Obsah (6)

§ 150§ 661§ 430§ 428§ 432§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Määruse tegemise aeg ja koht 14.03.2022 Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-140269 Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ hagi S. V. vastu võlgnevus

§-dele 430 ning 432 teatavad pooled, et nad on teadlikud tsiviilasja kohtuliku kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh. menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 1.8 Pooled loobuvad edasikaebeõigusest. 1.9 Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 palub hageja tagastada pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 140 Eesti Inkasso OÜ arveldusarvele EExxx xxx’s, selgitusena palume märkida kostja nime.

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-
3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
4. Välistada määruskaebuse esitamise õigus.
5. Rahuldada hageja taotlus ning tagastada 50% hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 140 eurot, mis kanda hageja taotlusel Eesti Inkasso OÜ arveldusarvele EExxx xxx’s selgitusega „S. V.”.
6. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Tulenevalt poolte kokkuleppest ning

§ 661lg 4 sätestatust ei saa määruse peale esitada määruskaebust.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Eesti Inkasso OÜ esitas 06.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. V.t 1434,69 euro saamiseks. Kohus tegi 08.12.2021 võlgnikule makseettepaneku ning 21.12.2021 esitas võlgnik S. V. nõudele vastuväite ja seda kogu nõude ulatuses. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 04.01.2022 määrusega menetluse ja edastas avalduse menetlemiseks hagina Tartu Maakohtule.
2. Kohus andis 05.01.2022 määrusega hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Hagiavaldus esitati kohtule 19.01.2022 ning see võeti menetlusse 20.01.
3. Hagiavalduse kohaselt nõuti kostjalt võlgnevuse 1 402,39 eurot tasumist, millest põhivõlgnevus 1 207,57 eurot, intressid 152,59 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 42,23 eurot. Lisaks taotleti mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt päevas alates 20.01.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hagi rahuldamise korral oleks kostjal tulnud tasuda hagejale ka menetluskulud kokku summas 472 eurot (riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 192 eurot).
4. Kostja on hagile vastanud 16.02.2022 ning märkinud järgmist. Kõik hageja poolt näidatud lepingud on minu sõlmitud ja allkirjastatud ning ta tunnistab põhisumma jääki summas 1207,57 eurot. Samas palus kostja vähendada intressi mõistliku tasemeni – kuna hetkel on see keskmisest krediidilepingu krediidi kulukuse määrast kolm korda kõrgem. Ning lisaks leidis kostja, et laenulepingus olev viivis on tüüptingimusena kahjustav, kuna 0,13 % päevas on seadusejärgsest määrast kaks korda kõrgem. Kostja palus jätta hageja tehtud kulud hageja enda kanda. Kostja märkis, et on valmis tasuma võlgnevust osade kaupa.
5. Kohus tegi 21.02.2022 pooltele ettepaneku lahendada asi kompromissiga ning pooltele antud tähtaega pikendati hageja taotlusel kuni 11.03.
7. 11.03.2022 saabus kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissleping. Kompromissist nähtub, et kostjal tuleb hagejale tasuda 1 542,39 eurot, millest põhivõlgnevus 1207,57 eurot, intressid 152,59 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 42,23 eurot, hageja poolt 50% ulatuses tasutud riigilõiv 140 eurot ja seda osamaksetena kuni 2023 septembrini. Kohtu hinnangul on see mõistlik ja põhjendatud kokkulepe. Seega vastab kompromiss seaduse mõttele ning on kohtu hinnangul kooskõlas heade kommetega. 6.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus leiab, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning selle kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 7.

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 8.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus märgib, et menetluskulude osas on pooled kokku leppinud vaid riigilõivu tasumises, kus kostja peab hagejale hüvitama 50% tasutud riigilõivust, s.o 140 eurot. Seega hageja tasutud õigusabikulud summas 192 eurot jäävad hageja enda kanda. 9. Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 280 eurot. Kuna kohus võttis asja hagimenetlusse ja lõpetas selle kompromissiga, tuleb

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastada hagejale 140 eurot.

10. Tulenevalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise aega lühendada või hoopiski välistada. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik