Obsah (6)

§ 657§ 654§ 652§ 171§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg 18. veebruar 2022, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda

§ 654lg 6 alusel neid kõiki.

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole asjas tõendeid hinnates menetlusõigust rikkunud. Vaatama kohtu mitmekordsetele selgitusele on hageja kohtu abil sõnastanud oma lõpliku nõude alles
2. märtsi
3. a kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetluses pigem ületanud oma selgituskohustuse piire, asudes hagejat tema nõude esitamisel ja selle formuleerimisel abistama. Hageja esitas kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude. Pooled ei vaidle, et kostja kirjutas
4. septembril 2020 interneti grupis www.facebook.com/groups/idavirumaa teate. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta hageja maakohtu poolt tuvastatut, mille kohaselt on selles teates sisalduvateks kostja väideteks, mille ümberlükkamist ja ebaõigeks tunnistamist hageja nõuab: 1) kostja ei saanud õigeaegselt kätte oma töötasu. 2) OÜ Vaiton või selle esindaja on välja pressinud kostjalt raha. 8 3) OÜ Vaiton on ignoreerinud kostja kaebuseid ja maksis raha välja alles siis, kui kostja oli teda hirmutanud, et teavitab sellest maksuametit. 4) OÜ Vaiton on omastanud kostja vara ja tekitanud kostjale kahju. 5) „Ärge usaldage neid valelikke inimesi sellest ettevõttest ja ka ettevõtet ennast!“ Hageja on kogu menetluses tuginenud kostja poolt avaldatule kui ebaõigetele andmetele (seega kontrollitavatele, kohtumenetluses tõendatavatele) ja väidetele. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kuigi kostja postitusest ei tulene hageja taotletud väited sõna-sõnalt, saab kostja avaldatud tekstist hageja poolt esitatud väiteid järeldada. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli suvel 2020 sõlmitud erinevaid kokkuleppeid, mille kohaselt kostja täitis hageja poolt antud ülesandeid. Hagejat esindas E. Jalonen, kes võttis hagejaga töö pakkumise eesmärgil ühendust. Kostja pidi saama töö eest tasu. Hageja ole varasemas menetluses selgelt tuginenud sellele, et E. Jalonenil ei oleks olnud õigust hagejat esindada ning kirjavahetus E. Jaloneni ja hageja vahel ei puuduta hageja ja kostja vahelist suhet. Hageja ei ole menetluses väitnud, et kostjaga oleks võtnud kontakti lepingu sõlmimise osas hageja teised töötajad. Vastupidi, hageja on otseselt menetluses toonud esile, et E. Jalonen on hageja esindaja (I kd, tl 51). Ringkonnakohus jätab tähelepanuta

§ 652

lg 4 alusel hageja apellatsioonkaebuse väite, mille kohaselt eksisteerisid kaks kokkulepet, üks hageja ja kostja ning teine kostja ja E. Jaloneni vahel. Õiguslikult põhjendamata on hageja väited, mille kohaselt oleks kostja pidanud oma nõuetega pöörduma hageja, mitte E. Jaloneni poole. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et praeguses menetluses ei oma kostja tegevuse õigusvastasuse hindamisel tähtsust see, kas poolte vahel oli sõlmitud töö- või töövõtuleping, samuti töö tegemise asukoht. Hageja esitatud nõue ei ole seotud ka töösuhte lõpetamise ajaga. Kostja on menetluses tõendanud, et tema ja hageja vahel oli kirjavahetus tasu saamise kohta, samuti seda, et hageja esindaja nõudis kostjalt 3000 euro tasumist (I kd, tl 80jj). Hageja ei ole menetluses sellele vastu vaielnud. Hageja

1. aprilli
2. a menetlusdokumendi kohaselt teatab hageja esindaja E. Jalonen „kostjal tuvastamata isiku või ettevõtte ees olevast võlast summas 3000,00eur“. Ringkonnakohtu hinnangul võib hageja sõnastusest aru saada, et hageja on rahalise nõude kostja vastu esitanud. Ka apellatsioonkaebuses kinnitab hageja, et ta heitis kostjale ette ebaseaduslikku tegevust. Apellatsioonkaebuse p-s 4.1.1.tsiteerib hageja kostja
3. augusti
4. a teadet, millest tuleneb üheselt, et kostja on hagejalt tasu nõudnud. Kas kostja pöördus hageja poole tasu nõudega ühel või mitmel korral ei ole kostja tõendamiskoormise täitmise puhul oluline. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et pooled suhtlesid omavahel ka telefoni teel. Kostja on tõendanud, et tema ja hageja vahel on vaidlus kostja vara tagastamise üle. Nimetatut tõendab kirjavahetus hageja esindaja ja kostja vahel, millele hageja ka ise apellatsioonkaebuses viitab. Hageja kinnitab apellatsioonkaebuses, et kostjale kuuluv tööriist on hageja valduses. Seega on kostja menetluses oma tõendamiskoormise täitnud. Poolte vahel oli vaidlus tehtud töö eest tasu maksmise osas, kostja on hagejale kirjades heitnud ette tasu mittemaksmist, hageja on nõudnud kostjalt raha tasumist. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja väide: „Ärge usaldage neid valelikke inimesi sellest ettevõttest ja ka ettevõtet ennast!“ ei ole faktiväide, mille tõesust saaks menetluses kontrollida ka siis, kui seda vaadelda kostja poolt avaldatu kontekstis. 9
5. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Viru Maakohus andis kostjale

1. veebruari
2. a määrusega riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Ringkonnakohus määras
3. veebruari
4. a määrusega ringkonnakohtu menetluses kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulu suuruseks 356 eurot 40 senti (koos käibemaksuga).

§ 190

lg 5 teise lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb hagejalt mõista kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi tuludesse välja. Riigituludesse välja mõisted kulu tuleb hagejal tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (

§ 179lg 5).

Menetluskulude tasumisega viivitamise korral on hageja kohustatud tasuma viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 10