Obsah (14)

§ 199§ 121§ 263§ 120§ 2751§ 64§ 83§ 218§ 44§ 16§ 36§ 56§ 68§ 4

1-21-7843 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 27. jaanuar 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-7843 (21278000390) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistu

§ 199

lg 2 p 9,

§ 121

lg 1 ja

§ 263

lg 1 p 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav Madis Pretke, isikukood: 35704182727; elukoht: XXX; viibib vahistatuna XXX Vanglas (aadressil XXX); XXX; XXX kodanik; XXX; emakeel: XXX; tõkend: vahistamine alates 04.10.2021 kehtivaid kriminaalkaristusi 3 (viimati Tartu Maakohtu 22.07.2016. a otsusega

§ 120

lg 1 ja

§ 2751

lg 1 järgi liitkaristusega kohtuotsuste kogumis 3 aasta ja 8 kuu ja 11 päeva pikkuse vangistusega, mille kandmiselt vabanes 02.04.2020), kehtivaid väärteokaristusi 2 vandeadvokaadi abi Aivar Kello (määratud korras) Karistatus Kaitsja Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Madis Pretke süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2. Madis Pretke süüdi tunnistada

§ 121lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

3. Madis Pretke süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 2 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 4.

§ 64

lg 1 alusel mõista

§ 199

lg 2 p 9,

§ 121

lg 1 ja

§ 263

lg 1 p 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest liitkaristus mõistetud üksikkaristustest 1-21-7843 raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks liitkaristus 3 (kolm) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

1. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Madis Pretkele mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 2 (kaks) aastat ja 1 (üks) kuu vangistust.
2. Karistusaja algust lugeda alates Madis Pretke vahistamisest, s.t alates 04.10.
3. a.
4. Madis Pretke suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5. Rahuldada kannatanu Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi tsiviilhagi. Välja mõista Madis Pretkelt Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi kasuks 59,94 eurot, mis tuleb kanda Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi arveldusarvele nr XXX XXX Pank ASis.
6. Rahuldada kannatanu XXX OÜ tsiviilhagi. Välja mõista Madis Pretkelt XXX OÜ kasuks 379,50 eurot, mis tuleb kanda XXX OÜ arveldusarvele nr XXX XXX AS-is.
7. Madis Pretkelt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: 1) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 502,80 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.
8. Menetluskulud kogusummas 1378,80 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700003409 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-7843“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9. Sundraha summas 105 eurot jätta riigi kanda.
10. Asitõendid: 1) Pakendis nr 1 (kriminaalasja nr 21278000390) olevad DVD plaadid, millel Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi kaupluse XXX XXX; XXX; XXX; XXX ja XXX toimunud varguste turvasalvestised ning XXX XXX toimunud varguse turvasalvestis; pakendis nr HK 1 (kriminaalasja nr 21278000943) olev Häirekeskuse XXX kõnesalvestis; pakendis nr VS1 (kriminaalasja nr 21278000943) olev Lõuna prefektuuri XXX K.-E. K. XXX tehtud vormikaamera salvestis; pakendis nr TS1 (kriminaalasja nr 21278000943) olev XXX asuva Tartu Linna asutuse XXX turvakaamera salvestis XXX toimunud sündmuse kohta; pakendis HK1 (kriminaalasja nr 21278001588) olev Häirekeskuse XXX kõnesalvestis; pakendis nr VS1 (kriminaalasja nr 21278001588) olev Lõuna prefektuuri XXX S. J. XXX tehtud vormikaamera salvestis; pakendis nr VS2 (kriminaalasja nr 21278001588) olev tunnistaja poolt XXX tehtud videosalvestis – mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 2) Pakendis nr MP1 (kriminaalasi nr 21278001588) olev XXX Madis Pretkelt ära võetud nuga, mis asub kriminaalasja materjalide juures – konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kui süüteo toimepanemise vahend ning hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 2 1-21-7843 Edasikaebekord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva otsuse peale. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule (Riigikohtu 28. mai 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-44-15 punktid 8-10). Süüdistus 1. Madis Pretket süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 9 järgi selles, et tema: - XXX kella 13.57 paiku XXX linnas XXX asuvast Tulundusühistule Tartu Tarbijate Kooperatiiv kuuluvast kauplusest XXX võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli viina Saaremaa Vodka 0,5L väärtusega 9.99 eurot ning läbis kassaliini kauba eest tasumata; - XXX kella 12.54 paiku XXX linnas XXX asuvast Tulundusühistule Tartu Tarbijate Kooperatiiv kuuluvast kauplusest XXX võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli viina Saaremaa Vodka 0,5L väärtusega 9.99 eurot ning läbis kassaliini kauba eest tasumata; - XXX kella 17.17 paiku XXX linnas XXX asuvast Tulundusühistule Tartu Tarbijate Kooperatiiv kuuluvast kauplusest XXX võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli viina Saaremaa Vodka 0,5L väärtusega 9.99 eurot ning läbis kassaliini kauba eest tasumata; - XXX kella 18.39 paiku XXX linnas XXX 2 asuvast Tulundusühistule Tartu Tarbijate Kooperatiiv kuuluvast kauplusest XXX võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli viina Saaremaa Vodka 0,5L väärtusega 9.99 eurot ning läbis kassaliini kauba eest tasumata; - XXX kella 15.00 paiku XXX linnas XXX asuvast Tulundusühistule Tartu Tarbijate Kooperatiiv kuuluvast kauplusest XXX võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli viina Saaremaa Vodka 0,5L väärtusega 9.99 eurot ning läbis kassaliini kauba eest tasumata; - XXX kella 16.59 paiku XXX linnas XXX asuvast Tulundusühistule Tartu Tarbijate Kooperatiiv kuuluvast kauplusest XXX võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli viina Saaremaa Vodka 0,5L väärtusega 9.99 eurot ning läbis kassaliini kauba eest tasumata; - XXX kella 00:20 paiku sisenes lukustamata peaukse kaudu XXX linnas XXX asuvasse XXX OÜ-le kuuluvasse XXX ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sülearvuti XXX väärtusega 200 eurot ja fuajee peaukse võtme väärtusega 22.50 eurot. 2. M. Pretket süüdistatakse

§ 121

lg 1 järgi selles, et tema XXX kella 23.30 paiku XXX linnas XXX asuva XXX asutuse XXX puhketoas lõi tahtlikult XXX V. K. vasakus käes oleva telekapuldiga näopiirkonda, tabades kannatanu lõuga. Seejärel M. Pretke võttis telekapuldi paremasse kätte ning vasaku käe rusikaga lõi kannatanut ühe korra näopiirkonda. Seejärel lõi ühe korra jalaga kannatanut kõhupiirkonda. Oma tegevusega põhjustas M. Pretke 3 1-21-7843 kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: parema suunurga turse, hematoomi ja suuõõne lahtise haava. 3. M. Pretket süüdistatakse

§ 263

lg 1 p 2 järgi selles, et tema XXX kella 15.30 paiku XXX linnas XXX asuvas XXX, s.o avalikus kohas vehkis kannatanute K. P. ja D. K. suunas enda paremas käes olnud noaga ning liikus nuga käes kannatanute suunas, mille tagajärjel tundsid K. P. ja D. K. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega häiris M. Pretke sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute E. L. ja M. L. rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus M. Pretke korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Kohtuotsuse põhjendused 4. Esmalt hindab kohus erinevate süüdistuste tõendatust ja kvalifitseerib etteheidetavad teod:

§ 199

lg 2 p 9 (I),

§ 121

lg 1 (II) ning

§ 263lg 1 p 2 (III).

Seejärel mõistab kohus karistuse (IV) ja viimasena lahendab tsiviilhagide (V), menetluskulude ning asitõenditega seonduvad küsimused (VI). (I)

1. M. Pretkele heidetakse ette mitmeid poevargusi. Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv teatas XXX. a avaldusega Politsei- ja Piirivalveametile kuuest kaupluses XXX (aadressil XXX) toime pandud vargusest, mis toimusid XXX kella 13.57, XXX kella 12.54 ja 17.17, XXX kella 18.39, XXX kella 15.00 ja XXX kella 16.59 paiku. Avalduse kohaselt võttis kõikidel kordadel sama meesisik pudeli viina Saaremaa Vodka 0,5L väärtusega 9,99 eurot, millega tekitas kokku varalist kahju summas 59,94 eurot (I kd tl 2-4, 5-7). Tartu Tarbijate Kooperatiiv on tunnistatud kannatanuks (I kd tl 8-10).
2. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud XXX turvakaamera salvestisi. Esimestelt nähtub, kuidas XXX kell 13.53 ilmub kaamera vaatevälja halli värvi juustega halli-sinist värvi pruuni karvase kapuutsiäärega jopega ning beežide pükstega meesterahvas, kes kell 13.54 paneb oma vasaku käega läbipaistva pudeli jope parempoolsesse taskusse, kell 13.55 tasub üksnes korvis olevate toodete eest, mitte aga varem alkoholiosakonnast võetud läbipaistva pudeli eest. Samas nähtub tal paremas jopetaskus midagi olevat (I kd tl 15-17). Järgmistelt salvestustelt nähtub, kuidas XXX kella 12.49 paiku võtab eelneva episoodi juures juba kirjeldatud samu riideid kandev meesterahvas (peas lisaks ka valge karvase ääre ja sinist värvi pealsega müts) riiulist läbipaistvas pudelis oleva toote, mille kella 12.50 paiku oma vasaku käega jope parempoolsesse taskusse asetab. Kell 12.51 tasub ta kassas ostukorvis olevate toodete eest, kuid mitte varasemalt alkoholiosakonnast võetud läbipaistvat pudeli eest (I kd tl 18-20). XXX kella 17.13 paiku võtab taas samale kirjeldusele vastav meesterahvas riiulist läbipaistvas pudelis oleva toote, mille kella 17.14 paiku oma vasaku käega jope parempoolsesse taskusse paneb ning kell 17.16 ostukorvis olnud toodete eest maksab, mille seas ei ole varasemalt alkoholiosakonnast võetud läbipaistvat pudelit (I kd tl 21-23). XXX kella 18.35 paiku võtab taaskord eelkirjeldatud meesterahvas riiulist läbipaistva pudeli, mille asetab esmalt endale ostukorvi, kuid riiulite vahel paneb selle vasaku käega oma jope vasakpoolsesse taskusse, kell 18.36 tasub kassas toodete eest, kuid mitte varasemalt alkoholiosakonnast võetud läbipaistva pudeli eest (I kd tl 24-25). XXX kella 14.56 paiku nähtub taas hallide juustega meesterahvas, kellel halli värvi pruun jope ja jalas beežid püksid, kes võtab riiulist läbipaistva pudeli, mille asetab enda ostukorvi. Kell 14.57 paneb ta müügisaali riiulite vahel liikudes oma 4 1-21-7843 vasaku käega eelmainitud läbipaistva pudeli oma jope vasakpoolsesse taskusse. Kell 14.59 tasub meesterahvas kassas õlle, hapukoore ning õunte eest, kuid mitte varasemalt alkoholiosakonnast võetud läbipaistva vedelikuga pudeli eest (I kd tl 26-27). XXX kell 16.54 on hallipäine halli-sinise värvi pruuni karvase kapuutsiäärega jope ja beežide pükstega mees taas riiulist läbipaistvast pudelis olevat toodet endale ostukorvi asetamas. Kell 16.55 nähtub kuidas isik võtab vasaku käega ostukorvist eelnevalt sinna asetatud läbipaistvas pudelis toote, keerab kaamera suhtes selja ning hoiab vasakut kätt jope vasakpoolse tasku juures. Edasi nimetatud toodet isiku käes ega ostukorvis ei nähtu. Kell 16.58 tasub ta kassas toodete eest, kuid esemete hulgas ei ole taaskord varasemalt alkoholiosakonnast võetud läbipaistvat pudelit (I kd tl 28-30).
3. Lisaks süüdistatakse M. Pretket ka varguses, mis pandi toime XXX. XXX OÜ XXX. a avalduse kohaselt sisenes XXX kella 00.20 paiku lukustamata peaukse kaudu XXX, XXX asuvasse XXX (kuulub XXX OÜ-le) eakam meesterahvas, kes varastas ära fuajees asuva XXX OÜ-le kuuluva sülearvuti XXX väärtusega 200 eurot ning peaukse võtme väärtusega 22,50 eurot. Seoses võtme vargusega oli XXX OÜ sunnitud vahetama peaukse luku, miks läks maksma 157 eurot. Kokku tekitati avalduse kohaselt vargusega kahju 379,50 eurot (I kd tl 3135), XXX OÜ on tunnistatud kannatanuks (I kd tl 36-38).
4. Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud XXX turvakaamerate salvestistelt nähtub kuidas XXX kella 00.20 paiku tõmbab meesterahvas halli-sinist värvi pruuni karvaga kapuutsiääres jopes, beežides pükstes ning valges karvase ääre ja sinist värvi pealsega mütsis lahti fuajee välisukse ning siseneb sinna. Edasi liigub ta seal ringi, vaatab brošüüre ja istub välisukse juures oleva sohva peal. Kell 00.52 meesterahvas väljub, vasakus käes võti ning askeldab fuajee ukseluku juures, läheb eemale ning süütab sigareti. Kell 00.58 isik naaseb, avastab, et uks ei avane, võtab välja võtme, saab ukse lahti ning siseneb. Kell 01.47 võtab ta administraatori laualt võtmetaolise eseme, kell 02.03 liigub fuajees asuva sülearvuti juurde, ühendab selle küljest juhtmed lahti ja võtab kätte. Kell 02.06 läheb ta koos sülearvutiga fuajees asuva sohva juurde, võtab sealt oma musta õlakoti ning väljub kell 02.06 (I kd tl 41-51).
5. M. Pretke selgitas XXX toimunud ülekuulamisel, et käis kahtlustuses nimetatud kuupäevadel küll XXX asuvas XXX, kuid maksis kõikide toodete eest mis ostukorvi asetas. Saaremaa viina tema varastanud ei ole. Samuti kinnitab ta XXX XXX käimist, kuid sülearvutit ja fuajee välisukse võtit ta ei varastanud. Ta viibis XXX fuajees umbes 4 tundi ja püüdis isegi administraatori numbrile helistada, kuid keegi ei vastanud. Samuti üritas ta arvutist saata hotelli juhtkonnale e-kirja, et soovib teenindust. Siis jäi ta aga diivanile magama ning ärkas siis kui väljas juba valgeks hakkas minema (I kd tl 114-116). XXX toimunud kohtuistungil tunnistas M. Pretke end täielikult talle esitatud süüdistuses süüdi (II kd tl 30 pöördel).
6. Kohtu hinnangul on kõik eelnevalt kirjeldatud teod on kvalifitseeritavad võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtul ei ole kahtlust, et kõik eelkirjeldatud vargusepisoodid pani toime üks ja sama isik. See fakt nähtub eranditult kõikidelt videokaamera salvestistelt. Kriminaalasja toimiku pinnalt on selle isikuna tuvastatav M. Pretke (nt I kd tl 55 pöördel). XXX episoodide puhul on muu hulgas märgata kuritegude toimepanemise sarnast mustrit – samal viisil varastatakse täpselt sama toode. Väljakujunenud kuritegeliku käitumise viis (nn modus operandi) võimaldab Riigikohtu praktikast tulenevalt lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Nimelt kinnitab modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena muuhulgas ka sarnaste juhtumite arv (RKKKo 3-1-1-8-10 p 11-12). Mis puutub XXX toime pandud sülearvuti ja välisukse võtme vargusesse, siis ka nende äravõtmine M. Pretke poolt nähtub turvakaamera salvestistelt. Kohtu hinnangul puudub igasugune tõlgendusruum olukorras, kus üks isik siseneb 5 1-21-7843 keset ööd sülearvutiga varustatud fuajeesse, ühendab lahti selle juhtmed, võtab selle enda kätte ja seejärel lahkub, jättes senise valdaja esemest kestvalt ilma.
7. M. Pretke poolt XXX varastatu väärtus ei ületanud eraldivõetuna ega kokkulööduna

