal tuleb hagejatele välja anda ruumis nr 1asunud asjad: ketaslõikuri, akutrelli Makita koos laadijaga, aku kohvris olevate tarvikutega, akulöökkruvikeeraja Makita, tööriistakasti, akuketassaae Makita, akuuniversaalsae Makita koos kolmeteistkümne saeteraga, kaks akut Makita, tööriistakasti Stabilo koos tööriistade ja tööriistakotiga, silikoonpüstoli, nelja astmega alumiiniumredeli.
  12. Vara tuleb välja anda 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  13. Vastuhagi rahuldada osaliselt.
  14. Mõista hagejatelt solidaarselt välja kostja kasuks 600 eurot.“ Kohus leidis, et poolte vahel
  15. juunil 2020 sõlmitud kinnisasja müügi eelleping on tühine AÕS § 119 lg 1,

§ 33lg 2, Ts

ÜS § 83 lg 1 alusel. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tühise lepingu alusel sai kostja hagejatelt käsiraha 30 000 eurot sularahas (II kd, tl 61, tõlge lk 61). Kostja on tagastanud pangaülekandega 29 925 eurot (75 eurot oli panga teenustasu, II kd, tl 12). Kostja on hagejatele tasunud vähem 75 eurot. Kostja väidab, et hagejad olid nõus, et käsiraha arvel tasutakse pangateenus, kuid vastavat kirjaliku tõendit kostja kohtule ei esitanud. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista 75 eurot. Järgnevalt käsitles kohus hagejate nõuet kulutuste hüvitamiseks

§ 127

lg 1 ja AÕS § 85 lg 1 alusel (täpsustatud hagiavalduse punkt 2.2.), mis on seotud vajalike asjade ja kaupade soetamisega ning maja territooriumi korrastamisega (hagiavalduses toodud tabel 1 ja 2 kokku summas 10 825 eurot 18 senti. Kostja ei vaidlusta, et tema kinnistul asuvad hagejatele kuuluvad asjad. Kostja ei tugine ka sellele, et tal on õigus hagejale kuuluvaid asju vallata (AÕS § 83 lg 1 ja 2). Maakohus hindas eraldi kõiki hagiavalduse tabelis 1 hagejate poolt soetatud asju, mis jäid hagejate väidetel kostja valdusesse ning mille eest hagejad kostjalt rahalist hüvitist nõuavad. Kohus leidis, et kostjal tuleb hagejatele hüvitada: 1) puhastusvahendid, mis osteti Ehituse ABC kauplusest

