Obsah (9)

§ 468§ 3141§ 407§ 369§ 415§ 173§ 174§ 164§ 444

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 08.02.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. endi kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
2. Harju Maakohtu menetluses on G. N.i ja E. N.i hagi S. N.i vastu elatise nõudes. Hagejad palusid: - välja mõista kostjalt G. N.’ile igakuine elatis summas 292 eurot perioodilise rahaliste maksetena iga kalendrikuu eest ette hiljemalt kuu 5ndaks kuupäevaks N. N.’i pangaarvele xxxx, kuni G. N.’i 18.a. vanuseks saamiseni; - välja mõista kostjalt E. N.’ile igakuine elatis summas 292 eurot perioodilise rahaliste maksetena iga kalendrikuu eest ette hiljemalt kuu 5ndaks kuupäevaks N. N.’i pangaarvele xxxx, E. N.’i 18.a. vanuseks saamiseni; - välja mõista kostjalt tagasiulatuvalt elatist perioodi eest 10.2021 - 12.2021 summas 1752,00 eurot, mis tuleb tasuda N. N.’i pangaarvele xxxx.
3. 03.01.2022.a tegi kohus määruse, millega võttis hagiavalduse menetlusse. Tsiviilasja materjalid on kostjale kätte toimetatud

§ 3141lg 2 alusel 14.01.2022.a.

2 2-21-20338

1. 27.01.2022.a esitasid hagejad menetlusdokumendi, milles selgitasid, et kostja tasus elatise summas 1752 eurot (perioodi eest 10.2021 – 12.2021). Hagejad ei nõua enam tagasiulatuva elatise väljamõistmist, kuna elatise võlgnevus on tasutud. Hagejad palusid mõista kostjalt välja edasiulatuva elatise. Samuti jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 14.01.2022.a kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hagejate märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, kuid vaatamata sellele, tuleb hagi rahuldada osaliselt. 27.01.2022.a menetlusdokumendist nähtub, et kostja on hagejate nõude osaliselt rahuldanud, st tasunud tagasiulatuva elatise summas 1752 eurot. Seega tuleks selle nõude osas menetlus osaliselt lõpetada. Kohus ei saa menetlust osaliselt lõpetada, kuivõrd hagejad ei ole kohtule esitanud nõudest osalise loobumise avaldust seoses asjaoluga, et kostja on hagejate nõude osaliselt rahuldanud. Riigikohus on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib

§ 369

järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14). Hagiavalduse kohaselt lõpetas kostja elatise maksmise 2021.a septembrikuus, mistõttu esitasid hagejad kostja vastu tagasiulatuva elatise nõude. Kostja tasus elatise võlgnevuse pärast menetluse alustamist. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik ei pruugi maksta elatist regulaarselt või piisaval määral, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Hagiavaldusest nähtub, et hagejad soovisid elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd hagejad nõudsid tagasiulatuvat elatist alates 01.10.2021.a kuni 31.12.2021.a, siis tuleb seaduses sätestatud miinimummääras edasiulatuv elatis välja mõista alates 01.01.2022.a kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Alates 01.01.2022 kehtib uus elatise miinimummäär ja arvutamise kord, millest kohus ka lähtub. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab: - kostjalt S. N. hageja I G. N. kasuks välja elatise 213,44 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot) alates 01.01.2022 kuni hageja I G. N.i täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta

1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
2. - kostjalt S. N. hageja II E. N. kasuks välja elatise 213,44 eurot kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha 3 2-21-20338 arvatud pool lapsetoetust 30 eurot) alates 01.01.2022 kuni hageja II E. N. täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta
3. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
5. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
6. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
7. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
8. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 10. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

1. detsembri
2. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4