3-21-549/17

(9)rioodil aprill –august 2019 TSD lisal. Kaebaja ei esitanud väljamaksete aluseks olnud algdokumente ega täitnud kaasaaitamiskohustust. Seega kuuluvad puuduva algdokumendi alusel tehtud väljamaksed maksustamisele kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Kaebaja selgitused tehingute kohta on ebamäärased. 24.02.2020 selgitas kaebaja, et otsutas

1. a premeerida töötajaid reiside tasumisega ning tegemist on erisoodustusega. Kaebaja ei ole märtsis 2020 TSD-l töötajatele TSD-l erisoodustusi deklareerinud ning kaebaja selgitused on paljasõnalised. Albamare OÜ ega kaebaja ei esitanud MTA-le väljamaksete aluseks olevaid arveid ning arve nr 19070010 ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega, kuna T. I. ei olnud väidetava reisi toimumise ajal kaebaja töötaja ja I. K. ei olnud kontrolliperioodil ega väidetava reisi toimumise ajal kaebaja töötaja. Kaebaja juhatuse liige ja Albamare OÜ raamatupidaja on A. H. S., millest järelduvalt on toimunud tehingute kohta raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmine teadlik ja tahtlik tegu. Tulenevalt eeltoodust on kaebajal kohustus deklareerida väljamaksed summas 3 803,00 ja tasuda tulumaks kokku summas 950,75 eurot. 1.2 Kaebaja on esitanud perioodide aprill-september
2. a TSD-d ja selle lisad 1, millel deklareeris töötajatele tehtud väljamakseid kokku summas 61 083,58 eurot, sh sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed summas 52 418,51 eurot ning tööjõumakse summas 27 551,07 eurot. Perioodi aprill- september 2019 TSD-del kajastatud D. A. töötasude väljamaksed erinesid tegelikest väljamaksetest. Samuti ei ole kaebaja väljamaksete tegemisel järginud kassapõhist printsiipi. Väljamaksed D. A. erinevad TSD-l deklareeritud andmetest. Maksuotsuse koostamise seisuga oli kaebaja perioodi aprill-juuli TSD lisal 1 deklareerinud väljamakseid liigiga 10 kokku brutosummas 9684,57 eurot, mis on kokku netosummas 7468,74 eurot. Pangakontolt on tehtud väljamakseid summas 7 845,15 eurot, mistõttu TSD-l on deklareeritud väljamakseid 376,41 eurot vähem. Väljamaksed on deklareeritud vale väljamakse liigiga

(55)ja TÖR-is vale töötamise liigina (töötamine TM kohustusega Eestis ilma SM kohustuseta). Kaebaja on väljamaksetelt jätnud tasumata tööjõumaksud. Käsunduslepingu alusel töötamine registreeritakse töötamise registris liigiga „VÕS leping“. Käsunduslepingu alusel makstud tasud on maksustatavad tulu- ja sotsiaalmaksuga ning töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega. Kaebaja on väljamakse liigi 55 all deklareerinud töö eest tehtud väljamaksed, mis kuuluvad deklareerimisele väljamakse liigiga 10 ja

1. Töötajatel oli kokkulepe töö tegemiseks ja väljamaksed viitavad töötasule. Kaebaja selgitused väljamakse liigi 55 osas on olnud ajas muutuvad. Seoses töösuhtega töötajatele makstud tasud on maksustatavad tööjõumaksudega ning kaebaja on väljamaksete ebaõige deklareerimisega saanud maksueelise. Seega on kaebajal kohustus perioodil aprill-september 2019 TSD-del deklareerida, kinni pidada ja tasuda palgaväljamaksetelt tulumaks summas 94,11 eurot, sotsiaalmaksu summas 3027,97 eurot, töötuskindlustusmakseid summas 220,24 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makse summas 161,42 eurot. 1.3 Kaebaja on aprill 2019 kohta esitatud TSD lisas 5 deklareerinud külaliste või koostööpartnerite toitlustamise, transpordi, majutamise või meelelahutusega seotud kulusid real 5100 kalendrikuu kohta summas 349,90 eurot ja real 5110 kalendriaasta kohta summas 871,90 eurot ning isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid real 5120 summas 853,52 eurot, millest tulenevalt on tasunud tulumaksu kokku 4,60 eurot. Perioodi aprill 2019 TSD lisa 5 kuulub korrigeerimisele ning MTA vähendab tasumisele kuuluvat tulumaksu 4,60 euro võrra.
2. Kaebaja esitas 15.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 19.03.2021 määrusega menetlusse nõudes Maksu- ja Tolliameti 15.02.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/050751-25 tühistamiseks ja Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks kõrvaldada kõik maksuotsuse tegemisega kaebajale kaasnenud tagajärjed. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja seisukoht 2

