2-19-8/46
lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 31. oktoober 2019 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-8 Hagi ese J L hagi AS HKScan Estonia vastu kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Hageja: J L, Hageja riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, Kaupo Kask e-post:
Kostja: AS HKScan Estonia, registrikood: 10156832, l Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Kask, Asja läbivaatamise kuupäev 24. september 2019 Resolutsioon 1. Rahuldada hagi osaliselt.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). lk 2 HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1. Vastavalt esitatud hagile /t.l. 1/ ostis hageja J L 13.12.2014 Kuressaares poest „Tooma Konsum“ vaakumpakendis poolsuitsuvorsti (vt lisa 1 – ostutšekk) Eesti tootjalt AS HKScan Estonia (kostja).
2.
Ostetud poolsuitsuvorst oli väliselt kvaliteetne ja isuäratav – sellel olid vorstile vastav lõhn ja välimus. Eeltoodust lähtuvalt ei saanud hageja enne vorsti sööma asumist kuidagi teada, et vorstis võib olla mittesöödavaid lisasid.
3.
18.12.2014 õhtul perekonnaringis vorsti hammustades, tundis hageja järsku tuima ja talumatut hambavalu, mis tulenes vorstis olnud kõva eseme sattumisest hammaste vahele. Eseme suust väljavõtmisel selgus, et vorstimassis oli olnud plastplaadi tükk, mis oma värvilt oli vorsti värvile sarnane.
4.
Vorstis olnud viidatud plasteseme hammustamisest tekkisid hagejale järgmised tervisele negatiivsed tagajärjed (vt ka lisa 2 – hambaarsti tõend):
Nimelt ei olnud kindlustus arvestanud hageja vanust, millest lähtuvalt oleks hageja pidanud maksma kolm korda suuremat kindlustusmakset. Seda arvestades hagejast mittetulenevatel põhjustel hageja kindlustuselt hüvitist ei saanud.
Hageja saatis seejärel soovitud vastuse kostjale (eeltoodud asjaolusid soovib hageja vajadusel muu hulgas tõendada enda vande all ütlustega).
Eeltoodud hindamisakti saatis hageja koheselt ka kostjale. Kostja ei olnud kalkulatsiooniga nõus ja volitas ennast hagejaga suhtlema advokaadibüroo Lextal advokaadi Karl Kask’i.
Kostja eeltoodud pakkumisega nõus ei olnud.
Hageja pöördumisest stomatoloogia kliinikusse OOO „Evrodent“ ja hambaproteeside remondi kalkulatsiooni koostamisest oli selleks hetkeks möödunud juba rohkem kui kaks aastat (2015. aastal pöördus ehk et eelviidatud hetkeks oli juba aasta 2016). Selle ajaga oli rubla nõrgenenud ja ka rubla maksevõime Venemaal langenud ligi 2 korda. Hageja korduspöördumisel OOO „Evrodent“ poole, selgus, et kõik esialgsed hambaproteeside importmaterjal ja komponendid, samas ka meditsiini teenuse osutamine, olid kallinenud mitu korda, millest lähtuvalt varem koostatud OAO „Evrodent“ 2015. aastal tehtud kalkulatsioon ei olnud enam ajakohane.
Kostja on pahatahtlikult jätnud hagejale hageja hammaste taastamiseks vajaliku summa maksmata. Sellest lähtuvalt ei ole hageja saanud mõistlikult toitu süüa (sest ta ei saa ilma hammasteta toitu korralikult mäluda) alates 2014. aastast. Samuti tekitas kinnituste ja hammaste murdumine hagejale suurt füüsilist valu.
Hageja on seisukohal, et on ära tõendanud, et kostja süü tõttu on hagejale tekkinud hingeline valu ja kannatus (VÕS § 128 lg 5 mõttes). On eluliselt usutav ja ka hageja poolt kinnitatav, et hammaste ja proteeside murdumisega kaasnes hagejale tugev valu. Sellest alates on hageja mälumisvõime oluliselt halvenenud.
Samuti seoses vajalike ülalõua ja alalõua taastamisprotseduuridega kannatab hageja nii füüsilist kui ka hingelist valu.
Hageja peab põhjendatud mittevaralise kahju hüvitiseks 10 000 eurot. Nimelt on see hageja kannatusi ja hingelist valu silmas pidades mõistlik summa – hageja mälumisvõime on olnud halb alates juhtumist 2014. aastal, see tähendab et juba umbes 4 aastat. Muu hulgas ei ole see kostjale kui äriühingule üleliia koormav summas, samas näitab see üles ühiskondlikku pahameelt kostja ükskõikse suhtumise osas ja mõjutab kostjat selliselt, et ta tulevikus pööraks antud asjaoludele ja olukordadele rohkem tähelepanu. Vastupidise korral on kostjal jätkuvalt võimalik lihtsalt keelduda hüvitise tasumisest ilma selleks põhjust omamata. lk 6 II Kahju hüvitise suurus 31. Hageja nõude summa kostja vastu moodustub alljärgnevalt:
31.1. Lähtuvalt hagi lisaks 9 olevast 2016. aastal tehtud ekspertiisist on hageja suuõõne taastamise maksumus kokku 19 100 eurot;
31.2. 50 000RUB (viiskümmend tuhat rubla) ehk 669,24 eurot (arvestades rubla kurssi seisuga 23.11.2018) – tasu õigusbüroo „Nadeznii partner“ Moskva õigusnõustajate juriidiliste teenuste eest vastavalt lepingule №052/16 16.03.2016, samuti vastavalt lisa kokkuleppele № 1 lepingule №052/16 18.03.2016 (vt lisad 8 ja 9). Antud kulu kandis hageja kostja vastutegevusest lähtuvalt kuna kostja keeldus järjepidevalt hageja kahju hüvitamast;
31.3. 7 eurot (seitse) – sundvisiit Eesti hambaarsti juurde arstiabi saamiseks kuupäeval 19.12.2014 (vt lisa 2);
31.4. 500RUB ehk 59,50 eurot - meditsiiniliste tõendite tekstide eesti keelest vene keelde tõlkimine notari poolt, 3 lehte A4 formaadiga (vt lisa 11 - tšekk). Antud kulu oli vajalik, sest hageja pidi pöörduma kindlustuspakkuja poole kahjuhüvitise saamiseks;
31.5. 4 202,40RUB (neli tuhat kakssada kaks rubla ja 40 kopikat) ehk 55,56 eurot (kurss seisuga 27.11.2018) 13.06.2016 rongipilet Moskva-Tallinn eest (vt lisa 12 – rongipilet). Antud kulu oli vajalik, sest hageja pidi seoses vaidlusega kostjaga sõitma Eestisse.
