← Eesti

1-20-4252/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-4252 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
  2. jaanuari
  3. a määrus Silver Sollile Tartu Maakohtu
  4. novembri
  5. a otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Silver Soll määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood 38011216029), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  8. Silver Soll tunnistati Tartu Maakohtu
  9. novembri
  10. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ning teda karistati üheaastase vangistusega. Mõistetud vangistusest kuulus KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel kohesele ärakandmisele 20 päeva vangistust. Ülejäänud vangistus kestusega 11 kuud ja 10 päeva jäi tingimisi kohaldamata 2 aasta pikkuse katseajaga. Silver Solli kohustati järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma kohtu poolt määratud lisakohustusi, mis olid järgmised. Silver Sollil keelati katseajal alkoholi tarvitamine ning teda kohustati osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Veel pidi ta ennast registreerima riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. KarS § 75 lg 4 alusel määrati Silver Sollile katseajaks lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Kohtuotsus jõustus
  11. detsembril
  14. jaanuaril 2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata Silver Sollile mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Selle põhjuseks oli asjaolu, et Silver Solli vereanalüüsitulemustest nähtus, et ta on jätkanud alkoholi tarvitamisega. Samuti ei ilmunud Silver Soll kuritegevusriskide maandamiseks planeeritud sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“, mistõttu tema osalemine selles katkestati. Maakohtu määrus
  15. Tartu Maakohus rahuldas
  16. jaanuari
  17. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras täitmisele Silver Sollile Tartu Maakohtu
  18. novembri
  19. a otsusega mõistetud kandmata vangistuse 11 kuud 10 päeva. Kohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. 3.
  20. Silver Solli senise kriminaalhoolduse kestel on toimunud 14 registreerimist. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku kaheksal korral, millest ühel tuvastati isikul alkoholi tarvitamise tunnused.
  21. jaanuari
  22. a alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahendi Alco Mercury SN abil tuvastatud Silver Sollil alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,078 mg.
  23. jaanuaril 2021 antud kirjalikus seletuses on Silver Soll märkinud, et tarbis alkoholi seoses isa matustega. Nimetatud rikkumisele on ametnik reageerinud kirjaliku hoiatusega. Silver Soll on rikkunud katseajal KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 3.
  24. Laboratoorse vereanalüüsi CDT näidu tulemused on Silver Soll katseajal esitanud kriminaalhooldusametnikule kokku neljal korral, neist CDT normväärtusele (s.o väiksem 1,3 %) vastab üksnes esimene vereanalüüs (CDT näit 0,8%), mis on tehtud
  25. jaanuaril
  26. Järgmistes vereanalüüsides ületab CDT näit lubatut ca 2-3 korda:
  27. aprilli 2021 vereanalüüsi CDT näit oli 2,6%,
  28. juuli 2021 vereanalüüsi CDT näit oli 2,3%,
  29. novembri 2021 vereanalüüsi CDT näit oli 3,5%. Eeltoodu kinnitab, et Silver Soll ei ole katseaja vältel suutnud alkoholi tarvitamisest loobuda. Arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni avamuse kohaselt toimub isiku veres biomarkeri CDT aktiivsuse suurenemine juhul, kui vereanalüüsi andja tarvitab enam kui seitsme päeva jooksul igapäevaselt 60-80 g puhast alkoholi. Biomarkeri CDT abil saab hinnata isiku alkoholi tarbimise dünaamikat ja tervist ohustaval viisil tarbimist või sellest loobumist. Antud juhul kinnitavad tõusvas joones liikuvad CDT näidud seda, et Silver Soll jätkab katseajal alkoholi tarbimist. See aga võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. 3.
  30. Samuti on Silver Soll katseajal rikkunud talle pandud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis „Liiklusohutuseprogramm“. Ilma mõjuva põhjuseta pole ta ilmunud programmi esimestesse tundidesse, mistõttu tema osalemine selles katkestati. 3.
  31. Süüdimõistetule on selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ning Silver Solli käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe oma probleemiga tõsiselt tegeleda, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik 2 täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Silver Solli rikkumised on tahtlikud ja takistavad tema üle kriminaalhoolduse teostamist. Rikkumisi ei õigusta mõjuvad põhjused. Käesoleval juhul ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine, katseaja pikendamine või uute lisakohustuste määramine oleks tulemuslik ning seda ennekõike Silver Solli suhtumise ja suutmatuse tõttu täita talle määratud kohustusi. Määruskaebus
  33. veebruaril 2022 esitas Tartu Maakohtu
  34. jaanuari
  35. a määruse peale määruskaebuse Silver Soll, kes palub mainitud kohtumäärus ümber vaadata. Süüdlane selgitab kaebuses, et ta ei eita tehtut ning lubab viimase võimaluse saamise korral end parandada. Vaidlustatud määrus paneb ta äärmiselt raskesse olukorda, kuna eksisteerib oht, et ta kaotab oma elu- ja töökoha. Ringkonnakohtu seisukoht
  36. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Silver Sollile Tartu Maakohtu
  37. jaanuari
  38. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramises.