  1. juunil 2020 summas 54 eurot 98 senti ja Maxima kauplusest summas 48 eurot 22 senti; 2) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest
  2. juunil 2020 summas 249 eurot 56 senti; 3) Raider murutraktori, mis osteti Bauhofi kauplusest
  3. juunil 2020 summas 2 034 eurot 90 senti; 4) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest
  4. juunil 2020 summas 116 eurot 3 senti. Fotolt on näha, et lavendlitaimed asusid õuelaudadel (I kd, tl 77) ning vaatluse ajal olid alles 6 tsingitud lilleämbrit. Vaidlust ei ole ka selles, et hagejad tegid majas värvimistöid; 5) kaubad, mis osteti Ehituse ABC kauplusest
  5. juunil 2020 summas 52 eurot 20 senti. Grillsöe ja süütevedeliku olemasolus veendus kohus paikvaatlusel. Kohus ei kahelnud selles, et käsidušid ja nurgariiulid paigaldati puhkajatele mõeldud tubadesse (vt foto, I kd, tl 81); 5 6) kaubad, mis osteti Pepco kauplusest
  6. juunil 2020 summas 83 eurot 13 senti. Kaupade (köögitarbed, seebidosaatorid, WC harjad koos hoidikutega) osalises olemasolus veendus kohus vaatlusel. Kohus ei kahelnud, et osa kaupa on kasutusel hotelli tubades või köögis; 7) kaubad, mis osteti A1000 Marketi kauplusest
  7. juunil 2020 summas 64 eurot 61 senti. Kohus ei kahelnud, et kaubad (õhuvärskendajad, WC paber) on ära kasutatud või asuvad hotellis (seinakell, veekeetja); 8) kaubad, mis osteti Juhani istikuärist
  8. juunil 2020 summas 92 eurot 20 senti. Petuuniad istutati rõdukastidesse (I kd, tl 76, 78); 9) kaubad, mis osteti Jysk kauplusest
  9. juunil 2020 summas 518 eurot 24 senti. Kohus oli veendunud, et kaup on kasutusel hotellis; 10) kaubad, mis osteti Koduparadiis OÜ-st
  10. juunil 2020 summas 580 eurot. Hagejad esitasid kohtule ostuarve (I kd, tl 34), mis tõendab kaupade ostmist; 11) kodumasinad, mis osteti Expert Eesti AS-i kauplusest
  11. juunil 2020 summas 1221 eurot 14 senti ja
  12. juunil 2020 summas 220 eurot. Kodumasinate eest tuleb kostjalt välja mõista 1404 eurot 47 senti, sest kostja on ise soovinud kodutehnika osas tasaarvestust oma nõudega (II kd, tl 57-58); 12) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest
  13. juunil 2020 summas 174 eurot 79 senti. Tegemist on materjalidega, mida on ilmselt kasutatud hotelli remonditöödel; 13) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest 13.juunil 2020 summas 173 eurot 11 senti. Kaupade (sh LED lamp, kastmispüstol, muruseeme, voolikukäru, voolik) olemasolus veendus kohus vaatlusel. Kostja kinnitas, et nimetatud vara kuulub hagejatele; 14) kaubad, mis osteti Maxima kauplusest 13.juunil 2020 summas 170 eurot 40 senti. Kaupade (taldrikud, veekeetja HENSKE, köögitarvikud (potid, pannid), salatikausid, klaasid jms) olemasolus veendus kohus vaatlusel; 15) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest
  14. juunil 2020 summas 110 eurot 40 senti. Kaupade olemasolus veendus kohus vaatlusel; 16) kaubad, mis osteti Monotal AS-ist
  15. juunil 2020 summas 603 eurot 87 senti (I kd, tl 4243) ja kaubad, mis osteti Maxima kauplusest