§ 218

lg 4 ja

§ 44lg 2 sätestatud 200 eurot, jäädes väheväärtusliku piiresse.

Küll aga pani M. Pretke need episoodid toime kokku kuuel korral, mistõttu tuleb tema tegu kvalifitseerida süstemaatilise vargusena

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks sooritab isik süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). M. Pretke rääkis kohtuistungil, et ta varastab, kuna tal ei ole raha. Kummastav on, et M. Pretkel oli eranditult igal korral raha maksta ostukorvis olevate üksikute toidukaupade eest. Nn viinavarguste toimepanemist saab pidada väljakujunenud harjumuseks ja elustiiliks – kriminaalasja materjalid kogumis võimaldavad asuda seisukohale, et varastatud viina tarbis M. Pretke ise ära. Järelikult on tema teod nii XXX kuues episoodis (varastatu väärtus 59,94 eurot) kui ka XXX (varastatu väärtus 222,50 eurot) episoodis kvalifitseeritud õigesti

§ 199lg 2 p 9 järgi.

12. Subjektiivse koosseisu osas on kohus seisukohal, et M. Pretke pani kõik vargused toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et tegemist oli küllaltki läbimõeldud tegevusega – süüdistatav sisenes kauplusesse, võttis viinapudeli, pani selle kas kohe jopetaskusse või asetas esmalt selle ostukorvi, et hiljem riiulite vahel taskusse panna, tasus võimaliku pettemanöövrina kassas üksnes ostukorvis olnud toidukaupade ja/või pudeli õlle eest ning väljus kauplusest taskus oleva viina eest maksmata. Arvestades sama mustri pidevat kordumist pidi M. Pretkel juba kauplusesse sisenedes olema kavatsus sealt viina varastada. Mis puutub XXX episoodi, siis ka seal näeb kohus kavatsetust – isik sisenes fuajeesse, vaatas seal ringi, lahkus, tuli uuesti tagasi, pikutas diivanil ning võttis seejärel lahkudes kaasa nii laua peal olnud välisukse võtme kui ka sülearvuti. (II)

