← Eesti

3-19-2100/18

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-2100 Haldusasi Ecodiesel OÜ kaebus Maksu- ja Toll

§ 62

lg 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks, selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada. Kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem esitatud tõenditele tugineda üksnes käesoleva seadustiku § 51 lõikes 4 sätestatud tingimustel, st juhul, kui tõendi hilisem esitamine ei põhjusta menetluse viibimist. Kohis andis menetlusosalistele tähtaja tõendite esitamiseks 27.08.2020 määruses. Nimetatud määrusest tulenevalt pidid menetlusosalised esitama tõendid ja taotlused hiljemalt 15.09.

  1. Vastustaja ei esitanud nimetatud tähtajaks tõendeid, mistõttu ei ole koos kohtukõne teesidega esitatud taotlus tähtaegne. Vastustaja ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust, mis õigustaks tõendite hilinenult esitamist. Taotluse rahuldamine põhjustaks ka menetluse viibimise, kuivõrd tõendite vastu võtmisega kaasneks vältimatult menetluse uuendamise kohustus. Seega jätab kohus vastustaja taotluse tõendite vastu võtmiseks rahuldamata. Kaebuse lahendamine
  2. Kohus leiab, et maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Maksuhaldur on kontrollaktis ning maksuotsuses käsitlenud põhjalikult kaebaja poolt maksumenetluses esitatud väiteid ning vastanud maksuotsuse punktis 3 kaebaja vastuväidetele. Kuivõrd kaebaja maksumenetluses esitatud väited on põhilises osas samad, mida on korratud kaebuses ning mida makshaldur on maksuotsuse punktis 3 juba põhjalikult analüüsinud, millega kohus nõustub, siis ei korda kohus otsuses kõiki maksuhalduri põhjendusi üle(

§ 165lg 2).

Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist.

  1. Maksuhaldur seab maksuotsuses kahtluse alla kaebaja poolt 2017 aasta mais imporditud gaasikontsentraadi (RKÕ) olemasolu. Kohus leiab, et maksuhaldur on kontrollaktis arusaadavalt põhjendanud, miks kaebaja poolt kaubaga seotud toimingute kohta esitatud informatsioon ei tõenda kauba olemasolu ning miks ei ole kaebaja maksuhalduri hinnangul teinud toiminguid sama kaubaga, mis imporditi 2017 aasta mais. Asjaolu, et maksuhaldur ei tuvastanud, et kaebaja on kauba kolmandale isikule müügist raha saanud, ei muuda maksuhalduri järeldusi absurdseks, nagu leiab kaebaja. Maksuhaldur on selgitanud, et kuivõrd kontrollaktis on tuvastatud, et kaebajal ei ole soetatud kaupa alles, siis saab seda pidada ostjale lähetatuks või kättesaadavaks tehtuks KMS § 11 lg 1 p 1 mõistes. Maksuotsuse ja kontrollakti põhjal on ka tuvastatav, milles maksuhalduri hinnangul seisneb maksupettus - maksuhaldur leiab kogutud tõendite analüüsi põhjal, et tehinguid SIA-ga G-Logistic ei ole toimunud ning arvestades asjaoluga, et maksuhaldur tuvastas, et gaasikontsentraati (RKÕ) kaebaja valduses ei ole, siis müüs kaebaja gaasikontsentraadi (RKÕ) edasi tundmatule kolmandale isikule, jättes edasimüügi 20% määraga käibes teadlikult kajastamata. Maksuhaldur on selgitanud, et riikliku järelevalve käigus kaebaja valduses avastatud kütus ei ole sama kütus, mis imporditi 2017 aasta mais. Maksuotsuse põhjal on tuvastatav, et maksuhalduri hinnangul on SIA-ga G-Logistic tehtud tehing näilik ning tehinguga soovis kaebaja varjata kauba müüki tundmatule kolmandale isikule (MKS § 83 lg 4). Kohus möönab, et maksuhaldur ei ole kontrollaktis sõnaselgelt välja toonud, milles maksupettus seisnes, kuid maksuotsuse punktis 2.3 toodu ning kontrollakti põhjenduste järgi on maksuhalduri seisukoht aru saadav ning maksuhaldur ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Maksuhaldur ei väida, et kaebaja on pannud maksupettuse toime kütuse osas, mis ei seondu SIA-le G-Logistic müüdud kaubaga.
  2. Maksuotsus ei ole vastuolus riikliku järelevalve käigus tuvastatud asjaoludega. Kaebaja väidete kohaselt viitavad riikliku järelevalve käigus tuvastatud asjaolud sellele, et 29.11.2017 mahutis A 10 tuvastatud vedeliku näol on tegemist gaasikontsentraadiga (RKÕ), mis avastati 05.06.2017 NCC laos. Kohus leiab, et asjaolu, et mahutile A 10 võeti proovid ning pandi 29.
