Obsah (14)

§367§ 314§ 477§ 476§ 474§ 475§ 430§ 172§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Harju Maakohus Mai Grauberg 13.12.2021, Tal

§367järgi alates avalduse esitamisest kuni võla tasumiseni.

Seega võlgneb puudutatud isik eeltoodud perioodidega seonduvate arvete eest avaldajale kokku eurot 1562,48 € ja viivist 97,22 €. Avaldaja palub märgitud summad välja mõista puudutatud isikult ja vastavalt esialgsele avaldusele (12.10.20) viivist edasiulatuvalt põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Menetluskulud palub jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku vastus Puudutatud isik esitas 25.11.20 vastuse, milles vaidles avaldusele vastu. Puudutud isik soovis maksta võlgu osade kaupa, kuid avaldaja ei tulnud talle vastu. Avaldaja pidi vahetama boileri, milleks kulus raha. Eriolukord kestis riigis 12.03.20-17.05.20 ja majandustegevus oli piiratud. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Avaldaja 08.06.21 esitatud nõude suurendamise avaldus koos arvestuse ja menetluskulude nimekirjaga on puudutud isikule saadetud 29.06.2021 ja kätte toimetatud

§ 314.1 järgi.

Sellele avaldusele ei ole puudutatud isik vastanud ega ole oma väiteid ega tõendeid esitanud. 3 Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kooskõlas

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 476

lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Kohus loeb puudutatud isiku ära kuulatuks tema poolt kohtule esitatud kirjaliku avalduse alusel kooskõlas

§ 474

lg 4 III lause järgi.

§ 475lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad.

Puudutatud isik ei ole kohtule midagi teatanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, siis tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning viivitamise korral § 101 lg 1 p 6,§ 113 lg 1 järgi viivist. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Alates 01.01.2018 kehtiv KrtS § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 40 lg 1 alusel teevad korteriomandi omanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, mis võib olla lg 2 alusel põhikirjas ka teisiti sätestatud. KrtS § 41 lg 1 p 2 järgi on majanduskavas sätestatud korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et ta on korteriomandi, registriosa numbriga xxxx, asukohaga Xxxx omanik. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et puudutud isik on korteriomandi, registriosa numbriga xxxx asukohaga xxxx omanik (12.10.20 avalduse lisa 1). Avaldaja on tõendanud ühistu põhikirjaga (avalduse lisa 3), et puudutatud isikul on põhikirja p 4.2.6 järgi kohustus tasuda üks kord kuus juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandanusse jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid kehtestatud suuruses ja korras. Avaldaja on tõendanud kohtule esitatud ühistu koosoleku protokolliga 19.02.19, et koosolek on kinnitanud 2019.a. majanduskava kulude suuruse, jaotuse kohta (12.10.20, lisa 1/2) ning esitanud ka vastava 2019.a. majanduskava (12.10.20 lisa 1/2). Lisaks on ta tõendanud ühistu koosoleku protokolliga 11.02.20, et koosolek on kinnitanud 2020.a. majanduskava kulude suuruse, jaotuse kohta (12.10.20 lisa 1/2) ning 2019.a. majandusaasta aruande (12.10.20 lisa 1/16). Nii on tõendatud, et ühistu poolt on vastuvõetud 2019.a. ja 2020.a majanduskava, mille alusel toimub liikmete poolt vastavate tasuda maksmine ühistule KrtS § 40 lg 1 järgi. 4 Avaldaja on esitanud kohtule arved nr M006705489, nr M006705521, nr M006705553, nr M006705585, nr M006705617, nr M006705649, nr M006705681, nr M006705713, nr M006705745, nr M006705777, nr M006705809, nr M006705841, M006705873, nr M006705905, nr M006705937, M006706001, nr M006706033, nr M006706065 (12.10.20 lisa 6, 04.01.21 lisad 12.05.21 lisad). Neist nähtub igakuiselt tasumisele kuuluvate kulude koosseis, nende summa ehk kohustuse ulatus aga ka tasumise tähtaeg ehk arves näidatud tasumise kuupäev, milleks on vastava arve kuu viimane kuupäev. Avaldaja ei ole esitanud arvet M006706097, kuid 08.06.21 avalduses on ta märkinud, et ka selle arve järgi tuli tasuda 130.68 € kuu lõpus ehk 31.05.

