Obsah (7)

§ 433§ 430§ 428§ 431§ 432§ 173§ 168

2-22-104737 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-104737 Tsiviilasi OK Incure OÜ maksekäsu kii

§ 433lg 1, § 661 lg 1, 2).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 28.02.2022 maksekäsu kiirmenetluse OK Incure OÜ nõudes R.V vastu 6222,25 euro saamiseks ja andis tsiviilasja üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on OK Incure OÜ omandanud nõude loovutamise lepinguga nõude R.V vastu, mis tuleneb R.V ja Omaraha OÜ vahelistest laenu- või krediidilepingutest nr S204065434 (sõlmitud 12.06.2020) ja S203900257 (sõlmitud 11.04.2020). OK Incure OÜ, volitatud esindaja Relika Piirimets ja R.V (pooled) esitasid 01.03.2022 kohtule kompromissi, mille kohaselt pooled leppisid kokku eesmärgiga ajatada ja tagada R.V võlgnevuse 6465,12 eurot tasumine OK Incure OÜ ees vastavalt määruse resolutsioonis toodud maksegraafikule OK Incure OÜ arveldusarvele EE452200221066697508, pangas Swedbank, viitenumber
2. Pooled leppisid kokku, et määruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud maksekohustuste täitmise hilinemisel rohkem kui 5 tööpäeva on OK Incure OÜ-l õigus pöörata kogu kompromissist tulenev nõue R.V vastu koheselt täitmisele. Pooled leppisid kokku, et esitavad kompromisslepingu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 489 lg 21 kinnitamiseks kohtule.
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissleping on esitatud maksekäsu kiirmenetlusest kohtule hagimenetluses jätkamiseks üle antud tsiviilasjas ja enne avaldaja kohustamist oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 1, 4, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu, menetleb kohus kompromissilepingut

§ 430

ja § 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma 3 2-22-104737 kohtuistungit pidamata (

§ 431lg 1).

Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetatakse. 3. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 4.

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

5. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg1).

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168

lg 3).

§ 168

lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud, mille kandmises pooled kompromissis kokku ei leppinud, nende endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumisel kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4