luges tuvastatuks, et Clean Planet OÜ poolne töölepingu 26.04.2021 erakorraline ülesütlemine
lõpetas töölepingu
mõistis Clean Planet OÜ-lt S. G. i kasuks
jättis rahuldamata S. G. i töötasu nõude summas 376,04 eurot (bruto).
mõista
mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivis. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja Clean Planet OÜ-ga 18.01.2021 töölepingu koristusfirma tööde juhi ametikohale. Hageja kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli tema tööks igapäevane objektide kontroll, koristajate järelevalve, üks kord kuus materjalide toomine ja haigestunud koristaja asendamine. Alates 11.03.2021 sulgusid pandeemia tõttu paljud asutused, s.h ka need, kellele Clean Planet OÜ müüs koristusteenuseid. Hageja töömaht vähenes ning tööandja oleks võinud hageja koondada. Tööandja soovis töötaja ametit muuta ja pakkus spordiklubi Lemon Gym koristamist, hageja sellega nõus ei olnud. Hageja sai 08.04.2021 tööandjalt töölepingu ülesütlemise avalduse. 2 Hageja selgitas kohtuistungil vastuseks kostjate etteheidetele, et neil oli piirkonna juhiga kokkulepe – hageja kontrollib Tartus olevaid objekte. Piirkonna juht, kes elab Estoveri lähedal, pidi käima seal ise kontrollimas. Estoveri koristajaga olid probleemid ja hageja pakkus, et otsiks uue koristaja. KOSTJATE VASTUVÄITED
Tööandja leidis, et hoiatusele eelnenud ja järgnenud rikkumine võivad olla erineva sisuga. Töötajal ei ole võimalust enda parandamiseks, kui ta pärast hoiatuse saamist samasisulisi ülesandeid ei täida. Hageja ei käinud kliendi Estover OÜ objektil pärast 30.03.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 7. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • S. G. ja Clean Planet OÜ sõlmisid 18.01.2021 töölepingu, mille kohaselt S. G. asub tööle Lõuna – Eesti piirkonna tehniliste tööde juhi ametikohal. Töölepingu p 3.2 kohaselt on töötaja täpsed töökohustused sätestatud töölepingu lisaks olevas ametijuhendis (dtl 62); • tööandja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu üles 12.04.2021
lg 1 alusel tööandja soovil alates 25.04.2021 (töövaidlusavalduse lisa 6); • tööandja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles
8. Tööandja on menetluse kestel selgitanud, et ütles töölepingu üles
3
lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööandja selgituste kohaselt ütles ta töölepingu erakorraliselt üles, kuna hageja jättis ametijuhendi p 1.1, 3.1, 3.2, 3.5 ja kutsestandardi p 1 nimetatud tööülesanded pidevalt täitmata. Lisaks jättis hageja esitamata tööajaarvestuse dokumendid. Konkreetselt on tööandja hagejale ette heitnud Estover OÜ koristamisel tekkinud probleeme (tööandja 07.06.2021 vastus töövaidluskomisjonile). Tööandja esitatud tõendite kohaselt on Estover OÜ esitanud tööandjale 05.04.2021 pretensiooni viimasel 2-3 nädalal tehtud koristamise kvaliteedi kohta (dtl 77 – 85). Hageja ei vaielnud tööandja väitele vastu ning selgitas, et Estover OÜ koristanud töötajal oli probleeme alkoholiga. Järelikult ei järginud kostja ametijuhendi p 3.3 (töötaja asendamine töötaja haigestumise või puhkuse ajal) ning p 3.5 (töö kvaliteedi pidev kontroll objektidel ning vajaliku aruande täitmine/esitamine, dtl 67). Hageja oleks pidanud kontrollima, kas Estover OÜ koristav töötaja on tööl ning vajadusel teda asendama, lisaks oleks pidanud hageja kontrollima koristaja töö kvaliteeti ja teavitama tööandjat probleemidest. Hageja ei tõendanud, et ta oleks seda kõike teinud. Isegi kui hagejal oli kokkulepe piirkonnajuhiga, et Estoveri käib kontrollimas piirkonnajuht, vastutas hageja koristuse toimumise eest. Hageja ei ole tõendanud sellise kokkuleppe olemasolu. Kostja tegi hagejale 08.04.2021 hoiatuse töösisekorraeeskirjade ja tööülesannetega seotud korralduste mitte täitmise tõttu (dtl 23). Kostja heitis hagejale ette järgmiseid