2-19-8/46

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 31. oktoober 2019 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-8 Hagi ese J L hagi AS HKScan Estonia vastu kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Hageja: J L, Hageja riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov, Kaupo Kask e-post:

Kostja: AS HKScan Estonia, registrikood: 10156832, l Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Kask, Asja läbivaatamise kuupäev 24. september 2019 Resolutsioon 1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt AS HKScan Estonia hageja J L kasuks kahju summas 2900 eurot (kaks tuhat üheksasada eurot) ja mittevaralise kahju hüvitisena 2000 eurot (kaks tuhat eurot).

3.Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ja riigi õigusabi kulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). lk 2 HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1. Vastavalt esitatud hagile /t.l. 1/ ostis hageja J L 13.12.2014 Kuressaares poest „Tooma Konsum“ vaakumpakendis poolsuitsuvorsti (vt lisa 1 – ostutšekk) Eesti tootjalt AS HKScan Estonia (kostja).

Ostetud poolsuitsuvorst oli väliselt kvaliteetne ja isuäratav – sellel olid vorstile vastav lõhn ja välimus. Eeltoodust lähtuvalt ei saanud hageja enne vorsti sööma asumist kuidagi teada, et vorstis võib olla mittesöödavaid lisasid.

18.12.2014 õhtul perekonnaringis vorsti hammustades, tundis hageja järsku tuima ja talumatut hambavalu, mis tulenes vorstis olnud kõva eseme sattumisest hammaste vahele. Eseme suust väljavõtmisel selgus, et vorstimassis oli olnud plastplaadi tükk, mis oma värvilt oli vorsti värvile sarnane.

Vorstis olnud viidatud plasteseme hammustamisest tekkisid hagejale järgmised tervisele negatiivsed tagajärjed (vt ka lisa 2 – hambaarsti tõend):

1)Hageja suu alumise lõua protees oli katki. Proteesi murdekoht oli proteesi keskosal, mis paiknes hageja alumises lõuas;

2)Suu ülemine lõug, mis oli tehtud kombineerituna – spetsiaalsete konksude kombinatsiooniga ja elusatele hammastele kinnitatud kinnitustega paigaldatud kuue hamba imitatsioon – sai samuti kahjustada. Vorstis olnud kõva ese kiskus lahti hammastel olnud kinnitused, metallkroonide konstruktsioon oli murtud ja ülespoole väändunud. Sealjuures kroonide all läksid katki kaks lihvitud tervet hammast, mille külge oli paigaldatud metallkroonide põhikinnitused kuue hamba imitatsiooniga.

3)Järgmisel päeval, st 19.12.2014, oli hageja valu tõttu sunnitud pöörduma Kuressaare linna hambapolikliinikusse (Põik 1, Kuressaare), kus hagejale osutati tasulist esmaabi ja leidis kinnitust asjaolu, et ülemised ja alumised hambaproteesid olid murdunud, samuti et ülemise proteesi kinnitushambad olid murdunud (vt lisa 2).

5.Hageja teavitas seejärel Rakvere lihakombinaadi esindajat telefoni ja faksi teel. Samuti teavitas hageja enda Venemaal, Moskvas, asuvat kindlustust OAO „Aljans“, mis pidi eelduslikult hüvitama hageja tervisele tekkinud kahju.

6.Kostja vastas hagejale 23.12.2014 (vt lisa 3 – kostja vastus) ja palus vorstis olnud plastmassi tüki neile saata. Hageja saatis koheselt tähitud pakiga kostja aadressil soovitud plastiku tüki ja poolsuitsuvorsti jäägid.

7.30.12.2014 saatis kostja hagejale vastuse, milles vabandas hageja tervise kahjustamise pärast ja teavitas, et läbiviidud audit kinnitas plastmassi päritolu (vt lisa 4 – kostja 30.12.2014 kiri hagejale). Auditi käigus oli selgunud, et plastiktükk oli vorsti sattunud vorsti massile maitseainete lisamisel. Samuti kinnitas kostja, et on nõus hageja tervisele tekitatud kahju täielikult kompenseerima tingimusel, et hageja pöördub õigeaegselt enda kindlustuspakkuja OAO „Aljans“ vastu, et saada kompensatsiooni tekkinud tervisekahjude osas.

8.Mõni aeg hiljem teavitas kostja hagejat, et on nõus siiski hüvitisena tervisekahjude eest andma hagejale üksnes kostja tooteid tasuta hüvitispaketina. lk 3 Hageja sellise pakkumisega ei nõustunud, muu hulgas ka põhjusel, et tal ei olnud endal piisavalt raha proteeside parandamiseks ja sellest lähtuvalt ei oleks ta saanud pakutud tooteid nagunii ka mõistlikult süüa.

9.Moskvasse jõudes oli hageja sunnitud pöörduma Venemaa kindlustusfirma OAO „Aljans“ poole kahju hüvitamise taotlusega. Kindlustusfirma keeldus hüvitise väljamaksmisest, tuginedes asjaolule, et väidetavalt oli kindlustus vormistatud valesti.

Nimelt ei olnud kindlustus arvestanud hageja vanust, millest lähtuvalt oleks hageja pidanud maksma kolm korda suuremat kindlustusmakset. Seda arvestades hagejast mittetulenevatel põhjustel hageja kindlustuselt hüvitist ei saanud.

10.Kindlustuse poolt kahju mittehüvitamise järgselt pöördus hageja koheselt uuesti kostja poole, kes palus saata kindlustusfirma OAO „Aljans“ hüvitamisest keeldumise vastus.

Hageja saatis seejärel soovitud vastuse kostjale (eeltoodud asjaolusid soovib hageja vajadusel muu hulgas tõendada enda vande all ütlustega).

11.Saanud eeltoodud kirja hakkas kostja hagejat survestama, et see teeks uued proteesid Venemaal omal kulul ja saadaks tšekid kostjale, kes siis otsustaks, kui suures ulatuses on kulud põhjendatud (eeltoodud asjaolusid soovib hageja vajadusel tõendada enda vande all ütlustega).

12.Hageja palus kostjal arvestada, et kostja ainsaks sissetulekuks on Venemaa pension summas 170 eurot (vt lisa 5 – pensioni suuruse tõend; 12 403,61 rubla on 27.11.2018 kursi järgi võrdne 163,40 euroga) ja et ta ei ole võimeline iseseisvalt proteeside tegemise ja paigaldamise eest tasuma. Läbirääkimistel palus kostja hagejal saata umbkaudse proteeside valmistamise hinnapakkumise Moskva kvalifitseeritud ja litsentseeritud hambaproteeside kliinikult.

13.27.01.2015 pöördus hageja stomatoloogia keskusesse OOO „Evrodent“, mis asub aadressil Varshavskoe tee 126, 117597 Moskva, kus hageja läbis suuõõne hambaproteesimise uuringu mälumisfunktsioonide taastamiseks. Uuringu tulemusel tuvastati, et hageja proteeside maksumuseks on 162 000 rubla (vt lisa 6 – Evrodent hinnapakkumine).

Eeltoodud hindamisakti saatis hageja koheselt ka kostjale. Kostja ei olnud kalkulatsiooniga nõus ja volitas ennast hagejaga suhtlema advokaadibüroo Lextal advokaadi Karl Kask’i.

14.Advokaat Karl Kask teatas enda esimeses kirjas hagejale 01.07.2015, et hageja suhtleks edaspidi üksnes temaga mitte kostjaga otse (vt lisa 7 – 01.07.2015 kiri). Advokaat Karl Kask suhtles hagejaga üksnes telefoni teel ja igal võimalusel üritas menetlust venitada, tuues ettekäändeid vastamisega viivitamiseks. Karl Kask esitas vastuseks hageja kirjale üksnes selle, et kostja on nõus tasuma nõutud summast poole. Hageja sellega aga nõustuda ei saanud, sest selle raha eest ei oleks ta endale proteese saanud osta.

15.Hagejale jäi mulje, et kostja advokaat üritab menetlust venitada ja hagejat kurnata üksnes eesmärgil saada enda tahtmine ja hüvitada üksnes pool hageja poolt nõutud summast. Kostja enda sellekohaseid seisukohti kuidagi ei põhjendanud – nendel puudus ka igasugune mõistlik alus.

16.Selleks, et asjaga kuhugile üldse jõuda tegi hageja kostjale kirjaliku pakkumise – kahe hambasilla valmistamise objektiivse hinna määramise eesmärgil oli hageja nõus mistahes lk 4 meditsiinilise ekspertiisi läbimisega Eestis, läbiviija valib kostja. Ehk et kostja võis ise vabalt valida, kus hagejale proteesid tehakse ja kostja tasub hageja sellekohased kulud.

Kostja eeltoodud pakkumisega nõus ei olnud.

17.Jällegi jätkus kostjapoolne venitamine – kirjadele mittevastamine ja ebamääraste vastuste andmine. Seoses tekkinud olukorraga oli hageja sunnitud pöörduma juriidilise abi saamiseks Moskva juriidilise õigusnõustaja juurde äriühingus OOO „Nadeznii partner“.

