← Eesti

3-21-2745/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2745 Haldusasi

) alusel loa isiku kinnipidamiseks ja tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 25.01.

  1. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.12.2021 määrusega halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 01.02.2022 määrusega isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.
  2. PPA esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra

§ 361lg 2 p 4 alusel.

PPA märkis taotluses kokkuvõtlikult järgmist: 1) isikust lähtub põgenemisoht (

§ 361lg 2 p 4, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8).

Isik ei taotle rahvusvahelist kaitset Venemaa Föderatsiooni eest ehk isik ei pidanud kasutama ebaseaduslikku piiriületust, et lahkuda riigist, kus tema elu ja tervis olid ohus. Samuti on isik andnud 11.01.2022 küsitluse raames teada, et ei soovi naasta ega elada Kuubal, kuna tal on seal probleemid ja halb elu (VSS § 68 p 6); 2) isik selgitas menetlustoimingutel, et Venemaal ei anta kuubalastele poliitilist varjupaika. Isiku väitel proovisid nad koos elukaaslasega taotleda seda Kamtšatkal, et sealt edasi USA-sse liikuda. Kuna Kamtšatkal asüüli ei antud, liiguti tagasi Moskvasse ja otsustati tulla Eestisse. Täiendavalt märkis isik, et ei proovinud Kamtšatkal asüüli taotleda, vaid tahtis sealt kaudu üle Beringi väina USA-sse minna. Samuti selgitas isik, et 11.07.2021 toimus Kuubal demonstratsioon ja valitsus üritas seal osalenud isikuid kinni pidada, mille tõttu oli nende ainus võimalus lahkuda Venemaale. Kuna Venemaal kuubalastele varjupaika ei anta, püüti minna Soome, kuid isikud peeti enne piiri Viiburis kinni ja saadeti tagasi Moskvasse. Pärast seda otsustati tulla Eestisse või Leetu. Isiku elukaaslane selgitas menetlustoimingutel, et Venemaalt lahkuti, kuna seal pole võimalik residentsust taotleda. Kuubalt otsustati lahkuda, kuna seal pole sõnavabadust, ja soovitakse elada riigis, kus on vabadused. Isiku selgitustest nähtuvalt ei esine tal reaalset kaitsevajadust. Isikule selgitati 11.01.2022 vestlusel, et tema selgitused on ebausaldusväärsed ja vastuolulised ning tõenäoliselt tehakse negatiivne otsus ja saadetakse ta tagasi Kuubale ja kehtestatakse Schengeni sissesõidukeeld. Isik mainis, et tema ema peaks saatma väga olulise tõendi, mis kinnitab tema sõnu ja kaitsevajadust. Nimetatud tõend ei ole PPA-ni jõudnud; 3) PPA-l on varjupaigamenetluse raames vaja teha menetlustoiminguid, mis eeldavad isiku kättesaadavust tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Lähinädalatel on plaanis uus vestlus ning otsuse ja sissesõidukeelu tutvustamine. Tuleb arvestada, et isiku primaarne soov oli jõuda USA-sse. Eesti ei ole olnud tema jaoks kunagi sihtkoht, vaid transiitriik. Kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht ja on alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta menetluse lõpuni olla kättesaadav, on põhjendatud tema jätkuv kinnipidamine; 4) isik ei ole järginud kinnipidamiskeskuses viibides õigusnorme ja kohustusi, millest ta oli teadlik. 10.01.2022 alustati isiku suhtes distsiplinaarmenetlust, kuna ta ronis 05.01.2022 üle jalutusaia teise tsooni, kus asus tema elukaaslane. Usutav ei ole, et vabaduses viibides oleks ta motiveeritud tegema PPA-ga koostööd ja õiguskuulekalt käituma. Isik võib omavoliliselt lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Kinnipidamine aitab kaasa isiku edasiliikumise ennetamisele ja Euroopa Liidu ühtse varjupaigasüsteemi tõhusale toimimisele. Tegemist on Euroopa Liidus tunnustatud üldist huvi pakkuva eesmärgiga; 2