31.6. 72 eurot (seitsekümmend kaks eurot) rongipiletid 14.08.2016 Tallinn-Moskva eest (vt lisa 13 - rongipilet).
31.7. Bussipiletid Tallinn-Kuressaare - 9,5 eurot; Kuressaare-Tallinn – 9,5 eurot.
Kokku 19 eurot.
31.8. 5,5 eurot - mitmekordne tähtkirjade postiga saatmine kostjale.
31.9. Samuti esitab hageja käesolevaga ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude lähtuvalt asjaolust, et kostja on enda tegevusega (raskest hooletusest lähtuvalt võimaldanud plastiku vorsti sisse sattumise) hagejale tekitanud ka füüsilist ja hingelist valu (vt hagiavalduse punkte 1.29.-1.34.).
31.10. Hageja palub enda kasuks kostjalt välja nõuda mittevaraline kahju summas 10 000 eurot.
Lähtuvalt eeltoodust on hagejale kostja tegevuse/tegevusetuse tagajärjel tekkinud kahju (nii varaline kui ka mittevaraline) kokku summas 29 987,80 eurot.
III Õiguslik põhjendus 32. VÕS § 1061 sätestab, et tootja vastutus isiku surma või isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selle põhjustas puudusega toode (lõige 1). Käesolevas jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist (lõige 5).
Mõnele seisukohale vastamata jätmist palub hageja mitte pidada asjaolu omaksvõtuks, sest seisukohas on esitatud palju hageja hinnangul vääraid väiteid, mis lähevad juba enda sisult vastuollu hagiavalduses tooduga.
Hageja selgitab siinkohal, et hageja pidas hagi punktis 1.12. viidatud survestamise all silmas seda, et pärast hageja poolt kostjale saadetud OAO „Alians“ kahjuhüvitise maksmisest keeldumise otsuse ja kuludokumentide saamist asus kostja telefoni teel hagejat survestama. Antud osas on hageja esitanud selgitused ka hagiavalduse punktides 1.12. – 1.15.
Nähes, et hageja ei nõustu võtma vastu väiksemat summat, kui oli vajalik hageja hammaste parandamiseks (kahju, mis oli tekkinud kostja tootes olevast plastmassi tüki hammustamisest), määras kostja enda esindajaks vandeadvokaadi Karl Kask’i. Ka advokaat suhtles hagejaga üksnes telefoni teel (vt hagi punktis 1.16. jj), millest saab järeldada, et kostja ei soovinud võimalikest kinnitustest või seisukohtadest jätta maha märget, mida saaks hiljem tema vastu kasutada.
Nimelt selle raha eest ei oleks hageja saanud enda hambaproteese ja suud parandada määral, mis võimaldaks tal taas mõistlikult toitu mäluda. Nagu hagiavalduses ka tõendatud, oli hageja sissetulekuks üksnes Venemaal saadav pension summas 170 eurot (vt hagi punkti 1.13.). lk 8 42. Vastuse punktis 6 on kostja asunud seisukohale, et kuludokumentide asemel pöördus hageja 29.03.2016 pretensiooniga ja 06.04.2016 e-kirjaga kostja poole hageja esindaja G.A. Sapožnikov.
Väär on väide nagu ei oleks hageja üritanud vahepealsel ajal kostjaga kokkuleppele jõuda.
Hageja on ka hagiavalduses välja toonud, et kostja esindaja suhtles hagejaga telefoni teel ja üritas igal võimalusel menetlust venitada ja hagejat seeläbi kurnata. Hageja arvab, et kuna ta on Venemaa kodanik, siis lootis kostja ilmselt, et hageja ei ole võimeline ja ei viitsi Venemaalt vaidlust pidada.
Nagu hagiavalduse punktis 1.23. on välja toodud, siis kostja nõustus pärast pikka kohtuvälist vaidlust tasuma hageja proteeside kulu, kuid keeldus kategooriliselt hageja esindajakulude tasumisest, mis olid selleks ajaks kokku 50 000 rubla.
Eeltoodu lükkab ümber ka kostja väite nagu oleks hageja alusetult ja pahatahtlikult keeldunud hagejalt üksnes 1 500-eurose hüvitise vastuvõtmisest. Tegelikult oli kostja see, kes üritas survestada ja kurnata hagejat vastu võtma oluliselt väiksemat summat, kui seda, mis hagejal oli hammaste taastamiseks ja juba tekkinud vaidluskulude katmiseks vaja.
Antud kirjas on hageja esindaja teavitanud, et on valmis kostja tehtud kompromissi üle vaatama. Kompromissis ei olnud aga kostja valmis tasuma hageja lepingulise esindaja kulusid. Samuti olid selleks ajaks suu taastamise maksumus oluliselt suurenenud (vt hagiavalduse punktid 1.23.-1.25.).
Hageja ei ole tegutsenud pahatahtlikult. Pahatahtlikult on käitunud hoopis kostja, kes on kasutanud ära hageja madalat sissetulekut ja tolleaegset elamist Venemaal, et survestada hagejat võtma vastu kahjuhüvitis summas, mis ei võimalda katta kogu hagejale tekitatud kahju.
Samuti on viidatud eksperdihinnangul välja toodud põhjuslik seos kostja teo ja hagejale tekitatud kahju vahel. Nimelt on 2014. aastal tekkinud suuõõne ja hammaste kahjustused viinud põletikeni jms. (vt ekspertiisihinnangut), mille tagajärjel on ka teised hambad suus saanud oluliselt kahjustada. Kui kostja oleks kohe nõustunud tekkinud kahju hüvitama juba 2015. aasta alguses esitatud ekspertiisi alusel, siis poleks selliseid kahjustusi hagejale tekkinud.
III Seisukoht aegumise küsimusele 53. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et nõue on aegunud.
Kahju hüvitamise aluseks olev juhtum leidis aset 18.12.2014. Kohe pärast seda pöördus ta arsti juurde ja kahju tuvastamise järgselt pöördus koheselt ka kostja poole, kes vastas talle juba 23.12.2014 (vt hagiavalduse punkte 1.2. jj).
Hageja pöördus kostja poole 22.12.2014 (vt hagi vastuse lisa 1), mida saab kõiki tõendeid koos arvestades (vt hagiavalduse punktid 1.6. jj koos lisadega) pidada läbirääkimiste alguseks.
Läbirääkimised kestsid kuni 13.05.2016. Poolte pideva suhtlemise kohta perioodil 22.12.2014-13.05.2016 on mõlemad pooled esitanud tõendeid nii hagis kui hagi vastuses.
Viidatud tõenditele tuginedes saab kindlalt asuda seisukohale, et pooled pidasid sel perioodil läbirääkimisi ja et hagi esitamise tähtaeg oli selleks perioodiks peatunud TsÜS § 167 lg 1 mõttes.
Antud juhul on hageja pöördunud enne nõude aegumise tähtaega nõudega kohtusse.
Järelikult on kostja aegumise vastuväide alusetu ja tuleb jätta tähelepanuta. Muus osas jääb hageja enda hagiavalduses toodu juurde.
KOSTJA VASTUVÄITED 55. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 58/ vaidles hagile vastu ja palus kohtul:
56.2. Hageja ostis oma sõnul 13.12.2014 Kuressaare kauplusest „Tooma Konsum“ kostja toodetud poolsuitsuvorsti (hagi lisa 1). 18.12.2014 õhtul vorsti hammustades ilmnes, et vorsti sisse oli sattunud plastmasstükk. Hageja väitel tekkisid talle plastmasstüki hammustamisel kahjustused, mille hambaarst fikseeris hageja enda sõnadele tuginedes 19.12.2014 Kuressaare hambapolikliinikus (hagi lisa 2).
56.3. Hageja teavitas 22.12.2014 kostja klienditeenindust e-kirja teel juhtunust (vastuse lisa
56.4. 30.12.2014 teavitas kostja hagejat oma auditi tulemustest ning sellest, et plastmasstükk oli tootesse sattunud ilmselt kostja tootmisprotsessis – see oli murdunud kas maitseainete lisamisel lõikurisse või külmutatud lihaplokkide eemaldamisel plastkastidest.
Kostja vabandas hageja ees veelkord ning teavitas hagejat, et kostja tootmisprotsessis viiakse sisse vajalikud muudatused (hagi lisa 4).
56.5. Vastuseks hageja tütre 04.04.2015 e-kirjale kinnitas kostja 09.04.2015 kirjas hagejale, et on valmis kompenseerima hagejale põhjendatud kulud, kui hageja esitab kostjale kantud kulusid tõendavad dokumendid, kontonumbri ja kindlustusandja OAO „Alians“ keeldumise hüvitise maksmisest (vastuse lisa 2). Samas kirjas avaldas kostja lootust lahendada asi kohtuväliselt, jäädes samal ajal väärikaks ja üksteist austavaks. Hageja on pidanud kostja viisakat selgitust survestamiseks (vt. hagi p. 1.12), mis on otseses vastuolus selle tõendi sisuga. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja on saatnud talle OAO „Alians“ kahjuhüvitise maksmisest keeldumise otsuse (hagi p. 1.11).
56.6. Kuludokumentide esitamise asemel pöördus 29.03.2016 pretensiooniga (vastuse lisa
78,06 = 2 080,96 eurot.
56.7. Hoolimata tegelikke kulusid tõendava dokumendi mitteesitamisest vastas 22.04.2016 kostja esindaja vandeadvokaat Karl Kask hageja esindaja pöördumisele ettepanekuga sõlmida kompromissileping, milles pooled lepivad kokku hageja stomatoloogilise ravi kompenseerimises summas 1 500 eurot (vastuse lisa 5).
56.8. 28.04.2016 vastas hageja esindaja ettepanekule keelduvalt põhjendades keeldumist sellega, et pakutud summa ei kata kõiki hageja kulusid (vastuse lisa 6). Kostjat esindava advokaadibüroo Sorainen jurist OV saatis selle vastuse samal päeval kostjale tutvumiseks (vastuse lisa 7).
56.9. 29.04.2016 teatas OV hageja esindajale, et kostja keeldub kompenseerimast hageja ravi suuremas summas, kui 1 500 eurot ning advokaadibüroo ei jätka selles asjas läbirääkimisi, kuna klient ei soovi teha rohkem juriidilisi kulusid (vastuse lisa 8). lk 11 56.10. 11.05.2016 kirjaga teavitas hageja esindaja kostja esindajat, et hageja on siiski nõus sõlmima kompromissi kostja poolt pakutud tingimustel (vastuse lisa 9).
56.11. Kuna kostja ei soovinud teha selle asjaga seoses enam täiendavaid kulusid, palus jurist O V 13.05.2016 e-kirjaga hageja esindajal ette valmistada kompromissilepingu projekti ja saata see kostja esindajatele tutvumiseks (vastuse lisa 10). Kostja 13.05.2016 ettepanek jäi vastuseta ja poolte vahel ei toimunud mingit suhtlust praktiliselt kaks aastat.
56.12. 23.03.2018 saatis hageja esindaja vandeadvokaat Margo Põbo kostja klienditeeninduse aadressil kahju hüvitamise ettepaneku summas 9 615,35 eurot, millest ravikulud moodustasid ettepanekule lisatud OOO „Evrodent“ 07.03.2018 hinnapakkumise kohaselt seekord 8 415,35 eurot ning muud kulud (transport, arstide visiiditasud, õigusabikulud) 1 200 eurot (vastuse lisad 11 ja 12).
56.13. Kostja esindaja Karl Kask teavitas hageja uut esindajat 26.03.2018 e-kirjaga sellest, et kostja on advokaadibüroo Sorainen klient ning palus võtta selles küsimuses ühendust temaga. Kuna tolleks hetkeks oli hageja pahatahtlik ja kavaldav käitumine kostjale selge, keeldus kostja pidamast hageja uue esindajaga läbirääkimisi mistahes summade üle (vastuse lisa 12). Telefonivestlusest hageja esindajaga selgus ka, et hageja oli varjanud tema eest olulisi asjaolusid seonduvalt 2016.a toimunud läbirääkimistega. Näiteks tuli hageja uuele esindajale üllatusena, et OOO „Evrodent“ on teinud hagejale kalkulatsiooni juba 2016.a ning see erineb temale teada olnud kalkulatsioonist kordades. Sel põhjusel esitas kostja esindaja hageja uuele esindajale teadmiseks ka 29.03.2016 pretensiooni koos OOO „Evrodent“ 01.02.2015 kalkulatsiooniga (lisa 12).
56.14. 04.06.2018 võttis kostja esindajaga taas ühendust hageja esindaja Margo Põbo, kes edastas hageja teate, et hageja peab mõistlikuks varalise ja mittevaralise kahju hüvitiseks 2 900 eurot (vastuse lisa 12). Hageja esindaja sellele e-kirjale vastas kostja esindaja veelkord telefoni teel, teatades, et kostja ei ole nõus pidama hagejaga mingeid läbirääkimisi mistahes summade üle, kuna on selge, et tegemist ei ole heas usus käituva isikuga.
56.15. 31.12.2018 esitas hageja kostja vastu hagi, kus tema nõue oli kerkinud pool aastat tagasi veel mõistlikuks peetud 2900 euro asemel 32 386,82 euroni.
56.16. Hageja tegelikke ravikulusid tõendavaid dokumente ei ole kostjale esitatud käesoleva ajani. Selle asemel on hageja esitanud kostjale ajas järjest suurenevaid hinnapakkumisi. Varalise kahju suurus on eelpoolviidatud tõenditest nähtuvalt olnud 2081 eurot (2016), 9615 eurot (2018) ja 19 987 eurot (hagi). Seega on ainuüksi varaline kahju võrreldes algse nõudega tõusnud tänaseks peaaegu kümme korda.
56.17. Ei ole usutav, et hageja on olnud neli aastat hammasteta ja tal ei ole olnud selle aja jooksul kordagi raha uute proteeside paigaldamiseks. Samas ei ole väidetav rahaline kitsikus seganud teda reisimast Moskva ja Kuressaare vahel, elamast Eestis ning palkamast juriste, kuigi talle oli juba 09.04.2015 tehtud ettepanek esitada hüvitise saamiseks proteeside parandamise kulusid tõendavad dokumendid.
Õiguslikud põhjendused 57. Hageja nõue on aegunud Kostja esitab hageja nõudele aegumise vastuväite. VÕS § 1066 lg 1 kohaselt aeguvad puudusega tootega tekitatud kahju hüvitamise nõuded kolme aasta jooksul, arvates päevast, mil kannatanu sai teada või pidi mõistlikult teada saama kahjust, puudusest ja tootja isikust.
Hageja ostis kostja toodetud poolsuitsuvorsti 13.12.2014. Sel päeval sai hageja teada tootja isikust, sest tootja nimi ja kaubamärk on tootele kantud. Toote puudusest sai hageja teada 18.12.2014, kui ta enda väitel puudusega vorsti sõi ja ilmnes, et vorstis oli plastmasstükk (vt. hagi p. 1.3. esitatud selgitus). 18.12.2014 sai hageja enda väitel teada ka kahjust, kui ta lk 12 tundis vorsti hammustades tuima ja talumatut hambavalu ja purunesid proteesid (vt. hagi p.
1.4. esitatud hageja kirjeldus kahjust). VÕS § 1066 lg 1 kohaselt algas hageja nõude aegumine seega 18.12.2014.
Hageja nõue hakkas aeguma korraga. Riigikohus on märkinud, et kui kahju tekib ka tulevikus või selle tagajärjed edaspidi korduvad, tuleb lähtuda kahju ühtsuse printsiibist.
See tähendab, et kohe, kui osa kahjuhüvitisest saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma ka edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue. Seega hakkab hageja väitel temale tekkinud tervisekahjust tulenevate ravikulude, sõidukulude jmt eest nõutava kahju hüvitamise nõue aeguma ühtselt ajast, mil osa kahjuhüvitisest saab sisse nõuda.
Tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel juhtudel, kui ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha.1 Hageja nõue koosneb tema väidetavatest ravikuludest (esmaabi ja hinnapakkumistes näidatud ravikulud), õigusabi- ja tõlgete kuludest, väidetavalt vaidlusega seotud transpordikuludest, tähtkirja saatmise kulust ning mittevaralise kahju hüvitisest. Ükski neist summadest ei ole ootamatu ning ei põhine uutel asjaoludel.
TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Hageja nõude aegumine oli peatunud ajavahemikul 29.03.2016 (hageja esindaja G. A. Sapožnikovi esimene pretensioon kostjale, vt vastuse lisa 3) kuni 27.05.2016 (kostja esindaja O Vi 13.05.2016 ettepanek saata kompromissi projekt, millele on liidetud mõistliku ajana 14 päeva kompromissi teksti ettevalmistamiseks ja kompromissi sõlmimiseks (vt vastuse lisa 10), s.o. kokku 60 päeva Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Õiguskirjanduses leitakse, et aegumise peatumine lõpeb tahte väljendamisega läbirääkimisi mitte jätkata, mis peab olema selge käitumine. Kui võlausaldaja võlgniku pakkumisele ei vasta, lõpeb peatumine aja möödumisel, mille jooksul võib hea usu põhimõtte järgi oodata temalt järgmist sammu läbirääkimistel.2 Sarnaselt on Riigikohtu praktikas välja kujunenud seisukoht, et aegumist ei peata võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole neile läbirääkimiste pidamise tahtega mõistliku aja möödumisel vastanud. Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks.3 Eelpoolviidatud tõendite kohaselt pöördus 29.03.2016 kostja poole hageja esindaja nõudega, millele järgnes poolte aktiivne kirjavahetus. Kirjavahetuse käigus jõudsid pooled üksmeelele, et kostja hüvitab hagejale stomatoloogilise ravi kulud summas 1 500 eurot.
Kostja pidas seda summat õiglaseks, kuna vaatamata kostja palvetele esitada konkreetsed kulude kandmist tõendavad dokumendid, ignoreeris hageja seda palvet. Kostja tegi hageja esindajale ettepaneku, et viimane valmistaks ette kompromissilepingu projekti, kuid kostja ettepanek jäi vastuseta. Kostja hinnangul on mõistlik aeg sisult väga lihtsa kompromissilepingu teksti ettevalmistamiseks ja kompromissi sõlmimiseks maksimaalselt kaks nädalat. Seega hindab kostja, et poolte läbirääkimised lõppesid hiljemalt 27.05.2016, kui möödus kaks nädalat kostja esindaja viimase e-kirja saatmisest hageja esindajale.
Hageja võttis uue esindaja M. Põbo kaudu kostjaga ühendust alles 23.03.2018 ( praktiliselt aasta ja 10 kuud hiljem), tehes uue ettepaneku hüvitise saamiseks, mis ei vastanud enam hea usu ega mõistlikkuse põhimõttele. Tuleb rõhutada, et isegi, kui stomatoloogilise ravi hinnad olid selleks hetkeks neli korda tõusnud (millega kostja ei nõustu), seadis hageja end lk 13 ise sellisesse olukorda, kuna lõpetas läbirääkimised ilma põhjuseta 27.05.2016 situatsioonis, kus pooled olid kokkuleppe tegelikult saavutanud.
Kuigi nõue oli 23.03.2018 seisuga aegunud, märgib kostja selgitavalt, et ajavahemikul 23.03.2018 (hageja esindaja M. Põbo ettepanek hüvitise maksmiseks, vt vastuse lisa 11) kuni 04.06.2018 (hageja esindaja M. Põbo viimane kiri kostja esindajale, vt vastuse lisa 12) poolte vahel läbirääkimisi ei toimunud, sest kostja keeldus 10.04.2018 e-kirjaga sõnaselgelt hagejaga läbirääkimiste pidamisest ja taotletava hüvitise maksmisest (vt vastuse lisa 12).
TsÜS kommentaarides märgitakse, et läbirääkimisteks piisab igast arvamuse vahetamisest nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui üks pool kohe teise poolega arutamisest ei keeldu.4 Et kostja esindaja teavitas hagejat 10.04.2018 e-kirjaga ja 04.06.2018 saabunud e-kirjale vastas telefonikõnega, et mistahes nõuete üle arutelusid ei toimu, ei ole 2018. aastal toimunud täiendavaid läbirääkimisi nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle.
Olukord, kus üks pooltest võtab teise poolega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks, ei ole läbirääkimised.5 VÕS § 1066 lg 1 kohaselt on hageja nõuete aegumistähtaeg kolm aastat ning see algas 18.12.2014. Hageja nõue oleks aegunud 18.12.2017, kui aegumine ei oleks vahepeal peatunud. Et hageja nõude aegumine oli peatunud perioodil 29.03.2016 kuni 27.05.2016, s.o. 60 päeva, aegus hageja nõue 18.02.2018.
Oluline on siinkohal rõhutada, et hagejal ei olnud teadmata, milliseid juriidilisi samme peab ta oma nõude maksmapanekuks astuma. Hageja esindajate 29.03.2016, 28.04.2016 ja 11.05.2016 kirjadest (vt vastuse lisad 3, 6 ja 9) nähtub, et hagejale on põhjalikult selgitatud õiguslikku olukorda. 11.05.2016 kirja kohaselt on hagejale selgitatud põhjalikult näiteks seda, et kohtule nõude esitamiseks peab ta pöörduma kostja asukohariigi kohtusse.
58.1. Hagejale tekkinud tervisekahjustuste ulatus ning põhjuslik seos puudusega toote ja tervisekahjustuste vahel ei ole tõendatud.
Hageja ei ole tõendanud, millised tervisekahjustused tal tekkisid tema väidetud juhtumi tulemusena. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tervisekahjustused tekkisid plastmasstüki sattumise tõttu kostja toodetud vorsti sisse. Hageja väidab hagiavalduse punktis 1.4, et talle tekkisid järgmised negatiivsed tagajärjed: a) tema suu alumise lõua protees oli katki, proteesi murdekoht oli proteesi keskosal, mis paiknes hageja alumises lõuas; b) suu ülemiselt lõualt kiskus vorstis olnud kõva ese lahti hammastel olnud kinnitused, metallkroonide konstruktsioon oli murtud ja ülespoole väändunud. Sealjuures kroonide all läksid katki kaks ihutud tervet hammast, mille külge oli paigaldatud metallkroonide põhikinnitused kuue hamba imitatsiooniga. Hageja on esitanud enda tervisekahjustuste tõendamiseks Kuressaare Hambapolikliinik SA tõendi ja visiidiarve (hagi lisa 2).
Dokumendilt on loetav järgnev: „väitis, et vorsti hammustamisel sattus hamba alla plastmass kild ja lõhkus alalõua proteesi ja ülalõua fronthammaste kroonid. /.../ Patsiendi sõnul hammustas ta vorsti, mille sees oli plastmassi tükk. Hammustamise tagajärjel purunes patsiendi sõnul alumine plaatprotees, tulid ära 21 22 23 hamba kroonid ja murdusid alumise proteesi klambrid.“ Kuressaare hambapolikliiniku tõend ei tõenda seega, et alalõua protees ja ülalõua fronthammaste kroonide purunemine leidis aset ja selle põhjustas vorstis olnud plastmasstükk, vaid üksnes seda, et patsiendi sõnul see juhtus. lk 14 Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks tema vigastuste tegelikku ulatust. Kostja on siiski heas usus olnud valmis hageja kulutusi kompenseerima.
58.2. Tekkinud tervisekahju ulatuse mittetõendatust ja põhjendamatust näitab seegi, et hageja on enda vigastusi erinevatel hetkedel kirjeldanud erinevalt. Hagiavalduse punktis 1.4. märgib hageja, et tema suu alumise lõua protees oli katki ning suu ülemiselt lõualt kiskus plastmasstükk lahti hammastel olnud kinnitused, lõhkus metallkroonide konstruktsiooni (see oli murtud ja ülespoole väändunud) ja kaks tervet hammast. Seevastu hageja esindaja 23.03.2018 nõudekirjas ning hagiavalduse lisas 2 on kahju kirjeldatud järgmiselt: „/.../ purunes alumine plaatprotees, tulid ära kolme (21, 22, 23) hamba kroonid ja murdusid alumise proteesi klambrid.“ 58.3. Samuti ei ole hageja tõendanud, kuidas tema väidetavad vigastused juhtusid, s.t. kas puudusega toote ja tervisekahjustuse vahel esineb põhjuslik seos. Hagiavalduse lisas 2 on kirjeldatud üksnes hageja väiteid hambaarstile selle kohta, et kahju tekkis poolsuitsuvorstis olnud plastmasstüki hammustamise tagajärjel.
58.4. Tuleb öelda ka seda, et kui vorstis on selliseid kahjusid põhjustav plastmasstükk, peaks inimene, kes vorsti sööb, sellist tükki märkama enne, kui ta vorsti hammustab.
Hageja nõuab kostjalt sellise kahju hüvitamist, mis ei ole tekkinud kostja puudustega toote tõttu. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui väidetavat kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja tugineb hagiavalduse punktis 2.1. ja hagi lisas 10 Sardent Hambaravi hinnapakkumisele (mida hagis nimetatakse korduvalt ekslikult ekspertiisiks) summas 19 100 eurot.
Hinnapakkumine sisaldab mh järgmisi ravitoiminguid: 10 implantaadi asetamine ning implantaatidele kinnituvate proteeside valmistamine ja paigaldamine, kruvitavad implantaadikroonid, vahelülid jne. Plastmasstüki väidetav hammustamine ei ole seotud implantaatide paigaldamise vajadusega, sest hagejal 18.12.2014 (kui juhtum tema sõnul aset leidis), implantaate ei olnud. Teisisõnu: puruneda ei saa asi, mida ei ole. Samuti on hagi lisa 10 näol tegemist hinnapakkumisega, mitte reaalseid kulusid tõendava dokumendiga. Lisaks märgime, et Sardent Hambaravi hinnapakkumist ei ole hageja kostjale kunagi varem esitanud, mis kinnitab hageja hea usu põhimõtte vastast ebamõistlikku käitumist.
Seejuures ei vastuta kostja hindade väidetava kallinemise eest, kuna hagejast sõltuval põhjusel jäi 2016.a kevadel kompromissileping sõlmimata.
Hagis esitatud nõude rahuldamine tähendaks hageja rikastumist kostja arvel, mis on otseses vastuolus VÕS §-iga 127 lg 1. Hageja ei saa kostjalt nõuda uute hammaste (implantaatide) paigaldamist, sest kostja ei vastuta hageja pärishammaste puudumise eest.
63.1. Hagiavalduse punktis 1.8. väidab hageja, et kostja on nõustunud hageja tervisele tekitatud kahju täielikult kompenseerima tingimusel, et hageja pöördub õigeaegselt enda kindlustusandja vastu, et saada kompensatsioon tervisekahjude osas. Kostja ei ole sellist nõusolekut andnud.
63.2. Hagiavalduse punktides 1.15. ja 1.16. väidab hageja, et kostja ei olnud nõus OOO „Evrodent“ 01.02.2015 hinnapakkumisega ning üritas igal viisil menetlust venitada. Kostja ei ole menetlust venitanud. Kostja oli 09.04.2015 kirjas esitanud loetelu dokumentidest, mida ta soovib hagejalt saada. Nende dokumentide loetelus oli arve, mis tõendaks kahju suurust. Kostja lepinguline esindaja selgitas ka telefoni teel sama: hüvitise suuruse kindlakstegemiseks ja hüvitise maksmiseks vajab tema klient arvet, mis tõendab kahju suurust. Nagu öeldud, ei ole sellist dokumenti esitatud kostjale käesoleva ajani. Selle asemel on kostjale esitatud kalkulatsioone, mis on käesolevaks ajaks muutunud utoopiliseks.
63.3. Kostja ei nõustu hagiavalduse punktis 1.17. esitatud väitega, nagu oleks kostja üritanud hagejat kurnata. Praeguseks on väidetava kahju tekkimisest möödunud enam kui neli aastat, mille jooksul on kostja kõikidele hageja ja tema esindajate pöördumistele viisakalt vastanud, enda seisukohti selgitanud ning pakkunud võimalusi kompromissiks.
2016. aastal katkesid poolte kompromissiläbirääkimised, sest hageja ei reageerinud alates 13.05.2016 kostja ettepanekule. Asjaolu, et kostja on teinud probleemi lahendamiseks enda poolt mõistlikult võimaliku, on tõendatud käesolevale vastusele lisatud dokumentaalsete tõenditega.
63.4. Hagiavalduse punktis 1.18. väidab hageja, et tegi kostjale kirjaliku pakkumise, mille kohaselt hageja on nõus mistahes meditsiinilise ekspertiisi läbimisega Eestis, kusjuures läbiviija valib kostja. Eelöeldu näitab, et hageja ei ole kas aru saanud või tahtnud aru saada kostja ettepanekutest, kuigi need esitati hagejale tema emakeeles. Kostja vajas hageja tegelikke kulusid tõendavat dokumenti, mitte ekspertiisi.
63.5. Hagiavalduse punktis 1.23. väidab hageja, et 2016. aastal olevat möödunud pool aastat hageja ja kostja esindajate omavaheliste edutute läbirääkimistega. Tegelikult toimusid läbirääkimised 2016. aasta märtsi lõpust kuni mai keskpaigani, mil pooled jõudsid sisuliselt kokkuleppele, mis jäi hageja tõttu vormistamata. Seega ei väldanud läbirääkimised pool aastat ja ei olnud edutud.
Hagiavalduse punktis 2.2.2. nimetatud tasu juriidiliste teenuste eest ei ole põhjendatud.
Kostja esitas hagejale arusaadava palve saata kulusid tõendavad dokumendid selleks, et maksta hagejale põhjendatud hüvitis. Kulutuste tegemine juristidele proteeside taastamise asemel oli hageja valik, mitte kostja tegevuse tulemus. Kostja ei ole kunagi keeldunud mõistliku hüvitise maksmisest. lk 16 Hagiavalduse punktides 2.2.5.-2.2.7. nõuab hageja Moskva-Tallinn ja Tallinn-Moskva rongipiletite ning Tallinn-Kuressaare ja Kuressaare-Tallinn bussipiletite maksumuse hüvitamist kokku 146,56 euro ulatuses. Hagiavalduse punktis 2.2.5. väidab kostja, et antud kulu oli vajalik, sest hageja pidi seoses vaidlusega kostjaga sõitma Eestisse. Samas väidab hageja hagiavalduse punktis 1.30., et elab peamiselt enda elukaaslase juures Kuressaares (märgitud ka hageja elukohaks). Kostja ei pea hüvitama hagejale kulusid, mis on seotud tema elukaaslase juurde reisimisega. Kuna kostja suhtles regulaarselt hagejaga ja tema Moskva esindajatega ka siis, kui hageja viibis enda väitel pidevalt Moskvas, ei olnud hagejal kordagi vajalik reisida Eestisse „vaidlusega seoses“ nagu seda hagi punktis 2.2.5. põhjendatakse.
Hagiavalduse punktis 2.2.8. nõuab hageja 5,5 eurot tähtkirjade saatmise kulude hüvitamiseks. Hageja ei ole nimetatud kulu kandmist tõendanud ühegi kuludokumendiga.
Mittevaralise kahju puhul tuleb arvestada, et 2016.a kevadel lõppesid läbirääkimised kompromissi vormistamata jätmisega hagejast tuleneval põhjusel. Seetõttu ei saa hageja tugineda mittevaralise kahju nõudes mistahes asjaoludele, mis leidsid aset pärast tulemusteta lõppenud läbirääkimisi.
Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta kehavigastuste raskust ja kahju kannataja „valu suurust. “Mittevaralise kahju väljamõistmine 10 000 euro ulatuses on keskmisest hüvitisest oluliselt kõrgem summa. Mittevaralise kahju hüvitised peavad olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad.8 Eeltoodud asjaoludel peab kostja hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet põhjendamatuks ning palub kohtul jätta nõude rahuldamata, arvestades siinkohal, et hageja loobus ise kompromissilepingu sõlmimisest.
Kui kohus leiab, et kostja on hagejale tekitanud mittevaralise kahju, mis tuleb kostjalt välja mõista, vaidlustab kostja hageja mittevaralise kahjunõude suuruse ja leiab, et mõistlikuks hüvitiseks on antud juhul 1/3 proteeside parandamiseks kuluvast summast, mis on toodud OOO „Evrodent“ 01.02.2015 hinnapakkumises, s.o 624,30 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hageja ütlused, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt hagis toodud õiguslikul alusel.
66.2. 18.12.2014 õhtul perekonnaringis vorsti hammustades, tundis hageja järsku tuima ja talumatut hambavalu, mis tulenes vorstis olnud kõva eseme sattumisest hammaste vahele.
Eseme suust väljavõtmisel selgus, et vorstimassis oli olnud plastplaadi tükk, mis oma värvilt oli vorsti värvile sarnane.
Vorstis olnud plasteseme hammustamisest tekkisid hagejale järgmised tervisele negatiivsed tagajärjed (vt ka lisa 2 – hambaarsti tõend):
Õige on, et Tsiviilseadustik Üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg. 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
TsÜS § 167 lg. 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.
Läbirääkimisi tõendab hageja sel ajal peetud kirjavahetusega /t.l. 64-75/, millest selgub, et kostja pakkus veel 2016.a. mais hüvitisena 1500 eurot, mis kohtu hinnangul ei olnud ülemäära väike hüvitis ja võimaldas hagejal proteesid paigaldada. Ka hilisemalt on kostja ja hageja esindaja vahetanud kirju, ehk siis teoreetiliselt ei saanud läbirääkimisi lugeda lõppenuks ja selle aja jooksul oli nõude aegumine peatunud. See tähendab, et hagi esitamise aja seisuga 31. 12. 2018 ei olnud hageja nõue aegunud.
Esitatud tõenditest selgub, et peale kahjujuhtumit pöördus kostja Kuressaare Hambapolikliinikusse, kus leidis kinnitust, et ülemised ja alumised hambaproteesid olid murdunud. Samuti ülemiste hambaproteeside kinnitushambad. 27. 01. 2015 pöördus hageja stomatoloogia keskusesse OOO „Evrodent“, Moskvas, kus ta läbis suuõõne lk 18 hambaproteesimise uuringu mälumisfunktsiooni taastamiseks, mille tulemusena leiti, et hageja hambaproteeside maksumus on 162 000 rubla e. 2285,44 eurot /t.l. 13/.
Hageja on leidnud, et kuna kahjujuhtumist on nii kaua möödas, siis on tema hambad selle ajaga hävinud ja suuõõne korrastamiseks ja mälumisvõime taastamiseks on vaja teha suuremaid kulutusi s.h. keele plastika, lõualuu siirdamine, et viia see sobivasse konditsiooni implantaatide paigaldamiseks. Hageja enda antud ütluste kohaselt ei ravinud ta oma hambaid väidetavalt ekspertiisi ootuses, säilitades sellega algse olukorra ja samas põhjustades hammaste lagunemise ja hävimise, mistõttu on ka kahju oluliselt suurenenud.
Hageja on tellinud uue ekspertiisi Kuressaare kliinikust Sardent Hambaravi, et saada hinnang suuõõne mõlema lõua taastamise hambaproteesitööde maksumuse kohta ja ekspert hindas selle maksumuseks 19 100 eurot. Seal hulgas materjalid ja töö /t.l. 17/.
Hinnapakkumine on tehtud implantaatidele kinnitatavate proteesidele.
Seega tuleb kahju tekitajal hüvitada kahju ulatuses, mis võimaldab hagejal saada endale proteesid, mis olid tal ka enne kahjujuhtumit.
Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks (vt VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos), ei tulene seadusest, et põhjusliku seose olemasolu korral tuleks hüvitisnõue alati rahuldada. Kahju hüvitamise nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb juhinduda VÕS-i 7. ptk (VÕS § 127 jj) sätetest. VÕS § 127 lg 2 järgi ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (vt Riigikohtu 6. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-4981/106, p 14).
Antud juhul oli hagejal võimalik lasta allesjäänud hambad parandada, mida ta kohtu jaoks täiesti arusaamatul põhjusel ei teinud, põhjustades sisuliselt ise oma hammaste seisukorra halvenemise. Mõistlik ega põhjendatud ei ole nõuda kostjalt implantaatide hüvitamist, mis võrreldes nn. tavaliste proteesidega on kordades kallimad e. siis tavatarbija jaoks luksustoode. Ka ei saa põhjendatuks pidada hageja selgitust, et seoses rubla kursi muutusega on hambaravi hinnad tõusnud. Hageja elab Eestis ja on üsna ebatõenäoline, et ta proteeside tegemiseks sõidab ära Moskvasse. Seega tuleb arvestada Eestis kehtivate hindadega.
VÕS § 127 lg 6, samuti TsMS § 233 lg 1, annavad kohtule diskretsiooniõiguse kahjuhüvitise suuruse määramisel juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa nt tõenduslike raskuste tõttu kindlaks teha (RK 2-16-8344/41 p.
12.). Hageja on kohtult taotlenud ekspertiisi läbiviimist mida kohus ei rahuldanud põhjusel, et see venitab asjatult menetluse kulgu, ka ei ole ekspertiisiga võimalik selgeks teha olukorda neli aastat tagasi, kahju tekkimise järgselt.
Kohus leiab, et kostja kohustus on hüvitada hagejale proteeside maksumuse ja mitte sisuliselt toreduslike implantaatide maksumus, mille hind on kordades kõrgem. Sellega taastab hageja oma mälumisvõime sarnaselt kahju tekkimisele eelnenuga. lk 19 J Li esialgse esindaja M. Pöbo teatise kohaselt /t.l. 80/ pidas J. L veel juunis 2018 mõistlikuks hüvituseks 2900 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud nõue. Seda ületavas osa jätab kohus hagi rahuldamata. Samuti on hageja esitatud ekspertiisi /t.l. 146/ kohaselt, mille kokkuvõte koostati 15. 10. 2018, kahju suuruseks märgitud 162440 rubla /t.l. 150/, mis eurodesse arvestatuna on 2201,084 eurot.
Tähtkirjade saatmine 5,5 eurot.
Kohtu hinnangul on eeltoodud kulutustest võimalik kahjuhüvitisena välja mõista hambaravi visiiditasu 7 eurot.
Sõidukulude ja õigusabi eest makstud summa väljamõistmist kostjalt ei saa kohus lugeda põhjendatuks. Hageja on abielus Eesti vabariigi kodanikuga /t.l. 32/ ja on oma elukohaks märkinud Kuressaare. See tähendab, et õigusabi saamiseks oli tal võimalik pöörduda kohtusse. Juhul, kui tal puudusid vahendid õigusabi eest maksmiseks, tulnuks esitada õigusabi taotlus, mida hageja hiljem ka tegi. Kas nimetatud sõidud olid kuidagi seotud kostja tekitatud kahjuga, ei ole üheselt tõendamist leidnud. Hageja ise on väitnud, et ei saanud hambaid parandada, kuna puudusid rahalised vahendid. Seda enam ebamõistlikuks tuleb siinkohal lugeda mitme kuu pensioni kulutamist õigusabile Venemaal.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt välja mõistatav hüvitis summas 2900 eurot katab tegelikult ka muud kostja poolt tehtud mõistlikud kulutused lisaks hambaproteesidele, mille hind ei ületa tavapäraselt 2000 eurot.
Kohus ei pea põhjendatuks hageja väiteid, et kostja tegevuse tagajärjel on tal nelja aasta jooksul tekkinud täiendav kahju ja seda saab korvata vaid implantaatide maksumus hüvitamisega. Kostja tegevusetust ja enda hammaste parandamata jätmist peale kahju tekkimist ei saa siduda kostja tegevusega ega seda talle süüks panna. Ka leiab kohus, et kostjapoolse kahju tekkimise põhjustanud tegevuse näol ei olnud tahtliku õiguserikkumisega vaid ettevaatamatusega.
Hageja leiab, et kostja on tekitanud enda käitumisega talle nii füüsilist kui ka hingelist valu ja kannatusi (VÕS § 128 lg 5 mõttes) – kostja on kahju ja enda tegevuse/tegevusetuse vahelist seost enda kirjas ja kõnedes varasemalt ka tunnistanud. Hageja on seisukohal, et on ühiskondlikult taunitav, et kostja keeldub tasumast hagejale kostja süül tekkinud kahju vaatamata sellele, et on ise viga tunnistanud.
Kostja on pahatahtlikult jätnud hagejale hageja hammaste taastamiseks vajaliku summa maksmata. Sellest lähtuvalt ei ole hageja saanud mõistlikult toitu süüa (sest ta ei saa ilma hammasteta toitu korralikult mäluda) alates 2014. aastast. Samuti tekitas kinnituste ja hammaste murdumine hagejale suurt füüsilist valu.
Hageja heidab kostjale ette pahatahtlikku käitumist ja protsessi venitamist, et hagejat varaliselt ja vaimselt kurnata, jättes pahatahtlikult oma kohutuse täitmata.
Kohus ei nõustu hageja sellise käsitlusega. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tegevuse tulemusena sai hageja kehavigastuse ja tema proteesid purunesid. Sellega tekkis hagejale otsene kahju.
Riigikohus on seisukohal, et mittevaralise kahjuna eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule kehavigastuse lk 20 tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul maksta seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.
Seega eeldatakse VÕS § 130 lg 2 järgi mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise. Antud juhul põhjustas kahjujuhtum hagejal ka füüsilist valu ja kannatusi. Samas ei saa asjaolu, et hageja seda valu jätkuvalt veel neli aastat kannatas, lugeda kostja süüks.
Hageja ei teinud midagi selleks, et oma kannatusi lühendada. Samas ei saanud ka kostja midagi selle heaks teha, kuna hageja tema pakutud summaga ei nõustunud. Seega on hageja ise osaliselt süüdi selles, et tema kannatused sedavõrd pikenesid.
Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Kohatu on siinkohal hageja võrdlus jalaluude murrud saanud langevarjuriga, kes taastus vigastusest aasta. Hagejal oli olemas võimalus lasta oma hambaid ravida, et vältida olukorra edaspidist halvenemist. Seega ei saa mittevaralise hüvitise arvestamisel arvestada nelja aastase perioodiga.
Kohus, kaalunud kõiki asjaolusid ja võttes arvesse senist kohtupraktikat mittevaralise kahju suuruse määramisel leiab, et 2000 eurone hüvitis on käesoleval juhul kohaseks suuruseks hagejal tekkinud füüsilise valu ja ebamugavuste eest.
Menetluskulude jaotus TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda ja riigi õigusabi kulud riigi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder