← Eesti

1-22-1301/5

Obsah (5)§ 202§ 180§ 126§ 385§ 206

1-22-1301 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2022. a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1301 (21233000919) Kohtunik Olga Dorogan Kriminaalasi A J kahtlustat

§ 202

alusel Taotluse esitaja Alina Paadik, Viru Ringkonnaprokuratuuri III osakonna abiprokurör Kahtlustatav AJ isikukood XXX; elukoht: XXX (rahvastikuregistri järgi XXX); XXX; emakeel - XXX; kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend puudub RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 202lg 1, § 202 lg 2 p 3, § 202 lg 3, 4 ja § 206 lg 1 sätetest, maakohus määras: 1.

Rahuldada prokuröri taotlus ja lõpetada

§ 202lg 1 alusel kriminaalasjas nr 122-1301

(21233000919)kriminaalmenetlus A J suhtes kahtlustuses KarS § 121 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2.

§ 202

lg 2 p 3 ja lg 3 alusel kohustada A J tegema 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd 4 (nelja) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamisest s.o 18.03.2022. 3.

§ 180

lg 3 alusel kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 118,80 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud summas 255 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda. 1 1-22-1301 4. Asitõendid: kahtlustatavalt A J 25.08.2021.a võetud DNA proov ja sõrmejäljed – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel riiklikusse registrisse.

5.

§ 202

lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus

§ 202

lg 2 alusel lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. 6. Kohtumäärus edastada A J ja tema kaitsjale Irina Žurinale, kannatanu A V ning abiprokurör Alina Paadikule. Edasikaebamise kord Määrus on vastavalt

§ 385p-le 10 lõplik ja määruskaebe korras edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA PROKURÖRI TAOTLUS

  1. Viru Ringkonnaprokuratuuri III osakonna abiprokurör Alina Paadik esitas 04.03.2022 Viru Maakohtule taotluse kriminaalasjas 21233000919 kriminaalmenetluse lõpetamiseks. 14.03.2022 täiendas abiprokurör taotlust asitõendite osas rakendatavate meetmete osas.
  2. Taotluse kohaselt alustati kriminaalasjas nr 21233000919 menetlust 25.08.2021 KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kannatanu A V ütluste kohaselt 25.08.2021 kell 11.30, viibides oma krundi territooriumil XXX aia ehitamise ajal, tuli naaber A J naaberkrundist XXX selleks, et võtta rööpad, mis olid aia kõrval ja segasid aia ehitamise teostamist. V palus samuti ära võtta vanad lauad, mis olid tema territooriumil, kuid J keeldus neid ära viimast. Puhkenud konflikti käigus läks A J V kallale ebatsensuurse sõimu karjetega, solvates V, ning lõi teda jalgadega kõhu piirkonda kolm korda. Seejuures tundis V füüsilist valu. Kannatanu ei osutanud J füüsilist vastupanu, vaid palus J maha rahuneda ja kutsus politsei välja. Kannatanu versioon on kinnitatud tunnistaja M T ütlustega, kes viibis toimunu ajal XXX krundi territooriumil ning aitas V aeda ehitada. Prokuratuuri hinnangul on kohtueelses menetluses kogutud piisavalt tõendeid kahtlustamaks A J teisele inimesele füüsilist valu tekitanud kehalises väärkohtlemises, s.o KarS 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
  3. Arvestades

§ 202

sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Süü suuruse hindamisel arvestab prokuratuur sellega, et tegemist ei olnud väga intensiivse kehalise väärkohtlemisega, millega kaasneks väga tugev valu. Kannatanul puuduvad kehavigastused. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude 2

(5)1-22-1301 puhul, kus isiku süü ei ole suur.
  1. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteedi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik.
  2. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
  3. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt A J osas

§ 202

kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Antud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise karistuse või (maksimaalselt) kuni üheaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Isikul puuduvad kehtivad väärteo- ja kriminaalkaristused. Prokuratuur on seisukohal, et A J õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada ka muude vahenditega, kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab

§ 202

lg 2 p 3 märgitud mõjutusvahendist, milleks on kohustus teha 60 tundi üldkasulikku tööd nelja kuu jooksul. 7. 28.02.2022 toimusid Viru Ringkonnaprokuratuuris läbirääkimised prokuröri ja kahtlustatava A J vahel. Kahtlustatavale on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimusi ja tagajärgi

§ 202alusel.