(6)3-21-2745 5) isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt järelevalvemeetmeid kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Kuigi PPA-l oleks võimalik võtta isiku kehtiv reisidokument hoiule, ei taga see isiku kättesaadavust menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja võimaliku tulevikus aset leidva väljasaatmise lõpule viimiseks. Kehtiv reisidokument ei takistanud isikul omavoliliselt ja ebaseaduslikult Schengeni alale sisenemast, mis annab alust arvata, et see ei takista isikul ka soovi korral omavoliliselt ja ebaseaduslikult mõnda teise liikmesriiki liikumast. Isikul puuduvad PPA-le teadaolevalt Eestiga sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed, sh töökoht, sugulased ja lähikondsed. Isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega tema tervise ja turvalisuse kaalutlustega. 4. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.01.2022 määrusega PPA taotluse ning andis loa X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni 21.05.2022 (kaasa arvatud). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) PPA tugines taotluses

§ 361

lg 2 p-le 4 ning VSS § 68 p-dele 6 ja 8.

§ 361

lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 järgi hinnatakse välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6), või kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (p 8); 2) hetkel ei ole isikule lahkumiskohustust pandud, kuid ta on vestlusel PPA-le andnud teada, et ei soovi Kuubasse naasta. Kuna rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli, siis puudub kohtul täpsem teave isiku kaitsevajaduse osas. Siiani antud selgitused ei ole aga usutavad ega põhjenda kaitsevajaduse olemasolu. Isik ei põgenenud koduriigist, vaid tuli ilma riigipoolsete takistusteta seaduslikult Venemaale. Seda kinnitab tempel tema passis. Kui Kuubal olnuks kavatsus isikut karistada, siis ei oleks riik lubanud lahkuda. Isiku väidetud halb elu ja probleemid Kuubal ei ole aga rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Isiku elukaaslane väitis vestlusel, et Kuubalt otsustati lahkuda, kuna seal pole sõnavabadust, ja soovitakse elada riigis, kus on vabadused. Ka sellised asjaolud ei ole aluseks rahvusvahelise kaitse andmisel. Seega ei ole isik esitanud kohtu jaoks usutavaid põhjendusi, et tal ei ole võimalik kodumaale naasta. Kui isiku tegelik eesmärk on otsida mugavamaid elutingimusi, siis võib pidada usutavaks, et tema huvides ei ole oodata ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust, mis võib osutuda tema jaoks negatiivseks, ja sellele järgneda võivat väljasaatmist. Sellisel juhul on pigem usutav, et isik võib kinnipidamiskeskusest vabanedes asuda end PPA eest varjama ja lahkuda omavoliliselt riigist, et võimalikku väljasaatmist takistada; 3) isik ei tulnud otse Kuubalt, mis võinuks õigustada teatud tingimustel piirireeglite rikkumist. Isik elas juba turvalises kolmandas riigis, kus tema elu ega tervis ei olnud ohus. Seega oli tal võimalik järgida kehtivaid ja üldtuntud nõudeid piiri ületamiseks. Isikul oli võimalik pöörduda rahvusvahelise kaitse taotlusega Venemaa Föderatsiooni ametivõimude poole või siis Venemaal asuvate teiste riikide saatkondade poole. Isik ei teinud seda, seega ei käitunud ta rahvusvahelise kaitse taotlejalt oodataval viisil. Samuti olnuks tal võimalik tulla Eesti-Vene piiripunkti ja esitada seal oma rahvusvahelise kaitse taotlus. Selle asemel ületas ta ebaseaduslikult Eesti riigipiiri. Sellist käitumist ei saa põhjendada rahvusvahelise kaitse 3

