KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2615 Haldusasi TT, ST, TRM, GE, RK ja MM kaebus Järva Vallavalitsuse 25.08.2021 korralduse nr 432 ja 13.10.2021 korralduse nr 560 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebajad TT, ST, TRM, GE, RK ja MM Vastustaja Järva vald Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23.11.2021 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus TT, ST, TRM, GE, RK ja MM määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Võtta TT, ST, TRM, GE, RK ja MM määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.11.2021 määruse peale menetlusse.
- Jätta TT, ST, TRM, GE, RK ja MM määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.11.2021 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Järva Vallavalitsus algatas 25.08.2021 korraldusega nr 432 Imavere küla Kaare tee 3 detailplaneeringu koostamise ja kinnitas detailplaneeringu lähteseisukohad. Vald jättis keskkonnamõju eelhinnangu andmata ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata. Järva valla hinnangul puudus detailplaneeringut algatades vajadus korraldada uuringuid.
- TT, ST, TRM, GE, RK ja MM esitasid Järva Vallavalitsusele vaide 25.08.2021 korralduse nr 432 kehtetuks tunnistamiseks. 3-21-2615
- Järva vald tagastas 13.10.2021 korraldusega nr 560 vaide, kuna vaide esitajatel ei ole õigust vaidlustada planeeringu algatamise otsust.
- TT, ST, TRM, GE, RK ja MM esitasid halduskohtule kaebuse, milles taotlesid Järva Vallavalitsuse 25.08.2021 korralduse nr 432 ja 13.10.2021 korralduse nr 560 tühistamist. Kaebajad on kokkuvõtlikult seisukohal, et detailplaneeringu algatamise otsuses kirjeldatud objekti (CNG-tankla) rajamine Kaare tee 3 kinnistule ei ole õiguspäraselt ja kõiki asjassepuutuvaid huve kaaludes ühelgi juhul võimalik. Seetõttu rikub detailplaneeringu algatamine kaebajate õigusi ja tingib vältimatult õigusvastase ja kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmise. CNG-tankla rajamine on võimatu, kuna lähedalasuvate hoonete tõttu ei ole võimalik Kaare tee 3 kinnistule paigaldada tankla käitamiseks vajalikku gaasimahutit. Sellise detailplaneeringu elluviimisega kaasneks ilmselgelt ebaproportsionaalne kaebajate õiguste ja avalike huvide riive. Vald ei ole avalikke huve enne detailplaneeringu algatamist nõuetekohaselt välja selgitanud. Detailplaneeringu algatamise otsuses ei ole lahendatud mitut selle otsuse reguleerimisalasse kuuluvat küsimust (planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p-d 18, 20, 21). Vallavalitsus on ekslikult leidnud, et puudub vajadus KSH hindamiseks või selle hindamise vajalikkusele eelhinnangu andmiseks.
- Tallinna Halduskohus tagastas 23.11.2021 määrusega kaebuse kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel; 2) detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei tekitata õigusi ega panda peale kohustusi. Vaidlusalune menetlustoiming ei riku kaebaja õigusi. Oma subjektiivseid õigusi kirjeldades ei viita kaebajad tegelikult detailplaneeringu algatamisele, vaid võimalikule tulevikus kehtestatavale planeeringule. Sisuliselt väidavad kaebajad, et CNG-tankla muudaks oluliselt nende elukeskkonda, laste turvalisust, kinnisvara väärtust jms. Detailplaneeringu algatamise otsusega ei ole otsustatud sellist tanklat rajada. Algatatud menetluse eesmärk ongi, nagu ka vallavalitsus 25.08.2021 korralduse teises lõigus märgib, välja selgitada Kaare tee 3 kinnistule CNG-tankla rajamise võimalikkus. Kõnealuse menetluse eesmärk on kindlaks teha, kas üldse ja millistel tingimustel oleks sellise objekti rajamine sellisele kinnistule võimalik. Detailplaneeringu menetluse käigus tuleb välja selgitada, kas või mil määral võib arendaja soovitud lahendus riivata teiste isikute õigusi või millised on võimaliku planeeringulahenduse poolt ja vastu rääkivad huvid, sh avalikud huvid. Kaebajate seisukoht, et avalik huvi oleks tulnud välja selgitada enne detailplaneeringu algatamist, on põhjendamatu. Kohalik omavalitsus saab küll detailplaneeringu algatamisest keelduda, kui talle on teada ülekaalukas planeeringulahenduse vastu rääkiv avalik huvi, ent see ei tähenda, et arendaja huvile vastu rääkiva mistahes avaliku huvi või kolmandate isikute õiguste riive korral oleks detailplaneeringu algatamine lubamatu; 3) kaebusest ei nähtu, et kaebajate õigusi rikuks pelgalt detailplaneeringu algatamine ja selle edasine menetlemine. Selle menetluse toimumise tõttu ei jää kaebajad millestki ilma. See, et oma huvide kaitseks võib kaebajatel olla vajadus selles menetluses osaleda (ja oma vastuväited esitada), ei ole selline asjaolu, mis annaks aluse planeeringu algatamist vaidlustada. Seega ei ole tegemist HKMS § 45 lg-s 3 nimetatud olukorraga; 4) detailplaneeringu algatamine ei tingi kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmist. Detailplaneeringu menetluses selgitatakse välja, kas või milliste parameetritega ehitusõigus on võimalik krundile anda. Algatatud menetlus võidakse lõpetada, kui menetluse käigus välja selgitatud asjaolude ja huvide kaalumisel ei ole võimalik planeeringust huvitatud isiku soovidele vastavat lahendust leida. Detailplaneeringu algatamise otsus ei ole eelhaldusakt, see ei sisalda mistahes siduvat otsustust selle kohta, et Kaare tee 3 kinnistule on CNG-tankla rajamine võimalik.; 2
(4)3-21-2615 5) kui lugeda põhjendatuks kaebajate argument gaasimahuti paigaldamise põhimõttelise võimatuse ja keskkonnamõju KSH vajadusele eelhinnangu andmata jätmisele, ei järelduks sellest kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmine. Detailplaneeringu algatamise otsuse põhjenduses esitatud seisukoht, et keskkonnamõju hindamise vajalikkusele eelhinnangu andmine ei ole vajalik, ei ole detailplaneeringu edasise menetluse seisukohast siduv. Planeeringulahenduse kehtestamiseks tuleb kohalikul omavalitsusel igal juhul välja selgitada kõik lahenduse võimalikud mõjud nii planeeritava objekti mõjualasse jäävatele isikutele kui ka avalikele huvidele, korraldades vajadusel uuringud, riskihinnangud jms. Sõltumata sellest, et vallavalitsus detailplaneeringu algatamisel olulise keskkonnamõju esinemist eitas, võib selle mõju hindamise või sellele eelhinnangu andmise vajadus tekkida menetluse käigus. Kaebajad saavad detailplaneeringu kehtestamist vaidlustada argumendiga, et kehtestamisele eelnevas menetluses on jäänud planeeringulahendusega kaasnevad keskkonnamõjud piisavalt, arusaadavalt ja nõuetekohaselt välja selgitamata ja kaalumisel arvesse võtmata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Kaebajad taotlevad määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja kaebuse halduskohtule saatmist menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebajad esitasid kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebus pole esitatud ennatlikult; 2) korraldus nr 432 sisaldab menetlusvigu ja need tingivad õigusvastase haldusakti andmise. Vaidlustatud otsus ei vasta kehtivale õigusele ja sisaldab kaalumisvigu. Taotlejal ei ole võimalik täita Kaare tee 3 kinnistul gaasimahuti paigaldamisel kehtivaid õigusakte. Vald ei selgitanud välja avalikke huve. Detailplaneeringu algatamise otsus riivab kaebaja huve. KSH eelhinnang jäi andmata. Tulevikus kehtestatav detailplaneering ei saa olla õiguspärane, kui detailplaneeringu algatamise otsus on vastuolus kohalike elanike huvidega. Vastustaja ei ole planeerimismenetluse otstarbekust hinnanud; 3) planeeringu läheduses asuvad sotsiaalset kaitset pakkuvad asutused ja korterelamud. Alale planeeritakse gaasimahuteid, mille osas pole võimalik ohutuskuja nõudeid järgida; 4) kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
- HKMS § 45 lg 3 kohaselt on isikul õigus menetlustoimingut ilma detailplaneeringu kehtestamiseta vaidlustada, kui see rikub isiku mittemenetluslikke õigusi, sõltumata detailplaneeringu kehtestamisest, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva detailplaneeringu kehtestamise.