1. Veel heidetakse M. Pretkele ette kehalise väärkohtlemise episoodi XXX linna asutuse XXX XXX suhtes. Nimelt viibis M. Pretke seal XXX ajavahemikul XXX – XXX. Sotsiaaltöötaja on M. Pretket iseloomustanud teenuse kasutamise ajal järgmiselt: egotsentriline, noriv, kahtlustav ja teiste vastu liialt nõudlik inimene, kes rikkus korduvalt teenuse kasutamise korda tarvitades oma toas alkoholi ja keeldudes joobes olekus korrale allumast, samuti tekitas konflikte korrapidajatega (I kd tl 75).
2. Kannatanu V. K. sõnul oli ta XXX XXX aadressil XXX täitmas XXX tööülesandeid. Ta nägi kella 23.15 paiku kaameratest, et teisel korrusel liigub asutuse elanik M. Pretke, kes paugutab köögi ja koridori uksi ning kelle kõnnak on kahtlustäratav. Kuna maja reeglid näevad ette öörahu alates kella 23-st ning lubatud maksimaalse joobe 0,4 promilli, otsustas V. K. alkomeetriga M. Pretke joovet kontrollida. M. Pretke küsis seepeale, miks teda kiusatakse ning soovis oma toa poole suunduda. V. K. seisis ukse peale ette ega lasknud M. Pretkel ruumist väljuda, mille peale viimane ärritus ja tungis talle kallale, lüües teda esmalt vasakus käes oleva telekapuldiga näopiirkonda. Vaatamata sellele, et kannatanu blokeeris löögi käega, tabas pult teda vastu lõuga. Edasi kirjeldas kannatanu, kuidas M. Pretke võttis puldi teise kätte ning lõi 6 1-21-7843 teda vasaku käe rusikaga näopiirkonda ning jalaga kõhupiirkonda. Nendest kolmest löögist tundis ta valu. Enda sõnul ta Madist vastu ei löönud, vaid surus ta toolile istuma, istus ise talle põhimõtteliselt sülle ja hoidis käsi ümber tema, et ta maha rahuneks. Kui tundus, et Madis on rahunenud, hakkas V. K. 112 helistama, mida kuuldes lõi Madis tal koridoris telefoni käest maha ning hakkas jälle kätega vehkima, mistõttu V. K. oli sunnitud M. Pretke maadlusvõttega pikali panema. Seejärel Madis rahunes ja läks rõdule suitsu tegema. Kannatanu helistas politseisse ning Madisel tuvastati kohapeal 1,6 promilline joove. Kuna sellise joobega oma tuppa minna ei tohtinud, siis pakkus kannatanu Madisele võimalust ööbida 0-korrusel, kuid Madis keeldus ja läks hoopis linna peale jalutama. V. K. läks aga EMO-sse vigastusi fikseerima – tal oli suunurk marraskil ja verine. XXX hommikul kirjutas ta ettekande, mille peale Madisega elamuleping teisel korrusel lõpetati. Viimase poolaasta jooksul on ta M. Pretkel joobe fikseerinud kaks-kolm korda, kuid kallale tuli ta esmakordselt (I kd tl 61-63). V. K. õigus ja kohustus asutuses XXX viibivatel isikutel igal ajal joovet kontrollida tuleneb nii asutuse sisekorraeeskirja punktist 1.
3. kui ka V. K. töölepingu punktist 1.4.3., mille kohaselt on üheks korrapidaja tööülesandeks XXX sisenevate isikute kontrollimine, kui on kahtlus, et isik on alkoholijoobes. Alkoholijoobes isikuid, kelle alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus on üle 0,4 promilli suunab korrapidaja ööbima keldrikorrusel paiknevasse eraldatud ruumi (I kd tl 70-74).
4. Edasi viibis M. Pretke alates XXX varjupaigateenusel, kus väidetavalt täitis vähemalt kuni XXX sisekorraeeskirju ja sotsiaaltöötaja korraldusi ning käitus teiste klientidega viisakalt. Samas on sotsiaaltöötaja pidanud vajalikuks märkida, et Madisel puudub enesekriitika enda alkoholi tarvitamise suhtes ning ta saab asjadest omamoodi aru, mistõttu tekivad konfliktid (I kd tl 76).
5. M. Pretke ise selgitas juhtunut järgmiselt: XXX kella 23.30 ajal vaatas ta XXX puhketoas televiisorit kui valvur V. sinna tuli, talle midagi vene keeles ütles, tema hommikumantlist kinni võttis, ta koridori talutas ning seal ta „politsei“ võttega kõhuli maha väänas. Mingi hetk kui ta sai end selili pöörata, istus V. talle kõhu peale ja hakkas teda kägistama, mistõttu lõi ta teda varbaosaga 7 korda kuklasse, veeretas siis end tema alt välja ja läks rõdule suitsu tegema. Edasi takistas V. tal rõdult tuppa minemist nii, et pani talle käed igale poole. Kui M. Pretke lõpuks lahti pääses, läks ta kööki ja sealt edasi puhketuppa. Siis aga tuli V. puhketoa ukse peale ja ütles talle vene keeles, et ta teda lööks. M. Pretke arvates rääkis V. temaga vene keeles, sest oli purjus. Kuna V. teda mööda ei lasknud, võttiski ta telekapuldi ja lõi teda ning pääses siis oma tuppa, kus jõi enne politseipatrulli tulekut 5-7 minuti jooksul ära 200 ml viina. Rohkem ta sel päeval alkoholi tarbinud ei olnud (I tl 117-120).
6. Kohtu hinnangul ei haaku M. Pretke versioon toimunust asjas kogutud tõenditega. Nimelt nähtub XXX puhketoa turvakaamera salvestisest, kuidas XXX kell 23.38.50 ilmuvad kaamera vaatevälja V. K. ja M. Pretke, kellest viimane paistab üritavat V. mööda minna, aga V. astub talle ette. Kell 23.38.59 teeb Madis V. suunas vasaku käega löögisarnase liigutuse, kuid see jääb osaliselt kaamerapildist välja. Seejärel lükkab V. Madist tema vasakust õlast, mille peale teeb Madis V. suunas teise löögisarnase liigutuse. Edasi liiguvad mõlemad kaamera vaateväljast eemale. Kell 23.40.27 nähtub kaamerast uuesti V., kes võtab laua pealt telefoni, Madis aga teeb löögisarnase liigutuse V. telefoni suunas. Isikud kaovad taas kaamera vaateväljast ning seejärel naasevad nii, et V. lükkab Madist tema paremast õlast kinni hoides laua poole, Madis üritab rabeleda ning koheselt kui V. lahti laseb, teeb tema suunas kell 23.41.03 ka löögisarnase liigutuse oma vasaku käe rusikaga. Pärast seda mehi puhktoas näha ei ole. Kahelt koridoris asuvalt turvakaamera salvestistelt nähtub kuidas sündmus edasi arenes: kell 23.41.08 lükkab V. Madise toast välja ja vastu koridori seina, paneb mõlemad käed ümber tema kaela ja surub ta põrandale pikali. Nad rüselevad põrandal mõne minuti ning rüseluse käigus istub V. Madisele peale ning võtab välja telefoni, mille Madis tal käest ära lööb. Edasi 7 1-21-7843 takistab V. Madisel eemale minna ning kell 23.49.24 liiguvad mõlemad koridoris rahulikult (I kd tl 57-59).
7. Tartu Ülikooli Kliinikumi haiguslugu kinnitab, et XXX kella 01.32 ajal tuvastati V. K. suuõõne lahtine haav ning järgmised vigastused: parema suunurga turse, hematoom, suuesiku piirkonnas minimaalsed haavad, mis ei vaja õmblemist (I kd tl 65-67). Ka Politsei- ja Piirivalveameti sündmuse protokoll-arvestuskaardilt ja teenistuslehelt nähtub, et XXX kell 23.46 registreeriti sündmus, kus M. Pretke tuli teatajale V. K. kallale kui see tahtis tal joovet mõõta. Sündmuse logisse sisse kantud, et Madise kaelal marrastus, joove 0,81 mg/l ja V. huul katki (I kd tl 52-53). Sama sisuga Häirekeskuse kõnesalvestist on kirjeldatud asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 54). XXX K.-E. K. vormikaamera salvestiselt nähtub muu hulgas see, kuidas V. K. selgitab, et M. Pretke lõi teda kaks korda näkku, mistõttu pani ta Madise põrandale, kuidas M. Pretkel tuvastatakse 0,81 mg/l joove ning samuti see, et V. K. on huul katki, s.t vasak suunurk verekahtlase määrdumisega ning M. Pretkel on rangluu piirkonnas punakat värvi vigastus (I kd tl 55-56). Seega osundavad tõendid kogumis sellele, et M. Pretke ründas V. K., põhjustades talle füüsilist valu ja tervisekahjustustena parema suunurga turse, hematoomi ja suuõõne lahtise haava ning täitis seega

§ 121lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu.