  3. 2017 peale tõkendid, millest tulenevalt toimusid järgnevad toimingud mahutist võetud kütusega üksnes MTA ametnike juuresolekul, ei tähenda seda, et MTA oleks aktsepteerinud, et mahutis olnud kütuse näol on tegemist mais 2017 imporditud kütusega. Maksuhaldur on põhjendatult 8

(16)toonud välja võrdluse 29.11.2019 mahutist A 10 võetud kütuseproovide (MTA lisa 30) ning 18.09.2017 NCC mahutist nr 7 võetud ning kaebaja väidete kohaselt mahutisse A 10 jõudnud proovide vahel (kaebuse lisa 2). Maksuhaldur tuvastas, et kütuste vahel esineb erinevus, mis viitab, et tegemist ei ole sama kütusega. Maksuhaldur on kaebaja poolt maksumenetluses esitatud selgitusi ja tõendeid põhjalikult analüüsinud kontrollakti punktis 1.1.2.3 c), mistõttu on ebaõiged kaebaja väited, et maksuhaldur ei ole kaebaja väidetega arvestanud ning on rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust. Maksuhaldur on ka selgitanud, et perioodil 12.05.2017 kuni 18.09.2017 väljus NCC kaost praktiliselt kogu gaasikontsentraat (RKÕ), ehk 1 515 308 kg. Kuivõrd samast partiist olevate kutsute puhul võiks eeldada, et mahutites ladustatud kütuse parameetrid on samad, see EKUK tuvastatud andmetel nii ei olnud. Ehkki kaebaja väidab, et muutis kütuse omadusi, viitab tuvastatud erinevus asjakohaste tõendite puudumisel sellele, et A 10 mahutis avastatud kütuse näol ei ole tegemist sama kütusega, mis avastati NCC laos 05.06.
  1. EKUK 17.04.2019 vastuse (MTA lisa 38) kohaselt erinesid 29.11.2017 RJV käigus mahutiust 20 tuvastatud kütuse parameetrid mahutis A 10 asuvast kütusest, st tegemist ei olnud ühe ja sama kütusega. Mahutis A 10 olnud kütus ei olnud sarnane ka 05.06.2017 tuvastatud kütusega. Asjaolu, et EKUK tuvastas 12.06.2017 akti nr KT1700166 alusel NCC laos mahutis nr 1 olnud kauba omandused ei tähenda, et mahutist 29.11.2017 mahutis A 10 avastatud kauba puhul on tegemist on mais 2017 imporditud kütusega.
  2. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et maksuhaldur on maksumenetluses rikkunud selgitamiskohustust ning ärakuulamisõigust ning jätnud kaebaja poolt esitatud tõendid hindamata. Maksumenetluses on antud kaebajale korduvalt võimalus oma väidete ning vastuväidete esitamiseks (MTA lisad 117, 118, 119, 121, 122 ja 123). Samuti oli kaebajal võimalik esitada vastuväited kontrollaktile, millist võimalust kaebaja ka kasutas. Kaebaja poolt koos eriarvamusega esitatud tõendid on maksuhaldur vastu võtnud ning on neid maksuotsuses hinnanud. Kaebajale pidi olema maksumenetluses aru saadav, millistel asjaoludel tema suhtes maksukontrolli läbi viiakse ning milliste asjaolude kohta tal on kohustus esitada tõendeid. Kaebaja on maksumenetluses selgitusi ja tõendeid esitanud. Kaebaja esitatud vastuste põhjal ei ole tuvastatav, et kaebaja ei saanud aru kontrolli olemusest. Arvestades kaebaja poolt maksumenetluse esitatut puudub kohtul alus kahelda, et kaebaja ei saanud aru sellest, et maksuhaldur kahtleb mais 2017 imporditud gaasikontsentraadi (RKÕ) olemasolus. Kaebaja poolt esitatud tõenditele on maksuhaldur hinnangu andnud ning leidnud, et kaebaja poolt esitatud tõendid ei tõenda vaidlusaluse kauba olemasolu. Samas ei ole kaebaja viited MKS § 554 ja § 555 rikkumisele ka asjakohased, kuivõrd vastav regulatsioon hakkas kehtima alates 01.01.2019, st pärast kontrolli alustamist kaebaja suhtes 11.05.2018 korralduse alusel. Tulenevalt MKS §-st 16812 kohaldatakse kaebaja poolt viidatud sätteid menetlusele, mis alustatakse 2019
  3. jaanuaril või hiljem.
  4. Kaebaja leiab, et KMS § 29 lg 7 on vastuolus käibemaksudirektiivi artikliga
  5. Kaebaja on seisukohal, et käibemaksudirektiivi artikli 90 lg 1 on otse kohaldatav ning seetõttu tuleb vähendada 31.05.2019 kontrollaktiga maksustatavat käivet 611 127, 93 euro võrra, kuna kaebajale ei ole väidetavalt müüdud kauba eest tasutud. Kaebaja palub sätet kohaldada juhul, kui vastustaja seisukoht kauba puudumisest jääb kehtima. 13.1 Käibemaksudirektiivi art 90 lg 1 näeb ette võimaluse vähendada maksustavat väärtust tühistamise, taganemise, ülesütlemise või osalise või täieliku mittetasumise korral või juhul, kui hinda alandatakse pärast tarne toimumist (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-404/16, p 20; vt ka p-d 22 ja 23; otsus asjas nr C-209/14, p 35; otsus asjas nr C-588/10, p 26). Maksuhaldur ei saa käibemaksuna koguda suuremat summat, kui maksukohustuslane ise sai (viidatud otsuse p 26; otsus asjas nr C-209/14, p 35; otsus asjas nr C-127/18, p 17; otsus asjas nr C-426/16, p 32). Käibemaksudirektiivi art 90 lg 2 lubab teha liikmesriikidel tehingu hinna täieliku või osalise mittetasumise korral lõikest 1 erandi, sest tasu mittemaksmist võib teatavatel asjaoludel ja tulenevalt asjaomases liikmesriigis kehtivast õiguslikust olukorras olla keeruline kindlaks teha või see võib olla üksnes ajutine (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-404/16, p-d 27 ja 28; otsus asjas nr 9