Kahtlustatav andis nõusoleku teha 60 tundi üldkasulikku tööd nelja kuu jooksul. Nõusolek on fikseeritud kirjalikus avalduses, mis on lisatud kriminaaltoimiku juurde. A J on selgitatud, et

§ 202

lg 6 kohaselt uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 202lg 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

  1. A J ei tööta, saab pensioni. Isik elab üksinda, tema vanemad on surnud ja keegi teda ei toeta, abielus ei ole, lapsi tal pole. Ta pöördus esmakordselt psühhiaatri vastuvõtule
  2. a seoses depressiivse häirega ning viimati pöördus psühhiaatri vastuvõtule
  3. a XXX diagnoosiga, kuid vastavalt ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile nr 115, ei põe A J mingisugust psüühilist haigust ja temale süüksarvatud teo toimepanemise ajal oli ta võimeline aru saama oma tegude keelatusest. 3

(5)1-22-1301
  1. Arvestades kahtlustatava varalist seisundit ning asjaolu, et menetluskulude tasumine käib kahtlustatavale ilmselgelt üle jõu, palub prokuratuur jätta kriminaalmenetluse kulud, s.o tasu ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi eest summas 255 eurot (SA Ahtme Haigla 11.11.2021 arve nr 193) ja määratud kaitsja tasu summas 118,80 eurot, riigi kanda.
  2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 202, 213 lg 1 taotleb abiprokurör Viru Maakohtult: - Lõpetada kriminaalmenetlus A J suhtes kahtlustuses Kar

S § 121 lg 1 järgi avaliku menetlushuvi puudumisel, kuna tema süü ei ole suur; - Määrata A J kohustuseks teha 60 tundi üldkasulikku tööd ja kohustuse täitmise tähtajaks määrata 4 kuud; - Jätta ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud summas 255 eurot (SA Ahtme Haigla 11.11.2021 arve nr 193) ja määratud kaitsja Irina Žurina tasu summas 118,80 eurot riigi kanda; - Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: kahtlustatav A J 25.08.2021. a võetud DNA proov ja sõrmejäljed – jätta riiklikusse registrisse. KOHTU SEISUKOHT 11.

§ 202

lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt

§ 202lg-le 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega.

12.

§ 202

kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 8.3). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kohtueelses menetluses kogutud tõendid selle kohta, et 25.08.2021 kell 11.30 A J, viibides territooriumil XXX lõi A V jalgadega kõhu piirkonda. Seejuures tundis V füüsilist valu. Eeltoodust tulenevalt esitati A J kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi. Kriminaalasja toimikus sisalduvate tõenditega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud A J poolt temale etteheidetava süüteo toimepanemine. Samuti puuduvad käesoleval juhul õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 13.

§ 202

lg 1 alusel võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 5) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. 14. Kohus, vaadanud läbi abiprokuröri taotluse ja lisatud kriminaalasja materjalid, leiab, et eeldused

§ 202lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamiseks on täidetud.

Seetõttu kuulub prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks kahtlustatava A J suhtes rahuldamisele.

  1. Kriminaalasjas on A J esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat.
  2. Kohus nõustub, et antud kriminaalasja esemeks oleva teise astme kuriteo osas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nii eri- kui ka üldpreventiivsest 4

(5)1-22-1301 vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine ja varasemalt kriminaalkorras karistamata A J karistamine vajalik. Karistust raskendavad asjaolud A J puhul puuduvad. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalide pinnalt on alust arvata, et tegemist oli pigem ühekordse mõtlematu teoga, mis loob eelduse, et A J kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Lisaks saab kriminaalasja materjalidest nähtuva – kuriteo toimepanemise asjaolude (kahtlustatava vägivaldne käitumine võis tingitud olla ka tema halvast enesetundest, üksindusest ja stressirohkest elukorraldusest) – alusel asuda seisukohale, et A J süü ei ole suur. Tsiviilhagi puudub. A J on menetluse lõpetamiseks andnud nõusoleku.
  1. Tulenevalt eeltoodust ja seoses kriminaalasjas menetluse lõpetamisega määrabki kohus abiprokuröri taotluse alusel kahtlustatavale kohustuseks: teha 4 kuu jooksul 60 tundi üldkasulikku tööd. Kahtlustatav andis nõusoleku teha 60 tundi üldkasulikku tööd nelja kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise alguseks lugeda käesoleva määruse tegemise aeg.
  2. Arvestades asjaoluga, et A J ei tööta, on pensionär, elab üksi ning materiaalselt toetavaid lähedasi tal ei ole, siis jätab kohus ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud summas 255 eurot (SA Ahtme Haigla 11.11.2021 arve nr 193) ja määratud kaitsja Irina Žurina tasu summas 118,80 eurot riigi kanda, kuna menetluskulude tasumine käib A J ilmselgelt üle jõu. 19.

§ 206

lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses ka asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis. Abiprokurör taotleb jätta riiklikusse registrisse kahtlustatavalt A J 25.08.2021 võetud DNA proov ja sõrmejäljed. Kohus rahuldab taotluse ning määrab kahtlustatavalt A J 25.08.2021 võetud DNA proov ja sõrmejäljed jätta riiklikusse registrisse. 20.

§ 202

lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega juhul, kui A J ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.