) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 2 2-15-8966 Kohustustest vabastamise menetlus algatati 03.05.2016 ning käesolevaks ajaks on sellest 5 aastat möödunud. Võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest.
lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt
lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohus on kogunud tõendeid võlgniku sissetulekute kohta, sealhulgas teinud päringud Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile. Maksu- ja Tolliameti teatest nähtub ülevaade võlgnikule tehtud väljamaksetest, mille kohaselt perioodil 01.05.2016 kuni 31.12.2016. a oli võlgniku ainsaks sissetulekuks toetused ja hüvitised Sotsiaalkindlustusametist. 2017.a on A N saanud maksustatavat tulu kokku 97,37 eurot, 2018.a 2565 eurot, 2019.a 6433,09 eurot, 2020.a 6978,97 eurot ning perioodil 01.01.2021-31.05.2021.a 2920 eurot. Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et perioodil 03.05.2016-03.05.2021 on A Nile makstud igakuiselt peretoetusi ja 03.05.2016-05.12.2016 on A Nile makstud vanemahüvitist. Võlgniku pangakontode väljavõtetest nähtuvalt on võlgnikule laekunud töötasu, mis ei ole ületanud või on jäänud alla vastavale aastale kehtestatud miinimumtöötasu määrale. Kohus ei ole tuvastanud
Kohus möönab, et käesoleval juhul võlgnik ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamiseks teinud ühtegi väljamakset, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul alaealiste laste kasvatamise tõttu võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Rahvastikuregistrist nähtub, et kohustusest vabastamise menetluse algul kasvatas võlgnik 5 alaealist last, sh ühte alla 1 aastast last. Nii on Riigikohus leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 211-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus ta kasvatab alaealisi lapsi. Kohus märgib, et kuivõrd võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last ka veel vähemalt kahe aasta jooksul, siis ei ole põhjendatud ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud
§-s 173 sätestatud kohustusi. Võttes arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt 3 2-15-8966 välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud
8. Kohus ei nõustu võlausaldajate seisukohaga sellest, et kuivõrd võlgnik ei ole kohustusest vabastamise perioodil võlausaldajatele võlgnevuste katteks midagi maksnud, siis annab see aluse tema täitmata kohustustest vabastamata jätmiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Olukorras, kus võlgnik on kasvatanud alaealisi lapsi ja teinud tööd ning saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust.
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgniku pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei ole menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud võlausaldajate eest, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahendit tsiviilasjas nr 2-09-3606). 9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamise otsustamine kuulub kohtu diskretsiooni ja seda ei saa võlausaldaja taotleda (
Kuna kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Kohus rahuldab võlgniku taotluse kohustustest vabastamiseks. 10.
lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku. Tulenevalt
lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai 4 2-15-8966 võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 11.
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.