puuduseid: • hageja ei esitanud igakuuliseid tegevuse raporteid ning tööajaarvestuse dokumente; • hageja jättis teostamata objektidel kvaliteedikontrolli; • hageja eiras tööandja korraldust varustada objekte vajalike vahenditega mitte sagedamini kui üks kord kuus; • esineb probleeme töötajate asendamisega ja uute töötajate leidmisega. Seega ei pidanud tööandja viidatud rikkumisi nii tõsiseks, et tööleping ilma hoiatust tegemata lõpetada. Kostja ei selgitanud, millised tööülesanded jättis hageja 08.04.2021 kuni 12.04.2021 täitmata. Kostja on viidanud sellele, et saatis hagejale 09.04.2021 e-kirja koos nõudega, et töötaja selgitaks oma tööaja kasutust (dtl 72). Tööandja on hagejale kirjutanud: „Kui oled teisel seisukohal siis pane algatuseks kirja oma selle nädala tööpäevade kirjeldused st. mida kus tegid, kaua aega kulus jne. Vaatame siis kas Sinu arvamusi toetab ka seadus.“ Kohus saab kirjast aru, et tööandja on andnud töötajale korralduse oma viimase nädala tööaja kirjelduse esitamiseks. Samas ei ole korraldusest aru saada, mis ajaks pidi töötaja oma tööaja kohta selgituse esitama. Tööandja on hagejale kirja saatnud e-kirja päisest nähtuvalt reedel ning kostjate esindaja selgitas kohtuistungil, et tema teada ei pidanud töötaja sellel nädalavahetusel tööl olema. 12.04.2021, s.o järgmise nädala esmaspäeval esitas tööandja töötajale lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Seega ei andnud tööandja hagejale võimalust talle antud selgituskorraldust täita. 4 Lisaks ei loe kohus tööandja korraldust mõistlikuks, kuna tööandja on
lg 2 p 1 järgi kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Tööandja pidi korraldama hageja tööaega ning olema kursis, milliseid tööülesandeid hageja on täitnud. Tööandja on ise esitanud töövaidluskomisjonile hageja sõitude raporti (dtl 101) ja seega oligi tööandjale teada, kus ja millal hageja liikus. Kui tööandja arvas, et töötajal ei ole tööd 8 tunniks päevas, oleks tulnud hageja koondada. Kohus leiab, et tööandja ei ole tõendanud töölepingu lõpetamise aluse olemasolu. Tööandja ei ole tõendanud, et hageja oleks 08.04.2021 kuni 12.04.2021 töölepingut rikkunud. Tööandja ei saa tugineda enne 08.04.2021 toimunud rikkumistele, mille kohta on töötajale juba tehtud hoiatus. Hoiatuse tegemine iseenesest näitab, et tööandja jaoks ei olnud rikkumised eriliselt rasked. Kohus leiab eeltoodu alusel, et seadusest tulenevate eelduste täitmata jätmise tõttu on tööandja poolne 12.04.2021 töölepingu ülesütlemine tühine. Kohus jätab tööandja esitatud Estover Piimatööstus OÜ ja Clean Planet OÜ vahel sõlmitud lepingu lõpetamise kokkuleppe tähelepanuta. Kokkulepe on sõlmitud 14.06.2021 ning leping lõppes selle kohaselt 14.08.2021, s.t mitu kuud pärast töötajaga sõlmitud töölepingu ülesütlemist. 9. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tööandja on hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud ka 26.04.2021 avaldusega (dtl 31). Töötaja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Avalduses on muuhulgas juttu ka 26.04.2021 ülesütlemisest ning see on tõendina avaldusele lisatud. Töövaidluskomisjon luges 01.09.2021 otsusega tuvastatuks, et Clean Planet OÜ poolne töölepingu 26.04.2021 erakorraline ülesütlemine
Seega pidi tööandja töövaidluskomisjoni menetluses aru saama, et töövaidluskomisjon käsitleb mõlemat avaldust. Ka kohtule esitatud hagis palus töötaja tuvastada mõlema avalduse tühisus ning kohtul ei ole põhjust jätta avaldust osaliselt läbi vaatamata. Kohus ei kontrolli, kas TVK menetlus oli erapooletu ja vastas nõuetele, kohus alustab asja arutamisega algusest peale. 26.04.2021 avalduse kohaselt lõpetatakse tööleping § 96 alusel tööandja soovil alates 27.04.2021. Nimetatud säte reguleerib ülesütlemisest etteteatamist katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu.
