1-22-528 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2022. a Tallinn, kirjalik menetlus 1-22-528 (21730000405) Kriminaalasja number Kohtunik Kriminaalasi Õigusab

§ 208

lg 1 kohaselt võib Riigiprokuratuurile kaebuse või taotluse esitanud isik Riigiprokuratuuri määruse vaidlustada ringkonnakohtus advokaadi vahendusel. Seda asjaolu on selgitatud isikule ka Riigiprokuratuuri vaidlustatavas määruses. Seda on möönnud ka X ise, taotledes advokaadi määramist kaebuse esitamiseks ringkonnakohtule. Sellele vaatamata on X lisaks õigusabi taotlemisele esitanud ka vastuväited Riigiprokuratuuri määruses märgitule. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-10-05 asunud seisukohale, et

§ 208

lg-s 1 nimetatud kaebuse esitamisel ilma advokaadi vahenduseta tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus läbi vaatamata. Sellest tulenevalt tuleb X kaebus (vastused prokuratuuri väidetele) jätta läbi vaatamata kui

§ 208

lg-s 1 sätestatud nõudele mittevastav, kuna see ei ole esitatud advokaadi vahendusel. 3. Siiski lasub ringkonnakohtul kohustus selgitada välja, kas X soovib esindaja määramist riigi kulul ja/või kas riigi kulul esindaja määramiseks on olemas vastavad tingimused. Sellega seonduvalt tuleb märkida, et X on esitatud ka riigi õigusabi taotluse, milles palub määrata talle advokaat, kes esitaks kaebuse ringkonnakohtule. Seoses X riigi õigusabi taotlusega, tuleb aga märkida, et X esitatud riigi õigusabi taotlus ei ole esitatud vastaval vormil ja ei sisalda taotlusele esitatavaid nõudeid ning samuti ei ole sellele lisatud isiku majandusliku seisundi teatist. Siiski ei pea ringkonnakohus vajalikuks käesoleval juhul jätta taotlust käiguta ja anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd antud juhul on võimalik aru saada, mille vaidlustamiseks soovib isik riigi õigusabi saada ja mida ta soovib sellega saavutada. Samuti peab ringkonnakohus lisaks isiku maksujõuetuse hindamisele riigi õigusabi küsimuse otsustamiseks andma hinnangu täiendavalt ka sellele, kas kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Ringkonnakohus, tutvunud X esitatud riigi õigusabi taotluse ning Riigiprokuratuurilt välja nõutud materjalidega, leiab, et seaduslikud alused riigi õigusabi määramiseks puuduvad, mistõttu tuleb taotlus riigi õigusabi määramiseks jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused sellesisulisele seisukohale asumisel on järgmised. 4.

§ 41

lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt

§ 41

lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Õigusabi taotleja X ei ole käesoleval juhul esitanud ringkonnakohtule majandusliku seisundi teatist, isik on lihtsalt kinnitanud, et tema majanduslik seisund ei võimalda advokaadi palkamist, sest ta on hetkel töötu ja saaks esitada ka tõendi sissetuleku puudumise kohta. Ainuüksi sissetuleku puudumine ei kinnita aga üheselt veel isiku maksejõuetust, kui ei ole teada tema majanduslik olukord tervikuna (andmed kinnisvara, vallasvara, muud varalised õigused), mistõttu puuduvad andmed X majandusliku olukorra kohta tervikuna. Kuid ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi isik ei ole esitanud enda maksejõuetuse tõendamiseks andmeid ja seega ei saa asuda üldse üheselt seisukohale, et X näol on tegemist maksejõuetu isikuga RÕS § 6 lg 1 tähenduses, kelle näol on tegemist õigusabi saamiseks õigustatud subjektiga, vajab märkimist, et riigi õigusabi saamiseks ei 2

§ 41

lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKKm 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 31-1-151-05).