- Detailplaneeringu algatamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mille vaidlustamine pole reeglina lubatav. Tegemist on planeerimismenetluse esimese etapiga ning selles staadiumis pole võimalik otsustada, kas ja kui jah, siis millisel kujul detailplaneering kehtestatakse.
- Haldusmenetluse alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida üksnes siis, kui esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on nt selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa ilmselgelt olla õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-3-1-12-08, p 15;
- veebruari
- a 3
(4)3-21-2615 otsus asjas nr 3-3-1-86-06, p 25). Praegusel juhul ei esine sellist olukorda. Ka võimalike menetlusnormide rikkumise vaidlustamiseks tuleb üldjuhul ära oodata menetluse lõpptulemus, kuna kohtul pole tavaliselt võimalik ennetavalt hinnata seda, kas võimalikud menetlusvead võivad mõjutada asja otsustamist. Detailplaneeringu menetluses KSH algatamata jätmise otsustuse kui menetlustoimingu vaidlustamise võimalikkus sõltub kohtupraktika järgi sellest, kas nimetatud menetlustoiming on kohustuslik või mitte (nt Riigikohtu halduskolleegiumi
- novembri
- a määrus asjas nr 3-3-1-64-11, p 11).
- Kaebajad saaksid detailplaneeringu algatamist kui menetlustoimingut vaidlustada üksnes enda õiguste kaitseks. Kaebajad käsitavad enda õiguste negatiivse mõjutusena kokkuvõttes seda, et nad elavad kavandatava tegevuse mõjussfääris. Kuigi kaebajad väidavad, et nad on kaebuse esitanud enda õiguste kaitseks, ei võimalda kaebuses esitatud asjaolud kaebajate õiguste riivet järeldada. Detailplaneeringu algatamise alusel ei rajata vaidlusalusele kinnistule CNG-tanklat. Seetõttu ei saa ka selle menetlustoiminguga kaasneda kaebajate õigustele võimalikke negatiivseid mõjusid. Planeeringumenetluses hinnatakse mõjusid kaebajate õigustele ja võetakse seisukoht, kas CNG-tanklat on võimalik vaidlusalusesse asukohta rajada, samuti seatakse selles menetluses nõuded CNG-tanklale. Kaebajatel on õigus selles menetluses esitada enda ettepanekuid. Vajadusel on kaebajatele tagatud tõhus võimalus oma õigusi kaitsta ka siis, kui vastustaja peaks detailplaneeringu kehtestama. Kaebajad saavad detailplaneeringu kehtestamise otsust vaidlustada nii avalike huvide kui ka enda õiguste kaitseks. Selle raames saab muu hulgas hinnata, kas KSH küsimus on õigesti lahendatud.
- PlanS § 141 kohaselt võib populaarkaebusega vaidlustada üksnes detailplaneeringu kehtestamise otsust. Seadus ei võimalda populaarkaebusega vaidlustada detailplaneeringu algatamist kui menetlustoimingut (selle kohta vt analoogia korras Riigikohtu halduskolleegiumi
- mai
- a määrus asjas nr 3-19-1627, p 11). Kaebajad ei saa esitada kaebust ka teiste isikute õiguste kaitseks. Sellest tulenevalt ei oma tähendust see, kas kohalike elanike huve on arvestatud ja kas kortermajadele ja teistele kaebuses nimetatud hoonetele oht esineb või mitte.
- Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)