  16. juunil 2020 summas 288 eurot 12 senti (ostutšekk I kd, tl 51). Kaubaks olid alkohoolsed ja mittealkohoolsed joogid (siider, alkoholivaba õlu, brändi, rumm, viski, long drink). Vaatlusel selgus, et hagejatele kuuluv alkohol ja mittealkohoolsed joogid asuvad eraldi ruumis. Kohus leidis, et hagejad peavad kasutuskõlbliku kange alkoholi (10 pudelit Clansman šoti viskist, 12 pudelit viina Vozduh ljogkaja, 11 pudelit viina Vozduh Alpha ljogkaja, 3 pudelit brändit St Remy, 3 pudelit rummi Captain Morgan, 3 pudelit viskit Grants, 2 pudelit viskit Jim Beam White Label) tagasi võtma ning kostja on kohustatud selle välja andma, väljaandmisest keeldumise korral peab kostja hüvitama hagejatele alkoholi väärtuse 390 eurot 48 senti. Kostja on kohustatud hüvitama hagejatele puuduoleva kange alkoholi 35 eurot 99 senti (puudu oli 1 pudel viina Voxduh Alpha ljogkaja, 2 Clansman šoti viskit ja 1 viski Jim Beam White Label) ja aegunud kauba väärtuse 323 eurot 78 eurot; 17) kaubad, mis osteti Bauhofi kauplusest
  17. juunil 2020 summas 90 eurot 94 senti (I kd, tl 49). Kaupade olemasolus veendus kohus vaatlusel; 18) kauba, mis osteti Mas Grupp OÜ-lt (laste mänguväljak)
  18. juunil 2020 summas 990 eurot (I kd, tl 45). Kostja taotles mänguväljaku osas tasaarvestust (II kd, tl 57); 6 19) kauba mis osteti Elisa Eesti AS-ilt (üle õhu modem)
  19. juunil 2020 summas 249 eurot (I kd, tl 50). Modemi olemasolus veendus kohus vaatlusel; 20) kaubad, mis osteti Optimus Mööbel OÜ-lt
  20. juunil 2020 summas 60 eurot (I kd, tl 54). Kostjal tuleb hagejatele hüvitada järgnev tööde maksumus, et viia maatükk kasutuskõlblikku seisukorda: 1) Viru Improve OÜ
  21. juuni
  22. a arve 402 eurot 72 senti (I kd, tl 47). Kostja taotles batuudi osas tasaarvestust (II kd, tl 57); 2) Jundema OÜ
  23. juuni
  24. a arve 70 eurot (I kd, tl 44). Tehinguga korrastati kostja kinnisasja; 3) Viru Improve OÜ
  25. juuni
  26. a arve 205 eurot 92 senti (I kd, tl 41). Muru trimmerdamisega korrastati kostja kinnisasja; 4) Viru Improve OÜ
  27. juuni
  28. a arve 67 eurot 92 senti (I kd, tl 48). Ohtlike jäätmete kogumise ja äraveoga korrastati kostja kinnisasja; 5) Mas Grupp OÜ
  29. juuni
  30. a arve 474 eurot (I kd, tl 55). Kostja tasaarvestas mänguväljaku paigaldamise oma vastuhagis (II kd, tl 57). Maakohus jättis rahuldamata hagejate saamata jäänud tulu nõude 5320 eurot. Hageja esitas tõendina arvutis koostatud dokumendi (I kd, tl 129-132), milles olid märgitud erinevate isikute poolt tehtud broneeringud. Kohus ei lugenud esitatud tõendit usaldusväärseks. Hagejad ei ole tõendanud, et puhkajate poolt tehti ettemaks ja puhkajatele tagastati 5320 eurot. Hagejad ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud puhastuluga. Kohus jättis rahuldamata ka hagejate hüpoteetilise saamata jäänud tulu nõude summas 737 eurot 64 senti (puhkajatele müümata jäänud kauba ostuhinna ja müügihinna vahe (kasum)). Hagejad taotlesid isiklike asjade eest kahju hüvitamist summas 10 514 eurot 81 senti (II kd, tl 195-200). Kostjal puudub seaduslik alus vallata hagejate isiklikke asju. Kostja on võtnud kasutusse hagejate vara kogusummas 5551 eurot 71 senti (murutraktori, tõmbekapi, integreeritava ahju, pesumasina, kuivati, viis külmikut, kaks mikrolaineahju, batuudi, mänguväljaku), mille ta soovis tasaarvestada hagejate