18.16.03.2016 sõlmis hageja eeltoodud bürooga lepingu nr 052/16-2016 hageja esindamiseks vaidluses kostjaga. Hageja tasus viidatud büroole 5 000 rubla (vt lisa 8 – tasumise tšekk).

19.18.03.2016 koostati bürooga lepingu lisa 1, mille kohaselt pidi hageja lisatööde eest tasuma veel 45 000 rubla (vt lisa 9 – tasumise tšekid).

20.Pool aastat möödus hageja ja kostja esindajate advokaatide omavaheliste edutute läbirääkimistega. Hageja advokaadikulud aina suurenesid. Kostja nõustus pärast pikka kohtuvälist vaidlust tasuma hageja proteeside kulu, kuid keeldus kategooriliselt hageja esindajakulude tasumisest, mis olid selleks ajaks kokku 50 000 rubla.

Hageja pöördumisest stomatoloogia kliinikusse OOO „Evrodent“ ja hambaproteeside remondi kalkulatsiooni koostamisest oli selleks hetkeks möödunud juba rohkem kui kaks aastat (2015. aastal pöördus ehk et eelviidatud hetkeks oli juba aasta 2016). Selle ajaga oli rubla nõrgenenud ja ka rubla maksevõime Venemaal langenud ligi 2 korda. Hageja korduspöördumisel OOO „Evrodent“ poole, selgus, et kõik esialgsed hambaproteeside importmaterjal ja komponendid, samas ka meditsiini teenuse osutamine, olid kallinenud mitu korda, millest lähtuvalt varem koostatud OAO „Evrodent“ 2015. aastal tehtud kalkulatsioon ei olnud enam ajakohane.

21.05.07.2016 läks hageja Kuressaarde stomatoloogia kliinikusse „Sardent Hambaravi“, et saada uus ekspertiis suuõõne mõlema lõua taastamise hambaproteesimistööde maksumuse osas. Arst Liina Kaar teostas hageja ekspertiisi ja hindas taastamist ülalõua ja alalõua peale kokku summas 19 100 eurot – sisaldab materjali ja tööd (vt lisa 10 – ekspertiisiakt).

22.Kuna kostjalt mingeid vastutulekuid ettepanekute osas ei tulnud, siis pöördus hageja 14.12.2017 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja riigi õigusabi saamiseks ja kostja vastu hagi esitamiseks.

23.15.12.2017 rahuldas kohus hageja taotluse ja hageja esindajaks määrati vandeadvokaat Margo Pöbo.

24.06.07.2018 esitas hageja kohtule taotluse uue advokaadi määramiseks põhjusel, et advokaat ei suhtle vene keeles ja ei ole õigusabi saaja vaidlust kostjaga suutnud lahendada.

25.13.08.2018 kohtumäärusega määrati hagejale uueks esindajaks vandeadvokaat Aleksei Ratnikov.

26.Hageja peab käesolevaga vajalikuks esitada kostja vastu ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. lk 5 Hageja leiab, et kostja on tekitanud enda käitumisega talle nii füüsilist kui ka hingelist valu ja kannatusi (VÕS § 128 lg 5 mõttes) – kostja on kahju ja enda tegevuse/tegevusetuse vahelist seost enda kirjas ja kõnedes varasemalt ka tunnistanud. Hageja on seisukohal, et on ühiskondlikult taunitav, et kostja keeldub tasumast hagejale kostja süül tekkinud kahju vaatamata sellele, et on ise viga tunnistanud.

Kostja on pahatahtlikult jätnud hagejale hageja hammaste taastamiseks vajaliku summa maksmata. Sellest lähtuvalt ei ole hageja saanud mõistlikult toitu süüa (sest ta ei saa ilma hammasteta toitu korralikult mäluda) alates 2014. aastast. Samuti tekitas kinnituste ja hammaste murdumine hagejale suurt füüsilist valu.

27.Kostja on käesolevas hagis välja toodud asjaoludest lähtuvalt jätnud meelega enda kohustuse hageja ees täitmata. Ilmselt seda ka põhjusel, et hageja on Venemaa kodanik ja hageja veetis tol ajal palju enda ajast Moskvas. Hagejale on jäänud mulje, et kostja on üritanud läbirääkimisi venitada, et hageja lõpuks enda varalisest ja vaimsest kurnatusest lõpetaks kahju nõudmise kostjalt. Hageja elab peamiselt enda elukaaslase juures Kuressaares (märgitud ka hageja elukohaks).

28.Riigikohus on asjas nr 3-2-1-18-13 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01). Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid, täidab ka preventsioonifunktsiooni. ( p 29) Hageja on seisukohal, et kostja on suhtunud hagejasse ükskõikselt ja hageja olukorda arvestamata.

29.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-73-13 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav hagejal nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Hageja on seisukohal, et on ära tõendanud, et kostja süü tõttu on hagejale tekkinud hingeline valu ja kannatus (VÕS § 128 lg 5 mõttes). On eluliselt usutav ja ka hageja poolt kinnitatav, et hammaste ja proteeside murdumisega kaasnes hagejale tugev valu. Sellest alates on hageja mälumisvõime oluliselt halvenenud.

Samuti seoses vajalike ülalõua ja alalõua taastamisprotseduuridega kannatab hageja nii füüsilist kui ka hingelist valu.

30.Hageja on seisukohal, et käesolevas vaidluses välja toodud kostja rikkumine tuleb lugeda ka ühiskonna poolt taunitavaks – arvestades, et kostja müüb lihatooteid tarbijatele, kes ei suuda enda õigusi samaväärselt kostjaga kaitsta. See toetab asjaolu, et kostjalt tuleks hageja kasuks välja mõista mittevaraline kahju. Kostja käitumine on antud juhul olnud ka objektiivselt hinnates pahatahtlik ja mittekohane

–kostja on süü omaks võtnud, aga on keeldunud hüvitist tasumast.

Hageja peab põhjendatud mittevaralise kahju hüvitiseks 10 000 eurot. Nimelt on see hageja kannatusi ja hingelist valu silmas pidades mõistlik summa – hageja mälumisvõime on olnud halb alates juhtumist 2014. aastal, see tähendab et juba umbes 4 aastat. Muu hulgas ei ole see kostjale kui äriühingule üleliia koormav summas, samas näitab see üles ühiskondlikku pahameelt kostja ükskõikse suhtumise osas ja mõjutab kostjat selliselt, et ta tulevikus pööraks antud asjaoludele ja olukordadele rohkem tähelepanu. Vastupidise korral on kostjal jätkuvalt võimalik lihtsalt keelduda hüvitise tasumisest ilma selleks põhjust omamata. lk 6 II Kahju hüvitise suurus 31. Hageja nõude summa kostja vastu moodustub alljärgnevalt:

31.1. Lähtuvalt hagi lisaks 9 olevast 2016. aastal tehtud ekspertiisist on hageja suuõõne taastamise maksumus kokku 19 100 eurot;

31.2. 50 000RUB (viiskümmend tuhat rubla) ehk 669,24 eurot (arvestades rubla kurssi seisuga 23.11.2018) – tasu õigusbüroo „Nadeznii partner“ Moskva õigusnõustajate juriidiliste teenuste eest vastavalt lepingule №052/16 16.03.2016, samuti vastavalt lisa kokkuleppele № 1 lepingule №052/16 18.03.2016 (vt lisad 8 ja 9). Antud kulu kandis hageja kostja vastutegevusest lähtuvalt kuna kostja keeldus järjepidevalt hageja kahju hüvitamast;

31.3. 7 eurot (seitse) – sundvisiit Eesti hambaarsti juurde arstiabi saamiseks kuupäeval 19.12.2014 (vt lisa 2);

31.4. 500RUB ehk 59,50 eurot - meditsiiniliste tõendite tekstide eesti keelest vene keelde tõlkimine notari poolt, 3 lehte A4 formaadiga (vt lisa 11 - tšekk). Antud kulu oli vajalik, sest hageja pidi pöörduma kindlustuspakkuja poole kahjuhüvitise saamiseks;

31.5. 4 202,40RUB (neli tuhat kakssada kaks rubla ja 40 kopikat) ehk 55,56 eurot (kurss seisuga 27.11.2018) 13.06.2016 rongipilet Moskva-Tallinn eest (vt lisa 12 – rongipilet). Antud kulu oli vajalik, sest hageja pidi seoses vaidlusega kostjaga sõitma Eestisse.

31.6. 72 eurot (seitsekümmend kaks eurot) rongipiletid 14.08.2016 Tallinn-Moskva eest (vt lisa 13 - rongipilet).

31.7. Bussipiletid Tallinn-Kuressaare - 9,5 eurot; Kuressaare-Tallinn – 9,5 eurot.

Kokku 19 eurot.

31.8. 5,5 eurot - mitmekordne tähtkirjade postiga saatmine kostjale.

31.9. Samuti esitab hageja käesolevaga ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude lähtuvalt asjaolust, et kostja on enda tegevusega (raskest hooletusest lähtuvalt võimaldanud plastiku vorsti sisse sattumise) hagejale tekitanud ka füüsilist ja hingelist valu (vt hagiavalduse punkte 1.29.-1.34.).