sätestab, et töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Tööandja ei ole kohtumenetluses lepingu ülesütlemist sisuliselt põhjendanud, vaid selgitas, et 26.04.2021 ülesütlemine tekitati töötukassale esitamiseks hageja huvides. Seega ei ole tööandja põhjendanud ega tõendanud, et soovis töölepingut lõpetada, kuna töötaja ei sobinud seda tööd tegema. Tööandja ei ole viidanud sellele, et töötaja ei saanud pärast 08.04.2021 hoiatust jätkuvalt oma tööga hakkama. Tööandja kohtumenetluses antud selgitused selle kohta, kas 26.04.2021 ülesütlemisavaldusel on mingi sisuline põhjus, on segased ja arusaamatud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et ka tööandja poolne 26.04.2021 töölepingu ülesütlemine on tühine. 10. Hageja on esitanud taotluse töölepingu lõpetamiseks
lg 2 alusel.
lg 1 sätestab, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse 5 puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus lõikes 1 sätestatud juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
lõike 1 alusel on tööandjal õigus öelda tähtajatu tööleping üles
lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides.
lg 2 p 1 kohaselt pidi tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Tööandja ütles töölepingu 12.04.2021 erakorraliselt üles ning hageja sai avalduse samal päeval ka kätte. Kui ülesütlemine oleks kehtiv, oleks tööleping lõppenud 27.04.2021. Kohus lõpetab
11. Kui kohus lõpetab töölepingu
lg 2 järgi, kuulub
lg 1 alusel välja mõistmisele hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus on piiratud selle hüvitise summaga, mille mõistis välja töövaidluskomisjon. Kohus ei pea põhjendatuks hüvitise vähendamist võrreldes töövaidluskomisjoni välja mõistetud summaga. Ainuüksi asjaolu, et hageja tegi töölepingu järgi tööd umbes 3 kuud, ei ole aluseks hüvitise vähendamiseks. Hageja oli asunud tööle, teinud seda mitu kuud ning tal oli õigustatud ootus, et ta saab ka järgnevatel kuudel töötasu. Töötaja ei ole toime pannud sellist rikkumist, mis annaks alust hüvitise vähendamiseks alla töövaidluskomisjonis välja mõistetud määra. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et töötaja töötasu oli 650 eurot kuus, seega on hüvitise summaks 1950 eurot. Tulenevalt hageja taotlusest mõistab kohus välja viivised hüvitise nõudelt. Hüvitise tasumise kohustus tekib kohtuotsuse jõustumisest ning sellest ajast alates saab välja mõista ka seadusjärgsed viivised. Kostjate väide, et viiviste nõue on aegunud, ei ole põhjendatud. Viiviste nõude aegumine ei saa alata enne, kui kohus on välja mõistnud hüvitise, millelt viiviseid arvestada. 12. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Toimikust ei nähtu, et hagejal oleks olnud menetluskulusid. Hagejal ei olnud kohustust tasuda riigilõivu ning tal ei olnud kohtumenetluses esindajat. Seega jätab kohus kostjalt menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.