nõudega. Kohus ei nõustunud hagejatega, et kostja peaks hagejate isiklikud asjad hüvitama rahas, sest asjad on alles ja kasutuskõlblikud. Kahju hüvitamise nõue võiks kõne alla tulla juhul, kui asjad oleks riknenud, kasutuskõlbmatud või hävinenud. Kohus ei nõustunud hagejatega ka selles, et kaks kontinentaalvoodit (suur ja väike) on kasutuskõlbmatud ainuüksi seetõttu, et ühe voodi peal oli hiire/roti sitt. Voodi on võimalik puhastada ja kasutada vastavalt otstarbele. Kohus kohustas kostjat tagastama hagejatele nende isiklikud asjad, mis on loetletud täpsustatud hagiavalduse kolmanda punkti tabelis (II kd, tl 197-198) ning milliste olemasolu tuvastas kohus vaatlusel (III kd, tl 48-51). Välja tuleb anda ka muud vaatluse protokollis märgitud, kuid hagiavalduses märkimata hagejate isiklikud asjad. Kohus ei arvestanud asjadega, mis on ilmselgelt kasutustähtaja ületanud (autoapteek, kuivained, erinevad ravimid). Kohus leidis, et tõendamatuse tõttu tuleb jätta rahuldamata hagejate nõue teemandiga sõrmuse ja teemandiga kõrvarõngaste eest kahju hüvitamiseks, sest pelgalt vara nimekirjaga ei saa asjade omandiõigust ja kostja ebaseaduslikku valdust tõendada. Kostja nõuab vastuhagis asjade väärtuse hüvitamist summas 8424 eurot 53 senti. Maakohus hindas kostja kahju, mis on välja toodud vastuhagi tabelis nr 1 (II kd, tl 51-54). Kostja nõudis plastikust kasvuhoone mõõtudega 4,3 x 6,5 meetrit väärtuse 2000 euro ja kasvuhoone mõõtudega 3,5 x 2,3 meetrit väärtuse 600 euro hüvitamist. Kostja esitas 7 kasvuhoone kohta foto ja lingi. Kohus märkis, et foto ja lingiga ei saa tõendada asja omandiõigust. Fotost (II kd, tl 104) nähtub, et XXXXX kinnistul aia ääres asus kaks kasvuhoonet. Seejuures on kasvuhooned välimuse järgi mitte kaasaegsed plastikust kasvuhooned vaid nö „kokku klopsitud“. Kohus leidis, et suure kasvuhoone väärtus on 300 eurot ning väikese kasvuhoone väärtus 100 eurot. Kohus leidis, et kasvuhoonete eemaldamise eest vastutavad hagejad. Hageja esitatud fotodelt on nähtav, et territooriumile paigutati batuut ja laste mänguväljak. Tõendatud ei ole hagejate väide, et kostja lammutas ise kasvuhooned. Maasikapeenar 2,4 x 3,1 meetrit väärtusega 500 eurot. Kostja esitas nõude tõendamiseks foto (II kd, tl 105). Kohus leidis, et kostja nõue on põhjendatud summas 100 eurot. Kohus leidis, et kostja nõue seoses kinnistul asuvate põõsaste ja puudega on tõendamata. Vaatlusel selgitas kostja, et tema vastuhagi nõude tabelis 1 nimetud asjade olemasolu enne kinnistu valduse üleandmist hagejatele on tõendatud vastuhagile lisatud fotodega. Kohus leidis, et pelgalt fotode (II kd, tl 106-118, 121-132) ja kahe arvega (külmikud, II kd, tl 119-120) ei ole võimalik tõendada seda, et hagejate valduses on kostja vastuhagis nimetatud vara või hagejad on nimetatud vara hävitanud. Vastuhagis esitas kostja hagejate vastu kahju hüvitamise nõude summas 1146 eurot. Kostja pole oma nõuet kulutuste kandmise kohta tõendanud. Kohus mõistis rikutud kapi ja riiuli eest välja 100 eurot. Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus vastuhagi summas 600 eurot. Seoses hagi ja vastuhagi osalise rahuldamisega jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. menetluskulud MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  31. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 4 ja 7 tühistamist ja selles osas uue otsuse tegemist, millega kohustada kostjat hüvitama hagejatele majja jäetud asjade maksumus 10 514 eurot 81 senti ning mõista välja viivis seadusjärgses määras maksmisele kuuluvast summast alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni, jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejad esitasid kohtule poolte kirjavahetuse, millest nähtub, et hagejad pidasid kostjaga läbirääkimisi kostja juurde jäetud asjade tagasisaamiseks, kuid hagejad ei saanud asju korraga ära viia, kuna puudus ruum asjade hoiustamiseks. Hagejad olid sunnitud kandma lisakulusid seoses garaaži üürilepinguga ning asjade asendamisega, kuna kostja keeldus asju tagastamast. Hagejatel on õigus nõuda hüvitist hagejate isiklike asjade omistamise eest. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejatel on fotod kasvuhoonest, millel kostja ise võtab koos emaga kasvuhoonet lahti. Kostja koos sugulastega lammutas kasvuhooned. Pildistamise hetkel (
  32. juunil 2020) olid mõlemad kasvuhooned juba lahti võetud. Tõendamata on see, et hagejad eemaldasid kasvuhooned ja et kasvuhooned kuulusid kostjale. Kostja ei ole tõendanud, et maasikapeenra hävitasid hagejad. Fotode tegemise ajal,
  33. juunil 2020 ei olnud enam peenart. Kostja ei ole tõendanud, et
  34. juuni 2020 seisuga oli maasikapeenar olemas. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad kahjustasid köögis olevat kappi ja riiulit. Kostjale ei ole materiaalset kahju tekkinud. Kostja ei ole tõendanud, et asjad kuulusid temale ja mis oli nende asjade väärtus. 8
  35. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude hagejate kanda jätmist. Hagejad peavad kostjale hüvitama 8424 eurot 53 senti. Esitatud foto ei tõenda, et kasvuhooned sel hetkel puudusid. Ebaselge on pildi päritolu ja pildi kuupäev. Kostja oli valmis tagastama hagejatele nende isiklikud asjad.
  36. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1, 2, 6 ja 7 tühistamist ja selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada vastuhagi täies ulatuses ning hagi rahuldada 4150 euro ulatuses või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule, menetluskulud jätta hagejate kanda. Hageja oli nõus sellega, et panga teenustasu 75 eurot makstakse käsiraha arvelt. Kostja ei pea tõendama asjaolu, mille hageja on omaks võtnud. Kostja ei pea hüvitama hagejatele kaupade soetamisega ja maja territooriumi korrastamisega seotud kulusid. Kostja soovis kasutada kaupa 4150 euro ulatuses, kuid ülejäänud asju ei ole kostja soovinud ning palus ära viia. Kostja on valmis muud asjad tagastama. Hagejad soetasid need kaubad omal riisikol. Hagejatel oli võimalus nüüdseks aegunud kaup ära viia. Vastuhagi tuleb rahuldada. Kui hagejad poleks teinud kostjale kuuluvas majas ehitustöid, polnuks kostja sunnitud taastama televisiooni ja valvekaameraid, ümber värvima seinu ja lagesid, vahetama lüliteid, tellima hagejate jäätmete väljaveo. Põhjendatud on kahju nõue 1146 eurot. Hageja on seisukohal, et kostjad rikkusid

