RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-19-9061
- märts 2022 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv Kriminaalasi Marim Mõttuse süüdistuses KarS § 1422 lg 2, § 145 lg 2, § 179 lg 11 ja § 121 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu
- oktoobri
- a otsus Kannatanud S. B. ja E. B., esindajad vandeadvokaadid Karmen Turk ja Risto Käbi, kassatsioon Marim Mõttuse kaitsja vandeadvokaat Cardo Soosaar, prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik
- märts 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
- oktoobri
- a otsus osas, millega ringkonnakohus: 1.
- jättis muutmata Tartu Maakohtu
- mai
- a otsuse osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata kannatanute S. B. ja E. B. taotluse mõista süüdistatavalt kannatanute kohtueelses menetluses ja maakohtus tekkinud menetluskulu katteks välja 22 254 eurot 70 senti; 1.
- jättis läbi vaatamata kannatanute S. B. ja E. B. taotluse hüvitada kannatanute apellatsioonimenetluse kulu.
- Tühistatud osas saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
- Kassatsioon rahuldada.
- Mõista Eesti Vabariigilt S. B. ja E. B. kasuks välja 540 eurot kassatsioonimenetluses lepingulistele esindajatele makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1-19-90611-19-9061
- Tartu Maakohtu
- mai
- a otsusega tunnistati Marim Mõttus süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 1432 lg 2, § 179 lg 11 ja § 121 lg 1 järgi. Kohus rahuldas kannatanute tsiviilhagid ja mõistis M. Mõttuselt mittevaralise kahju katteks välja 7000 eurot I. B-le, 400 eurot S. B-le ning 100 eurot E. B-le.
- Menetluskulu katteks mõistis maakohus M. Mõttuselt lisaks sundrahale ja ekspertiisikulule välja 522 eurot 60 senti riigi kasuks alaealise kannatanu I. B. määratud esindajale Katrin Jennsenile määratud riigi õigusabi tasu katteks, samuti 2934 eurot I. B-le tema valitud esindajale makstud tasu katteks. Kohus jättis aga läbi vaatamata kannatanute S. B. ja E. B. lepinguliste esindajate taotluse mõista alaealiste seaduslikule esindajale L. B-le välja tema laste huvides kantud menetluskulud summas 22 254 eurot 70 senti.
- Maakohtu otsuse vaidlustasid M. Mõttuse kaitsja vandeadvokaat Cardo Soosaar ja kannatanud S. B. ja E. B. Kaitsja taotles apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ning õigeksmõistva otsuse tegemist. Alternatiivselt soovis kaitsja M. Mõttuse karistuse kergendamist. Kannatanud soovisid, et M. Mõttuselt mõistetaks kannatanute kasuks välja nende huvides kantud õigusabikulu 22 254 eurot 70 senti.
- Tartu Ringkonnakohtu
- oktoobri
- a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Kannatanute menetluskulu hüvitamise kohta märkis kohus järgmist.
- Puudub vaidlus, et alaealiste kannatanute ema L. B. sõlmis Advokaadibüroo Triniti OÜ-ga kliendilepingu laste esindamiseks kriminaalmenetluses. Kuigi L. B. ei ole kannatanu, vaid kannatanute seaduslik esindaja, oli temal lepingu sõlmimise ajal seadusest tulenev õigus laste huvides esindusleping sõlmida. Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude väljamõistmise aluseks õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimine või nende kandmine. Kannatanute seaduslikul esindajal ei ole tekkinud kohustust lepingulistele esindajatele tasu maksta. Ainuüksi asjaolu, et L. B. ja advokaadibüroo pidaja vahel on sõlmitud leping, ei tõenda temal lasuvat menetluskulude tasumise kohustust. Kannatanute esindamise märkimisväärselt suure kulu kohta on esitatud arved eranditult vaid AS-ile Postimees Grupp, mitte L. B-le. Olukorras, kus kohtult taotletakse kulude hüvitamist isikule, kellel pole menetluskulusid tekkinud, tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
- Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid S. B. ning E. B., kes taotlevad ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti muutmata maakohtu otsus kannatanute menetluskulu hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta ja läbi vaatamata kannatanute apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise taotlus. Kassaatorid paluvad teha märgitud osas uue otsuse, millega mõista M. Mõttuselt kannatanute kasuks välja 22 254 eurot 70 senti apellatsioonimenetluse eel kantud menetluskulu katteks ja Eesti Vabariigilt S. B. ja E. B. kasuks 1998 eurot apellatsioonimenetluse kulu katteks. Samuti taotlevad kassaatorid mõista nendelt summadelt välja seaduses sätestatud määras viivis ja määrata, et kannatanute menetluskulu hüvitis mõistetakse välja nende seaduslikule esindajale L. B-le.
- Kassatsioonis märgitakse, et kohtupraktika kohaselt saab nõuda menetluskulude hüvitamist ka juhul, kui need on menetlusosalise eest tasunud kolmas isik. Seda ka siis, kui õigusabikulude arve on adresseeritud kolmandale isikule. Oluline on, et kulud on kantud menetlusosalise huvides. Kohtud on senisest kohtupraktikast irduvalt leidnud, et kuna AS-i Postimees Grupp tegevus 2
(5)1-19-90611-19-9061 kannatanute menetluskulude tasumisel on olnud heategevuslik, siis ei ole tegemist hüvitatavate menetluskuludega. Kassatsioonivastused
- M. Mõttuse kaitsja leiab, et ringkonnakohus jättis põhjendatult kannatanute menetluskulude hüvitamise taotluse läbi vaatamata, sest kannatanute seaduslikul esindajal L. B-l ei ole tekkinud õigusabikulude kandmise kohustust.
- Prokuratuur on seisukohal, et küsimus menetluskulude väljamõistmisest M. Mõttuselt ei ole riikliku süüdistaja jaoks olulise tähtsusega. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlusega seotud Eesti Vabariigilt välja mõistetavaid menetluskulusid tuleks vältida või teha seda võimalikult väikeses ulatuses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegium nõustub kassaatoritega, et maa- ja ringkonnakohus ei ole menetluskulude hüvitamise korra tõlgendamisel järginud senises kohtupraktikas välja kujunenud põhimõtteid.
- Kriminaalmenetluses on menetluskulude (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175) hüvitisnõude õigustatud subjektiks süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik, kelle huvides menetluskulu kanti. Seejuures tuleb menetluskulud hüvitada sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti nimetatud isikute enda või mõne muu isiku arvel. Ka viimasel juhul tuleb menetluskulu välja mõista isikule endale, mitte õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks. Menetlusvälise isiku võimalik lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tulenev õigus nõuda süüdistatavalt, kannatanult, tsiviilkostjalt või kolmandalt isikult tema huvides makstud õigusabitasu hüvitamist on võimalik maksma panna tsiviilkohtumenetluse korras. Samas ei ole välistatud, et menetluskulude hüvitamise nõue täidetakse menetluskulude hüvitisnõude õigustatud subjekti taotluse alusel mõne muu isiku pangakontole (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri
- a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 48 ja
- novembri
- a otsus asjas nr 3-1-1-93-15, p 137).
- Kriminaalmenetluse kulu kindlaksmääramine ja väljamõistmine on sisuliselt käsitatav kriminaalmenetlusega kaasnenud kahju hüvitamisena, milleks seadusandja on sätestanud menetlusseadustikus erikorra (vt ka Riigikohtu üldkogu
- veebruari
- a otsus asjas nr 3-4-1-29-13, p 43.1). See tähendab muu hulgas, et menetluskulu hüvitamisel tuleb järgida ka võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud kahju hüvitamise põhimõtteid niivõrd, kuivõrd kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette erisusi (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- septembri
- a määrus nr 2-14-63261/149, p 12).
- Kolleegiumi hinnangul peab menetluskulude hüvitamise otsustamisel olukorras, kus kohtumenetluse poole eest on temal kriminaalmenetluses tekkinud kulud tasunud keegi teine, juhinduma ka VÕS § 127 lg-st
- Osutatud sätte järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, v.a juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Riigikohus on selgitanud, et kolmandate isikute vabatahtlikke makseid või muid sooritusi ei võeta üldjuhul arvesse kahju kannatanu kasuna, kui nende eesmärk on üksnes kannatanu, mitte aga kahju tekitaja olukorra kergendamine (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- septembri
- a otsus nr 1-20-2438/33, p 34). Niisiis see, kui keegi võtab ühe kohtumenetluse poole olukorra kergendamiseks tema menetluskulu enda kanda, ei välista ega piira üldjuhul kohtumenetluse teisel poolel KrMS § 180 jj alusel tekkivat kohustust hüvitada menetluskulu. Näiteks, kui keegi maksab 3
(5)1-19-90611-19-9061 kannatanu huvide paremaks kaitsmiseks tema eest lepingulise esindaja tasu, on selle eesmärk toetada üksnes kannatanut, mitte aga vabastada süüdimõistetut kohustusest hüvitada kannatanu menetluskulu.