31.10. Hageja palub enda kasuks kostjalt välja nõuda mittevaraline kahju summas 10 000 eurot.

Lähtuvalt eeltoodust on hagejale kostja tegevuse/tegevusetuse tagajärjel tekkinud kahju (nii varaline kui ka mittevaraline) kokku summas 29 987,80 eurot.

III Õiguslik põhjendus 32. VÕS § 1061 sätestab, et tootja vastutus isiku surma või isikule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui selle põhjustas puudusega toode (lõige 1). Käesolevas jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist (lõige 5).

33.VÕS § 1062 lg 1 p-ide 1 ja 2 kohaselt loetakse tootjaks järgmisi isikuid:

1)valmistoote, tooraine või toote osa valmistanud isikut;

2)ennast tootjana avaldanud isikut, kes näitab tootel oma nime, kaubamärgi või muu eraldustähise.

34.VÕS § 1063 sätestab, et tooteks loetakse iga vallasasja, isegi kui see on osaks teisest vallasasjast või on saanud kinnisasja osaks, samuti elektrit ja arvutitarkvara (lõige 1). Toode on puudusega, kui see ei ole ohutu määral, mida isik on õigustatud ootama, arvestades kõiki asjaolusid, eelkõige:

1)toote avalikkusele esitlemise viisi ja tingimusi; lk 7

2)toote kasutusviisi, mida

3)sellise toote turule laskmise aega. kannatanu võis mõistlikult eeldada;

35.Käesoleval juhul on hageja poolt ära tõendatud ja kostja poolt omaks võetud, et kahju on tekkinud lähtuvalt kostja kui tootja tegevusest.

36.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

37.VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

38.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõige 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

39.08. 02. 2019 esitatud vastuses kostja vastusele Hageja ei nõustu vastuses toodud seisukohtade ja põhjendustega. Hageja jääb enda hagiavalduses toodu juurde, kuid peab vajalikuks esitada seisukohad olulisemate kostja vastuses toodud asjaolude ja väidete osas.

Mõnele seisukohale vastamata jätmist palub hageja mitte pidada asjaolu omaksvõtuks, sest seisukohas on esitatud palju hageja hinnangul vääraid väiteid, mis lähevad juba enda sisult vastuollu hagiavalduses tooduga.

40.Kostja on vastuse punktis 5 leidnud, et hageja on pidanud kostja viisakat selgitust survestamiseks, mis on otseses vastuolus selle tõendi sisuga.

Hageja selgitab siinkohal, et hageja pidas hagi punktis 1.12. viidatud survestamise all silmas seda, et pärast hageja poolt kostjale saadetud OAO „Alians“ kahjuhüvitise maksmisest keeldumise otsuse ja kuludokumentide saamist asus kostja telefoni teel hagejat survestama. Antud osas on hageja esitanud selgitused ka hagiavalduse punktides 1.12. – 1.15.

Nähes, et hageja ei nõustu võtma vastu väiksemat summat, kui oli vajalik hageja hammaste parandamiseks (kahju, mis oli tekkinud kostja tootes olevast plastmassi tüki hammustamisest), määras kostja enda esindajaks vandeadvokaadi Karl Kask’i. Ka advokaat suhtles hagejaga üksnes telefoni teel (vt hagi punktis 1.16. jj), millest saab järeldada, et kostja ei soovinud võimalikest kinnitustest või seisukohtadest jätta maha märget, mida saaks hiljem tema vastu kasutada.

41.Hagiavalduses on hageja muu hulgas välja toonud miks ta ei saanud nõustuda pakutud 1 500 euroga (vt hagi punkt 1.16.).

Nimelt selle raha eest ei oleks hageja saanud enda hambaproteese ja suud parandada määral, mis võimaldaks tal taas mõistlikult toitu mäluda. Nagu hagiavalduses ka tõendatud, oli hageja sissetulekuks üksnes Venemaal saadav pension summas 170 eurot (vt hagi punkti 1.13.). lk 8 42. Vastuse punktis 6 on kostja asunud seisukohale, et kuludokumentide asemel pöördus hageja 29.03.2016 pretensiooniga ja 06.04.2016 e-kirjaga kostja poole hageja esindaja G.A. Sapožnikov.

Väär on väide nagu ei oleks hageja üritanud vahepealsel ajal kostjaga kokkuleppele jõuda.

Hageja on ka hagiavalduses välja toonud, et kostja esindaja suhtles hagejaga telefoni teel ja üritas igal võimalusel menetlust venitada ja hagejat seeläbi kurnata. Hageja arvab, et kuna ta on Venemaa kodanik, siis lootis kostja ilmselt, et hageja ei ole võimeline ja ei viitsi Venemaalt vaidlust pidada.

43.Kuna asi venis, siis oli hageja sunnitud palkama Venemaal endale advokaadist esindaja (vt hagi punktid 1.20. jj). Ka seejärel ei jõutud poole aasta jooksul läbirääkimistega lõpule.

Nagu hagiavalduse punktis 1.23. on välja toodud, siis kostja nõustus pärast pikka kohtuvälist vaidlust tasuma hageja proteeside kulu, kuid keeldus kategooriliselt hageja esindajakulude tasumisest, mis olid selleks ajaks kokku 50 000 rubla.

Eeltoodu lükkab ümber ka kostja väite nagu oleks hageja alusetult ja pahatahtlikult keeldunud hagejalt üksnes 1 500-eurose hüvitise vastuvõtmisest. Tegelikult oli kostja see, kes üritas survestada ja kurnata hagejat vastu võtma oluliselt väiksemat summat, kui seda, mis hagejal oli hammaste taastamiseks ja juba tekkinud vaidluskulude katmiseks vaja.

44.Kostja vastuse punktis 7 väidetu, et hageja ei olnud kostjale tegelikke kulusid tõendavaid dokumente esitanud, ei vasta tegelikkusele.

45.Hageja on hagi punktides 1.4., 1.5. ja 1.14. välja toonud ja tõendanud, et oli pöördunud arstide poole koheselt. Hagi lisas 6 toodud hambaravi hinnapakkumine oli esitatud ka kostjale. Vastupidise väitmine kostja poolt on pahatahtlik ja ei vasta tõele. On muu hulgas väheusutav, et hageja ei edastanud ekspertiisi ja hinnapakkumist kostjale – selleks see ju võetigi, et täita kostja nõuet tõendada kahju suurust tol hetkel.

46.Ei vasta tegelikkusele vastuse punktis 10 viidatu, et 11.05.2016 kirjaga teavitas hageja esindaja kostja esindajat, et hageja on siiski nõus sõlmima kompromissi kostja poolt pakutud tingimustel.

Antud kirjas on hageja esindaja teavitanud, et on valmis kostja tehtud kompromissi üle vaatama. Kompromissis ei olnud aga kostja valmis tasuma hageja lepingulise esindaja kulusid. Samuti olid selleks ajaks suu taastamise maksumus oluliselt suurenenud (vt hagiavalduse punktid 1.23.-1.25.).

47.Kuna aeg läks edasi ja kostjalt mingeid vastutulekuid kompromissi osas ei tulnud, siis oli hageja sunnitud 14.12.2017 pöörduma riigi õigusabi taotlusega kohtusse.

48.Hageja on seisukohal, et hageja poolt varasemalt esitatud seisukohtadest ja tõenditest lähtuvalt on väär ja moonutatud ka vastuse punktis 13 toodu.

Hageja ei ole tegutsenud pahatahtlikult. Pahatahtlikult on käitunud hoopis kostja, kes on kasutanud ära hageja madalat sissetulekut ja tolleaegset elamist Venemaal, et survestada hagejat võtma vastu kahjuhüvitis summas, mis ei võimalda katta kogu hagejale tekitatud kahju.

49.Kostja on vastuses muu hulgas välja toonud, et hageja nõude suurenemine alates 2015. aastast kuni 2018. aastani on olnud utoopiline. Hageja eeltooduga ei nõustu. lk 9 Ka hageja esitatud 07.03.2018 eksperthinnangus on välja toodud, et võrreldes 2015. aastaga on samade tööde maksumus kasvanud ligi 2,5-3 korda lähtuvalt rubla kursi langusest.

Samuti on viidatud eksperdihinnangul välja toodud põhjuslik seos kostja teo ja hagejale tekitatud kahju vahel. Nimelt on 2014. aastal tekkinud suuõõne ja hammaste kahjustused viinud põletikeni jms. (vt ekspertiisihinnangut), mille tagajärjel on ka teised hambad suus saanud oluliselt kahjustada. Kui kostja oleks kohe nõustunud tekkinud kahju hüvitama juba 2015. aasta alguses esitatud ekspertiisi alusel, siis poleks selliseid kahjustusi hagejale tekkinud.

50.Sellega on ära tõendatud põhjuslik seos kostja tegevuse ja praeguseks hetkeks hagejale tekkinud kahju vahel.

51.Hetkel jääb paratamatult mulje, et kostja on kasutanud ära hageja halba majanduslikku olukorda ja Venemaal elamist selleks, et hoiduda kahju hüvitamisest selleks ettenähtud ulatuses.

52.Hageja jääb jätkuvalt enda hagiavalduses toodu juurde ja leiab, et kostja tegutseb hetkel pahatahtlikult, kasutades ära enda majanduslikult tugevamat positsiooni. Hageja puhul on tegemist seevastu tarbijaga, millest lähtuvalt on eriti oluline tema õigusi kaitsta.

III Seisukoht aegumise küsimusele 53. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et nõue on aegunud.

Kahju hüvitamise aluseks olev juhtum leidis aset 18.12.2014. Kohe pärast seda pöördus ta arsti juurde ja kahju tuvastamise järgselt pöördus koheselt ka kostja poole, kes vastas talle juba 23.12.2014 (vt hagiavalduse punkte 1.2. jj).

Hageja pöördus kostja poole 22.12.2014 (vt hagi vastuse lisa 1), mida saab kõiki tõendeid koos arvestades (vt hagiavalduse punktid 1.6. jj koos lisadega) pidada läbirääkimiste alguseks.

Läbirääkimised kestsid kuni 13.05.2016. Poolte pideva suhtlemise kohta perioodil 22.12.2014-13.05.2016 on mõlemad pooled esitanud tõendeid nii hagis kui hagi vastuses.

Viidatud tõenditele tuginedes saab kindlalt asuda seisukohale, et pooled pidasid sel perioodil läbirääkimisi ja et hagi esitamise tähtaeg oli selleks perioodiks peatunud TsÜS § 167 lg 1 mõttes.

54.Eeltoodust arvestades hakkas 3-aastane aegumise tähtaeg kulgema alates 14.05.2016, millest lähtuvalt oleks hageja hagiavalduses esitatud nõue aegunud alles 14.05.2019.

Antud juhul on hageja pöördunud enne nõude aegumise tähtaega nõudega kohtusse.

Järelikult on kostja aegumise vastuväide alusetu ja tuleb jätta tähelepanuta. Muus osas jääb hageja enda hagiavalduses toodu juurde.

KOSTJA VASTUVÄITED 55. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile /t.l. 58/ vaidles hagile vastu ja palus kohtul:

1.Jätta hagi rahuldamata.

2.Jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista kostja menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja. lk 10 3. Mõista hagejalt VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel välja viivis kostjale hüvitamisele kuuluvalt menetluskulude summalt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

56.Faktilised asjaolud ja tõendid 56.1. Pärnu Maakohtu menetluses on J Li (hageja) hagi AS HKScan Estonia (kostja) vastu puudusega tootega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 32 386,82 eurot.

56.2. Hageja ostis oma sõnul 13.12.2014 Kuressaare kauplusest „Tooma Konsum“ kostja toodetud poolsuitsuvorsti (hagi lisa 1). 18.12.2014 õhtul vorsti hammustades ilmnes, et vorsti sisse oli sattunud plastmasstükk. Hageja väitel tekkisid talle plastmasstüki hammustamisel kahjustused, mille hambaarst fikseeris hageja enda sõnadele tuginedes 19.12.2014 Kuressaare hambapolikliinikus (hagi lisa 2).

56.3. Hageja teavitas 22.12.2014 kostja klienditeenindust e-kirja teel juhtunust (vastuse lisa

1). Kostja vastas hagejale 23.12.2014, vabandas, palus vorstis olnud plastmasstüki kostjale saata ning pakkus hagejale kompensatsioonipakki (hagi lisa 3).

56.4. 30.12.2014 teavitas kostja hagejat oma auditi tulemustest ning sellest, et plastmasstükk oli tootesse sattunud ilmselt kostja tootmisprotsessis – see oli murdunud kas maitseainete lisamisel lõikurisse või külmutatud lihaplokkide eemaldamisel plastkastidest.

Kostja vabandas hageja ees veelkord ning teavitas hagejat, et kostja tootmisprotsessis viiakse sisse vajalikud muudatused (hagi lisa 4).

56.5. Vastuseks hageja tütre 04.04.2015 e-kirjale kinnitas kostja 09.04.2015 kirjas hagejale, et on valmis kompenseerima hagejale põhjendatud kulud, kui hageja esitab kostjale kantud kulusid tõendavad dokumendid, kontonumbri ja kindlustusandja OAO „Alians“ keeldumise hüvitise maksmisest (vastuse lisa 2). Samas kirjas avaldas kostja lootust lahendada asi kohtuväliselt, jäädes samal ajal väärikaks ja üksteist austavaks. Hageja on pidanud kostja viisakat selgitust survestamiseks (vt. hagi p. 1.12), mis on otseses vastuolus selle tõendi sisuga. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja on saatnud talle OAO „Alians“ kahjuhüvitise maksmisest keeldumise otsuse (hagi p. 1.11).

56.6. Kuludokumentide esitamise asemel pöördus 29.03.2016 pretensiooniga (vastuse lisa

3)ja 06.04.2016 e-kirjaga (vastuse lisa 4) kostja poole hageja esindaja G. A. Sapožnikov, kelle 29.03.2016 kirjale lisatud kalkulatsiooni kohaselt olevat hagejale põhjustatud varaline kahju, mille hüvitamist hageja soovib, 162 440 rubla. Kalkulatsioon oli 01.02.2015 seisuga koostatud stomatoloogiakeskuses OOO „Evrodent“ (hagi lisa 6). Kuna 02.02.2015 seisuga võrdus 1 euro 78,06 rublaga, oli hageja hinnangul talle tekkinud varaline kahju 162 440 :

78,06 = 2 080,96 eurot.

56.7. Hoolimata tegelikke kulusid tõendava dokumendi mitteesitamisest vastas 22.04.2016 kostja esindaja vandeadvokaat Karl Kask hageja esindaja pöördumisele ettepanekuga sõlmida kompromissileping, milles pooled lepivad kokku hageja stomatoloogilise ravi kompenseerimises summas 1 500 eurot (vastuse lisa 5).

56.8. 28.04.2016 vastas hageja esindaja ettepanekule keelduvalt põhjendades keeldumist sellega, et pakutud summa ei kata kõiki hageja kulusid (vastuse lisa 6). Kostjat esindava advokaadibüroo Sorainen jurist OV saatis selle vastuse samal päeval kostjale tutvumiseks (vastuse lisa 7).

56.9. 29.04.2016 teatas OV hageja esindajale, et kostja keeldub kompenseerimast hageja ravi suuremas summas, kui 1 500 eurot ning advokaadibüroo ei jätka selles asjas läbirääkimisi, kuna klient ei soovi teha rohkem juriidilisi kulusid (vastuse lisa 8). lk 11 56.10. 11.05.2016 kirjaga teavitas hageja esindaja kostja esindajat, et hageja on siiski nõus sõlmima kompromissi kostja poolt pakutud tingimustel (vastuse lisa 9).

56.11. Kuna kostja ei soovinud teha selle asjaga seoses enam täiendavaid kulusid, palus jurist O V 13.05.2016 e-kirjaga hageja esindajal ette valmistada kompromissilepingu projekti ja saata see kostja esindajatele tutvumiseks (vastuse lisa 10). Kostja 13.05.2016 ettepanek jäi vastuseta ja poolte vahel ei toimunud mingit suhtlust praktiliselt kaks aastat.

56.12. 23.03.2018 saatis hageja esindaja vandeadvokaat Margo Põbo kostja klienditeeninduse aadressil kahju hüvitamise ettepaneku summas 9 615,35 eurot, millest ravikulud moodustasid ettepanekule lisatud OOO „Evrodent“ 07.03.2018 hinnapakkumise kohaselt seekord 8 415,35 eurot ning muud kulud (transport, arstide visiiditasud, õigusabikulud) 1 200 eurot (vastuse lisad 11 ja 12).

56.13. Kostja esindaja Karl Kask teavitas hageja uut esindajat 26.03.2018 e-kirjaga sellest, et kostja on advokaadibüroo Sorainen klient ning palus võtta selles küsimuses ühendust temaga. Kuna tolleks hetkeks oli hageja pahatahtlik ja kavaldav käitumine kostjale selge, keeldus kostja pidamast hageja uue esindajaga läbirääkimisi mistahes summade üle (vastuse lisa 12). Telefonivestlusest hageja esindajaga selgus ka, et hageja oli varjanud tema eest olulisi asjaolusid seonduvalt 2016.a toimunud läbirääkimistega. Näiteks tuli hageja uuele esindajale üllatusena, et OOO „Evrodent“ on teinud hagejale kalkulatsiooni juba 2016.a ning see erineb temale teada olnud kalkulatsioonist kordades. Sel põhjusel esitas kostja esindaja hageja uuele esindajale teadmiseks ka 29.03.2016 pretensiooni koos OOO „Evrodent“ 01.02.2015 kalkulatsiooniga (lisa 12).

56.14. 04.06.2018 võttis kostja esindajaga taas ühendust hageja esindaja Margo Põbo, kes edastas hageja teate, et hageja peab mõistlikuks varalise ja mittevaralise kahju hüvitiseks 2 900 eurot (vastuse lisa 12). Hageja esindaja sellele e-kirjale vastas kostja esindaja veelkord telefoni teel, teatades, et kostja ei ole nõus pidama hagejaga mingeid läbirääkimisi mistahes summade üle, kuna on selge, et tegemist ei ole heas usus käituva isikuga.