1. Puudutatud isik ei ole 08.06.21 avaldusele vastuväiteid esitanud. Seega muutusid ühistu nõuded ehk iga kuu eest põhikirja p 4.2.6 järgi tasumised kuuluvad kulud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1 järgi arve esitamise kuu viimasel päeval. Eeltoodud arvetega on tõendatud, et 08.06.21 avalduse lisaks olevas võla arvestuses nimetatud perioodil, so 2019.a. septembrist kuni 30.04.21 (kaasa arvatud) ja avalduses viidatud arve nr M006706097 järgi (tasumise aeg 31.05.21) kuni 31.05.21, pidi puudutatud isik tasuma põhikirja p 4.2.6 kohaselt ühistu poolt osutatud teenuste ja muude kulude eest avaldajale kokku 2503,40 €. Avaldaja enda arvestuse kohaselt (08.06.21 avalduse lisaks olev arvestus) maksis puudutud isik avaldajale 403,45 €, siis 353,2 €, siis 84,27 €, kokku 840,92 €. Puudutatud isik esitas 25.11.20 koos vastusega tõendid, et ta maksis sellel perioodil 873,58 €, esitades selle kohta maksekorraldused nr 27, 24, 17, 9, 8, 15, 11 (juuni 2020 ja 25.09.20), 9, 8, 11, 13, 10, 2 (20.04.20, 18.07.20, (kõik dokumendid on esitatud topelt, 25.11.202 vastuse lisad)). Seega ei ole põhjendatud ega tõendatud avaldaja väide, et puudutatud isik on tasunud vaid 840,92 €. Arvestades puudutatud isiku tõendeid, leiab kohus, et tõendatud pole, et puudutatud isik võlgneks avaldajale 1562,48 €. Kuna puudutatud isik on tasunud avaldajale 873,58 € ega ole rohkem tõendeid esitanud, on seega tema võlg avaldaja ees 1528,92 €. Kuna puudutatud isik ei ole esitanud rohkem tõendeid ega väiteid, siis on ta rikkunud VÕS § 100 mõttes avaldaja põhikirja p 4.2.
2. ja KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p 2 ja tulenevat korteriomaniku kohustust tasuda avaldajale igakuiselt elamu majandamise jooksevate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid. Nii on avaldaja nõue 1528,92 € muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1, 7 järgi. Puudutatud isik esitas vastuväite, et seoses eriolukorraga riigis, ei olnud tal võimalik ühistu nõutavaid summasid tasuda, ta pidi vahetama boileri, milleks kulus raha. Viimase kohta on kostja esitanud ka tõendid (25.11.20 vastuse lisa). Eriolukord kehtestati Vabariigi Valitsuse 12.03.20 määrusega nr 76 esialgu kuni 01.05.20, seejärel pikendati seda 17.05.20-ni. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, lg 3 sätestab, et kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas ning lg 4 sätestab, et seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. 5 Rahalise kohustuse rikkumine ei ole vabandatav VÕS 103 lg 2 mõttes. Seega ei vabane kostja vastutusest avaldaja ees võla tasumisel. Avalduse lisaks olevast arvestusest nähtuvalt oli puudutatud isikul võlg 2019.a. ning ta tasus 2019.a. tasumisele kuuluvaid majandamiskulusid
3. aastal. Seda kinnitavad ka tema enda esitatud maksedokumendid, sealjuures tasus ta 2019.a. majandamiskulusid 2020.a märtsis, aprillis, mais, kui oli eriolukord, jäädes edaspidi võlgu 2020.a ja seda kuni 31.05.21 (avaldus märgitud periood). Nii ei ole võimalik järeldada, et eriolukorrast tingituna ei saanud puudutatud isik oma kohustusi täita. Asjaolu, et avaldaja ei võimaldanud tasuda võlga ositi, ei võimalda järeldada, et puudutatud isik ei vastutaks kohustuste täitmise eest või see oleks talle kahju tekitamine või õigusvastane. Nimelt pidi puudutatud isik ise järgima põhikirja p 4.2.6 tulenevat kohustuse õigeaegse täitmise kohustust. Kuna puudatud isik on kohustust rikkunud, siis on avaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p 2 järgi ehk põhivõla 1528,92 € tasumist. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, KrtS § 42 lg 1, järgi nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest seadusejärgset viivist, mis oli 2019.a.,
4. ja on 2021.a. VÕS § 113 lg 1 II lause järgi 8% aastas. Avaldaja on arvestanud 08.06.21 arvestuse kohaselt võlalt viivist 97,22 €. Võlgniku võlg on 1528,92 €, mis moodustab nõuavast põhivõlast 1562,48 € vastavalt 97,8%. Nimetud põhjendustel asub kohus järeldusele, et põhjendatud viivis on nõutavast viivisest ka 97,8% vastavalt 95,08 eurot.