(16)C-127/18, p 19; otsus asjas nr C-246/16, p 17). Hinna mittetasumine ei ennista poolte algset olukorda. Kui hinna täielik või osaline mittetasumine toimub ilma, et leping oleks üles öeldud või tühistatud, jääb kokkulepitud hinna eest vastutavaks ostja, ja müüjale jääb endiselt õigus saada tasu, mida ta võib välja nõuda kohtus. Kuna ei saa välistada võimalust, et selline võlg jääbki tasumata, oli liidu seadusandja eesmärk jätta iga liikmesriigi otsustada, kas ostuhinna mittetasumine annab õiguse vähendada maksustatavat väärtust vastavalt tema kehtestatud tingimustele, või ei ole selline vähendamine lubatud (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-404/16, p-d 29 ja 30; otsus asjas nr C-246/16, p 16). Käibemaksudirektiivi art 90 lg-s 1 kasutatud terminid tühistamine, taganemine ja ülesütlemine on mõeldud olukordadeks, kus pärast tagasiulatuvat tühistamist või tulevikku suunatud ülesütlemist võlgniku kohustus oma võlg tasuda kas lõpeb täielikult või peatub lõplikult kindlaks määratud tasemel koos kõikide tagajärgedega, mis sellega võlausaldajale kaasnevad (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-404/16, p 31). 13.2 Erandi tegemine peab olema põhjendatud, et liikmesriikide rakendusmeetmed ei nurjaks maksude ühtlustamise eesmärki. Direktiiviga ei saa lubada liikmesriikidel lihtsalt välistada käibemaksuga maksustatava summa vähendamist, kui tasu on jäetud maksmata (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-127/18, p 20). Kuigi on oluline, et liikmesriigid saaksid tõrjuda ebakindlust, kas tasu jäetakse maksmata või kas maksmata jätmine on lõplik, ei saa erandi tegemise võimalus minna sellest ebakindlusest kaugemale (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-127/18, p 21; otsus asjas nr C-246/16, p 22). Kui möönda, et liikmesriikidel on võimalik käibemaksuga maksustatava summa vähendamist täielikult välistada, läheb see vastuollu neutraalse käibemaksu põhimõttega (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-127/18, p 22; otsus asjas nr C-246/16, p 23). Meetmed, millega hoitakse ära maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist, võivad üldjuhul kalduda käibemaksuga maksustatava väärtuse järgimisest kõrvale üksnes piirides, mis on rangelt vajalik selle konkreetse eesmärgi saavutamiseks (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-404/16, p 43; otsus asjas nr C-127/18, p 26). 13.3 Kohus ei nõustu kaebajaga, et käibemaksudirektiivi art 90 lg 2 on otsekohaldatav. Riigikohtu halduskolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsuses nr 3-3-1-36-10 leiti, et Euroopa Liidu direktiiv on otsekohaldatav, kui täidetud on järgmised tingimused: 1) direktiiv pole tähtajaks üle võetud või on valesti ühtlustatud; 2) direktiiv on sisult piisavalt selge, tingimusteta, täpselt määratletud, ei vaja siseriiklikult konkretiseerimist; 3) direktiiv annab liikmesriigi kodanikele õigusi, mille kohustatud pooleks on liikmesriik, kes pole direktiivi õigeaegselt üle võtnud. Käibemaksudirektiiv on Eesti seadusandluses õigesti ja tähtaegselt üle võetud. Direktiiv vajab ka siseriiklikku konkretiseerimist. Samas, isegi juhul, kui lähtuda eeldusest, et käibemaksudirektiivi artikkel 90 lg 1 on selgelt sõnastatud, on lõikes 2 jäetud liikmesriigile võimalus teha erand. Eesti ei ole siseriiklikult kehtestanud käibemaksudirektiivi artikkel 90 lg 1 kohast õigust, ehk on teinud lõikes 2 nimetatud erandi, st ei ole võimaldanud maksustatavat käivet täieliku või osalise mittetasumise korral vähendada. Seega puudub kaebajal õigus maksustatavat käivet vähendada ning maksuhaldur on kaebaja sellekohase taotluse jätnud õigesti rahuldamata.
  3. Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.1.2.2.1 ja maksuotsuse punktis 2.1.2.2 seadnud kahtluse alla 185 535 kg gaasikontsentraadi (RKÕ) müügi SIA-le G-Logistic. Kaebaja on seisukohal, et müüs arvete nr 22-27 alusel SIA-le G-Logistic edasi 178 000 liitrit gaasikontsentraati (RKÕ) ja tootest toodetud 79 515 kg parafiini. Kohus leiab, et toote võõrandamine ja sellest parafiini tootmine ei ole tõendatud. 14.1 Kaebaja on esitanud maksuhaldurile kauba veo kohta CMR-id, mis on koostatud juunis
  4. Kauba kohta on arved koostatud mais
  5. Maksutoimikus on kaebaja juhatuse liikme ekiri raamatupidajale (MTA lisa 104) 05.06.2017, milles kaebaja palub koostada kauba kohta tagant järele arved mai 2017 kuupäevadega. Seega ei olnud 05.06.217, mil teostatu riiklikku järelevalvet, arveid veel olemas. Kohus loeb usutavaks, et arvete tagant järele vormistamine peale RJV alustamist viitab kaebaja soovile leida usutav selgitus asjaolule, et 05.06.2017 tuvastati RJV käigus kauba puudujääk kokku 268 851 kg. Oluline on muu hulgas ka asjaolu, et arvete ja CMR10
(16)ide võrdlusest nähtub, et SIA-le G-Logistic on tarnitud kaupa 39 150 euro väärtuses vähem, kui on kajastatud arvetel ning mis on tasutud. Arvete alusel müüdi 268 000 liitrit ning CMR-ide alusel vaid 210 000 liirit. SIA G-Logistic esindaja küll kinnitas, et tegi nimetatud summa osas ettemaksu, kuid kaupa reaalselt rohkem ei tarnitud. Kaebaja tagastas enam tasutud summa 20.02.2018 10.05.