§ 14lgst 1 tulenevat kohustust, tehes kostja nõusolekuta muudatusi.

Kohus on jätnud menetlusosalistele selgitamata, millised asjaolud vajavad kohtu hinnangul täiendavat tõendamist ja mille kohta tuleks esitada taotlusi. Kui kohus ei täida selgitamiskohustust õigeaegselt ja annab juhiseid hilinenult, või ei anna neid üldse, võib see mh õigustada uute asjaolude ja tõendite esitamist apellatsioonimenetluses. Kostja on valmis kutsuma tunnistajana kohtuistungile O.M. ja N.S., kes saavad tõendada, et hagejad on hävitanud vastuhagis nimetatud vara.

  1. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli hagejatega kokkulepe, et teenustasu 75 eurot võib käsirahast maha arvata. Hagejad soetasid vaidlusalused kaubad hotelli tarvis.
  2. juuli
  3. a vaatluse käigus selgus, et kostja kasutab hagejate soetatud asju majas elamiseks ja hotelli teenindamiseks. Kostja ei olnud asjade tagastamisest huvitatud. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole tõendanud, et asjad kuulusid temale ja olid olemas. Kostja ei ole tõendanud asjade väärtust. Hagejad esitasid arvukalt fotosid, millelt on näha, et remonditöid maja sees ei tehtud. Kostja ei ole tõendanud remonditööde tegemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata maakohtule uueks läbivaatamiseks välja arvatud maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 3 ja 5 osas ning osas, milles maakohus jättis rahuldamata Vladimir Malõši ja Irina Malõši nõude saamata jäänud tulu hüvitise 6057 euro 64 sendi saamiseks. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt. 9
  5. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 7, s.o maakohtu otsust osas, milles maakohus kohustas kostjat andma hagejatele välja vallasasjad ja mõistis hagejatelt kostja kasuks välja hüvitise). Samuti soovivad hagejad, et kostjalt mõistetaks välja hüvitis asjade eest. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2, 6 ja 7, s.o maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas osaliselt hagejate rahalise nõude kostja vastu ning jättis osaliselt kostja vastuhagi rahuldamata. Seega ei ole maakohtu otsust vaidlustatud resolutsiooni p-e 3 ja 5 osas, millega maakohus kohustas kostjat andma hagejatele 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest välja andma kokku 44 pudelit kanget alkoholi või tasuma 390 eurot. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud.
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis tingib maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. Arvestades maakohtu rikkumiste olemust ja mahtu ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada. Asi saadetakse maakohtule eelmenetluse staadiumisse. Maakohtul tuleb täita selgitamiskohustust ning võimaldada pooltele enda nõudeid ja nende aluseks olevaid asjaolusid selgitada ning tõendada.
  7. Esiteks on maakohus rikkunud TsMS §-i 439, mille kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagejad on nõudnud nii hagis kui ka hagi täienduses kostjalt raha väljamõistmist. Hagejad ei ole esitanud vindikatsiooninõuet kostja valduses olevate endale kuuluvate asjade väljamõistmiseks. Samas maakohus on oma otsuses kohustanud kostjat andma hagejatele üle hagejatele kuuluvate asjade valduse, st lahendanud nõuet, mida ei olnud esitatud.
  8. Teiseks on maakohus jätnud poolte nõuded sisuliselt õiguslikult kvalifitseerimata, mis on kaasa toonud nii eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise kui ka otsuse põhjendamiskohustuse rikkumise. Kohtu ülesanne juba eelmenetluses on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama (vt Riigikohtu
  9. aprilli
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-141-15, p 19). Maakohus on pidanud asjas kaks istungit, kuid istungiprotokollidest nähtub, et pooltega on arutatud esitatud nõuetest üksnes 75 euro ettemaksu tagastamise nõude õiguslikku kvalifikatsiooni. Kui jätta välja juba nimetatud 75 euro tagastamise nõue, siis ei ole ka maakohtu otsuses esitatud nõudeid õiguslikult kvalifitseeritud. Maakohtu otsuses sisaldub küll viiteid õigusnormidele, kuid nende normide kohaldamise eelduseid ei ole seostatud tuvastatud asjaoludega. Sisuliselt on ülejäänud osas maakohtu otsus õiguslikult põhjendamata.
  11. See, et maakohus ei ole esitatud nõudeid õiguslikult kvalifitseerinud, on ilmselt kaasa toonud ka selle, et maakohus on materiaalõigust valesti kohaldanud. Hagejad on enda nõude alusena tuginenud sisuliselt kolmele asjaolude grupile. Esiteks on hagejad tuginenud sellele, et kostja on jätnud hagejatele tagastamata eellepingu alusel tasutud 10 ettemaksu. Teiseks soovivad hagejad, et kostja hüvitaks hagejatele neile kuuluvate vallasasjade väärtuse, mis jäid kostja valdusesse. Kolmandaks soovivad hagejad kostjalt kulutuste hüvitamist, mille hagejad tegid kostja kinnisasjale ajal, mil see oli hagejate valduses. Hagejate esimese nõude on maakohus õigesti kvalifitseerinud tühise tehingu alusel saadu tagastamise nõudena alusetu rikastumise sätete järgi. Hagejate nõude asjade väärtuse hüvitamiseks on maakohus osaliselt rahuldanud ja osaliselt jätnud rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendustest võib järeldada, et maakohus lähtus seejuures eelkõige sellest, kas kostjal on võimalik hagejate asju enda hotellis kasutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see, kas kostjal on võimalik enda valduses olevaid hageja asju enda majandustegevuses kasutada või mitte, asja lahendamisel üldse tähtis. Ringkonnakohus selgitab, et kui asi on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on esmane õiguskaitsevahend asja väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel. Kui vallasasja omanikul on võimalik asi AÕS § 80 lg 1 järgi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade väärtuse ulatuses üksnes