1. Hinnates käesoleval juhul Riigiprokuratuuri 10.01.
2. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse põhjendusi ning seal kajastatud seisukohti, on ringkonnakohus seisukohal, et vaadeldaval juhul on kriminaalmenetlus seaduslikult ja põhjendatud jäetud alustamata. Jättes kordamata eelnevate menetlejate ammendavad seisukohad kriminaalmenetluse alustamata jätmise küsimuses, nõustub ringkonnakohus eelnevate menetlejatega, et käesoleval juhul pole võimalik järeldada, et X poolt kirjeldatud viisil on erinevate isikute poolt (s.h PPA töötajad, sest viimased ju ei ole nõus menetlust alustama) teda tema kodudes öösiti kolme aasta jooksul pekstud, piinatud, mürgitatud ja vägistatud. Ükski X poolt välja toodud väide seda veenvalt kogumis tema poolt kajastatud muude asjaoludega ei kinnita. Tegelikult möönab isik isegi, et kuna ta väidetavalt enne selliseid sündmuseid uimastatakse, siis ei mäleta ta nendest sündmustest suurt midagi, vaid hilisem valu teatud kehapiirkondades annab tunnistust öösiti tema suhtes toimepandu kohta. On tõsi, et kahel korral on isiku näopiirkonnas olnud kerged vigastused fikseeritud ka EMO-s. Siiski ei anna need mingit infot selle kohta, kuidas ja mil viisil ikkagi täpselt vigastused X-le tekkisid või tekitati. Kuna isik ise öistest sündmustes midagi eriti ei mäleta, ei ole välistatud ka vigastuste tekkimine nt kukkumise või muul moel enesevigastuse teel. Ainuüksi valulikkus ja veritsus pärakupiirkonnas iseenesest X väiteid samuti ei kinnita, sest see võib samahästi viidata ka terviseprobleemide olemasolule, s.o meditsiinilistele põhjustele. Ühelegi konkreetsele isikule X kuriteoteates ja kaebustes ei viita, samuti sellele, mis põhjusel peaks keegi temaga selliselt käituma. X käesolevaks ajaks kujunenud veendumust, et just PPA töötajad teevad seda temaga ja et see on samuti kuidagi vahetult seotud ka tema poolt arhitektikutse omandamisega, üksi asjaolu veenvalt ei kinnita. Samuti on kummastavad X väited jälitusseadmete, kanamunade vahetamise, toidu-joogi mürgitamise, Covid-19ga teadliku nakatamise ja selle kohta, justkui sündmuste ajal ei oleks võimalik tal telefoni kasutada, sest see on blokeeritud, mis justkui kõik viitaksid tema suhtes kuritegude toimepanemisele, mille eesmärk on omakorda takistada tal arhitektikutset taotlemast ja omandamast, millised väited jäävad ebamääraseks ja selgusetuks. Seega ei ole küsimust küll selles, et X-l on näopiirkonnas esinenud väiksemaid vigastusi, mis on tegelikult ka fikseeritud, kuid mingeid andmeid selle kohta, et need oleks saadud X poolt kirjeldatud viisil ja põhjusel, ükski asjaolu ega tõend ei kinnita, st et tema suhtes oleks vältimatult toime pandud kuritegusid. Seejuures on isik juba esitanud enda kinnitusel mitmeid kuriteoteateid samade sündmustega (osaliselt antud asjaga kattuvaid) seoses ja seega on juba otsustatud korduvalt selle üle, et kriminaalmenetluse alustamiseks tema poolt välja toodud asjaoludel alust tegelikult ei ole. X-le on seejuures antud menetluse raames juba selgitatud sedagi, et kui sellised sündmusel öösel aset leiavad, tuleb kutsuda politsei, kes saaks seejärel koheselt sündmuskohal vajalikud toimingud teha ja vigastused fikseerida, seega sündmused fikseerida. Ainuüksi asjaolu, et käesoleval juhul pole puudulike andmete pinnalt kriminaalmenetlust põhjendatult alustatud, ei tähenda seda, et isik peab jääma kaitseta, kui sellised sündmused siiski aset leiavad või jätkuvad ja isik nendele ka politsei sündmuskohale kutsumisega reageerib. Eeltoodust lähtuvalt jättis menetleja ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult kriminaalmenetluse alustamata.
3. Kehtiv seadusandlus välistab riigi õigusabi andmise juhtudel, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (RÕS § 7 lg 1 p 2) või kui asjaoludest tulenevalt 3

§ 41

lg-st 3 ja § 208 lg-st 1 jätab ringkonnakohus X kaebuse Riigiprokuratuuri 10.01.2022. a määruse peale läbi vaatamata ja X taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4