3-21-533/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2022; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-21-533 Haldusasi X kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.02.2021 dokumendi nr 95579781 tühistamiseks seonduvalt 598 euro ja 62 sendi suuruse sotsiaalmaksukohustuse määramisega Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – X; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.01.
2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. X esitas Maksu- ja Tolliametile 19.02.2021 füüsilise isiku
4. aasta tuludeklaratsiooni (vorm E), kus deklareeris
5. real ettevõtlustuluna 2412,61 eurot. Tuludeklaratsiooni alusel koostati sotsiaalmaksu arvutuskäik, mille kohaselt kuulub ettevõtluse kasumilt tasumisele sotsiaalmaks summas 598,62 eurot.
6. X esitas 08.03.2021 Maksu- ja Tolliametile füüsilise isiku
7. aasta tuludeklaratsiooni (vorm E) alusel koostatud sotsiaalmaksu arvestuse peale vaide.
8. Maksu- ja Tolliamet jättis 12.03.2021 vaideotsusega nr 6-1/4860-2 vaide rahuldamata.
9. X esitas 14.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 19.02.2021 dokumendiga nr 95579781 määratud sotsiaalmaksu tühistamiseks summas 598 eurot ja 62 senti.
10. Tallinna Halduskohtu 31.03.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 13.04.
12. Tallinna Halduskohtu 03.12.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
13. Kaebaja arvates on maksunõue ebaseaduslik. Kaebaja on seisukohal, et SMS § 2 lg 5 p 2 ning § 2 lg 6 p 2 kohaselt FIE vormis tegutsev pensionär ei pea sotsiaalmaksu maksma. VASTUSTAJA SEISUKOHT
14. Vastustaja leiab, et kaebus tuleks jätta rahuldamata. 8.
15. FIE ettevõtlusest saadud tulu maksustatakse sotsiaalmaksuga. Kaebaja on ebaõigesti tõlgendanud SMS § 2 lg 5 punkti 2 ning kuivõrd kaebaja oli kogu
16. aasta jooksul riikliku pensioni saaja, ei kohaldu tema suhtes SMS §-s 21 nimetatud sotsiaalmaksu minimaalne kuumäär. Eeltoodu aga ei tähenda seda, et kaebajale üldse ei rakenduks SMS § 2 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustus tasuda FIE ettevõtlusest saadud tulust. Kaebaja ettevõtlustulult tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu arvutuskäigust nähtub, et kaebaja suhtes rakendati sotsiaalmaksu minimaalset kohustust summas 0,00 eurot (rida 6) ja seega tasumisele kuuluv sotsiaalmaks arvutatakse ettevõtlusest saadud tulust ning see moodustab 598,62 eurot (2412,61 / 133 x 33, rida 2). Eeltoodust tulenevalt on kaebajale koostatud sotsiaalmaksu arvutuskäik kooskõlas SMS § 2 lg 1 punktis 5 ja § 2 lg 5 punktis 2 sätestatuga. Samuti on vaideotsuse näol tegemist õiguspärase haldusaktiga. KOHTU PÕHJENDUSED
17. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 19.02.2021 dokumenti nr 95579781 seonduvalt 598 euro ja 62 sendi suuruse sotsiaalmaksukohustuse määramisega ning taotletud selle tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 31.03.2021 määrusega menetlusse võetud.
18. Nähtuvalt haldusasja materjalist oli kaebaja esitanud 19.02.2021 residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni
19. aasta kohta, milles oli deklareeritud ettevõtlustuluna 2412 euro ja 61 sendi suurust summat. Maksu- ja Tolliamet vormistas selle alusel vastava arvutuskäigu, mille kohaselt peab kaebaja tasuma ettevõtluse kasumilt siiski sotsiaalmaksu summas 598 eurot ja 62 senti. Arvutuses kui sellises vaidlust ei ole, kuid kaebaja on seisukohal, et ta ei pidanud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) ja pensionärina sotsiaalmaksu maksma, osundades seejuures sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi ka – SMS) § 2 lg 5 punktile
20. Kaebaja arvates viitab sellise positsiooni asjakohasusele ka sotsiaalmaksuseaduse sama paragrahvi kuuenda lõike punktid 2 ja 3, mis võimaldavad sotsiaalmaksu proportsionaalset tasumist. Vastustaja ei ole kaebaja käsitusega nõustunud, märkides, et ta on SMS § 2 lg 5 punkti 2 ebaõigesti tõlgendanud.
21. Vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 5 p 2 kohaselt peab füüsilisest isikust ettevõtja maksma sotsiaalmaksu aastas vähemalt sama seaduse § 21 (sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär, mis kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega ja mis ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta
22. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse 2 kehtestatud töötasu alammäär) nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt, välja arvatud siis kui füüsilisest isikust ettevõtja on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud riikliku pensioni saaja või osalise või puuduva töövõimega isik. Samas sätestatakse sotsiaalmaksuseaduse sama paragrahvi esimese lõike viiendas punktis, et sotsiaalmaksu makstakse (ka) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse § 14 tähenduses, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sama paragrahvi lõigetes 5 ja 11 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäära 10-kordselt summalt aastas. Eelnevast järeldub, et põhimõtteliselt on vaja ettevõtlusest saadud tulult sotsiaalmaksu maksta, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäära 10-kordselt summalt (sotsiaalmaksu arvutuskäigu
23. realt nähtub, et maksimaalne kohustus võiks olla summas 23126 eurot ja 40 senti). SMS § 2 lg 5 p 2 kohaselt on nähtud aga ette minimaalne sotsiaalmaksukohustus aastas, välja arvatud siis kui tegemist on olnud riikliku pensioni saajaga nagu antud juhul. Seega ei kohaldunud kaebaja suhtes nõndanimetatud minimaalne (SMS § 21 sätestatud sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumäära, mis kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega ja mis ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta
24. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär, 12-kordselt summalt) sotsiaalmaksukohustus, mis oleks tunduvalt suurem kui antud juhul juurde lisandunud 598 euro ja 62 sendi suurune summa, mis on arvestatud ainult kaebaja deklareeritud kasumilt. Lähtuvalt eeltoodust ei nähtu, et vastustaja oleks täiendava maksukohustuse valesti kindlaks teinud, mistõttu ei ole ka kaebuse rahuldamiseks alust.
25. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3