(6)3-21-2745 vajadusega, sest isik ei põgenenud Venemaa ametivõimude eest. Isik käitus teadlikult õigusvastaselt ja kehtivaid norme eirates. Ebaseaduslik piiriületus näitab isiku suhtumist kehtivatesse normidesse ega tekita usaldust, et ta käitub edaspidi õiguspäraselt, sh jääb kinnipidamiskeskusest vabanemise järel rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks PPA-le kättesaadavaks, et selle menetluse tulemus ära oodata. Isiku käitumine lubab arvata, et ta on valmis oma huve silmas pidades õigusnorme rikkuma, sh ilma õigusliku aluse ja loata riigipiire ületama. See omakorda lubab järeldada, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isiku suhtes tõhus. Arvestades Schengeni alas kehtivat viisavabadust ja piiride puudumist, oleks isikul võimalik ka ilma isikut tõendavate dokumentideta kergesti riikide vahel liikuda ja end PPA eest varjama asuda. Seega ei saa pidada isiku puhul tõhusaks leebemaks järelevalvemeetmeks tema passi hoiule võtmist; 4) PPA etteheited kinnipidamiskeskuse jalutusaedadest üle ronimise kohta ei ole asjakohased ning jäävad asja lahendamisel tähelepanuta; 5) isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses pea 2 kuud. Isiku osas toimuva menetluse pikkust ei saa pidada põhjendamatult pikaks. Isiku väited rahvusvahelise kaitse vajaduse osas vajavad kontrollimist. PPA ei saa pöörduda järelepärimisega Kuuba ametivõimude poole, sest rahvusvahelise kaitse menetlus on konfidentsiaalne (

§ 13lg 2).

Seetõttu peab PPA hankima vajaliku teabe muudest allikatest. Isik on lubanud edastada PPA-le oma väiteid kinnitava olulise tõendi, kuid need ei ole PPA-ni jõudnud. Seega ei ole põhjust menetluse venimises PPA-d süüdistada; 7) puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 363lg 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning uue määrusega vabastada ta kinnipidamiskeskusest kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu seisukohast ei ole selge, mida peab kohus silmas, kui ta märgib, et isik ei käitunud rahvusvahelise kaitse taotlejalt oodataval viisil; 2) ebaseaduslikust piiriületusest ei saa automaatselt järeldada põgenemisohtu; 3) vastustaja ega kohus ei ole välja toonud ega tõendanud, et isik oleks ohtlik ja põgeneks. Samuti ei ole vastustaja enda taotluses põhjendanud isiku kinnipidamise pikendamise vajalikkust ega asjaolusid, miks kinnipidamist peab pikendama. Kohus oleks pidanud põhjalikult kaaluma isiku suhtes kergemate järelevalvemeetmete rakendamist. Kohus ei kontrollinud seda, kas vastustaja järgis vajalikku hoolsust kinnipidamise tingimuste täitmisel.
  2. PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus on ammendavalt põhjendanud isiku tähtaja pikendamise vajadust; 2) isikul puudub reaalne kaitsevajadus. Eesti on olnud isiku jaoks transiitriik. Venemaalt lahkus isik, kuna seal pole võimalik residentsust taotleda. Kuubalt lahkus isik, kuna seal pole sõnavabadust ja soovitakse elada riigis, kus on vabadused. Vabaduses olles ei oleks isik motiveeritud koostööks PPA-ga; 3) vastustaja ega kohus ei ole kinnipidamise alusena käsitlenud usalduse puudumist; 4) PPA ei ole taotluses ja kohus määruses väitnud, et isik oleks ohtlik. Põgenemisohtu on piisavalt analüüsitud. 4

(6)3-21-2745 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. PPA ja halduskohus olid seisukohal, et isiku puhul esineb

§ 361lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus.

8.

§ 361

lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Isiku

§ 361

lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamisteks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik. Menetluses tähtsust omavate asjaolude kontrollimiseks on isiku kinnipidamine õigustatud vaid juhul, kui esineb oht, et ta ei ole menetluses kättesaadav või hakkab selle läbiviimist takistama. 9. Halduskohus on kontrollinud, kas PPA on järginud nõuetekohast hoolsust. Direktiivi 2013/33/EL art 9 lg 1 kohaselt tuleb direktiivi art 8 lg-s 3 sätestatud kinnipidamise alustega seotud haldusmenetlustes rakendada nõuetekohast hoolsust. Haldusmenetluses esinev viivitus, mida ei ole põhjustanud taotleja, ei õigusta kinnipidamise jätkamist (direktiivi art 9 lg 1 kolmas lause). PPA 17.01.2022 taotlusest nähtub, et küsitlus toimus 11.01.2022 ning PPA on märkinud, et plaanis on korraldada uus vestlus. Otsuse ja sissesõidukeelu tutvustamine ning need menetlustoiminguid eeldavad isiku kättesaadavust. Puudutatud isiku ema pidi saatma olulise tõendi, mis kinnitab isiku sõnu ja kaitsevajadust. Halduskohus on õigesti märkinud, et isiku väited rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta vajavad kontrollimist ning kuivõrd isiku poolt viidatud tõend ei ole PPA-le saabunud, siis ei saa PPA-d menetluse venimises süüdistada. 10.

§ 361

lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §s 68 nimetatud asjaolu. Põgenemisohuna käsitatavad asjaolud on loetletud ammendavalt VSS §-s 68 (vt

§ 361lg 21; Riigikohtu 19.06.2019 määrus asjas nr 3-19-415, p 16).

Välismaalase põgenemise oht esineb, näiteks kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu (VVS § 68 p 8). 11. Halduskohus on isiku põgenemisohtu piisavalt põhjendanud. Halduskohus on kindlaks teinud, et isik ei põgenenud Kuubalt, vaid tuli ilma ühegi riigi poolse takistuseta seaduslikult Venemaale. Halduskohus on õigesti leidnud, et isiku ja tema elukaaslase poolt välja toodud asjaolud (sõnavabaduse puudumine Kuubal, halb elu) üksi ei pruugi olla aluseks rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kui isiku tegelik eesmärk on otsida paremaid elutingimusi, siis on tõenäoline, et isik ei ole huvitatud rahvusvahelise kaitse menetluse tulemuse ära ootamisest . Sellises olukorras võib ta kinnipidamiskeskusest vabanemisel võimalikku väljasaatmise takistamise eesmärgil muuta ennast PPA-le kättesaamatuks. 5

(6)3-21-2745
  1. Halduskohus ei ole ebaseaduslikust piiriületusest automaatselt järeldanud põgenemisohtu. Halduskohus on arvestanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et isik elas turvaliselt Venemaal, kus tema elu ja tervis ei olnud ohustatud, rahvusvahelist kaitset isik Venemaal ei taotlenud, kuid sellest hoolimata ületas Eesti riigipiiri ebaseaduslikult. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud ratsionaalseid selgitusi ega ümber lükanud halduskohtu seisukohti põgenemisohu kohta.
  2. Halduskohus on määruses (p-d 12‒13) kinnipidamise vajalikkust ja proportsionaalsust hinnanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine isiku suhtes ei oleks tõhus. Põgenemisohu tuvastamisel ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede

§ 361mõttes soovitava eesmärgi suhtes.

Eesti ei olnud isiku planeeritud algne sihtkoht ning isikul puuduvad Eestiga majanduslikud, sotsiaalsed ja isiklikud sidemed. Puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mille põhjal oleks alust hinnata tema kinnipidamist juba praegusel ajal ilmselgelt ebaproportsionaalseks.

  1. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebuse halduskohtu määruse peale rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
  2. Määruskaebuse esitaja soovib, et kohus vabastaks ta ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse esitaja taotluse osaliselt ja vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel ringkonnakohtu käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest. Ringkonnakohtu määruse resolutsioon ja põhjendused (s.o määruse p-d 7–15) tuleb tõlkida hispaania keelde. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.