56.15. 31.12.2018 esitas hageja kostja vastu hagi, kus tema nõue oli kerkinud pool aastat tagasi veel mõistlikuks peetud 2900 euro asemel 32 386,82 euroni.

56.16. Hageja tegelikke ravikulusid tõendavaid dokumente ei ole kostjale esitatud käesoleva ajani. Selle asemel on hageja esitanud kostjale ajas järjest suurenevaid hinnapakkumisi. Varalise kahju suurus on eelpoolviidatud tõenditest nähtuvalt olnud 2081 eurot (2016), 9615 eurot (2018) ja 19 987 eurot (hagi). Seega on ainuüksi varaline kahju võrreldes algse nõudega tõusnud tänaseks peaaegu kümme korda.

56.17. Ei ole usutav, et hageja on olnud neli aastat hammasteta ja tal ei ole olnud selle aja jooksul kordagi raha uute proteeside paigaldamiseks. Samas ei ole väidetav rahaline kitsikus seganud teda reisimast Moskva ja Kuressaare vahel, elamast Eestis ning palkamast juriste, kuigi talle oli juba 09.04.2015 tehtud ettepanek esitada hüvitise saamiseks proteeside parandamise kulusid tõendavad dokumendid.

Õiguslikud põhjendused 57. Hageja nõue on aegunud Kostja esitab hageja nõudele aegumise vastuväite. VÕS § 1066 lg 1 kohaselt aeguvad puudusega tootega tekitatud kahju hüvitamise nõuded kolme aasta jooksul, arvates päevast, mil kannatanu sai teada või pidi mõistlikult teada saama kahjust, puudusest ja tootja isikust.

Hageja ostis kostja toodetud poolsuitsuvorsti 13.12.2014. Sel päeval sai hageja teada tootja isikust, sest tootja nimi ja kaubamärk on tootele kantud. Toote puudusest sai hageja teada 18.12.2014, kui ta enda väitel puudusega vorsti sõi ja ilmnes, et vorstis oli plastmasstükk (vt. hagi p. 1.3. esitatud selgitus). 18.12.2014 sai hageja enda väitel teada ka kahjust, kui ta lk 12 tundis vorsti hammustades tuima ja talumatut hambavalu ja purunesid proteesid (vt. hagi p.

1.4. esitatud hageja kirjeldus kahjust). VÕS § 1066 lg 1 kohaselt algas hageja nõude aegumine seega 18.12.2014.

Hageja nõue hakkas aeguma korraga. Riigikohus on märkinud, et kui kahju tekib ka tulevikus või selle tagajärjed edaspidi korduvad, tuleb lähtuda kahju ühtsuse printsiibist.

See tähendab, et kohe, kui osa kahjuhüvitisest saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma ka edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue. Seega hakkab hageja väitel temale tekkinud tervisekahjust tulenevate ravikulude, sõidukulude jmt eest nõutava kahju hüvitamise nõue aeguma ühtselt ajast, mil osa kahjuhüvitisest saab sisse nõuda.

Tulevikus tekkiv kahju saab eraldi aeguma hakata üksnes erandlikel juhtudel, kui ilmnevad ootamatud ja täiesti uued asjaolud, mille tekkimist tulevikus ei olnud kahju hüvitamise nõude sissenõutavaks muutumise ajal võimalik mõistlikult ette näha.1 Hageja nõue koosneb tema väidetavatest ravikuludest (esmaabi ja hinnapakkumistes näidatud ravikulud), õigusabi- ja tõlgete kuludest, väidetavalt vaidlusega seotud transpordikuludest, tähtkirja saatmise kulust ning mittevaralise kahju hüvitisest. Ükski neist summadest ei ole ootamatu ning ei põhine uutel asjaoludel.

TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Hageja nõude aegumine oli peatunud ajavahemikul 29.03.2016 (hageja esindaja G. A. Sapožnikovi esimene pretensioon kostjale, vt vastuse lisa 3) kuni 27.05.2016 (kostja esindaja O Vi 13.05.2016 ettepanek saata kompromissi projekt, millele on liidetud mõistliku ajana 14 päeva kompromissi teksti ettevalmistamiseks ja kompromissi sõlmimiseks (vt vastuse lisa 10), s.o. kokku 60 päeva Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Õiguskirjanduses leitakse, et aegumise peatumine lõpeb tahte väljendamisega läbirääkimisi mitte jätkata, mis peab olema selge käitumine. Kui võlausaldaja võlgniku pakkumisele ei vasta, lõpeb peatumine aja möödumisel, mille jooksul võib hea usu põhimõtte järgi oodata temalt järgmist sammu läbirääkimistel.2 Sarnaselt on Riigikohtu praktikas välja kujunenud seisukoht, et aegumist ei peata võlgnikule kirjade saatmine, kui võlgnik ei ole neile läbirääkimiste pidamise tahtega mõistliku aja möödumisel vastanud. Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks.3 Eelpoolviidatud tõendite kohaselt pöördus 29.03.2016 kostja poole hageja esindaja nõudega, millele järgnes poolte aktiivne kirjavahetus. Kirjavahetuse käigus jõudsid pooled üksmeelele, et kostja hüvitab hagejale stomatoloogilise ravi kulud summas 1 500 eurot.

Kostja pidas seda summat õiglaseks, kuna vaatamata kostja palvetele esitada konkreetsed kulude kandmist tõendavad dokumendid, ignoreeris hageja seda palvet. Kostja tegi hageja esindajale ettepaneku, et viimane valmistaks ette kompromissilepingu projekti, kuid kostja ettepanek jäi vastuseta. Kostja hinnangul on mõistlik aeg sisult väga lihtsa kompromissilepingu teksti ettevalmistamiseks ja kompromissi sõlmimiseks maksimaalselt kaks nädalat. Seega hindab kostja, et poolte läbirääkimised lõppesid hiljemalt 27.05.2016, kui möödus kaks nädalat kostja esindaja viimase e-kirja saatmisest hageja esindajale.

Hageja võttis uue esindaja M. Põbo kaudu kostjaga ühendust alles 23.03.2018 ( praktiliselt aasta ja 10 kuud hiljem), tehes uue ettepaneku hüvitise saamiseks, mis ei vastanud enam hea usu ega mõistlikkuse põhimõttele. Tuleb rõhutada, et isegi, kui stomatoloogilise ravi hinnad olid selleks hetkeks neli korda tõusnud (millega kostja ei nõustu), seadis hageja end lk 13 ise sellisesse olukorda, kuna lõpetas läbirääkimised ilma põhjuseta 27.05.2016 situatsioonis, kus pooled olid kokkuleppe tegelikult saavutanud.

Kuigi nõue oli 23.03.2018 seisuga aegunud, märgib kostja selgitavalt, et ajavahemikul 23.03.2018 (hageja esindaja M. Põbo ettepanek hüvitise maksmiseks, vt vastuse lisa 11) kuni 04.06.2018 (hageja esindaja M. Põbo viimane kiri kostja esindajale, vt vastuse lisa 12) poolte vahel läbirääkimisi ei toimunud, sest kostja keeldus 10.04.2018 e-kirjaga sõnaselgelt hagejaga läbirääkimiste pidamisest ja taotletava hüvitise maksmisest (vt vastuse lisa 12).

TsÜS kommentaarides märgitakse, et läbirääkimisteks piisab igast arvamuse vahetamisest nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui üks pool kohe teise poolega arutamisest ei keeldu.4 Et kostja esindaja teavitas hagejat 10.04.2018 e-kirjaga ja 04.06.2018 saabunud e-kirjale vastas telefonikõnega, et mistahes nõuete üle arutelusid ei toimu, ei ole 2018. aastal toimunud täiendavaid läbirääkimisi nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle.

Olukord, kus üks pooltest võtab teise poolega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks, ei ole läbirääkimised.5 VÕS § 1066 lg 1 kohaselt on hageja nõuete aegumistähtaeg kolm aastat ning see algas 18.12.2014. Hageja nõue oleks aegunud 18.12.2017, kui aegumine ei oleks vahepeal peatunud. Et hageja nõude aegumine oli peatunud perioodil 29.03.2016 kuni 27.05.2016, s.o. 60 päeva, aegus hageja nõue 18.02.2018.

Oluline on siinkohal rõhutada, et hagejal ei olnud teadmata, milliseid juriidilisi samme peab ta oma nõude maksmapanekuks astuma. Hageja esindajate 29.03.2016, 28.04.2016 ja 11.05.2016 kirjadest (vt vastuse lisad 3, 6 ja 9) nähtub, et hagejale on põhjalikult selgitatud õiguslikku olukorda. 11.05.2016 kirja kohaselt on hagejale selgitatud põhjalikult näiteks seda, et kohtule nõude esitamiseks peab ta pöörduma kostja asukohariigi kohtusse.

58.Hageja nõuded ja nende suurus ei ole põhjendatud isegi, kui nõuded ei oleks aegunud Juhul, kui kohus leiab, et nõuded ei ole aegunud, esitab kostja nõuetele järgmised alternatiivsed vastuväited.