(9)siooni. Maksuhaldur võttis arvesse vaid endiste töötajate arvamusi, kellest kõik ei andnud õigeid selgitusi. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei ole küsitletud töötajaid nagu N. Z., V. V., R. S., J. M. ega pööratud tähelepanu maksuaudiitorile 15.05.2020 kirjalikult edastatud teabele. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks esitatud dokumentide nimekirjast puudub üldse maksuaudiitorile 14.11.2019 esitatud dokument, mis tõendab, et töötajad olid kursis, mille eest ettevõte neile väljamakseid teeb. Kaebaja on seisukohal, et kõik riskidega seotud lisatasud töötajatele kaitsevad kaebaja huve. Riskid, mille järgi tuleb töötajatele sellised maksed teha ei ole seotud kaebajaga, vaid kolmandate isikutega. 3.7 Peale 15.02.2021 maksuotsuse tegemist MTA parandas deklaratsioonid. Otsuse järgi tuleb maksudena juurde maksta 4449,89 eurot. MTA parandab deklaratsioonid ja saab summa 5268,32 eurot. Kaebaja saatis paranduste kohta MTA-le kaebuse, kuna paranduste summa on suurem 818,43 euro võrra ja kaebaja ei saa aru, miks ta peab selle summa juurde maksma. MTA seisukoht

1. MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Maksuotsus on õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele. 4.1 Kaebaja arvates kohaldatakse reisiteenuste käibemaksuga maksustamisel KMS §-s 40 sätestatud erikorda. KMS § 40 sätestatud erikord puudutab reisiteenuste pakkujaid, kelleks kaebaja ei ole. Pealegi ei mõjuta see erikord kohustust deklareerida ettevõtlusega mitteseotud kulud. Tulumaksu arvestatakse kassapõhiselt, s.t väljamaksed tuleb deklareerida selle aja järgi, mil need tehti. Kaebaja Swedbank arveldukonto väljavõttelt nähtub, et kaebaja on teinud Albamare OÜ-le väljamakseid, kuid ei esitanud väljamaksete aluseks olevaid arveid nr 19040045, 18110008 ja
2. Albamare OÜ esitas arve nr
3. Seega ei ole kaebaja oma raamatupidamise algdokumentidega kinnitanud, et väljamaksed on seotud tema ettevõtlusega. Albamare OÜ kreeditarvelt nr 19040046 ei ole samuti võimalik näha seost kaebaja tehtud väljamaksetega. Albamare OÜ arvelt nr 19070010 nähtub, et arve on esitatud T. I.-K. Egiptuse reisipaketi eest. Ei T. I. ega I. K. olnud kaebaja töötajad, mistõttu ei ole ka nimetatud arve seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja tulumaksukohustust ei mõjuta asjaolu, et Albiorix OÜ parandas 2020 veebruari TSD ja deklareeris erisoodustuse. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et Albiorix OÜ on kaebajale tasunud T.I.-K. reisikulud. 4.2 Töövaidluskomisjoni määruse järgi puuduvad kaebajal ja D. A. vastastikused nõuded. Ka muudest dokumentidest ei nähtu D. A. kohustus kaebajale raha tagastada ega ka seda, et tegelikke tagasimakseid oleks tehtud. Seetõttu ei anna kaebaja väide D. A. tehtud väljamakselt maksukohustuse põhjendamatu suurendamise kohta alust maksuotsuse tühistamiseks 376,41 euro võrra. 4.3 Maksuhaldur tuvastas maksuotsusega, et kaebaja on töötajatele tehtud väljamaksed deklareerinud kontrolliperioodil TSD-del vale väljamakse liigiga

(55)ja registreerinud töötajad töötamise registris vale töötamise liigiga. Kaebaja ei ole andnud selget ja arusaadavat selgitust, miks ta deklareeris töötajatele tehtud väljamaksed viisil, nagu ei kuulukski väljamaksed maksustamisele teiste tööjõu maksudega peale tulumaksu. Seejuures ei ole õiged kaebaja hinnangud, nagu ei kuulukski tööandja ülesannete hulka uute töötajate koolitamine või siis tööandja poolt neile töö sisu ja tööülesannete täitmise viisi selgitamine. Õiged ei ole ka kaebaja selgitused, et väljamaksete, koodiga 55 deklareerimise tingisid töötajate poolt ärisaladuse hoidmisega seotud riskid ja nende maandamise vajadus. Kaebaja väiteid ei kinnita ka töökorralduse leping, mille sisust nähtub, et konfidentsiaalse informatsiooniga seotud nn toetust makstakse seoses töösuhetega. Samas ei haaku kaebaja nn riskitasu kontseptsioon asjaoluga, et kogu käsunduslepingute alusel teenuste osutamise eest makstud tasu on täiel määral deklareeritud koodiga 55, ehkki käsunduslepingute alusel maksti käsundisaajatele tasu osutatud teenuste eest. Kaebajat ei õigusta seejuures tema käsitlus aktiiv- ja passiivtulust ja versioon, et riskitasu makstakse passiivtuluna. Töötaja peab vastupidiselt kaebaja käsitlusele aktiivselt hoiduma nii kaebaja kui kaebaja klientide ärisaladuse avaldamisest või muul viisil avalikuks tulemise eest. 4

(9)4.4 Maksusumma arvutamisel võeti arvesse 2019 juulikuu deklaratsiooniparandustest tekkinud enammakseid summas 818,43 eurot. Nimetatud summa kanti 15.02.2021 kaebaja ettemaksukontole. Kuna 22.02.2021 saabus kaebaja 2021 jaanuari käibedeklaratsiooni tasumise tähtpäev, siis tasaarvestati enammakse kokku summas 818,43 eurot deklareeritud käibemaksukohustuse katteks. Kuna kaebaja esitas 2021 jaanuarikuu KMD parandusdeklaratsiooni, mille kohaselt vähenes tasumiskohustus ja kaebajal tekkis tagasinõue, siis tühistas MTA tasaarvestuse ja kandis 818,43 eurot tagasi kaebaja ettemaksukontole, mille ta tasaarvestas 17.03.2021 maksuotsusest tuleneva 2019 aprillikuu TSD katteks. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Asjas vaidlustatakse MTA 15.02.2021 maksuotsust, millega kohustati kaebajat tasuma maksusumma kokku 4 449,89 eurot.
3. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja poolt Albamare OÜ-le tehtud väljamaksed on seotud kaebaja ettevõtlusega. Juhul, kui see nii ei ole, siis on tegemist kaebaja ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kaebajal tuleb tasuda tulumaks. Samuti on vaidlus seoses tööjõumaksudega, mille puhul kaebaja leiab, esiteks, et juurdemakse määramine D. A. tehtud väljamakselt ei ole põhjendatud ning teiseks, et ta on deklareerinud maksuotsuses toodud isikutele tehtud väljamaksed õige väljamakse koodiga. Samuti on vaidlus selles, kas kaebajale on pandud õigusvastaselt kohustus lisaks maksuotsuses toodule juurde maksta 818,43 eurot.
4. Kohtu hinnangul on maksuhaldur seisukohta seonduvalt maksu määramisega maksuotsuses ja kontrollaktis veenvalt põhjendanud. Samuti on maksuhaldur maksuotsuse punktis 3 vastanud kaebaja eriarvamuses esitatud väidetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga ning ei korda kõike maksuotsuses ja kontrollaktis toodut üle (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist. Tehingud Albamare OÜ-ga
5. Kaebaja väidete kohaselt kohaldatakse reisiteenuste käibemaksuga maksustamisel KMS §-st 40 ja turismiseadusest tulenevat erikorda. Kaebaja selgitab, et premeeris oma töötajat D. A. turismireisiga, kuid algne broneering tühistati. Seejärel soovis kaebaja premeerida teist töötajat, N. Z., kuid ka see broneering tühistati ning N. Z. hüvitas kaebajale Albamare OÜ trahvisumma. Seejärel soetas kaebaja turismireisi oma koostööpartneri, Albiorix OÜ töötajale, T. I.-K. Albiorix OÜ deklareeris erisoodustuse
6. a veebruari TSD-l. Kaebaja kinnitab, et müüs turismireisi Albiorix OÜ-le.
7. Kohus märgib esmalt, et KMS §-s 40 sätestatud käibemaksu arvestamise erikord puudutab kutselisi reisikorraldajaid, kes osutavad oma nimel reisiteenuseid. Sellise isikuga kaebaja puhul tegemist ei ole. Sätted ei reguleeri olukordi, kus ettevõte on tellijana suhetes reisifirmaga, nagu ekslikult leiab kaebaja. Samuti ei oma käibemaksu arvestamise kord puutumust ettevõtlusega mitte seotud kulude tulumaksuga maksustamise kontekstis. Seega ei ole kaebaja viide KMS §-le 40 praeguses asjas asjakohane. Asjas ei olegi tegelikkuses vaidlust, kuidas kajastada reisiteenuste eest tasumiseks esitatud andmeid kaebaja raamatupidamises, vaid selles, et puuduvad raamatupidamise algdokumendid, mis kinnitaksid tehingute tegemist nii, nagu kaebaja väidab, et need tehti.
8. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–
9. Sama sätte lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohus on 01.02.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-60-11 p-s 32 selgitanud, et TuMS §-de 51 ja 52 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit. „Ettevõtlusest välja viidud“ tähendab seda, et kauba või teenuse eest väidetavalt makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja 5