§ 367

järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb puudutud isikult välja mõista võlgnetavalt põhivõlalt viivist alates täpsustatud avaldusele järgnevast päevast 09.06.2021 VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodu alusel on avaldus osaliselt tõendatud, põhjendatud, kuulub osalisele rahuldamisele ja puudutatult isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlga 1528,92 €, 08.06.21 seisuga viivist 96,08 € ning alates 09.06.21 tasumata põhinõudelt (1528,92 €) kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 II lauses sätestatud määras. Menetlusosalised võivad menetluse kuni tsiviilasja kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (

§ 430lg 1).

Menetluskulude jaotus, rahalise suuruse kindlaksmääramine Tsiviilasja hind on vastavalt 08.06.21 avaldusele 1785,02 eurot (põhivõla nõue + viivised + aastane viivis 8% põhivõlalt)

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldus kuulus rahuldamisele 97,8% ehk peaaegu täies ulatuses. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas, kus tegemist on võlgnevuse ja viivise nõudega puudutatud isiku vastu, millise tasumisega puudutatud isik on jäänud viivitusse ja sellega põhjustanud avaldaja pöördumise kohtusse, on asjaolusid arvestades õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud

§ 172lg 6 2 II lause järgi täielikult puudutatud isiku kanda.

Seega jääb puudutatud isiku menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, kulude nõuet pole ka esitatud.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Avaldaja menetluskulude nimekiri on saadetud puudutatud isikule 29.06.21 ja toimetatud kätte

§ 314.1 järgi.

Avaldaja palub menetluskulud kogusummas 1812 eurot puudutatud isikult välja mõista. Avaldaja menetluskulud on järgmised: 1) Riigilõiv summas 50 eurot, millest 45 eurot tasus avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 05.06.2020 ja 5 eurot tasus avaldaja lepinguline esindaja 12.10.2020 seoses hagita menetluse avalduse esitamisega Harju Maakohtule. 2) Lepingulise esindaja kulu summas 712 eurot avalduse koostamise (sh esitatud materjalide läbivaatamine) ja Harju Maakohtule esitamisega jt menetlusega seotud toimingutega, sh tasulised päringud äriregistri (KÜ üld- ja isikuandmete ajalugu) ja kinnistusraamatu (krt 3-85 andmete väljavõte elektroonilistest andmebaasidest (kokku 5 eurot), seotud õigusabi 7 tunni mahus hinnaga 100 eurot 1 (ühe) tunni eest, millele ei lisandu käibemaks, kuna lepingulise esindaja büroo OÜ Body Heart & Soul Praxis ei ole käibemaksukohustuslane. 3) Lepingulise esindaja kulu summas 475 eurot korteriühistu 04.01.2021 avalduse koostamise eest 4 tunni ja 45 minuti mahus hinnaga 100 eurot 1 (ühe) tunni eest, millele ei lisandu käibemaks, kuna lepingulise esindaja büroo OÜ Body Heart & Soul Praxis ei ole käibemaksukohustuslane. 3) Lepingulise esindaja kulu summas 75 eurot kompromisskokkuleppe võimalikkuse ja tingimuste osas seisukoha selgitamise ja haldusfirma poolt vahendatud tingimuste põhjal ettepaneku edastamise eest I. S.le ja kohtule (15.01.2021) 45 minuti mahus hinnaga 100 eurot 1 (ühe) tunni eest, millele ei lisandu käibemaks, kuna lepingulise esindaja büroo OÜ Body Heart & Soul Praxis ei ole käibemaksukohustuslane. 4) Lepingulise esindaja kulu summas 500 eurot 12.05.2021 nõude suurendamise avalduse koostamise, avaldaja esindamise eest 12.05.2021 ärakuulamisel kohtus ja käesoleva avalduse koostamise eest 5 tunni kogumahus hinnaga 100 eurot 1 (ühe) tunni eest, millele ei lisandu käibemaks, kuna lepingulise esindaja büroo OÜ Body Heart & Soul Praxis ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus kontrollib järgnevalt avaldaja esindaja kulude põhjendatust. 7 Asjas on tõendatud, et avaldaja on tasunud lõivu kokku 50 €, kuid registriandmete saamise kulu 5 eurot ei ole tõendatud. Avaldaja esindaja töömaht on olnud arvestuse järgi kokku 17 ja 30 minutit, ärakuulamise aja eest 03.11.21 ei ole kulusid nõutud. Tasu määr 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta ei ole ebamõistlikult suur. Avaldaja muutis korduvalt avaldust sellega, et suurendas nõuet menetluse keskel seetõttu, et menetluse ajal jäi puudutatud isik võlgu korduvate maksetega, mis muutusid sissenõutavaks menetluse ajal. Menetluse ökonoomikast tulenevalt ei pidanud avaldaja seetõttu uut lõivu tasuma ja samas olid avaldaja esindajale selged asjaolud ja vaja oli vaid täpsustada matemaatiliselt nõude, viivise arvestust. Kogu tööajast kulus 4 tundi ja 45 minutit kompromissi ettepanekule. Asja materjalidest ei nähtu, et kompromissi ettepanek oleks olnud mahukas. Nimelt sisaldas see vaid kolme tingimust, millest üks oli nõue, et põhivõlg ja viivised tuleks tasuda ja seda saaks ajatada, ülejäänud tingimused puudutasid seda, et edaspidi peab võlgnik kohustusi täitma (mida ta peab nii ehk nii tegema) ja täitemenetlusega seonduvaid küsimusi (15.01.21 dokument). Nii on kohtu hinnangul kompromissile kulunud 4 tundi ja 45 minutit ebamõistlikult pikk aeg, arvestades kogu töö kestvust ning mõistlik aeg on 1 tund. Selliselt oleks avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud tööaeg 13 tundi ja 45 minutit ning vastav töötasu 1375 € (13*100 pluss 75). Arvestades tsiviilasja hinda 1785,02 € ning asjaolu, et puudutud isik esitas üksikud vastuväited ja tõendid, siis leiab kohus, et sellises mahus avaldaja esindaja kulusid ei saanud puudutatud isik ette näha. Kohus peab põhjendatuks avaldaja lepingulise esindaja kulusid

§ 175lg 1 järgi 500 €.

Avaldaja põhjendatud menetluskulud on kokku 550 € (esindaja kulu 500 + riigilõiv 50). Puudutatult isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 550 €.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (550 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 8