- Lisaks ei ole välistatud, et kohtumenetluse pool ja tema eest menetluskulu kandnud isik lepivad kokku, et poolele soodsa kohtulahendi tegemise korral tagastab ta saadud toetuse selle menetluskulu hüvitise arvel, mille kohus tema kasuks välja mõistab. Juhul, kui kohus jätaks menetluskulu hüvitise poole kasuks välja mõistmata pelgalt põhjusel, et pool ei tasunud menetluskulu eest enda vara arvelt, osutuksid kõnesolevad kokkulepped võimatuks. See omakorda võiks vähendada valmidust kedagi teist menetluskulu kandmisel toetada, pärssides niimoodi isikute võimalust saada tõhusat õigusabi ning kaitsta enda õigusi kriminaalmenetluses võimalikult edukalt.
- Järelikult ei olene kohtumenetluse poole õigus nõuda KrMS § 180 jj alusel kriminaalmenetluse kulu hüvitamist sellest, kas ta on kandnud kriminaalmenetluses tekkinud kulud ise või on seda tema eest ja huvides teinud keegi teine. Seejuures pole ka oluline, kas kohtumenetluse poolel lasub tema eest menetluskulu tasunud isiku ees kohustus need kulud hüvitada või mitte.
- Valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu kui menetluskulu (KrMS § 175 lg 1 p 1) hüvitamise seisukohast ei ole seega tähendust asjaolul, kas kohtumenetluse poolel, sh kannatanul on tekkinud kohustus hüvitada õigusabikulu menetlusvälisele isikule, kes tema huvides õigusteenuse eest tasus. Asjasse puutumatu on seega maa- ja ringkonnakohtu tõstatatud küsimus, milline on kannatanute seadusliku esindaja L. B. ja õigusabiarved tasunud AS-i Postimees Grupp vaheline õigussuhe, st kas viimasel on õigus kannatanute huvides kantud kulutused L. B-lt sisse nõuda. Seades kannatanute menetluskulude hüvitamise nõude rahuldamisele eeldusi, mis ei tulene seadusest, ja jättes kannatanute taotlused nende eelduste puudumise tõttu läbi vaatamata, on maaja ringkonnakohus rikkunud KrMS § 339 lg 2 tähenduses oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
- Pidades silmas taotletava menetluskulu hüvitise suurust, selle põhjenduseks esitatud spetsifikatsioonide mahtu ja võimalike vaidlusküsimuste hulka, ei pea kolleegium põhjendatuks asuda ise esimese kohtuastmena hindama seda, kas ja kui, siis millises summas on kannatanute lepingulistele esindajatele kohtueelses menetluses, maakohtus ja apellatsioonimenetluses makstud tasu KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega. Seetõttu tuleb kriminaalasi saata selle küsimuse lahendamiseks uueks arutamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
- Seoses kaitsjate taotlusega mõista VÕS § 113 alusel riigilt kannatanute kasuks välja ka etteulatuv viivis apellatsioonimenetluse kulu hüvitiselt peab kolleegium vajalikuks meenutada, et VÕS § 113 ei ole süüteomenetluses riigilt välja mõistetud menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamisel vahetult kohaldatav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 78).
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
- oktoobri
- a otsuse osaliselt, s.o osas, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu
- mai
- a otsus kannatanute S. B. ja E. B. menetluskulude hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta. Samuti osas, millega ringkonnakohus jättis läbi vaatamata nende taotluse hüvitada kannatanutele apellatsioonimenetluses tekkinud kulud. Tühistatud osas saadab kolleegium kriminaalasja uueks otsustamiseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
- Kannatanud taotlevad kassatsioonimenetluses lepingulistele esindajatele makstud tasu hüvitamist 1080 euro ulatuses. Taotlusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutasid kannatanute 4
(5)1-19-90611-19-9061 esindajad kannatanutele õigusteenust kokku kuus tundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi seisnes vaidlustatud ringkonnakohtu otsuse analüüsis ja kassatsioonkaebuse koostamises, lisaks on ajakulu hulka arvestatud menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg. Kannatanute esindajate õigusteenuse osutamise tunnihind on mõistliku suurusega, kuid arvestades kassatsioonimenetluse eseme mahtu – ainsa teemana vaidlustati menetluskulude hüvitamise taotluste läbi vaatamata jätmist – ja selle õiguslikku keerukust, samuti seda, et kassatsioonis korrati paljuski juba apellatsioonis esitatud seisukohti, loeb kolleegium õigusteenuse osutamise põhjendatud ajakuluks kolm tundi. KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega esindajatasu on seega koos käibemaksuga 540 eurot, mis tuleb riigil KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)