(9)maksuvabalt väljamaksete tegemiseks (nt dividendi maksmine osanikele, töötasu maksmine töötajatele või juhatuse liikmetele, kaupade või teenuste eest maksmine isikule, kes varjab oma ettevõtluse käivet).

1. Nagu nähtub kaebaja Swedbank AS arvelduskonto väljavõttelt (MTA vastuse lisa 21 lisad 35 ja 36), siis on kaebaja teinud Albamare OÜ-le perioodil aprill 2019 kuni august 2019 väljamakseid kokku summas 3803,
2. Väljamaksete tegemisel on viidatud arvetele nr 19040045, 18110008 ja
3. Maksumenetluses esitas kaebaja maksuhaldurile 22.04.2019 kreeditarve nr 19040046, broneeringu infod TN249119 ja TN265891 ning reisilepingu nr 19624009 ja 05.08.2019 käskkirja (MTA vastuse lisa 21 lisad 39 ja 40). Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile väljamaksetega seotud arveid. Arve nr 19070010 esitas maksuhaldurile Albamare OÜ (MTA vastuse lisa 21 lisa 50). Arvelt nähtub, et arve on esitatud tasumiseks T. I. ja I. K. Egiptuse reisipaketi eest, mille osas broneering on tehtud Tez Tour OÜ poolt vastavalt reisilepingule (MTA vastuse lisa nr 21 lisa 40), mille osas teenuse vahendajaks on Albamare OÜ. Kaebaja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et kumbki viidatud isikutest ei olnud väidetava reisi toimumise ajal kaebaja töötajateks. Seega ei oma viidatud arve ning reisileping ja selle alusel tehtud maksed mitte mingit puutumust kaebajaga ning arve alusel tehtud väljamakse ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile ka arveid nr 19040045 ja 18110008, mille alusel toimus väidetavalt reiside eest tasumine Albamare OÜ-le. Kaebaja on esitanud maksuhaldurile Albamare OÜ kreeditarve nr 19040046 (MTA vastuse lisa 38), millelt nähtub seos kreeditarvega nr
4. See tähendab, et viidatud kreeditarve ei ole samuti seotud arvetega, mille alusel toimusid väidetavalt väljamaksed. Samuti ei ole esitatud dokumente, millelt nähtuks seost N. Z. trahvi tagasimaksega seoses arvega nr
5. Juhul, kui tegemist oleks trahviga, mille N. Z. hüvitas kaebajale põhjusel, et ta ei saanud minna reisile, oleks pidanud arvele märkima kreeditarve arve nr 19040045 või 18110008 eest. Nii see aga ei ole. Kaebaja poolt esitatud broneeringult TN249119 nähtub, et Albamare OÜ on broneerinud 02.11.2018 Novatours OÜ reisi perekond A. ja broneeringult TN265891 nähtub, et Albamare OÜ on broneerinud reisi perekond Z. (MTA vastuse lisa 21 lisa 39). Ühtegi dokumenti (nt arveid nr 19040045 ja 18110008), mis seoksid viidatud broneeringuid kaebaja ettevõtlusega esitatud ei ole. Kaebaja ei ole ka esitanud dokumente, millelt nähtuks, et Albiorix OÜ on kaebajale tasunud viimase poolt tasutud reisikulud, ehkki kaebaja väidab, et nii see toimus. Maksuhaldur ei saa vähendada maksukohustust kaebaja paljasõnaliste väidete alusel. Seega ei saanud maksuhaldur väidetava maksega maksumenetluses ka arvestada. Seega ei esitanud kaebaja maksuhaldurile tõendeid, et kaebaja pangakontolt tehtud väljamaksed summas 3803,00 oleksid seotud kaebaja ettevõtlusega. Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.3.1.2 e) muu hulgas õigesti osundanud, et kuna kaebaja juhatuse liikmeks ning Albamare OÜ raamatupidajaks on sama isik, siis on toimunud tehingute kohta raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmine olnud teadlik ja tahtlik tegevus.
6. Eeltoodust järelduvalt on maksuhaldur õigesti leidnud, et väidetavate arvete nr 19040045, 18110008 ja 19070010 alusel tehtud väljamaksed kokku summas 3 803,00 oleks tulnud deklareerida kontrollitava perioodi TSD lisal 6 ja tasuda väljamakselt tulumaks summas 950,75 eurot. Kaebaja tulumaksukohustust ei mõjuta seejuures asjaolu, et Albiorix OÜ deklareeris T. I.-K. tehtud erisoodustuse. Kaebaja on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. D. A. tehtud väljamaksed.
7. Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 2.2.2.1 asunud seisukohale, et kaebaja pangakontolt D. A. tehtud väljamaksed erinevad TSD-l deklareeritud andmetest. Maksuotsuse koostamise seisuga deklareeris kaebaja aprill-juuli 2019 TSD lisal 1 D. A. väljamakseid summas 9684,57 eurot bruto, mis on netosummas 7468,74 eurot. Perioodil aprill kuni august 2019 on kaebaja oma pangakontolt teinud väljamakseid D. A. aga summas 7845,15 eurot, st deklareeritud oma väljamakseid 376,14 euro võrra vähem. 6

