Obsah (4)

§ 659§ 171§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-137873 Kohtuasi Ak

) § 423 lg 1 p 13 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ei ole kohtualluvuse puudumise tõttu pädev asja lahendama. Kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi allub asi Eesti kohtule ka menetluse ajal. Kohtul ei õnnestunud teadaolevatel kontaktaadressidel hagimaterjale kostjale kätte toimetada. Pärnu Maakohtu määrusest selgub, et võlgnik ei ela Eestis. Tsiviilasjas nr 2-19-111714 märkis kostja perekonnaliige hagis, et kostja kolis jaanuaris 2019 tagasi Inglismaale. Selles tsiviilasjas sai kostja maksekäsu kiirmenetluse materjalid kätte aadressilt XXX, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi Ühendkuningriik). 3.

1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12.12.2012 määruse nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus) art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Ühendkuningriik osaleb määruse kohaldamisel. Poolte vahel puudub kohtualluvuse kokkulepe, mis võimaldaks hageja esitatud hagiavalduse läbivaatamist Harju Maakohtus. Kuna kostja elab Inglismaal, siis tulenevalt Brüssel I bis määruse art 18 lg-st 2 ei allu asi Harju Maakohtule. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja menetlust jätkata. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
2. Maakohus on rikkunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-i 14, jättes faktiliste asjaolude pinnalt kindlaks tegemata, kas kostja elukohaks on Eesti Vabariik. Isikul võib olla mitu elukohta. Kostja lapsed elavad Eestis, seega on ta Eestiga seotud. Kostja elukohta ei saa tuvastada tema laste ema paljasõnaliste väidete põhjal. Asjaolust, et kostja elukohta Eestis ei ole võimalik tuvastada, ei saa teha järeldust, et kostja elukoht ei ole Eestis. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja kontakteerus täiendavalt kostja laste emaga, kes kinnitas jätkuvalt, et kostja ei ela enam Eestis ning kehtivaid kontaktandmed tal puuduvad. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2 2-20-137873 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagi ei allu Eesti kohtule. Maksekäsu kiirmenetluses kogutud andmete põhjal, eelkõige kostja lähedaste (laste) seadusliku esindaja kinnituse alusel, võis jõuda järeldusele, et kostja elukoht ei ole Eestis ning maakohus on põhjendatult tuginenud maksekäsu kiirmenetluses kogutud andmetele. Tsiviilasja toimiku materjalides puuduvad andmed selle kohta, et kostja elukoht võiks olla Eestis. Asjaolu, et suure tõenäosusega ei elanud kostja menetluse algatamise ajal Eestis, kinnitab ka see, et kostjale ei ole õnnestunud Eestis teadaolevatele aadressidele kohtudokumente pikema aja jooksul kätte toimetada. Kostja on rahvastikuregistri andmetel Ühendkuningriigi kodanik, kelle viimaseks aadressiks Eestis on olnud XXX. Nimetatud eluruumi omanik on tsiviilasja nr 2-21-128782 menetluses 27.09.2021 kinnitanud, et kostja ei ela antud aadressil, vaid Inglismaal. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kohtud on mh kindlaks teinud, et kostjal puudub Eestis töötamise registri (TÖR) ja Maksu- ja Tolliameti andmebaasi kohaselt töökoht. Kostjaga on üritatud kontakteeruda mitmes tsiviilasjas kõigil kohtutele teada olevatel kontaktandmetel. Politsei- ja Piirivalveameti 16.12.2020 vastuse kohaselt ei ole ka neile teada andmeid kostja elu- või viibimiskoha kohta Eesti Vabariigis (dtl 68). Kohtute tehtud päringute, avalike registrite ja kohtu infosüsteemi andmete kontrollimise tulemusena on kogutud piisavalt andmeid, millest saab järeldada, et kostjal puudub praegusel ajal seotus Eestiga, st kostja ei ela alaliselt või peamiselt Eestis (TsÜS § 14 lg 1) ning Eestis ei asu isegi ühte mitmest võimalikust elukohast TsÜS § 14 lg 2 tähenduses. Menetluses kogutud andmetel on kostja viimane teadaolev elukoht Ühendkuningriigis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja määruskaebuses maakohtu järeldusi ümber lükanud ega põhjendanud, miks kohtute tuvastatud asjaolud kostja elukoha kohta on ebaõiged. Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt sai kostja tsiviilasjas nr 2-19-111714 menetlusdokumendid kätte e-posti teel ning seetõttu ei saa öelda, et tema elukoht oleks olnud Ühendkuningriigis. Nagu maakohus vaidlustatud määruses märkis, sai kostja nimetatud tsiviilasjas Ühendkuningriigi aadressil kätte (hagimenetlusele eelnenud) maksekäsu kiirmenetluse materjalid ja maksekäsu. Sama tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja ei elanud juba 2019. aastal Eestis ning kohtulahendi täitmiseks Ühendkuningriigis väljastati 2020. aastal tunnistus (sertifikaat). Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebemenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja ei ole kohtule vastanud, seega ei ole kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 3