Märkima peab sedagi, et kohus suhtub skeptiliselt M. Pretke väitesse, et ta polnud eelnevalt midagi joonud, kuid 5-7 minutiga suutis end 1,6 promillise joobeni viia. Eluliselt ei ole kuigi usutav, et keskmisele alkoholijoobele vastavad tunnused kujunevad välja niivõrd kiiresti. 19. Kohtu hinnangul pani M. Pretke V. K. kehalise väärkohtlemise toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

M. Pretke asus varjupaiga töötajat ründama sisuliselt kohe pärast seda, kui viimane soovis täita oma töölepingust ja varjupaiga sisekorraeeskirjadest tulenevaid kohustusi, s.t avaldas, et soovib alkomeetriga tema joovet kontrollida. M. Pretke poolt V. K. ründamine sellisel kujul sai olla üksnes eesmärgipärane tegevus – ta soovis meetmeid valimata takistada endal joobe kontrollimist, sest teadis, et see ületab tõenäoliselt sotsiaalmajutusteenusel viibivatele isikutele lubatava piirmäära, mistõttu tuleb tal oma toast ööseks lahkuda. (III)

1. Süüdistuse kohaselt rikkus M. Pretke XXX kella 15.30 paiku XXX noaga vehkides avalikku korda, tekitades kannatanutes hirmu elu ja tervise pärast ning häirides sündmuskohal viibivate kolmandate isikute rahu ja turvatunnet.
2. Kannatanu K. P. rääkis, kuidas ta oli koos oma sõpradega XXX kella 15.30 paiku XXX taga olevas pargis, kui nägi pealt kuidas üks asotsiaalse väljanägemisega tõenäoliselt purjus vanamees tahtis mingile inglasele kallale minna ning sõimas pargipingil kaks-kolm meetrit eemal istuvat lapsevankriga vanemat prouat litsiks. Kannatanu sõber küsis vanamehelt, miks ta nii teeb ja palus tal maha rahuneda, viimane aga sõimas tema sõpra pederastiks ja viskas parema käega nende suunas 0,5L õllepurgi. Seejärel hakkas vanamees agressiivselt nende poole kõndima ning tõmbas järsku välja pika noa – selle tera oli umbes 15 cm pikk, 5 cm lai ja sellel oli puidust käepide. Mees hoidis nuga paremas käes ning käsi ette sirutatult vehkis nende suunas ja kasutas väga ebatsensuurseid sõnu. Kannatanu kirjelduste kohaselt tundis ta sel hetkel hirmu ning taganes koheselt nuga nähes mitu sammu. Kokku ähvardas see mees neid noaga umbes 5 minutit. Edasi läks ta mänguväljaku poole, kus olid väiksed lapsed, keeras end ümber, võttis põuest 0,5L Aramise pudeli, sõimas neid uuesti pederastideks ja viskas nende suunas pudeliga, mis kukkus peenra juures katki (I kd tl 81-83).
3. Kannatanu D. K. sõnul jõudis ta XXX kella 16.00 paiku mänguväljaku juures olevasse parki, kui nägi kuidas üks purjus vanamees räuskas ja ropendas tema tuttavatega. Järsku haaras 8 1-21-7843 see meesterahvas oma hõlma alt noa, suunas tera nende poole ja hakkas enda ees vehkima, mistõttu astusid nad kõik mõned sammud tagasi. Sel hetkel tundis kannatanu hirmu ning kartis, et mees võib päriselt neile liiga teha – selle noa tera oli väga suur, samuti oli mees ebaadekvaatne, sest oli kas alkoholi- või narkojoobes. Edasi viskas see mees nende suunas lahtise purgi õlut, millega kannatanu natuke pihta sai. Siis hakkas ta uuesti noaga vehkima ja ropendas samal ajal, samuti viskas nende suunas ka oma käes olnud Aramise pudeli, mis ei tabanud kedagi, vaid purunes kokkupuutel maaga. Pärast seda helistas üks vanem lapsekäruga naisterahvas politseisse. Kui mees hakkas pargist lahkuma, jälitasid nad teda peaaegu 20-kesi kuni politsei saabumise ja mehe kinnipidamiseni (I kd tl 88-89).
4. M. Pretke versioon toimunust on aga hoopis järgmine: XXX istus ta XXX kõrval olevas pargis, kui tema juurde tuli 10-15 noort, kes temalt suitsu küsisid. Pärast suitsuandmisest keeldumist tõusis ta püsti, et ära minna, kui ühed noored teistele karjusid „mine talle kallale“ ja „mine tao ta ära“. Terve aja kui ta XXXX poole kõndis, siis need noored jälitasid teda, mistõttu võttis ta oma jope sisemisest taskust noa ja näitas seda neile. Nuga oli tal kaasas, kuna oli eelnevalt käinud surnuaias oksi lõikamas. Nuga ta kellegi poole ei tõstnud ega jooksnud sellega. Kohe pärast noa nägemist eemaldusid noored temast, mistõttu pani ta noa tuppe ja tagasi jope sisemisse taskusse. Seejärel märkas ta politseiautot, mille juurde kõndis ise. Politseinikud tulid aga autost välja ja panid ta käed raudu (I kd tl 126-128).
5. Kohtu hinnangul on M. Pretke kirjeldus toimunust vastuolus asjas kogutud tõenditega. Esmalt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vastupidiselt M. Pretke sõnadele ei ole politseiametnikel põhjust lihtsalt nende juurde ise kõndinud isikut niisama käeraudu panna. Teiseks nähtub koostatud protokollidest M. Pretke üldine agressiivne meelestatus. Näiteks keeldus ta indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt nii protseduuri läbimast kui ka protokolli allkirjastamast. Joobeseisundi kontrollimise protokolli on politseiametnik märkinud, et M. Pretke suust on tunda tugevat alkoholilõhna, kõndides isik tuigub, ei allu ametnike korraldustele, vehib jalgadega ja sülitab ametnike suunas (I kd tl 110 ja pöördel). Eeltoodust järeldub, et protokollis kirjeldatud M. Pretke käitumine läheb kokku pigem kannatanute kui süüdistatava enda ütlustega. M. Pretke kinnipidamisel XXX kell 15.43 XXX juures (I kd tl 111-113) leiti tema läbivaatuse käigus tema jope taskust tupe seest ca 12 cm teraga musta käepidemega nuga (I kd tl 108, 105-106).
6. Ka ei toeta M. Pretke versiooni juhtunust tunnistajate E. L. ja M. L. ütlused. Näiteks kirjeldab E. L. kuidas ta XXX kella 15.30 paiku XXX XXX juures pargis oli, kui temast kümne meetri kaugusel pargipingil meesterahvas alkoholi jõi. Ühel hetkel kuulis ta karjumist kui seesama meesterahvas kiskus ühte välismaalast riietest ja sõimas teda pederastiks ja piidriks. Rüseledes jõudsid nad ühel hetkel E. L. ja tema vankris magava XXX juurde, mille peale ta neil ära lõpetada käskis. Selle peale ütles purjus mees talle „sina oled üldse vait vana lits“. Siis tuli 5-6 noorukit, kellest üks küsis purjus mehelt viisakalt, et kuidas ta naisterahvaga niiviisi räägib, mille peale hakkas mees hoopis noorukitega ärplema – ta tegi nende suunas kiireid samme ja karjus roppusi, võttis pargipingi juurest ühe purgi ja viskas nende suunas. Järgmine hetk nägi E. L. mehel käes nuga, millega ta noorte poole jooksis. Nuga hoidis ta paremas käes ja pea kõrgusele tõstetuna. Selleks ajaks oli toimuvat vaatama kogunenud rohkem rahvast ning lisaks nägid seda mänguväljakul mängivad lapsed. Seni kuni ta Häirekeskusega rääkis oli mees noa ära pannud, läks edasi mänguväljakule, jõi midagi klaaspudelist, pööras siis ümber ja viskas selle klaaspudeli noorukite suunas. Siis oli juba näha ka seda, et lapsevanemad korjavad oma lapsi mänguväljakult kokku. Edasi liikus see mees juba XXX suunas (I kd tl 93-95).
7. E. L. poolt XXX kell 15.37 Häirekeskusele tehtud kõnest nähtuvad muu hulgas järgmised väljavõtted: „Tulge ruttu, see on juba ohtlik, ta märatseb ikka“, „Hakkas norima 9 1-21-7843 mingi möödujaga ja siis tuli minuga, kes ma olen lapsevankriga ning nüüd mingid noored sekkusid, et selle peale võttis meesterahvas pussi välja, on ilmselt purjus ka“ „meesterahval hall pea, ei ole mitte kõige noorem“ „issand jumal.. nonii, viinapudeliga viskas praegu kui te aru saate ja kisub, ikka kukub kaklema“ (I kd tl 99 ja pöördel) Samuti selgitab E. L. kõike toimunut XXX S. J. vormikaamera salvestisel: „jõi vahepeal viina ja siis ta viskas selle viinapudeli sinna puruks või nende poiste pihta tahtis visata, aga et ta tegi seda lausa mänguväljakul, see on ikka päris õudne“ (I kd tl 100 ja pöördel).
8. Tunnistaja M. L. kirjeldab, kuidas ta nägi oma sõpru XXX kella 15.30 paiku XXX juures pargis mingi meesterahvaga rääkimas. See mees oli tema hinnangul purjus, kuna kõnnak oli ettepoole vajuv ja kõne segane ning tal oli käes XXX kõige suurem papist joogitops, mille ta viskas ühele sinise jopega poisile vastu selga. Edasi tegi see mees ühel hetkel oma jopeluku eest lahti ning võttis sisetaskust välja pika noa, millega hakkas tunnistaja sõprade ees vehkima. Ta hoidis nuga paremas käes ja liigutas sedasi edasi-tagasi ja paremale-vasakule. Siis hakkas ta nuga ette sirutatud käes poiste poole liikuma. Poisid läksid laiali ja meesterahvas läks nende vahelt läbi mänguväljaku poole. See sama sinist värvi jopega poiss läks talle järgi, nad rääkisid midagi omavahel ja sõimasid ka. Siis viskas see meesterahvas ühel hetkel klaasist pudeliga selle sinise jopega poisi poole, kuid see läks temast mööda ja kukkus kõnniteele puruks (I kd tl 9698).
9. XXX koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud tunnistaja M. L. poolt saadetud videosalvestist, mis tehtud seoses XXX. a kella 15.30 paiku XXX linnas XXX asuvas XXX toimunud juhtumiga (I kd tl 101-104). Videos on näha, kuidas M. Pretkena tuvastatud mees jookseb helesinises jopes noormehe suunas ja üritab teda vasaku jalaga lüüa, mille tõrjumiseks viskab noormees mehe suunas enda käes oleva topsi, mis tabab meest näo piirkonda. Edasi liigub parema käega löögiliigutust tegev mees uuesti helesinises jopes poisi suunas, kes on rünnaku tõrjumiseks sisse võtnud enesekaitse positsiooni ning samal ajal taganeb. Edasi mees lahkub ja noormees järgneb koos teiste noortega. 29.