(55)ja registreerinud töötajad töötamise registris vale töötamise liigiga, jättes väljamaksetelt arvestamata, ja tasumata sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustuse maksed. Kohus nõustub maksuhalduri poolt kontrollakti punktis 1.4.2.2 toodud järeldusega, ega korda kõike siinjuures üle. Vastuseks kaebaja põhjendustele märgib kohus järgmist. 16.1 Vaidlus on selles, et kaebaja on deklareerinud E. K., A. I., A. G., N. L., O. S. ja V. J. tehtud väljamaksed koodiga 55, kui muu tulu, ega deklareerinud väljamaksetelt sotsiaalmaksu, kogumispensioni makseid ega töötuskindlustusmakseid, kuigi TuMS § 40 lg-te 2,4 ja 5, § 41 p 3, SMS § 9 lg 1 p-de 1 ja 4, TkindlS § 42 lg 1 p-de 1-3 ning KoPS § 11 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel oli ta kohustatud seda tegema. Kaebaja viitab oma töökorralduse lepingule (kaebuse lisa 9) ja käskkirjadele (kaebuse lisad 10) ning leiab, et maksustatud väljamaksete puhul on tegemist kaebaja passiivtuluga, st riskitasuga ning tasu ei ole seotud töösuhtega. Kaebaja leiab, et nimetatud maksetelt tuleb tasuda vaid tulumaksu. 16.2 Kohus nõustub maksuhalduriga, et viidatud isikutele tehtud väljamaksed tuleb lugeda töötasu väljamakseteks ega korda üle kontrollakti punktis 1.4.2.2 toodut. Muu hulgas on maksuhalduri järeldused, mis on tehtud töötaja ütlustele põhjal, õiged. Kohtu järeldust ei väära kaebuse punktis 3.2.2.2 esile toodud argumendid, mis võisid kaebaja arvates mõjutada töötajaid andma kaebajale kahjulikke ütlusi. Kaebaja toob küll välja isikute motiivid, mis võisid neid mõjutada kaebaja jaoks kahjulikke ütlus andma, kuid ei too välja, milles konkreetselt seisneb ütluste ebausaldusväärsus. Kohtu jaoks ei ole ka eluliselt usutav, et maksumenetluses üle kuulatud isikud andsid kaebaja suhtes teadlikult valeütlusi eesmärgiga kaebajat kahjustada. Isikute ütlustest nähtub, et nad kirjeldasid selgelt ja ühemõtteliselt oma töösuhteid kaebajaga ega olnud teadlikud sellest, kuidas soovis kaebaja nende töötamist maksunduslikult näidata. Ütlused on võetud isikutelt, kellele tehtud väljamaksete õigsuses tekkis maksuhalduril kahtlus. Seega ei pidanud maksuhaldur küsitlema ülejäänud kaebaja töötajaid. Sellest järelduvalt on maksuhaldur õigesti leidnud, et töösuhteid reguleerib töölepingu seadus, mis muuhulgas näeb ette kohustuse tagada töötajatele 7

(9)väljaõppe ning näeb ette regulatsiooni ärisaladuse hoidmise kohustusega seonduvalt. Seejuures on maksuhaldur põhjendatult märkinud, et ka käsunduslepingu alusel makstavad tasud loetakse palgatuluks ja maksustatakse TuMS § 13 lõike 1 alusel tulumaksuga ning SMS § 2 lõike 1 p 6 järgi sotsiaalmaksuga. Kaebaja hinnang, nagu ei kuuluks tööandja ülesannete hulka uute töötajate koolitamine või töö sisu selgitamine, on sügavalt ekslik. Seega ei saanud kaebaja ka maksta töötajatele väljaõppe aja eest stipendiumit. Kaebaja kontseptsioon jääb kohtule ka arusaamatuks, kuivõrd kaebaja ei ole eristanud väljamaksete maksustamisel n.ö riskitasu ja tasu tehtud töö eest. Kaebaja on eranditult kõigilt väljamaksetelt maksnud üksnes tulumaksu, jättes ülejäänud tööjõumaksud tasumata. Nimetatu kinnitab, et kaebaja põhjendused on kujundatud tagant järele, ega kajasta tegelikku õigussuhet. Maksuhaldur on kontrollaktis ja MTA vastuses kaebaja poolt esitatud kaebusele toonud põhjendatult välja, et kaebaja seisukohad on olnud ajas muutuvad. 16.3 Maksuhaldur ei ole jätnud kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud Töökorralduse lepingut tähelepanuta, vaid on seda analüüsinud koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega kontrollakti punktis 1.4.2.2 c) ning leidnud, et tõendid kogumis viitavad sellele, et kaebaja on töötajatele teinud väljamakseid töö tegemise eest, mistõttu on väljamaksete deklareerimine liigiga 55 ebaõige. Kohus mõistab Töökorralduse lepingu punkti 6.7 sõnastust selliselt, et tööandja kohustub maksma töötajale lisatasu konfidentsiaalse informatsiooni saladuses hoidmise eest. Ka nimetatud kohustus haakub otseselt töölepinguga reguleeritu õiguste ja kohustustega ning väljamaksete tegemine on seotud töölepinguliste suhetega. Nimetatud järeldust ei muuda kaebaja, tema öötajate ja Albiorix OÜ ja kaebaja töötajate vahel 18.06.2019 allkirjastatud käskkirjad klientidega suhtluse osas. Käskkirjad ei muuda töötajatele tehtud väljamaksete olemust, vaid reguleerivad töö korraldust vastavalt kaebaja juhistele. MTA märgib õigesti, et kaebaja võib kujundada käsunduslepingute ja töölepingute alusel töötajatele makstava töötasu koosseisu vastavalt oma ärihuvidele, kuid ei saa seejuures järgimata jätta maksuseadustes vastava maksuliigi maksustamise reegleid. 16.4 Asjakohane ei ole ka kaebaja arutluskäik aktiiv- ja passiivtulu maksustamise erisustest. Kaebaja viitab seejuures Lasse Lehis Maksuõiguse õpiku väljaandele 2004, mis ei ole aga õigusakt ning mille autori poolt kirja pandud järeldused ei ole maksuhaldurile ja kohtule siduvad. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja töötajatele makstud riskitasu on otseselt seotud töötajate tööülesannete täitmisega ning seega on tegemist töölepingu alusel tehtud väljamaksetega, millelt tuleb lisaks tulumaksule deklareerida ning tasuda sotsiaal-, töötuskindlustuse- ja kogumispensioni maksed. 16.5 Seega on maksuhaldur kokkuvõtvalt õigesti leidnud, et kontrolliperioodil kontrollakti punktis 1.4.2.2 c välja toodud töötajatele tehtud väljamaksed on deklareeritud ebaõige koodiga 55 ning need tuleb deklareerida palgaväljamaksetena ning tasuda maksetelt lisaks tulumaksule ka sotsiaal-, töötuskindlustuse- ja kohustusliku kogumispensioni maksed. Samuti on töötajate töötamine kajastatud töötamise registris vale töötamise liigi all (töötamine TM kohustusega Eestis ilma SM kohustuseta). Seega, deklareerides väljamaksed koodi 55 all ning tasudes väljamaksetelt vaid tulumaksu, sai kaebaja maksueelise, mis seisneb sotsiaal-, töötuskindlustuse- ja kohustusliku kogumispensioni maksete tasumata jätmises. Kuivõrd maksumenetluses leidis tuvastamist, et seoses töösuhetega töötajatele tehtud maksete näol on tegemist tööjõumaksudega, siis on vaidlustatud maksuotsusega õigesti kohustatud kaebajat tasuma väljamaksetelt vastavalt maksuotsuse lisaks olevale tabelile tööjõumaksud. 17. Eeltoodust tulenevalt on maksuotsuse õiguspärane. 18. Kaebaja esitas kohtumenetluses väite, mille kohaselt ei saa ta aru, miks on vaidlustatud maksuotsuse tulemusena arvestatud temalt maksuotsusega määratud summas 4449,89 euro asemel 818,43 euro võrra suurem. MTA on kohtumenetluses selgitanud, et maksusumma arvutamisel võeti arvesse 2019 juulikuu deklaratsiooniparandustest tekkinud enammakseid summas 818,43 eurot. Nimetatud summa kanti 15.02.2021 kaebaja ettemaksukontole. Kuna 22.02.2021 saabus kaebaja 2021 jaanuari käibedeklaratsiooni tasumise tähtpäev, siis tasaarvestati enammakse kokku summas 818,43 eurot deklareeritud käibemaksukohustuse katteks. Kuna kaebaja esitas 2021 8

(9)jaanuarikuu KMD parandusdeklaratsiooni, mille kohaselt vähenes tasumiskohustus ja kaebajal tekkis tagasinõue, siis tühistas MTA tasaarvestuse ja kandis 818,43 eurot tagasi kaebaja ettemaksukontole, mille ta tasaarvestas 17.03.2021 maksuotsusest tuleneva 2019 aprillikuu TSD katteks. Vastavad toimingud on nähtavad MTA poolt kohtule koos 14.05.2021 menetlusdokumendiga esitatud tabelilt, millest järeldub, et tegemist on maksuotsuse täitmise küsimusega, mitte aga maksusumma ebaõige määramisega. Kaebaja märgib õigesti, et maksuotsus on lõplik haldusakt, millega määrati kindlaks kaebaja maksukohustus maksuotsuses toodud tehingute osas. Maksuotsuse kohaselt on kaebaja kohustatud tasuma maksusumma 4449,89 eurot ning nimetatud summat ei ole suurendatud 818,43 euro võrra. Maksuhalduri poolt kohtule esitatud põhjendused on kohtu jaoks arusaadavad ning maksuotsusega ei ole kohustatud tasuma kaebajat suuremat maksusummat, kui seda on nõutud maksuotsusega. Seega ei ole põhjendatud ka kaebaja arusaam, mille kohaselt oleks MTA-l kohustus kaebajale tagastada 818,43 eurot. Nimetatust tulenevalt ei kuulu maksuotsuse tegemise tagajärjena kaebajale tagastamisele 818,43 eurot. Kuivõrd maksuotsus on õiguspärane, siis ei kuulu ka maksuotsuse täitmisena tasutu kaebajale tagastamisele. 19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja poolt esitatud kaebuse rahuldamata. MENETLUSKULUD 20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 9