Obsah (8)

§ 172§ 218§ 177§ 175§ 654§ 429§ 477§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-15846 Tsiviilasi E.K. ava

) § 428 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja asjas menetlus lõpetada. Kohus jättis menetluskulud

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda.

Pärandvara hoiumeetmete rakendamise avalduse esitamine on kantud avaldaja huvidest. Kohus ei nõustunud avaldaja väitega, et puudutatud isikud on menetlust venitanud või esitanud suuremahulisi ja asjasse mittepuutuvaid menetlusdokumente. Puudutatud isikud esitasid kohtu nõutud seisukoha. Juba 2 esimeses seisukohas teatasid puudutatud isikud, et aeg notari juures on broneeritud ning kõik pärijad kavatsevad pärandi vastu võtta. Pärimistunnistus väljastati 28.12.2021, seega ei saanud puudutatud isikud pärandi vastuvõtmise fakti kinnitada varem. Puudutatud isikute seisukoht pärandvara hoiumeetmete rakendamisega seoses on asjasse puutuv. Muu hulgas on puudutatud isikud esitanud oma õigusliku seisukoha avaldaja taotletule. Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikute menetluskulud 1404 eurot, sh telefoninõupidamine klientidega asjaolude täpsustamiseks, teade kohtule esindajaks olemisest ja taotlus vastamistähtaja pikendamiseks 1 h 45 min; tutvumine kliendi koostatud kokkuvõttega, seisukoha koostamine avalduse kohta 3 h 30 min; suhtlus kliendiga, avaldusele seisukoha täpsustamine ja esitamine 10 min; tutvumine avaldaja kahe taotlusega (29. ja 30. dets), seisukohtade koostamine ja esitamine 40 min; menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 25 min. Puudutatud isikuid esindas

§ 218lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja – vandeadvokaat Ott Saame.

Puudutatud isikud on kohtule esitanud sisulise vastuse avaldusele, vastanud avaldaja seisukohtadele, esitanud menetluskulude nimekirja. Eeltoodud toimingud on asja lahendamise seisukohalt põhjendatud ja vajalikud. Telefonikõned ja suhtlus kliendiga on sellised toimingud, mille täpset kestust või tulemust ei ole võimalik kindlaks määrata, toimingu tegemine ja selle kestus ei ole kontrollitav. Sellised toimingud peaksid olema hõlmatud üldiselt õigusabi osutamise ja kohtule sisulise menetlusdokumendi esitamisega. Ka dokumentide esitamine e-toimiku kaudu, mille ajaline kestus on reeglina minimaalne, peaks olema hõlmatud menetlusdokumendi koostamise ajaga. Kohus ei nõustunud avaldajaga, et menetlusdokumentide osas peaks arvestama kindlate ajaraamidega, nt menetluskulude nimekirja osas 15 minutit. Sõltuvalt asja sisust, vastamist vajavate seisukohtade mahust ja tõenditest tuleb analüüsida õigusabile kulunud aega konkreetsest asjast lähtuvalt. Menetluse olemust ja dokumentide sisu arvestades on puudutatud isikute lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtu hinnangul 6 tundi. Arvestades eelnevat, samuti asjaolu, et tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) on kohtupraktikas peetud mõistlikuks, määras kohus puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude rahaliseks suuruseks 1080 eurot (käibemaksuta), koos käibemaksuga 1296 eurot. Lisandub

§ 177lg 4 alusel puudutatud isikute taotletud viivis.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. E.K. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2022 määruse tühistamist avaldajalt puudutatud isikute kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning uue määruse tegemist, millega rahuldada puudutatud isikute taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isikute menetluskulud vajalikud ega põhjendatud. Puudutatud isikutele oli vastuse koostamise hetkel pärandi vastuvõtmise fakt ja pärimistunnistuse väljastamine teada. Seega ei olnud vajalik ega põhjendatud vaielda avaldusele vastu mitmel leheküljel ja sisuliselt, piisanud olnuks pärimistunnistuse väljastamise kohta info edastamisest selle asemel, et raisata avaldaja ja kohtu ressurssi. Nimetatud asjaolu pidi puudutatud isikute lepingulisele esindajale olema nähtav juba materjalidega tutvumisel. Kohtupraktikas on kinnistunud arusaam, et esmase menetlusdokumendi koostamisele eelnenud kulud ei ole menetluskuludena hüvitatavad ja selliste kulude puhul kehtib kahju hüvitamise regulatsioon. Kohus ei ole hinnanud puudutatud isikute esindaja 22.11.2021 ajakulu. Asjaolude täpsustamisele, kohtule teate saatmisele ja vastamistähtaja pikendamise taotlusele kulunud aeg 3 1 tund 45 minutit on ebamõistlikult pikk. 22.11.2021 ei valminud sisulist menetlusdokumenti. Seega ei sisaldanud esindaja tegevus asja materjalide sügavat õiguslikku analüüsi. Kohtupraktikas on välja kujunenud kindlad ajakulu raamid: tõendite poolest mahukates asjades kulub ühe lehekülje koostamisele u 1 tund, kui tõendeid on vähe (asja maht väike), siis 40 minutit. Arvestades, et vastuse koostamise ajakulusse tuleb arvestada ka materjalide analüüs ja tehnilist laadi tegevused, siis on esindajal kulunud avaldusele vastuse koostamiseks 5 tundi 25 minutit. Vastuses on 4 lehekülge sisulist teksti, seega ajakulu on ilmselt ülepaisutatud. Ei ole eluliselt usutav, et ühe lehekülje kirjutamisele kulub üle tunni aja. Vastus ei sisalda põhjalikku õiguslikku analüüsi, vaid avaldaja väidetava pahatahtliku käitumise arutelu. Dokumendi sisu ei õigusta menetluskulude puudutatud isikute soovitud mahus välja mõistmist. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulub maksimaalselt 15 minutit. Nimekiri koosneb kahest leheküljest, millest 1 lk koosneb kopeeritavatest andmetest ja ka teisel leheküljel olevad andmed olid suure tõenäosusega esindajal juba enne üles kirjutatud. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
3. E.S., T.S. ja L.S. vaidlevad määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohus määranud puudutatud isikute menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses, vastavuses