§ 115lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel.

See tähendab, et kui hagejate asjad on kostja ebaseaduslikus valduses alles, tuleb hagejal kui asjade omanikul kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale

§ 114

järgi täiendav tähtaeg asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole

§ 115lg 3 järgi erandina vajalik.

Eelkõige ei ole täiendava tähtaja määramine vajalik, kui omanik on kaotanud valdaja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju, aga ka juhul, kui ebaseaduslik valdaja keeldub tahtlikult või raskest hooletusest tingituna asju omanikule välja andmast (

§ 115lg 3 ja § 116 lg 2 p 3) (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.

jaanuari

  1. a otsus asjas nr 3-2-1-127-08, p 12;
  2. oktoobri
  3. a otsus nr 2-15-1663, p 21 ja
  4. märtsi
  5. a otsus nr 2-16-6563, p-d 25 ja 30). Hagejad on eristanud enda isiklikke asju ja asju, mida nad ostsid kostjalt omandatava hotelli majandustegevuse tarbeks. Nimetatu ei oma tähendust AÕS § 80 kohaldamisel, küll aga olukorras, kus kinnisasja omandamise eelleping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, võib

§ 15

lg 1 järgi olla võimalik nõuda kahju hüvitamist, mis tekkis seetõttu, et lepingupool uskus, et leping on kehtiv, sh kasutuks muutunud tehtud kulutuste hüvitamist. Samas on selle nõude eelduseks asjaolu, et teine lepingupool oli kohustatud lepingut ettevalmistama või teavitama lepingu ettevalmistamisega seotud asjaoludest. Neid asjaolusid ei ole hagejad välja toonud. Seega saab senises menetluses esitatud asjaolude pinnalt olla ka nende asjade väärtuse hüvitamise aluseks

§ 115lg-d 2 ja 3.

Hagejate kulutuste hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks võib olla

§ 1033

lg 2, mille alusel hagejad saaksid nõuda kostja kinnisasjale ajal, mil see oli hagejate valduses, tehtud kulutuste hüvitamist juhul, kui hagejad uskusid saadu omamise kestmisse ja on kulutusi teinud sellest lähtudes. Saaja heausksust hinnatakse

§ 1035lg‑te 1 ja 2 järgi (vt Riigikohtu 15.

veebruari

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 17).
  2. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuhagi on esitatud kujul ebaselge. Kostja on esitanud hagejate vastu nõude vallasasjade valduse saamiseks ning alternatiivselt nende väärtuse hüvitamiseks. Samas on kostja teinud tasaarvestusavalduse, milles soovib enda alternatiivset asjade väärtuse hüvitamise nõuet tasaarvestada hagejate nõudega. Ebaselge on, kuidas oleks võimalik arvestades esitatud tasaarvestusavaldust kostja vindikatsiooninõude rahuldamine. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et kehtiv tasaarvestus lõpetab

§ 197lg 2 järgi poolte nõuded kattuvas osas.

Seega olukorras, kus kostja on enda nõude osaliselt tasaarvestanud hagejate nõudega, ei saa tasaarvestuseks kasutatud summat hagejatelt kostja kasuks välja mõista. Maakohus on jätnud kostja tasaarvestusavalduse tähelepanuta. Kostjal tuleb lasta asja uuel läbivaatamisel enda nõuet täpsustada. 11 Kostjal tuleb täpsustada ka enda nõude aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus selgitab, et asjade valduse väljanõudmise eelduseks on AÕS § 80 lg 1 järgi see, et kostjale kuuluvad vallasasjad on hagejate ebaseaduslikus valduses. Asjade väärtuse hüvitamist saab kostja nõuda

§ 1032

lg 2 järgi juhul, kui kostja on andnud asjade valduse hagejatele üle tühise eellepingu täitmiseks ning asjad on seejärel hävinud või nende tagastamine kostjale ei ole muul põhjusel võimalik. Kui kostja ei ole enda vallasasju hagejatele üle andnud eellepingu täitmisena, kuid hagejad on kostja vallasasjad hävitanud või neid kahjustanud, võib kostjal olla deliktiõiguslik kahju hüvitamise nõue

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

  1. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et hagejad on hagi täienduses enda nõuet vähendanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada, kas hagejad soovisid sellega nõudest osaliselt loobuda või selle osaliselt tagasi võtta. Menetluse osaline lõpetamine või hagi osaline läbivaatamata jätmine tuleb lahendada määrusega.
  2. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.