§ 263

lg 1 p 2 näeb ette vastuste avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et isiku teo kvalifitseerimiseks

§ 263

järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas, selle tuvastamine, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti

§ 263

lg 1 p-s-1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemine (RKKKo 1-16-10326 p 31 koos edasiste viidetega). 30. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. XXX kesklinnas XXX asuv park on käsitatav avaliku kohana, sest see on ligipääsetav kõikidele. Veel enam – pargis asub ka laste mänguväljak ja rulapark, mistõttu on see mõeldud justnimelt vaba aja veetmiseks igas vanuses isikutele. KorS § 55 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on keelatud avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, samuti teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Süüdistuses heidetakse M. Pretkele ette kannatanute suunas noaga vehkimist ning nuga käes nende suunas liikumist, mille tagajärjel tundsid kannatanud reaalset ohtu oma elule ja tervisele. M. Pretke selline teguviis on leidnud tõendamist. 10 1-21-7843 31.

§ 263eeldab asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati.

Selle kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo toimepanemise asjaoludest ja tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada, arvestades iga juhtumi eripära. Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Rikkumise intensiivsuse hindamisel peab arvesse võtma kogu sündmustiku konteksti, pidades muu hulgas silmas avaliku korra rikkumise olemust ja viisi. Avaliku korra rikkumise intensiivsusaste võib olla erinev sõltuvalt konflikti asetleidmise kohast. Näiteks ööklubis peab kõrvaliste isikute rahu rikkumine olema intensiivsem kui mitmetes muudes avalikes kohtades (RKKKo 1-18-7276/80 p 13 koos edasiste viidetega).

1. M. Pretke tegevus häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid. Selleks olid teiste pargis potentsiaalselt viibinud isikute seas ka kriminaalmenetluses üle kuulatud kaks tunnistajat, kes mõlemad väljendasid tugevat häiritust juhtunu kogemisest. Näiteks leidis E. L., et see ei ole normaalne, et XXX kesklinna piirkonnas mänguväljaku juures keegi vehib noaga. Enda sõnul kartis ta tõsiselt, et see mees võib kedagi vigastada. Sündmusest olid tema hinnangul silmnähtavalt häiritud ka teised lapsevanemad ja lapsed, kes läheduses olid (I kd tl 95). M. L. sõnul oli meesterahva käitumine tema jaoks häiriv, kuna ta tuli parki sõpradega rahulikult aega veetma, aga tema hakkas tüli norima, räuskama ja noaga ähvardama. M. L. meelest ei olnud samuti selline käitumine avalikus kohas normaalne, eriti veel kui kõrval on mänguväljak, kus mängivad lapsed (I kd tl 98).
2. M. Pretke tegu on kvalifitseeritud

§ 263

lg 1 p 2 järgi avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena, mis on toime pandud relvaga ähvardades. Relvaseaduse (RelvS) § 11 p 4 kohaselt loetakse külmrelvaks relva, mis on ette nähtud objekti kahjustamiseks lihasjõu abil vahetus kontaktis kahjustatava objektiga. RelvS § 15 lg 1 p 3 kohaselt on igasugused noad liigitatud torke-lõikerelvadena. Seega on nuga millega M. Pretke avalikus kohas kannatanuid ähvardas ning mis temalt kinnipidamisel ära võeti määratletav relvana (I kd tl 105-106). 34. Kohtu hinnangul on M. Pretke talle etteheidetava teo pannud toime kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

Põuetaskust noa võtmine ning sellega inimeste suunas vehkimine seejuures ähvardavalt nende poole sammudes, samal ajal neid roppustega solvates, on kavatsetud tegevus. M. Pretke seadis endale eesmärgiks konkreetsete isikute noaga hirmutamise ning pidas võimalikuks, et oma käitumisega ta noori poisse hirmutab ning samuti kõiki läheduses viibivaid isikuid häirib. Sellega on

§ 263lg 1 p 2 süüteokoosseis täidetud.

35. Kohus ei tuvastanud M. Pretke tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

§ 36

kohaselt ei välista tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund süüd. M. Pretke on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (IV) 36. Karistuse mõistmisel arvestatakse

§ 56

lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi 11 1-21-7843 hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-171629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega). 37.

§ 199

lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 121

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 263

lg 1 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 38. Kohus ei pea võimalikuks M. Pretkele rahalise karistuse määramist. Esiteks räägib sellise karistusliigi vastu nii M. Pretke süü suurus kui ka tema üldine lugupidamatus õiguskorra ning teiste isikute ja nende vara vastu. See nähtub nii tema varasemast käitumisest kui ka käesoleva kriminaalasja aluseks olevatest süütegudest. Teiseks on Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt M. Pretke XXX. aastanetosissetulek XXX eurot ning päevasissetulek XXX eurot (I kd tl 173), mis viitab selgelt rahalise karistuse täitmise võimatusele. Süüdistatav ise selgitas 01.12.2021 toimunud kohtuistungil, et hetkel on tema ainsaks sissetulekuks XXX XXX eurot, millest osa võtavad XXX eelmiste kohtukulude katteks ära. Järelikult puuduvad M. Pretkel võimalused rahalist karistust täita, mistõttu on tema puhul võimalik karistusliigina kohaldada vaid vangistust. 39.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul arvestab kohus, et M.

Pretke pani toime seitse vargusepisoodi. Nendest kuue puhul varastati sama, väikese väärtusega asi. Kohtu hinnangul on teosüü keskmisest väiksem. 40.

§ 121lg 1 järgi hindab kohus M.

Pretke teosüüd keskmises määras olevaks. Tegemist oli küllaltki intensiivse ründega, mis põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: parema suunurga turse, hematoomi ja suuõõne lahtise haava. Samuti tuleb taunitavaks tuleb pidada olukorda kus kohaliku omavalitsuse poolt elukoha puudumise tõttu sotsiaalmajutusteenusele suunatud isik tungib kallale konkreetse asutuse töötajale. M. Pretke ründas kannatanut üksnes seetõttu, et viimane täitis oma töölepingust tulenevaid tööülesandeid. 41.

§ 263lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul hindab kohus samuti M.

Pretke süüd keskmises määras olevaks. M. Pretke ähvardas noaga vähemalt kahte alaealist kannatanut, kes tundsid hirmu oma elu ja tervise pärast. M. Pretke pani oma teo toime keset päeva pargis ning laste mänguväljaku vahetus läheduses, kus ta lisaks noaga ähvardamisele ka räuskas, ropendas ja pudeleid loopis. Tema tegevusest olid tugevalt häiritud mitmed asjasse mittepuutuvad isikud, kes samuti tõsimeeli arvasid, et keegi võib tekkinud olukorras viga saada.

1. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
2. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvestada eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on M. Pretkel kolm kehtivat kriminaalkaristust ning kaks kehtivat väärteokaristust (I kd tl 149-153). M. Pretke on viibinud katkematult vangistuses XXX – XXX, kusjuures süütegusid on ta toime pannud ka vangistuses olles. Käesolevas kriminaalasjas arutluse all olevaid tegusid asus ta toime panema juba pisut vähem kui aasta pärast eelmise karistuse ärakandmist. Seetõttu on põhjendatud asuda seisukohale, et ka pikaaegne reaalne vangistus ei ole talle oodatud mõju avaldanud ega õiguskuulekusele suunanud. Seega tuleb tema allumist karistuse eripreventiivsele mõjule pidada äärmiselt halvaks. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse korrigeerimist ei tingi. 12 1-21-7843
3. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus M. Pretke süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõistab talle karistuseks 1 aasta vangistust;

§ 121

lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 6 kuud vangistust;

§ 263lg 1 p 2 järgi ja mõistab talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

45.

§ 64

lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus kas mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Tegemist on eriliigliste tegudega ja kergema karistuse kaetuks lugemisel jääks osade tegude ebaõigussisu üldse arvestamata. Üksikkaristustest raskeima suurendamisel liidetakse reeglina kergemast karistusest pool, sellest erandi tegemiseks peaksid esinema mingid erandlikud asjaolud. Kohus selliseid asjaolusid ei näe ja mõistab M. Pretkele

§ 64lg 1 aluselt lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

46. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o 2 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistuseni. 47.

§ 68lg 1 kohaselt arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. M. Pretke peeti kahtlustatavana kinni 04.10.2021 (I kd tl 111-113) ja vahistati Tartu Maakohtu 06.10.

1. a määrusega (I kd tl 133139). Kriminaalasja arutav kohus andis M. Pretke 01.12.
2. a määrusega kohtu alla ning jättis tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtulahendini (II kd tl 25). Seega on M. Pretke viibinud vahi all katkematult alates 04.10.
3. Arvestades, et käesoleva otsusega mõisteti talle reaalne vabadusekaotuslik karistus ja vahistamise alused ei ole ära langenud, jätab kohus M. Pretke suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. (V)
4. Kriminaalasjas on M. Pretke vastu on esitatud kaks tsiviilhagi: Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi esindaja J. G. (I kd tl 5-7) on 24.03.2021 esitanud M. Pretke vastu tsiviilhagi summas 59,94 eurot. Nimelt varastas M. Pretke XXX, XXX kell 12.54 ja 17.17, XXX, XXX ja XXX kannatanule kuuluvast kauplusest XXX kokku kuus pudelit viina Saaremaa Vodka 0,5L väärtusega 9,99 eurot/tk (I kd tl 11-13). 01.12.2021 toimunud kohtuistungil tunnistas M. Pretke end süüdi ning kinnitas, et on kursis tema vastu esitatud tsiviilhagidega, kuid palus need jätta riigi kanda, sest tal ei ole raha. Kohus selgitas süüdistatavale, et tsiviilhagisid ei saa jätta riigi kanda (II kd tl 30 pöörel).
5. KrMS § 381 lg 6 kohaselt lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuivõrd M. Pretke kinnitas üksnes esitatud hagidega kursis olekut, kuid ei väljendanud selgelt nende õigeksvõttu, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Tuvastatud on, et M. Pretke on hagiavalduses nimetatud kuupäevadel ja kohas vargused toime pannud. Tema tegu on tõendatud kriminaalasja materjalidega ning kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. Kannatanu on nimetanud viinapudeli hinna, süüdistatav sellele vastuväiteid ei esitanud. Kohus rahuldab Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi hagi M. Pretke vastu VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada täies ulatuses, s.o summas 59,94 eurot. 13 1-21-7843

1. Teise tsiviilhagi esitas M. Pretke vastu kannatanu XXX OÜ esindaja K. P. (I kd tl 3335). Nimelt varastas M. Pretke XXX ära XXX OÜ-le kuuluva sülearvuti väärtuses 200 eurot ja XXX peaukse võtme väärtusega 22,50 eurot. Seoses peaukse võtme vargusega oli kannatanu sunnitud välja vahetama ukseluku maksumusega 157 eurot, mistõttu on tsiviilhagi kokku esitatud summas 379,50 eurot (I kd tl 39-40). Vara kaotsiminek on VÕS § 128 lg 3 kohaselt käsitatav otsese varalise kahjuna. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kohus möönab, et nõue võiks olla paremini tõendatud. Lühimenetluse näol on tegemist menetlusliigiga, mille rakendumise osas kannatanul sõnaõigus puudub. Sellega aga võetakse temalt ära võimalus esitada täiendavaid tõendeid. Süüdistatav kahju suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus ei pea selles olukorras kohaseks keelduda lühimenetlusest. VÕS § 127 lg 6 annab kohtule õiguse otsustada hüvitise suuruse üle mh olukorras, kus kahju olemasolu on kindlaks tehtud, kuid täpne suurus jääb tõendamata. Eelnevat arvestades peab kohus võimalikuks hagi rahuldada. (VI)
2. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
3. M. Pretke kaitsjale vandeadvokaadi abi Aivar Kellole on kohtueelses menetluses mõistetud välja tasu kogusummas 226,80 eurot (I kd tl 144-148, 188-189). Kohtumenetluses rahuldati kaitsja tasutaotlus ja mõisteti see välja 276 euro ulatuses (II kd tl 27-28). Seega on M. Pretke kaitsjale makstud tasu tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 502,80 eurot.
4. KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha. Nii

§ 199

lg 2 p 9,

§ 121

lg 1 kui ka

§ 263

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteod on tulenevalt

§ 4lg-st 3 teise astme kuriteod. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses.

1. aastal ehk M. Pretke süüasja kohtuliku arutamise ajal oli sundraha suurus 876 eurot, kuid alates
2. jaanuarist
3. a tõusis see 981 euroni seoses Vabariigi Valitsuse poolt töötasu alammäära tõstmisega (Vabariigi Valitsuse 09.12.
4. a määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2022 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot). See aga tähendab, et sundraha teise astme kuriteo toimepanemise korral on (1,5 x 654) 981 eurot.
5. Riigile hüvitatavad menetluskulud kokku on 1483,80 (502,80 + 981) eurot.
6. Kaitsja on taotlenud KrMS § 180 lg 3 alusel kas menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist või menetluskulude osalist vähendamist. M. Pretke selgitas 01.12.2021 toimunud kohtuistungil, et tema ainsaks sissetulekuks on XXX XXX eurot, millest XXX võtab osa ära. Kätte saab ta olenevalt kuust kas XXX või XXX eurot.
7. aasta aprillis eelmise karistuse kandmiselt vabanedes oli ta kohtukulud 4000 eurot, vahepeal töötas ta hooajalisel tööl XXX XXX, s.o kuni XXX. Käesolevaks ajaks on tal eelmisi kohtukulusid enda sõnul aga juba 9000 eurot (II kd tl 30 pöördel). Prokurör nõustus isiku sissetuleku suurust arvestades menetluskulude vähendamisega, kuid ei pidanud otstarbekaks menetluskulude ajatamist. M. Pretke majanduslik olukord on tõesti halb. Ta on XXX ning tasub igakuiselt saadava pensioni arvelt oma varasemaid menetluskulusid. Samas käitub ta järjepidevalt viisil, mis tingib uute 14 1-21-7843 kriminaalasjade menetlemise vajaduse. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevatest menetluskulude hüvitamise kohustusest on ta valdkonnas kogenud inimesena vaieldamatult teadlik. Menetluskulude riigi kanda jätmine peaks KrMS § 180 lg 3 kohaselt toetama süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid. Kohtul on tema resotsialiseerumisse vähe usku, mistõttu jäävad menetluskulud M. Pretke kanda.
8. Puutuvalt sundraha suurenemisega
9. jaanuarist
10. a märgib kohus, et kuna tegemist on kriminaalmenetlusõiguse normiga, tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemisel ajal kehtivat õigust. Arvestades aga asjaolu, et kohtuistung toimus 01.12.2021, kuid kohtuotsuse kuulutamine toimus 27.01.2022 kohtu töökorraldusest tulenevatel põhjustel, on põhjendatud jätta sundraha summas 105 eurot riigi kanda.
11. Kriminaalasjas on tõendina toimiku juurde jäetud andmekandjad, sh DVD-plaadid erinevate videosalvestistega: kaupluste turvakaamerate salvestised, Häirekeskuse kõnesalvestised, patrullpolitseinike vormikaamera salvestised ning tunnistaja filmitud videosalvestis. Need jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. M. Pretkelt kinnipidamisel ära võetud noa (Pakend nr MP1 (kriminaalasi nr 21278001588)) konfiskeerib kohus

§ 83lg 1 alusel kui süüteo toimepanemise vahendi ning määrab selle Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 15