§ 175lg 1 esimese lausega.

Avaldusest nähtuvalt oli asjaolu, et puudutatud isikud kavatsevad pärandi vastu võtta ja on pärimistunnistuse väljastamiseks notar Kairi Aaviku poole pöördunud, avaldajale avalduse koostamisel teada. Seega väide, et avaldusele vastamisel piisanuks pärimismenetluse kohta info edastamisest, on selges vastuolus avaldaja esitatuga. Küsimused, mida puudutatud isikud pidid vastuses käsitlema, tulenesid avaldusest. Puudutatud isikud ei saanud koos vastusega esitada pärimistunnistust, mis väljastati alles 28.12.2021, st 27 päeva peale vastuse kohtule esitamist. Esindaja nõupidamised klientidega olid vajalikud selleks, et avaldusele vastamiseks välja selgitada asjaolud, siis selgitada klientidele nende õiguslikku olukorda ja kujundada menetluslik positsioon. Selleks oli vaja suhelda kolme kliendiga. Esindaja ei oleks saanud vastust koostada ilma niisuguse eeltööta. Menetlusdokumendi koostamisele kuluv aeg sõltub mitte üksnes trükkimiskiirusest või tõendite arvust, vaid ka menetluse sisust. Menetlusosalise käitumise võimalik pahatahtlikkus oli asjakohane küsimus. Puudutatud isikute 30.12.2021 seisukohad olid asjakohane menetluslik reaktsioon avaldaja menetluslikule tegevusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17.01.2022 määrus muutmata. 8. Lähtudes

§-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse alusel maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust määrata puudutatud isikute lepingulise esindaja kulud kindlaks maakohtu määratust väiksemas summas. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt

§ 654lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda neid kõiki.

10. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, sh avaldaja maakohtule esitatud vastuväitega puudutatud isikute menetluskuludele, märgib järgmist. Riigikohus on selgitanud (nt RKTKm 11.11.2014, 3-2-1-77-14, p 12), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, 4 millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Samuti on Riigikohus rõhutanud (nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Maakohus on hinnanud puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust, andes seejuures hinnangu nii esindaja tunnitasu suurusele kui ka õigusabile kulunud ajale, vähendades puudutatud isikute taotletud lepingulise esindaja kulu. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määratud puudutatud isikute lepingulise esindaja kulu 1080 eurot (käibemaksuta; koos käibemaksuga 1296 eurot) tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Tunnitasu 180 eurot (käibemaksuta) on kohtupraktikas peetud mõistlikuks ja ka avaldaja ei ole seda määruskaebuses vaidlustanud. Maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates ületanud diskretsiooni piire, lugedes puudutatud isikute lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks tsiviilasjas 6 tundi. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et dokumendi maht ei saa olla ainsaks ega määravaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust.

§ 175

lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt ning põhjendamatu on lähtuda pelgalt oletuslikust ajakulust ühe A4 lehekülje teksti koostamiseks. Samuti ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi (nt kas menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 25 minutit või pidanuks saama nimekirja koostatud 15 minutiga), küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohtu arvates ei ole mõistlikku kahtlust asjaolus, et puudutatud isikute lepinguline esindaja pidi avaldusele vastamiseks tutvuma asja materjalidega ja suhtlema esindatavatega (esindatavaid on kolm). Koostatud vastus lähtub avalduses esitatust ning on koostatud asjatundlikult. Et esindatavate huvisid kohtumenetluses asjakohaselt kaitsta, peavad kohtule esitatavad menetlusdokumendid olema sisult läbimõeldud ja ka korrektselt vormistatud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et 30.12.2021 seisukoha esitamine avaldaja 29.12.2021 menetluse lõpetamise taotlusele oli põhjendamatu.

§ 429

lg 3 (mis

§ 477

lg-st tulenevalt kohaldub ka hagita menetluses) näeb ette, et kui avaldusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist puudutatud isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Asjaolu, et puudutatud isikud vastasid avaldaja taotlusele koheselt pärast seda, kui see oli neile avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetatud, st enne, kui maakohus oli jõudnud taotlusele vastamiseks tähtaja määrata, ei muuda käesoleval juhul menetlustoimingut mittevajalikuks. Kuna maakohus ei ole puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses piisavad kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks, ei ole ringkonnakohtul alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. 11.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja