← Eesti

2-22-1442/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1442 Tsiviilasi Maaelu Edendamise Sihtasutuse hagi K. P. i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 20 000 eurot Menetlusosalised ja esindajad nende Hageja: Maaelu Edendamise Sihtasutus, registrikood 90000245, e-post mes@mes.ee Hageja seaduslik esindaja: L. V. Kostja: K. P. , isikukood XXX Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  4. Välja mõista K. P. ilt Maaelu Edendamise Sihtasutuse kasuks poolte vahel sõlmitud käenduslepingu nr XXX alusel 20 000 eurot.
  5. Menetluskulud jätta K. P. i kanda.
  6. Määrata Maaelu Edendamise Sihtasutuse menetluskulude rahaliseks suuruseks 1050 eurot (riigilõiv).
  7. Mõista K. P. ilt Maaelu Edendamise Sihtasutuse kasuks välja hageja menetluskulud 1050 eurot.
  8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  9. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX AS SEB Pank, nr XXX Swedbank AS, nr XXX Luminor Bank AS või nr XXX LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  10. Maaelu Edendamise Sihtasutus nõuab 28.01.
  11. a esitatud hagis K. P. ilt 20 000 euro väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud käenduslepingust, mille kohaselt käendas kostja VINYASA KIYA SHANTIGA OÜ (endise nimega Aru talu köögivili OÜ) ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevaid kohustusi 20 000 euro ulatuses. Laenusaaja ei täitnud laenulepinguga võetud kohustusi ning hageja ütles laenulepingu üles 01.12.
  12. a. Laenusaajal tuli tagastada laenusumma 17 000 eurot ja tasuda intress 686,09 eurot ning viivist. Laenusaaja suhtes algatatud pankrotimenetlus lõppes pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning laenusaaja kustutati äriregistrist 16.10.
  13. a. Hageja on teinud kostjale kui laenu käendajale ettepaneku võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 20 000 eurot (so käendaja vastutuse maksimaalne määr), sh tagastamata laenusumma 17 000 eurot, intress 686,09 eurot ning viivis 2313,91 eurot, kuigi lepingujärgne võlgnevus on tegelikult suurem.
  14. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 28.01.
  15. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja kinnitas dokumentide kättesaamist 28.01.
  16. a, seega saabus hagile vastamise tähtpäev 17.02.
  17. a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. 2

(3)
  1. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
  3. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1050 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 1050 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1050 eurot.
  4. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.