  39. Vaidlust ei ole selles, et Silver Soll on katseajal rikkunud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis ning tema vereanalüüside tulemused on mitmel korral – peaaegu terve aasta kestel – olnud korrast ära, viidates alkoholi järjepidevale tarbimisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses tuvastatud asjaoludega ning selle põhjendustega rikkumiste olemasolus ja karistuse täitmisele pööramises. Nimelt on kohtul kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai diskretsiooniõigus. Teise astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma üksnes juhul, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
  40. Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuva põhjuseta (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-6113, p 9.2). Praegusel juhul ei ole määruskaebuses välja toodud mitte ühtki põhjust, mis oleks kohtupraktikas käsitletav mõjuvana. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt tuvastati Silver Sollil
  41. jaanuaril 2021 alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,078 mg/l. Seletuses põhjendas Silver Soll seda isa matustega. Kuivõrd ametnik reageeris sellele kirjaliku hoiatusega, siis ringkonnakohus sellel ei peatu. Küll aga viitavad jätkuvale alkoholi tarvitamisele alates kevadest antud vereproovide tulemused. Nagu maakohus välja tõi, ületas nii
  42. aprilli 2021,
  43. juuli 2021 ja
  44. novembri 2021 vereanalüüsides kajastatud CDT näit oluliselt referentsmäära, mis kinnitab, et Silver Soll on katseajal jätkanud alkoholi tarvitamist. Kohtukolleegiumi hinnangul pole alust kahelda, et Silver Soll alkoholikeeldu rikkunud on.
  45. Esiteks pole vereanalüüside näidud olnud piiripealsed – need on püsinud tugevalt üle referentsmäära. Kahtlust ei teki selleski, et nii kõrgete näitudeni on viinud püsiv ja suurtes kogustes alkoholi pruukimine. Nagu maakohuski välja tõi, eeldab biomarkeri CDT suurenemine arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi arvamuse kohaselt püsivat ja võrdlemisi suures koguses alkoholi tarvitamist (kd 1, tl 43). Kuivõrd esimene vereanalüüsitulemus jäi igati normi piiresse (see oli 0,8%), ei esine süüdlasel mõnd sellist terviseseisundit, mis tingiks kõrgenenud tulemuse tekkimise. Õigupoolest võiks seesuguse hüpoteetilise valepositiivse tulemuse kaasa tuua mõni tõsine haiguslik seisund. Kuna ka materjalidest nähtuvalt ei ole Silver Sollil 3 diagnoositud mõnd sellist potentsiaalselt biomarkeri tulemust mõjutavat terviseprobleemi, puudub alus niisugusekski kahtluseks. Kaude viitab Silver Solli alkoholi jätkuvale tarvitamisele seegi, et hoolimata selle tarvitamise keelust, ilmus ta
  46. jaanuaril 2021 kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele alkoholi tarvitamise tunnustega.
  47. Arvestades tõsiasja, et Silver Soll kannab karistust KarS § 424 lg 2 järgi, on alkoholikeelu rikkumine käsitletav raske üleastumisena. Tegemist on tahtliku rikkumisega, mille tõsidust ei kahanda ka süüdlase määruskaebuses avaldatud valmisolek anda edaspidigi vereanalüüse ning osaleda võõrutus- ja sotsiaalprogrammides. Seda liiati veel olukorras, kus isik on jätnud osalemata talle määratud liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis.
  48. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigustatult Silver Solli puhul valinud alternatiivsete valikute vahel karistuse täitmisele pööramise. Kuigi Silver Soll on kaebuses selgitanud, et reaalne vabadusekaotus paneb ta äärmiselt raskesse olukorda, ei saa mööda vaadata asjaolust, et alkoholikeelu rikkumise eest on kriminaalhooldaja teda kahel korral kirjalikult hoiatanud. Ühel korral tingis kriminaalhooldaja seesuguse reaktsiooni eelpoolmainitud alkoholitarvitamise tunnustega registreerimisele ilmumine, teisel korral aga
  49. aprillil 2021 teostatud vereanalüüsi kõrgenenud näit. Erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldaja alles pärast viimast teadaolevat vereanalüüsitulemust, hoolimata asjaolust, et sellele eelnenudki vereproovi resultaat viitas alkoholi jätkuvale tarvitamisele. Niisiis oli Silver Sollil võimalik juba mitmel varasemal korral enda käitumist parandada, kuid seda ta ei teinud: viimase vereproovi tulemus kinnitab üheselt, et Silver Soll on jätkanud alkoholi pruukimist. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras tuleb kriminaalhooldus lugeda luhtunuks. Kuivõrd Silver Soll pole olnud suuteline isegi vabatahtlikult võetud kohustust täitma, on maakohus igati põhjendatult pööranud talle mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele.
  50. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
  51. jaanuari
  52. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 4 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.