  1. Kohus nõustub, et asjaolu, et kauba eest on tasutud ning et SIA G-Logistic esindaja kinnitab tehingu tegemist ei tähenda iseenesest, et tehing on tehtud. Maksupettuste puhul on tavapärane, et näilike tehingute puhul arved tasutakse ning tehingu mõlemad pooled kinnitavad tehingu toimumist. Samas on oluline, et maksuhaldur tuvastas 05.06.2017 kauba puudujäägi 268 851 kg. Seega, kui SIA-le G-Logistic ka oleks müüdud kaupa CMR-idel näidatud mahus, ei ole kaebaja esitanud ühtegi selgitust, milleks kasutati 05.06.2017 seisuga kaupa kokku 58 851 liitrit (268 851-210 000). Siinjuures on ka oluline, et maksumenetluses on tuvastatud, et SIA GLogistic juhatuse liige äriühingu majandustegevust tegelikkuses ei juhtinud ning nii juhatuse liige T. P. kui ka volitatud esindaja S. K. on andnud maksumenetluses vastuolulisi ütlusi tehingute toimumise kohta (MTA lisad 153 ja 154) sh kauba väidetavale ostjale üleandmise asjaolude kohta. S. K. väitis ning CMR-id näitavad, et kaup müüdi Scand Oil Trade OÜ-le Orge naftabaasi territooriumil ning kaupa mahutites ei hoiustatud. Kauba üleandmine toimus autist autosse ( MTA lisa 153). T. P. selgitas aga, et kauba üleandmine toimus ka NCC laos Seega on isikute ütlustes, kes väidetavalt esindasid SIA-t G-Logistic tehingute detailide osas olulised vastuolud, mis omakorda viitab sellele, et isikud ei ole tehingute tegemisel ise osalenud, vaid saanud teavet tehingute kohta mõnelt teiselt isikult. Kohus nõustub, et eelpool toodud asjaolud kogumis viitavad pigem asjaolule, et tehinguid ei toimunud. Kaebaja ei ole maksuhalduri järeldusi ümber lükanud. 14.2 Kohus nõustub, et maksumenetluses kogutud teave viitab asjaolule, et kauba transporti SIAle G-Logistc ei ole toimunud. Kohus nõustub kontrollakti punktis 1.1.2.2.1 d) ja maksuotsuse punktis 3.5 toodud põhjenduste ja analüüsiga ega korda seda üle. Täiendavalt märgib kohus, et oluline on, et väidetavaks kauba vastuvõtu kohaks märgitud Lätis oleva Orge naftabaas ei ole toimiv kütuse terminal. Asjaolu, et vedusid väidetavalt teostanud autojuhid nimetatud asjaolu ei maininud ega vastavat asjaolu ei mäletanud, viitab sellele, et nad ei ole konkreetses naftabaasis üldse käinud, st kütuste vedu Lätti, Orge naftabaasi ei ole toimunud. Samuti on parafiini veo kohaks märgitud Moe mahutipargi puhul tegemist lagunenud objektiga, mille seisukorra tuvastas maksuhaldur 08.10.2018 vaatluse käigus (MTA lisa nr 180). Samuti selgitas D.S., et Moe tankla on suletud ning nii väljast kui ka seest katki ning territooriumil puudus valve (MTA lisa 188). Kohus nõustub, et sellises seisukorras oleva ning ilma igasuguse valveta tankla territooriumil kütuse hoiustamine ei ole eluliselt usutav. Vedusid väidetavalt teostanud isikute selgitused kauba peale laadimise koha kohta on vastuolulised ning viitavad sellele, et veetud ei ole mais 2017 imporditud kaupa. Tõepoolest on piiriületustega tuvastatud, et väidetavale vedajale kuulunud autodega on piiriületusi toimunud, kuid nimetatu ei kinnita eelpool analüüsitud vastuolulise teabe põhjal seda, et veetud on kaebaja poolt näidatud kaupa. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et maksuhaldur on maksumenetluses läbivalt väitnud, et kaebaja esitatud andmete alusel ei ole kaubatarne tuvastatav ja kontrollitav. Dokumentides esinevad vastuolud ja vead on niivõrd olulised, et seavad kahtluse alla tehingute toimumise kaebaja ja SIA G-Logistic vahel. Seega pidi nimetatud asjaolu olema kaebajale teada, kuid kaebaja ei ole vastuolusid maksumenetluses kõrvaldanud. Kaebaja on ka kohtumenetluses jäänud oma seletustes lakooniliseks ning on piirdunud vaid üldsõnaliste etteheidetega. Kaebaja ei ole maksuhalduri järeldusi ümber lükanud. 14.3 Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et parafiini tootmist ei ole toimunud. Kõrge parafiini sisaldus RKÕ-s ei tee RKÕ-st veel automaatselt parafiini. Kaebaja poolt esitatud ekspertarvamus (kaebaja 12.06.2019 menetlusdokumendi lisa ) ei tõenda seda, et tootmismahutis (A7), kus pidi asuma toodetud parafiin asus tegelikkuses raske kütteõli. Raske kütteõli paiknemine mahitus on tuvastatud EKUK 12.06.2017 analüüsiakti nr KT17000175 järgi. Ekspertarvamuse punktist 4 järeldub vaid, et algne toode on ümber töödeldud kõrgema parafiini sisaldusega tooteks, mida on kirjeldatud analüüsiaktis nr KT
  2. Seega kaebaja poolt rakendatud tehnoloogia võis küll võimaldada toota parafiini viisil, mis suurendas gaasikontsentraadis parafiini sisaldust, kuid 11
(16)nimetatu ei tähenda, et kaebaja töötles mais 2017 imporditud toodet. Pole oluline, kui suur on parafiini sisaldus vedelikus, vaid asjaolu, et mahutis ei asunud parafiini vaid raske kütteõli koodiga 2710 19
  1. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla EKUK analüüsiaktis toodud soovituslikku kaubakoodi. Kohus nõustub, et maksukontrolli käigus tuvastatud asjaolud kogumis võimaldavad teha järelduse, et parafiini tootmist pole toimunud. 14.4 Kaubale 0% määraga käibemaksu määramiseks peavad olema esitatud asjakohased ja usaldusväärsed tõendid selle kohta, et ühendusesisene käive on toimunud ja kaup on Eestist välja toimetatud. Kohus nõustub, et maksumenetluses ei ole leidnud tuvastamist kauba edasimüük SIAle G- Logistic ja selle toimetamine Lätti. Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebaja on perioodil mai 2017 alusetult kajastanud 0% määraga maksustatavas käibes gaasikontsentraadi (RKÕ) müüki SIA-le G-Logistic kontrollakti punktis 1.1.2.2.1.1 nimetatud arvete alusel. Seega oli seisuga 05.06.2017 puudu 268 851 kg kütust.
  2. Kaebaja väidab, et hoidis kaupa ettevõttesiseselt Moe mahutipargis. Kohus leiab, et maksuhaldur on maksumenetluses õigesti tuvastanud, et kauba hoiustamist Moe mahutipargis ei ole toimunud. MTA on oma 05.02.2018 e- kirjas (MTA lisa 119) küsinud kaebajalt teavet augustis 2017 NCC arvestuse kohaselt kaebaja laost 847 508 kg ja septembris-oktoobris 480 000 kg raske kütteõli välja veo kohta. Kaebajal paluti esitada saatelehed. Kaebaja edastas 06.03.2018 dokumendid (MTA lisa 220), mis ei tõendanud aga seda, et mais 2017 imporditud kaupa oleks hoitud Moe mahutipargis. 09.03.2018 on kaebaja e- kirjaga tõepoolest informeerinud MTA-d sellest, et tema laos on seisuga 09.03.2018 875 684 kg, st ca 1 006 521 liitrit gaasikontsentraati (RKÕ), millest ülejäänud kogus kasutati kaebaja enda tarbeks (MTA lisa 123). Nimetatud kinnitus kaebaja väiteid aga ei tõenda, kuna MTA kaebaja poolt väidetud kauba olemasolu ei tuvastanud. Kaebaja ei ole esitanud MTA-le dokumente, mis tõendaksid kauba vedu Moe mahutiparki, ehkki kaebaja on MTA-le väitnud, et autojuhtidel olid veo teostamiseks vajalikud dokumendid olemas. Seega puudusid mistahes dokumentaalsed tõendid kauba liikumise kohta Moe mahutiparki ja sealt tagasi kaebaja või NCC lattu. Vastavat asjaolu ei ole ümber lükanud ka kaebaja, väites kaebuses hoopis, et saatelehtede vormistamine ei ole nõutav. Kohus leiab, et isegi kui jaatada kaebaja seisukoha õigsust, võtab selliselt käituv isik endale põhjendamatu riski, et kahtluste tekkimisel ei ole kaupade vedu nõuetekohaste dokumentide puudumisel võimalik tõendada. Kaebaja väidetav käitumine ei ole eluliselt usutav. Kohus leiab, et kaupade vedu puudutavate dokumentide puudumine koosmõjus asjaoluga, et kaebaja ei maininud 05.06.2017 kaupade vedu Moe mahutiparki, viitab sellele, et vedu tegelikkuses ei toimunud. Kaebaja mainis Moe mahutiparki alles 25.06.2018 kohtumise järgselt, st peale seda, kui kaebaja sai teada, et MTA on seadnud kahtluse alla kauba olemasolu. Samuti on maksuhaldur hinnanud õigesti hinnanud D. S. ütlusi seonduvalt väidetava kütuse veoga Moe mahutiparki. Olukorras, kus isik annab 05.06.2017 ütlusi, selle kohta, et ei tea midagi parafiini tootmisest ning selle veost (MTA lisa 95), kuid korrigeerib oma ütlusi enam, kui aasta hiljem, muudab isiku hilisemad ütlused ebausaldusväärseks. Kuivõrd esmased ütlused 05.06.2017 on võetud 10 päeva pärast viimast väidetavat parafiini tootmist (26.05.2017), ei ole usutav, et isik ei mäleta midagi parafiini tootmisest ega transpordist Moe mahutiparki. Kohus leiab, et maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et Moe mahutipark ning väidetav veok, millega vedusid teostati, ei ole töökorras. Kohus nõustub siinjuures kontrollakti punktides 1.1.2.2.1.3 d) ning f) toodud põhjendustega ega korda neid siinjuures üle. Kaebaja väiteid ei tõenda ka kaebaja poolt maksumenetluse käigus esitatud tankla rekonstrueerimisprojekt (MTA lisa 110). Projekt on koostatud 1999 aastal ega saa kajastada olukorda 2017.aastal. Samuti ei nähtu projektilt mahutite suurused, sh tuletõrjemahuti suurus. Teisi tõendeid kaebaja esitanud ei ole. Kaebaja pole muu hulgas tõendanud, et tuletõrjemahuti on ümber ehitatud kütuse hoiustamiseks sobivaks mahutiks. Seega on maksumenetluses õigesti tuvastatud, et kauba hoiustamine Moe mahutipargis ei ole tõendatud. Kuivõrd MTA tuvastas, et 29.11.2017 seisuga oli NCC laos gaasikontsentraadi (RKÕ) jääk 0 ning kaebaja laos oli kaupa 169 602 k, siis pidi 1 395 970 kg kütust olema Moe mahutipargis. Maksumenetluses on aga õigesti tuvastatud, et kütust Moe mahutipargis ei asunud ning kaebaja ei ole kaupa nimetatud asukohas hoiustanud. 12
