KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 4. märts 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-116229 Tsiviilasi OÜ Totaalne Lammut

) § 487 lg 3 alusel. Maakohus märkis, et 28. juulil 2021 ei olnud hagejal lepingulist esindajat, mistõttu toimetati määrus hageja seaduslikule esindajale e-toimiku kaudu kätte samal päeval vastavalt

§ 318

lg-le 2.

§ 487

lg-s 1 sätestatud hagiavalduse esitamise 14-päevane tähtaeg hakkas seega määruse kättesaamisest arvates kulgema ning sai täis

1. augustil
2. Kuna hageja teatas lepingulise esindaja volitustest alles
3. augustil 2021 ehk pärast seda, kui seaduses sätestatud menetlustähtaeg oli möödunud, ei ole võimalik tagasiulatuvalt hakata muutma menetlustähtaja kulgemise arvestust. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Hageja leiab, et maakohus ei täitnud selgitamiskohustust, sest
5. juuli 2021 määruses ei toodud selgelt ja konkreetselt esile puuduseid, mis tuli hagejal määratud tähtajaks kõrvaldada. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine on põhjendamatu ka seetõttu, et hageja
6. juuni 2021 maksekäsu kiirmenetluse avaldus vastas

§ 363lg-s 1 sätestatud hagiavaldusele esitatud nõuetele.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
2. jaanuaril
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse lõppjärelduses muutmata, kuid täpsustab ja täiendab seda (

§ 657lg 1 p 2¹, § 659).

Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud. 8. Kohus võib

§ 64

lg 1 esimese lause alusel pikendada enda määratud tähtaega.

§ 67

lg 1 sätestab aga, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

§ 66

näeb ette, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha mh juhul, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega.

1. Eeltoodust tuleneb, et kohus saab pikendada enda määratud menetlustähtaega, kuid mitte seadusest tulenevat tähtaega. Seaduses sätestatud tähtaja puhul on menetlusosalisel võimalik taotleda tähtaja ennistamist (vt ka Riigikohtu
2. detsembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1130-12, p 16;
3. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-10, p 14;
4. novembri 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-09, p 8).

§ 487

lg 1 kohaselt kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Kuivõrd hagi esitamise tähtaeg tuleneb seadusest, ei ole kohtul võimalik tähtaega pikendada. 2

§ 67lg 1 alusel võimalik taotleda kohtult tähtaja ennistamist.

Sama paragrahvi teise lõike järgi võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal lõikes 1 nimetatud takistus ära langes.

§ 68

lg-st 1 tuleneb mh, et ennistamisavalduses märgitakse ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus.

§ 68

lg 2 järgi tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.

§ 68

lg 2 eesmärk on välistada tähtaja ennistamine etteulatuvalt, kui ei ole veel teada, kas menetlustoimingut, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse, üldse tehakse. Nii ei saa ennistamisavaldust lahendada enne menetlustoimingu tegemist (vt Riigikohtu

1. märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 13). 10.
2. Hageja
3. augusti 2021 taotlus ei sisaldanud mõjuva põhjuse kirjeldust ega seda kajastavaid asjaolusid, samuti ei esitanud hageja nõuetekohast hagiavaldust. Hageja lepingulise esindaja avalduse sisu on üksnes palve pikendada hagi esitamise tähtaega (seega järeldub juba avaldusest endast, et hagi ei ole esitatud). Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et
4. juuli 2021 määrus oleks pidanud olema põhjalikum. Nõuded hagiavaldusele tulenevad seadusest (

§ 334jj, § 363 jj) ja neid polnud vaja hagejale eraldi selgitada.

Seetõttu ei saanud ega pidanud maakohus hageja taotlust käsitlema puudustega ennistamis- või hagiavaldusena

§ 340¹ lg 1 tähenduses.

11. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus vastas

§ 363

lg 1 tingimustele.

§ 363

lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hageja kirjeldas avalduses nõuet arve alusel, märkides arve numbrina 1006 või 10006. Isegi kui jätta kõrvale ebaselgus arve tähistamises, siis arve üksi ei ole aga kohane alus nõude rahuldamiseks. Ühtlasi nimetas hageja, et nõude alus on lammutustöö, aga ei toonud esile töövõtulepingu tuvastamiseks vajalikke asjaolusid, sh kelle vahel, millal ja mis tingimustel leping sõlmiti. Avaldusest ei nähtu hageja nõude summa kujunemine. Nii ei võimaldanud avaldus kohtul menetlusse võtmiseks vajalikus ulatuses kontrollida, kas hageja nõue on õiguslikult üldse võimalik.

§ 363

lg 1 p 3 kohustab hagejat märkima tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja viitab ainult arvele, aga see ei ole eeltoodud kaalutlustel piisav. Muid viiteid tõenditele ega nende seoseid asjaoludele avaldus ei sisalda. 12. Eelneva põhjal on õige maakohtu seisukoht, et hageja ei esitanud tähtaegselt oma nõuet ja selle põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kirjeldatud olukorras pidi maakohus

§ 487lg 3 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduma.

Maakohus märkis vaidlustatud määruse resolutsioonis ekslikult, et ta keeldub maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlusse võtmisest, aga sellest on piisavalt aru saada

§ 487lg 3 kohane otsustus.

Ringkonnakohus täpsustab vastavalt resolutsiooni sõnastust. Maakohus selgitas vaidlustatud määruse p-s 5 asjakohaselt, et hagejal on õigus pöörduda rahalise nõudega uuesti kohtu poole. Hageja saab valida, kas ta esitab uue avalduse maksekäsu kiirmenetluses või hagiavalduse. 13. Vaidlustatud määruses puudub menetluskulude jaotus, mis on oluline menetlusõiguse normi rikkumine.

§ 173

lg 1 alusel märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja

§ 173

lg 2 järgi tuleb vastava otsustus teha ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kirjeldatud rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada olenemata kaebuse väidetest.

§ 168

lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlusse võtmise keeldumise korral ei ole kostja menetlusest veel teadlik, sest kostjale ei ole edastatud menetlusdokumente. Nii ei saanud kostjal tekkida maakohtu menetluses hagiavaldusega seonduvaid kulusid, mille väljamõistmist ta saaks nõuda hagejalt. 3

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja kaebemenetluses ei osalenud, järelikult puuduvad ka käesolevas kohtuastmes menetluskulud, mille väljamõistmist saaks kostja nõuda hagejalt. 15. Eelneva kahe punkti ja

§ 173

lg 1 teise lause alusel märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse ning sedastab, et menetluskulud tuleb jätta rahaliselt kindlaks määramata. 16.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 372lg 5 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4