58.1. Hagejale tekkinud tervisekahjustuste ulatus ning põhjuslik seos puudusega toote ja tervisekahjustuste vahel ei ole tõendatud.

Hageja ei ole tõendanud, millised tervisekahjustused tal tekkisid tema väidetud juhtumi tulemusena. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tervisekahjustused tekkisid plastmasstüki sattumise tõttu kostja toodetud vorsti sisse. Hageja väidab hagiavalduse punktis 1.4, et talle tekkisid järgmised negatiivsed tagajärjed: a) tema suu alumise lõua protees oli katki, proteesi murdekoht oli proteesi keskosal, mis paiknes hageja alumises lõuas; b) suu ülemiselt lõualt kiskus vorstis olnud kõva ese lahti hammastel olnud kinnitused, metallkroonide konstruktsioon oli murtud ja ülespoole väändunud. Sealjuures kroonide all läksid katki kaks ihutud tervet hammast, mille külge oli paigaldatud metallkroonide põhikinnitused kuue hamba imitatsiooniga. Hageja on esitanud enda tervisekahjustuste tõendamiseks Kuressaare Hambapolikliinik SA tõendi ja visiidiarve (hagi lisa 2).

Dokumendilt on loetav järgnev: „väitis, et vorsti hammustamisel sattus hamba alla plastmass kild ja lõhkus alalõua proteesi ja ülalõua fronthammaste kroonid. /.../ Patsiendi sõnul hammustas ta vorsti, mille sees oli plastmassi tükk. Hammustamise tagajärjel purunes patsiendi sõnul alumine plaatprotees, tulid ära 21 22 23 hamba kroonid ja murdusid alumise proteesi klambrid.“ Kuressaare hambapolikliiniku tõend ei tõenda seega, et alalõua protees ja ülalõua fronthammaste kroonide purunemine leidis aset ja selle põhjustas vorstis olnud plastmasstükk, vaid üksnes seda, et patsiendi sõnul see juhtus. lk 14 Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks tema vigastuste tegelikku ulatust. Kostja on siiski heas usus olnud valmis hageja kulutusi kompenseerima.

58.2. Tekkinud tervisekahju ulatuse mittetõendatust ja põhjendamatust näitab seegi, et hageja on enda vigastusi erinevatel hetkedel kirjeldanud erinevalt. Hagiavalduse punktis 1.4. märgib hageja, et tema suu alumise lõua protees oli katki ning suu ülemiselt lõualt kiskus plastmasstükk lahti hammastel olnud kinnitused, lõhkus metallkroonide konstruktsiooni (see oli murtud ja ülespoole väändunud) ja kaks tervet hammast. Seevastu hageja esindaja 23.03.2018 nõudekirjas ning hagiavalduse lisas 2 on kahju kirjeldatud järgmiselt: „/.../ purunes alumine plaatprotees, tulid ära kolme (21, 22, 23) hamba kroonid ja murdusid alumise proteesi klambrid.“ 58.3. Samuti ei ole hageja tõendanud, kuidas tema väidetavad vigastused juhtusid, s.t. kas puudusega toote ja tervisekahjustuse vahel esineb põhjuslik seos. Hagiavalduse lisas 2 on kirjeldatud üksnes hageja väiteid hambaarstile selle kohta, et kahju tekkis poolsuitsuvorstis olnud plastmasstüki hammustamise tagajärjel.

58.4. Tuleb öelda ka seda, et kui vorstis on selliseid kahjusid põhjustav plastmasstükk, peaks inimene, kes vorsti sööb, sellist tükki märkama enne, kui ta vorsti hammustab.

59.Hageja nõuab ravikulude hüvitamist, mis ei ole seotud kostja tegevusega puudusega tootega.

Hageja nõuab kostjalt sellise kahju hüvitamist, mis ei ole tekkinud kostja puudustega toote tõttu. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui väidetavat kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja tugineb hagiavalduse punktis 2.1. ja hagi lisas 10 Sardent Hambaravi hinnapakkumisele (mida hagis nimetatakse korduvalt ekslikult ekspertiisiks) summas 19 100 eurot.

Hinnapakkumine sisaldab mh järgmisi ravitoiminguid: 10 implantaadi asetamine ning implantaatidele kinnituvate proteeside valmistamine ja paigaldamine, kruvitavad implantaadikroonid, vahelülid jne. Plastmasstüki väidetav hammustamine ei ole seotud implantaatide paigaldamise vajadusega, sest hagejal 18.12.2014 (kui juhtum tema sõnul aset leidis), implantaate ei olnud. Teisisõnu: puruneda ei saa asi, mida ei ole. Samuti on hagi lisa 10 näol tegemist hinnapakkumisega, mitte reaalseid kulusid tõendava dokumendiga. Lisaks märgime, et Sardent Hambaravi hinnapakkumist ei ole hageja kostjale kunagi varem esitanud, mis kinnitab hageja hea usu põhimõtte vastast ebamõistlikku käitumist.

60.Lisaks juhib kostja tähelepanu sellele, et kõik kolm hinnapakkumist (hagi lisad 6 ja 10 ning vastuse lisa 11 lisaks olev OOO „Evrodent“ 07.03.2018 hinnapakkumine) erinevad üksteisest kardinaalselt seal kirjeldatud tööde ja nende maksumuse poolest. Seega ei ole võimalik mõista, millised proteeside taastamise tööd olid tegelikult vajalikud ning põhjendatud. Kostja vaidlustab OOO „Evrodent 07.03.2018 hinnapakkumises esitatud tööde põhjendatuse, vajalikkuse ja maksumuse ning Sardent Hambaravi 05.07.2016 hinnapakkumises esitatud tööde põhjendatuse, vajalikkuse ja maksumuse.

61.Veel on oluline märkida, et kui OOO „Evrodent“ 01.02.2015 hinnapakkumises ei räägitud midagi implantaatide paigaldamise vajalikkusest, siis veidi enam, kui aasta hiljem olevat Sardent Hambaravi arvanud, et hageja vajab ülalõua jaoks kuut implantaati ja alalõuga nelja implantaati. Samuti on Sardent Hambaravi hinnapakkumises loetletud tööde vajalikkus otseses vastuolus kirjeldusega, mis on esitatud hageja poolt esimesel visiidil hambaarsti juurde, so. 19.12.2014 (hagi lisa 2). lk 15 62. Kostja vaidlustab alternatiivselt varalise kahju suuruse. Kui kohus leiab, et kostjal on kahju hüvitamise kohustus ja ta peab maksma hüvitist, on hageja kahju suurus maksimaalselt 2081 eurot, mis on toodud OOO „Evrodent“ 01.02.2015 hinnapakkumises.

Seejuures ei vastuta kostja hindade väidetava kallinemise eest, kuna hagejast sõltuval põhjusel jäi 2016.a kevadel kompromissileping sõlmimata.

Hagis esitatud nõude rahuldamine tähendaks hageja rikastumist kostja arvel, mis on otseses vastuolus VÕS §-iga 127 lg 1. Hageja ei saa kostjalt nõuda uute hammaste (implantaatide) paigaldamist, sest kostja ei vastuta hageja pärishammaste puudumise eest.

63.Hageja on hagis tegelikke asjaolusid moonutanud Lisaks eelpool väljatoodule, ei nõustu kostja hagiavalduses esitatud järgmiste väidetega:

63.1. Hagiavalduse punktis 1.8. väidab hageja, et kostja on nõustunud hageja tervisele tekitatud kahju täielikult kompenseerima tingimusel, et hageja pöördub õigeaegselt enda kindlustusandja vastu, et saada kompensatsioon tervisekahjude osas. Kostja ei ole sellist nõusolekut andnud.

63.2. Hagiavalduse punktides 1.15. ja 1.16. väidab hageja, et kostja ei olnud nõus OOO „Evrodent“ 01.02.2015 hinnapakkumisega ning üritas igal viisil menetlust venitada. Kostja ei ole menetlust venitanud. Kostja oli 09.04.2015 kirjas esitanud loetelu dokumentidest, mida ta soovib hagejalt saada. Nende dokumentide loetelus oli arve, mis tõendaks kahju suurust. Kostja lepinguline esindaja selgitas ka telefoni teel sama: hüvitise suuruse kindlakstegemiseks ja hüvitise maksmiseks vajab tema klient arvet, mis tõendab kahju suurust. Nagu öeldud, ei ole sellist dokumenti esitatud kostjale käesoleva ajani. Selle asemel on kostjale esitatud kalkulatsioone, mis on käesolevaks ajaks muutunud utoopiliseks.

63.3. Kostja ei nõustu hagiavalduse punktis 1.17. esitatud väitega, nagu oleks kostja üritanud hagejat kurnata. Praeguseks on väidetava kahju tekkimisest möödunud enam kui neli aastat, mille jooksul on kostja kõikidele hageja ja tema esindajate pöördumistele viisakalt vastanud, enda seisukohti selgitanud ning pakkunud võimalusi kompromissiks.

2016. aastal katkesid poolte kompromissiläbirääkimised, sest hageja ei reageerinud alates 13.05.2016 kostja ettepanekule. Asjaolu, et kostja on teinud probleemi lahendamiseks enda poolt mõistlikult võimaliku, on tõendatud käesolevale vastusele lisatud dokumentaalsete tõenditega.

63.4. Hagiavalduse punktis 1.18. väidab hageja, et tegi kostjale kirjaliku pakkumise, mille kohaselt hageja on nõus mistahes meditsiinilise ekspertiisi läbimisega Eestis, kusjuures läbiviija valib kostja. Eelöeldu näitab, et hageja ei ole kas aru saanud või tahtnud aru saada kostja ettepanekutest, kuigi need esitati hagejale tema emakeeles. Kostja vajas hageja tegelikke kulusid tõendavat dokumenti, mitte ekspertiisi.

63.5. Hagiavalduse punktis 1.23. väidab hageja, et 2016. aastal olevat möödunud pool aastat hageja ja kostja esindajate omavaheliste edutute läbirääkimistega. Tegelikult toimusid läbirääkimised 2016. aasta märtsi lõpust kuni mai keskpaigani, mil pooled jõudsid sisuliselt kokkuleppele, mis jäi hageja tõttu vormistamata. Seega ei väldanud läbirääkimised pool aastat ja ei olnud edutud.

64.Hageja õigusabikulude ning posti- ja transpordikulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud.

Hagiavalduse punktis 2.2.2. nimetatud tasu juriidiliste teenuste eest ei ole põhjendatud.

Kostja esitas hagejale arusaadava palve saata kulusid tõendavad dokumendid selleks, et maksta hagejale põhjendatud hüvitis. Kulutuste tegemine juristidele proteeside taastamise asemel oli hageja valik, mitte kostja tegevuse tulemus. Kostja ei ole kunagi keeldunud mõistliku hüvitise maksmisest. lk 16 Hagiavalduse punktides 2.2.5.-2.2.7. nõuab hageja Moskva-Tallinn ja Tallinn-Moskva rongipiletite ning Tallinn-Kuressaare ja Kuressaare-Tallinn bussipiletite maksumuse hüvitamist kokku 146,56 euro ulatuses. Hagiavalduse punktis 2.2.5. väidab kostja, et antud kulu oli vajalik, sest hageja pidi seoses vaidlusega kostjaga sõitma Eestisse. Samas väidab hageja hagiavalduse punktis 1.30., et elab peamiselt enda elukaaslase juures Kuressaares (märgitud ka hageja elukohaks). Kostja ei pea hüvitama hagejale kulusid, mis on seotud tema elukaaslase juurde reisimisega. Kuna kostja suhtles regulaarselt hagejaga ja tema Moskva esindajatega ka siis, kui hageja viibis enda väitel pidevalt Moskvas, ei olnud hagejal kordagi vajalik reisida Eestisse „vaidlusega seoses“ nagu seda hagi punktis 2.2.5. põhjendatakse.

Hagiavalduse punktis 2.2.8. nõuab hageja 5,5 eurot tähtkirjade saatmise kulude hüvitamiseks. Hageja ei ole nimetatud kulu kandmist tõendanud ühegi kuludokumendiga.

65.Hageja mittevaralise kahju nõude suurus on põhjendamatu Hageja mittevaralise kahju nõue summas 10 000 eurot on põhjendamatu. Hageja leiab, et kostja on pahatahtlikult jätnud hagejale hammaste taastamiseks vajaliku summa maksmata, mistõttu hageja ei ole saanud mõistlikult süüa. Seetõttu väidab hageja kostja tegevuse olevat ühiskondlikult taunitava. Kostja ei nõustu väitega, et ta on pahatahtlikult keeldunud hüvitise maksmisest. Kostja teatas hagejale 09.04.2015 kirjas, et on valmis ravikulud hüvitama ravi toimumist tõendava kuludokumendi alusel. Sellist dokumenti ei ole hageja kostjale siiani esitanud, vaid on teinud kulutusi kõigele muule. Seejuures ei ole hageja tõendanud, milline on kostja turustatud puudusega toote tagajärjel tekkinud kahju tegelik ulatus. Vaatamata sellele on kostja pidanud hagejaga heas usus läbirääkimisi ning pakkunud mõistlikus ulatuses kahju hüvitamist vaatamata isegi varem nõutud kuludokumendi puudumisele.

Mittevaralise kahju puhul tuleb arvestada, et 2016.a kevadel lõppesid läbirääkimised kompromissi vormistamata jätmisega hagejast tuleneval põhjusel. Seetõttu ei saa hageja tugineda mittevaralise kahju nõudes mistahes asjaoludele, mis leidsid aset pärast tulemusteta lõppenud läbirääkimisi.

Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta kehavigastuste raskust ja kahju kannataja „valu suurust. “Mittevaralise kahju väljamõistmine 10 000 euro ulatuses on keskmisest hüvitisest oluliselt kõrgem summa. Mittevaralise kahju hüvitised peavad olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad.8 Eeltoodud asjaoludel peab kostja hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet põhjendamatuks ning palub kohtul jätta nõude rahuldamata, arvestades siinkohal, et hageja loobus ise kompromissilepingu sõlmimisest.

Kui kohus leiab, et kostja on hagejale tekitanud mittevaralise kahju, mis tuleb kostjalt välja mõista, vaidlustab kostja hageja mittevaralise kahjunõude suuruse ja leiab, et mõistlikuks hüvitiseks on antud juhul 1/3 proteeside parandamiseks kuluvast summast, mis on toodud OOO „Evrodent“ 01.02.2015 hinnapakkumises, s.o 624,30 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud tõenditega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hageja ütlused, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt hagis toodud õiguslikul alusel.

66.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: lk 17 66.1. 13. 12. 2014 ostis hageja Kuressaare poest „Tooma Konsum“ kostja toodetud poolsuitsuvorsti.

66.2. 18.12.2014 õhtul perekonnaringis vorsti hammustades, tundis hageja järsku tuima ja talumatut hambavalu, mis tulenes vorstis olnud kõva eseme sattumisest hammaste vahele.

Eseme suust väljavõtmisel selgus, et vorstimassis oli olnud plastplaadi tükk, mis oma värvilt oli vorsti värvile sarnane.

Vorstis olnud plasteseme hammustamisest tekkisid hagejale järgmised tervisele negatiivsed tagajärjed (vt ka lisa 2 – hambaarsti tõend):

1)Hageja suu alumise lõua protees oli katki. Proteesi murdekoht oli proteesi keskosal, mis paiknes hageja alumises lõuas;

3)Kostja tunnistab oma kohustust seoses toote puudusega tekitatud kahju hüvitada (VÕS § § 1061 ) ja on teinud ettepaneku, maksta reaalselt tehtud kulutused hageja poolt esitatud dokumentide alusel. Õige on siinjuures, et kahju tekkis kostja kui tootja tegevusest kuid plastiku tüki sattumist tootesse ei saa käsitleda otsese tahtlusena. Tootjal puuduvad seadmed, mis võimaldaks sellist lisandit tootes üles leida/t.l. 10/.

3)Kostja on tunnistanud oma kohustust maksta tekitatud kahju eest hüvitis.

4)Proteeside purunemise ja hammaste murdumise tulemusena kannatas hageja valu ja ebamugavust.

67.Kostja on esitanud nõudele aegumise vastuväite. Kuna kahju tekkis hagejal 2014 aastal, siis on kostja arvates nõue aegunud. Hageja sellega ei nõustu ja on esitanud tõendid läbirääkimiste kohta, mis kestsid kuni 13. 05. 2016.a.

Õige on, et Tsiviilseadustik Üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg. 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

TsÜS § 167 lg. 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.

Läbirääkimisi tõendab hageja sel ajal peetud kirjavahetusega /t.l. 64-75/, millest selgub, et kostja pakkus veel 2016.a. mais hüvitisena 1500 eurot, mis kohtu hinnangul ei olnud ülemäära väike hüvitis ja võimaldas hagejal proteesid paigaldada. Ka hilisemalt on kostja ja hageja esindaja vahetanud kirju, ehk siis teoreetiliselt ei saanud läbirääkimisi lugeda lõppenuks ja selle aja jooksul oli nõude aegumine peatunud. See tähendab, et hagi esitamise aja seisuga 31. 12. 2018 ei olnud hageja nõue aegunud.

68.Poolte vahel on vaidlus ka selle üle milline on kahju suurus, mille kostja peaks hüvitama.

Esitatud tõenditest selgub, et peale kahjujuhtumit pöördus kostja Kuressaare Hambapolikliinikusse, kus leidis kinnitust, et ülemised ja alumised hambaproteesid olid murdunud. Samuti ülemiste hambaproteeside kinnitushambad. 27. 01. 2015 pöördus hageja stomatoloogia keskusesse OOO „Evrodent“, Moskvas, kus ta läbis suuõõne lk 18 hambaproteesimise uuringu mälumisfunktsiooni taastamiseks, mille tulemusena leiti, et hageja hambaproteeside maksumus on 162 000 rubla e. 2285,44 eurot /t.l. 13/.

23.03. 2018.a. esitatud hüvitise taotlusele /t.l. 75/ on hageja lisanud OOO Evrodent hinnapakkumise, milles on, nüüd juba implantaatide hinnaks pakutud 8415,35 eurot /t.l. 76/ s.h. lõualuu korrigeerimine implantaatide paigaldamiseks.

Hageja on leidnud, et kuna kahjujuhtumist on nii kaua möödas, siis on tema hambad selle ajaga hävinud ja suuõõne korrastamiseks ja mälumisvõime taastamiseks on vaja teha suuremaid kulutusi s.h. keele plastika, lõualuu siirdamine, et viia see sobivasse konditsiooni implantaatide paigaldamiseks. Hageja enda antud ütluste kohaselt ei ravinud ta oma hambaid väidetavalt ekspertiisi ootuses, säilitades sellega algse olukorra ja samas põhjustades hammaste lagunemise ja hävimise, mistõttu on ka kahju oluliselt suurenenud.

Hageja on tellinud uue ekspertiisi Kuressaare kliinikust Sardent Hambaravi, et saada hinnang suuõõne mõlema lõua taastamise hambaproteesitööde maksumuse kohta ja ekspert hindas selle maksumuseks 19 100 eurot. Seal hulgas materjalid ja töö /t.l. 17/.

Hinnapakkumine on tehtud implantaatidele kinnitatavate proteesidele.

69.VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb hüvitada kogu kahju, st kannatanu tuleb asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju ei oleks tekkinud (Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-16, p 32) Kuna hagejal enne kahju põhjustanud juhtumit implantaate ei olnud ja nende paigaldamine võib kujuneda veel kallimaks kui esialgne pakkumine (kui on vaja teha luusiirdamist implantaatide kinnitamiseks), siis leiab kohus, antud pakkumine tuleb jätta tähelepanuta.

Seega tuleb kahju tekitajal hüvitada kahju ulatuses, mis võimaldab hagejal saada endale proteesid, mis olid tal ka enne kahjujuhtumit.

Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks (vt VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos), ei tulene seadusest, et põhjusliku seose olemasolu korral tuleks hüvitisnõue alati rahuldada. Kahju hüvitamise nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb juhinduda VÕS-i 7. ptk (VÕS § 127 jj) sätetest. VÕS § 127 lg 2 järgi ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (vt Riigikohtu 6. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-4981/106, p 14).

Antud juhul oli hagejal võimalik lasta allesjäänud hambad parandada, mida ta kohtu jaoks täiesti arusaamatul põhjusel ei teinud, põhjustades sisuliselt ise oma hammaste seisukorra halvenemise. Mõistlik ega põhjendatud ei ole nõuda kostjalt implantaatide hüvitamist, mis võrreldes nn. tavaliste proteesidega on kordades kallimad e. siis tavatarbija jaoks luksustoode. Ka ei saa põhjendatuks pidada hageja selgitust, et seoses rubla kursi muutusega on hambaravi hinnad tõusnud. Hageja elab Eestis ja on üsna ebatõenäoline, et ta proteeside tegemiseks sõidab ära Moskvasse. Seega tuleb arvestada Eestis kehtivate hindadega.

VÕS § 127 lg 6, samuti TsMS § 233 lg 1, annavad kohtule diskretsiooniõiguse kahjuhüvitise suuruse määramisel juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa nt tõenduslike raskuste tõttu kindlaks teha (RK 2-16-8344/41 p.

12.). Hageja on kohtult taotlenud ekspertiisi läbiviimist mida kohus ei rahuldanud põhjusel, et see venitab asjatult menetluse kulgu, ka ei ole ekspertiisiga võimalik selgeks teha olukorda neli aastat tagasi, kahju tekkimise järgselt.

Kohus leiab, et kostja kohustus on hüvitada hagejale proteeside maksumuse ja mitte sisuliselt toreduslike implantaatide maksumus, mille hind on kordades kõrgem. Sellega taastab hageja oma mälumisvõime sarnaselt kahju tekkimisele eelnenuga. lk 19 J Li esialgse esindaja M. Pöbo teatise kohaselt /t.l. 80/ pidas J. L veel juunis 2018 mõistlikuks hüvituseks 2900 eurot, mis kohtu hinnangul on põhjendatud nõue. Seda ületavas osa jätab kohus hagi rahuldamata. Samuti on hageja esitatud ekspertiisi /t.l. 146/ kohaselt, mille kokkuvõte koostati 15. 10. 2018, kahju suuruseks märgitud 162440 rubla /t.l. 150/, mis eurodesse arvestatuna on 2201,084 eurot.

70.Kahju hüvitise hulka arvab kostja ka Venemaal saadud õigusabi maksumuse 669, 24 eurot, sundvisiidi Eesti hambaarsti poole arstiabi saamiseks 7 eurot. Meditsiiniliste tõendite tõlkimine vene keelde 59,50 eurot, rongipilet Moskva-Tallinn 55,56 eurot ja Tallinn – Moskva 72 eurot. Bussipilet Tallinn Kuressaare 9,5 eurot ja Kuressaare –Tallinn 9,5 eurot.

Tähtkirjade saatmine 5,5 eurot.

Kohtu hinnangul on eeltoodud kulutustest võimalik kahjuhüvitisena välja mõista hambaravi visiiditasu 7 eurot.

Sõidukulude ja õigusabi eest makstud summa väljamõistmist kostjalt ei saa kohus lugeda põhjendatuks. Hageja on abielus Eesti vabariigi kodanikuga /t.l. 32/ ja on oma elukohaks märkinud Kuressaare. See tähendab, et õigusabi saamiseks oli tal võimalik pöörduda kohtusse. Juhul, kui tal puudusid vahendid õigusabi eest maksmiseks, tulnuks esitada õigusabi taotlus, mida hageja hiljem ka tegi. Kas nimetatud sõidud olid kuidagi seotud kostja tekitatud kahjuga, ei ole üheselt tõendamist leidnud. Hageja ise on väitnud, et ei saanud hambaid parandada, kuna puudusid rahalised vahendid. Seda enam ebamõistlikuks tuleb siinkohal lugeda mitme kuu pensioni kulutamist õigusabile Venemaal.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt välja mõistatav hüvitis summas 2900 eurot katab tegelikult ka muud kostja poolt tehtud mõistlikud kulutused lisaks hambaproteesidele, mille hind ei ületa tavapäraselt 2000 eurot.

Kohus ei pea põhjendatuks hageja väiteid, et kostja tegevuse tagajärjel on tal nelja aasta jooksul tekkinud täiendav kahju ja seda saab korvata vaid implantaatide maksumus hüvitamisega. Kostja tegevusetust ja enda hammaste parandamata jätmist peale kahju tekkimist ei saa siduda kostja tegevusega ega seda talle süüks panna. Ka leiab kohus, et kostjapoolse kahju tekkimise põhjustanud tegevuse näol ei olnud tahtliku õiguserikkumisega vaid ettevaatamatusega.

71.Hageja esitas kostja vastu ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Hageja leiab, et kostja on tekitanud enda käitumisega talle nii füüsilist kui ka hingelist valu ja kannatusi (VÕS § 128 lg 5 mõttes) – kostja on kahju ja enda tegevuse/tegevusetuse vahelist seost enda kirjas ja kõnedes varasemalt ka tunnistanud. Hageja on seisukohal, et on ühiskondlikult taunitav, et kostja keeldub tasumast hagejale kostja süül tekkinud kahju vaatamata sellele, et on ise viga tunnistanud.

Hageja heidab kostjale ette pahatahtlikku käitumist ja protsessi venitamist, et hagejat varaliselt ja vaimselt kurnata, jättes pahatahtlikult oma kohutuse täitmata.

Kohus ei nõustu hageja sellise käsitlusega. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tegevuse tulemusena sai hageja kehavigastuse ja tema proteesid purunesid. Sellega tekkis hagejale otsene kahju.

Riigikohus on seisukohal, et mittevaralise kahjuna eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule kehavigastuse lk 20 tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul maksta seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.

Seega eeldatakse VÕS § 130 lg 2 järgi mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise. Antud juhul põhjustas kahjujuhtum hagejal ka füüsilist valu ja kannatusi. Samas ei saa asjaolu, et hageja seda valu jätkuvalt veel neli aastat kannatas, lugeda kostja süüks.

Hageja ei teinud midagi selleks, et oma kannatusi lühendada. Samas ei saanud ka kostja midagi selle heaks teha, kuna hageja tema pakutud summaga ei nõustunud. Seega on hageja ise osaliselt süüdi selles, et tema kannatused sedavõrd pikenesid.

Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Kohatu on siinkohal hageja võrdlus jalaluude murrud saanud langevarjuriga, kes taastus vigastusest aasta. Hagejal oli olemas võimalus lasta oma hambaid ravida, et vältida olukorra edaspidist halvenemist. Seega ei saa mittevaralise hüvitise arvestamisel arvestada nelja aastase perioodiga.

Kohus, kaalunud kõiki asjaolusid ja võttes arvesse senist kohtupraktikat mittevaralise kahju suuruse määramisel leiab, et 2000 eurone hüvitis on käesoleval juhul kohaseks suuruseks hagejal tekkinud füüsilise valu ja ebamugavuste eest.

Menetluskulude jaotus TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda ja riigi õigusabi kulud riigi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.