(16)16. Kaebaja ei nõustu maksuhalduriga selles, et gaasikontsentraadist (RKÕ) ei ole naftatoodete segu tootmist toimunud. Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.1.2.2.3.2
  1. d)selgitanud, et puuduvad tõendid selle kohta, et Isotech OÜ 10.08.2017 katseprotokollis nr QAR1017-P081 analüüsitud kaup ja mais 2017 imporditud gaasikontsentraat on omavahel seotud. Proov viidi laborisse, mistõttu ei ole tuvastatav, millisest kaubast proov võeti. Maksuhaldur on kontrollakti punktis 1.1.2.2.3.2
  2. b)ja
  3. c)viidanud põhjendatult asjaolule, et kaebaja selgitused ja dokumendid väidetud kauba laoliikumise kohta on olnud ajas muutuvad ning puudulikud ning tõendid naftatoodete segu tootmise kohta mais 2017 imporditud kaubast puuduvad hoopis. Laoliikumine ei kajasta kaupade liikumist, mille kohta esitas kaebaja maksuhaldurile saatelehed 597-600, 604 ja 605 naftatoodete segu (Oil Composite) liikumise kohta NCC lattu. Seega ei ole tuvastatav nimetatud saatelehtede alusel veetud toote seos 2017 aasta mais imporditud kütusega. Maksuhalduri järeldus naftatoodete segu mittetootmise kohta ei ole vastuolus asjaoluga, et vastustaja on kinnitanud, et operatsioon 292 oli seotud RKÕ NCC lattu toimetamisega. Maksuhaldur on välja toonud, et nimetatud kaubapartii kohta esitatud katseprotokoll nr QAR1017P0801 ei tõenda, et katseprotokollis kajastatud kaup oli toodetud mais 2017 imporditud gaasikontsentraadist (RKÕ). Seega asjaolu, et saatelehtede nr 582-584 alusel liikus kaup NCC lattu ei ole vastuolus MTA tuvastusega, et nimetatud saatelehtedel kajastatud kaup ei ole mais 2017 imporditud gaasikontsentraat (RKÕ). Asjaolu, et kaebaja aktsiisilaos oli olemas mingi kaup, mida aktsiisilaos tootmiseks kasutada ei tähenda, et see kaup oli ilmtingimata mais 2017 imporditud kaup. 17. Järgnevalt tugineb kaebaja väitele, et gaasikontsentraadist (RKÕ) baasõli tootmine toimus ning vastustaja vastupidised väited ei vasta tõele. 17.1 Kaebaja väidab, et baasõli tootmiseks kasutati 250 000 kg gaasikontsentraati (RKÕ) ja Valgevenest imporditud baasõli. Segamise kohta on raamatupidamise arvestuses tehtud kanne nr 74 ning saadud kauba kohta on Isotech OÜ koostanud 17.02.2018 katseprotokolli nr QAR1718P0201. Kohus nõustub kontrollakti punktis 1.1.2.3
  4. a)toodud järeldusega, et konto nr 41.1 liikumised (milles sisaldub ka kanne 74) (MTA lisa 125) ei tõenda kaebaja väiteid. Maksuhaldur on kaebaja dokumenti ning sellel kajastuvaid kandeid põhjalikult analüüsinud ning toonud välja argumendid, miks ei ta leiab, et laoliikumise kanne ei tõenda toiminguid mais 2017 imporditud kaubaga. Kuna dokumenti on analüüsitud, siis on asjakohatu kaebaja väide, et vastava dokumendiga ei ole maksumenetluses arvestatud. Kohus tõi ka juba varasemalt välja, et kaebaja esitatud andmed laoliikumise kohta on olnud vastuolulised ja ajas muutuvad. Operatsioon 74, mis kajastub konto kaardil 41.1, ei sisalda ka üldse kaupade segamise protsessi, vaid kajastab üksnes RKÕ liikumist. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, kui palju kasutati tootmises baasõli ja kui suur oli valmistoodangu kogus. Seega ei tõenda ainuüksi konto kaardil kajastatud operatsioon 74 kaebaja väidet, et gaasikontsentraati (RKÕ) kasutades toimus baasõli tootmine. Kaebaja nõuetekohaseid dokumente baasõli tootmise kohta ei esitanud ning seega jäävad kaebaja väited baasõli tootmise kohta vastuoluliseks. Kaebaja on ka kaebuses jäänud oma vastuväidetes üldsõnaliselt ega ole oma väiteid täiendavalt tõendanud. 17.2 Kaebaja leiab, et tõendatud ei ole vastustaja väide, et NCC aktsiisilaos kasutati RKÕ tootmiseks Valgevenest 19.01.2018 ja 22.01.2018 imporditud baasõli/mineraalõli, ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole kohtule täiendavaid tõendeid esitanud ning kaebaja väited on samad, mis esitati juba eriarvamises. Nimetatud vastuväitele on maksuhaldur maksuotsuse punktis 3.10.2 vastanud. Kohus nõustub maksuotsuses tooduga ega korda seda üle. 17.3 Baasõli veosaatelehtede kohaselt oli perioodil 23.02.2018-04.04.2018 NCC aktsiisilattu veetud 250 000 liitrit kaupa. Kogus kilogrammides saatelehtedel puudus. Kaebaja märgib, et NCC laoarvestuses ei ole baasõli kogust kajastatud valesti, sest NCC lähtub laoarvestuses välitemperatuurist lähtuvast tegelikust tihedusest. Puudub vaidlus, et NCC peab laoarvestust kilogrammide alusel ning tihedus mõõdetakse 15 kraadi juures. Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 3.10.4 esitanud tabeli kujul usutava analüüsi, millest tulenevalt maksuhaldur leiab, et kuna 13
(16)puuduvad tõendid, et baasõli tihedus oli suurem kui 1000, siis ei saanud NCC laoarvestusse kantud kaup olla baasõli, mis oli kajastatud Isotech OÜ katseprotokollis (974,3 kg/m3) ja Saybolt Eesti AS katseprotokollis (979,3 kg/m3). Seega on vastustaja usutavalt põhjendanud, miks NCC laoarvestuses esitatud andmed ei ole õiged. 17.4 Kohus nõustub, et arvestades kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis, ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide gaasikontsentraadist (RKÕ) baasõli tootmise kohta.
  1. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja väited gaasikontsentraadi (RKÕ) ladude vahelise liikumise kohta ei ole usutavad. Maksuhaldur on kaebaja poolt esitatud kaupade liikumised ladude vahel toonud välja kontrollakti punktis 1.1.2.2.5.2 näidatud tabelis. Samuti on maksuhaldur kaebaja väiteid põhjalikult analüüsinud. Kohus nõustub kontrollaktis ning maksuotsuse punktis 3.11 toodud analüüsiga ning ei korda seda üle. Kaebaja väited kauba modifitseerimise ja soojendamise kohta seonduvad kauba väidetava toimetamisega Moe mahutiparki. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et kauba toimetamine Moe mahutiparki ei ole usutav. Maksuhaldur on põhjendatult seadnud kahtluse alla, et NCC lattu tuli kaebaja 09.03.2018 selgituste kohaselt sisse 665 674 kg RKÕ-d. Saatelehtede kohaselt on viidatud kaup peale laaditud kaebaja laos, kus reaalselt ei olnud võimalik sellist kogust kütust ladustada (kontrollakti p 1.1.2.2.4.2 c)). Kauba paigutamine ühest laost teise on lubatud tegevus ning sellele ei ole vastustaja vastu vaielnud. Küll aga on vastustaja põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et kauba pidev liikumine kaebaja poolt näidatud kogustes erinevate ladude vahel peab olema põhjendatud.
  2. Kaebaja leiab, et tõendamata on vastustaja väide, et gaasikontsentraadi (RKÕ) kütmiseks kasutamine ei ole tõendatud. Kaebaja on maksumenetluses tõepoolest väitnud, et kasutas gaasikontsentraati kütmiseks. Kaebaja on 21.05.2018 (MTA lisa 100) väitnud, et kasutas suurema osa nimetatud kuupäeva seisuga puudu olevast 400 000 tonnist gaasikontsentraadist (RKÕ) oma kateldes kütmiseks. Sama on kaebaja väitnud ka oma hilisemates seletustes. MTA on kontrollakti punktis 1.1.2.2.6.2 toonud välja mitmed vastuolud kaebaja ütluste ja esitatud dokumentide vahel. Muu hulgas on omavahel vastuolus kaebaja väited kuu keskmise kütuse kulu osas. Kaebaja on väitnud, et kasutas kütmiseks ca 11 kuu jookasul ca 321 000 liitrit kütust. Samas kandis kaebaja raamatupidamises 31.12.2017 ja 31.03.2018 maha üksnes 28 000 liitrit kütust, st kaebaja väidete kohaselt ühe kuu keskmise kütuse kulu määras. Ka kaebaja 2017 majandusaasta aruanne (MTA lisa 181) ei näita kütuse kulu kaebaja poolt väidetavas määras. Keskkonnaametile esitatud 2017 aruande kohaselt (MTA lisa 133) on kateldes kasutatud vaid 22 096 liitrit diislikütust. Samuti on maksuhaldur seadnud kontrollaktis põhjendatult kahtluse alla kaebaja poolt väidetava kütuse kasutusviisi majandusliku otstarbekuse. Kütuse suur küttekulu võis küll olla tingitud kütuse omadustest, kuid kütuse sellisel viisil kasutamine ei pruugi olla majanduslikult otstarbekas ja mõistlik. Kaebajal on õigus selles, et gaasikontsentraadi (RKÕ) kateldes kütmiseks kasutamise võimalikkust ei ole kahtluse alla seatud. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi konkreetset tõendit, et ta kasutas kateldes kütmiseks üle 300 tonni kütust. Kaebaja küll väidab, et MTA poolt algatatud oil composite kasutamisega seotud maksumenetlus mõjutas kütuse kasutamist kütmiseks, kuid ta ei ole oma väiteid põhjendanud. Maksuhaldur vabastas kauba tõkendite alt 20.06.2017, st ei mõjutanud enam gaasikontsentraadi (RKÕ) kasutamise võimalusi kaebaja poolt. Maksuhaldur kinnitab, et kaebaja on esitanud maksumenetluses andmed katelde asukoha kohta. Nimetatu ei tõenda aga väidet, et kaebaja kasutas nimetatud kateldes kütmiseks üle 300 tonni kütust. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus maksuhalduriga, et maksumenetluses ei leidnud tõendamist, et mais 2017 imporditud gaasikontsentraat (RKÕ) oleks kasutatud omatarbeks katlaruumides kütmiseks.
  3. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kuivõrd maksumenetluses ei leidnud tuvastamist mais 2017 imporditud gaasikontsentraadi (RKÕ) kasutamine kaebaja poolt näidatud viisil, siis on kaup edasi müüdud tundmatule kolmandale isikule. Maksuhaldur on oma seisukohta veenvalt põhjendanud nii maksuotsuses kui ka kontrollaktis. Ostja isikut maksumenetluses tuvastada ei õnnestunud, v.a 100 900 lg müük Scand Oil Trade OÜ-le. Ülejäänud kütuse osas on maksuhaldur põhjendatult 14
(16)leidnud, et ostjaks on tundmatu kolmas isik. Kaebaja väidetele seonduvalt kaebaja laoliikumise kontol 41.1 sisalduvate andmete õigsusega ning NCC ladudes tuvastatud kaubaga on kohus vastanud käesoleva otsuse eelmistes alapunktides.
  1. Eeltoodut kokku võttes on õige maksuhalduri seisukoht, et kaebaja on perioodil mai 2017 alusetult kajastanud 0% määraga maksustatavas käibes gaasikontsentraadi (RKÕ) müüki SIA-le G-Locistic kontrollakti punktis 1.1.2.2.1.1 nimetatud arvete alusel ning jätnud perioodil juuni, november jätnud kajastamata 20% määraga maksustatavas käibes gaasikontsentraadi (RKÕ) edasimüügi summas 613 127,93 eurot. Maksuhaldur tuvastas, et kaupade ühendusesisest võõrandamist KMS § 15 lg 3 p 2 järgi pole toimunud, seega pole toimunud ka ühendusesisest käivet KMS § 7 lg 1 p 1 tähenduses. Kuna kontrolli käigus ei leidnud tuvastamist kauba müük 0% käibemaksu määraga ja kauba toimetamine Eestist välja ei leidnud tõendamist, kuid tuvastatud on, et kaup liikus kaebaja laost välja ning selle eest on tasutud, on mais 2017 vormistatud müük SIAle G-Logistic maksustatud põhjendatult KMS § 15 lg 1 järgi 20% käibemaksu määraga. Kuna juunis 2017 oli tuvastatud 1 296 721 gaasikontsentraati (RKÕ), millest novembris oli järel vaid 169 000 kg gaasikontsentraati ning 21.05.2018 puudus kaebajal mais 2017 imporditud gaasikontsentraat, siis on maksuhaldur õigesti lugenud nimetatud kauba võõrandatuks. Kuivõrd puuduvad andmed, kellele ja mis hinnaga kaup võõrandati (v.a tehing Scand Oil Trade OÜ-ga), siis leidis maksuhaldur põhjendatult, et kaup on võõrandatud tundmatule kolmandale isikule.
  2. Seega on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused.
  3. Kuna maksuotsus jääb jõusse, siis hindab kohus järgnevalt, kas põhjendatud on kaebaja taotlus kohustada maksuametit kustutama 10.10.2019 maksuotsusega määratud maksusummalt perioodil 11.02.2019 kuni 31.07.2019 arvestatud intressid mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. 23.1 Kaebaja suhtes alustati maksumenetlust 11.05.2018 korralduse alusel. Maksuotsus koostati 10.10.2019, st maksumenetlus kestis 519 päeva. 23.2 Maksuhaldur on mõistliku menetlusajaga seonduvat käsitlenud oma 17.10.2019 otsuses (MTA lisa 2), milles leidis, et perioodi eest 02.07.2019 kuni 11.10.2019 arvestatud intressid tuleb kustutada mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Maksuhaldur leidis, et olukorras, kus menetluses tähtsust omavad tõendid olid kogutud, ei saanud seisukoha kujundamine võtta enam, kui 30 päeva ning maksumenetlus oleks võinud lõppeda 31.07.
  4. Seega on maksuhaldur oma seisukohta põhjendnaud. Seega on maksuhaldur kaebaja taotluse intresside kustutamiseks perioodi 02.07.2019 kuni 31.07.2019 osas rahuldanud juba enne kohtusse pöördumist. 23.3 Kohus nõudis kohtumenetluses vastustajalt välja maksumenetluse logiraamatu. Analüüsides nimetatud logiraamatut ei tuvastanud kohus maksuaudiitori tegevuses kaebaja poolt viidatud perioodi osas põhjendamatut viivitamist, v.a viivitamine 02.07.2019 kuni 31.07.
  5. Maksuhaldur on viidatud perioodil kogunud aktiivselt teavet kolmandatelt isikutelt ning koostanud kontrollakti projekti. Kaebaja on nimetatud dokumendiga tutvunud ning ei ole samuti välja toonud ühtegi konkreetset etteheidet. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja taotlus kohustada maksuhaldurit kustutama intressid perioodi eest, mis ei ole hõlmatud 17.10.2019 otsuses toodud perioodiga ei ole põhjendatud.
  6. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUD 25.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 15

(16)Tiia Nurm kohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.