Obsah (19)

§ 366§ 231§ 233§ 367§ 122§ 132§ 124§ 133§ 134§ 173§ 163§ 138§ 144§ 174§ 175§ 477§ 445§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2021.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12004 Tsiviilasi X hagi ISAMAA E

§ 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka VÕS § 134 lgs 2 sätestatuga.

Lisaks on hageja esitanud kostjate vastu varalise kahju hüvitamise nõude tulenevalt kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludega, mille õigusliku alusena kohaldub VÕS § 128 lg 3 koosmõjus VÕS §

1. VÕS § 137 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostjate teo, kahju, põhjusliku seose kostjate teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostjad põhjustasid õigusvastaselt kahju, siis vabanevad kostjad vastutusest, kui nad tõendavad oma süü puudumise (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Kohus kontrollib deliktiõigusliku vastutuse aluseks olevaid elemente tsiviilasja lahendamise käigus alljärgnevalt.
2. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: 1) kas kostjad avaldasid vaidlusaluse informatsiooni hageja kohta; 2) kas avaldatud on faktiväiteid või väärtushinnanguid; 3) kas avaldatud faktiväited vastavad tõele/väärtushinnangud on kohased; 4) kas hageja on avaliku elu tegelane.
3. Avaldamine VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS § 1047 tähenduses on väärtushinnangut/ faktiväidet sisaldava teabe kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Antud juhul on kostjad oma vastuses hagiavaldusele avaldanud, et
4. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimistele eel keskendus kostja I (tolleaegne Isamaa ja Res Publica Liit) korruptsioonivastasele võitlusele. Kostja I Tallinna linnapea kandidaadiks olnud kostja II töötas selleks välja mitmeosalise korruptsioonivastase plaani. Korruptsioonivastase võitluse keskseid loosungeid nagu „Aeg lõpetada korruptsioon ja raiskamine Tallinnas!“ ning „Korruptsioonivaba ja tulevikku vaatava Tallinna eest!“ kasutasid mitmed kostja I liikmed oma valimislehtedel (tl 64-67). Kostja I jagas valimiskampaania raames välja piiratud arvu insektitsiidipudeleid, millel oli mh kujutatud hageja nägu prussakalaadse putuka keha küljes. Tegemist oli korruptsioonivastase võitluse teemakohaste rekvisiitidega, mille tagaküljel oli ühtlasi kutse Korruptsioonimuuseumi avamisele (tl 57, pöördel). Hageja esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et
5. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimiskampaanias kasutasid kostjad „meenena“ n-ö korruptsiooniprussakamürgi pudelit, millel oli surnud prussakana kujutatud mh hageja (tl 34, pöördel, tl 11). Pudeli peal oli märgitud „Hr Y. Kahjuritõrje. Tõhus vahend korruptsiooni vastu“ (tl 34). Valimiskampaanias kasutati spetsiaalset sinist mikrobussi (tl 34, pöördel, tl 12). Lisaks avaldas kostja II 07.10.2017 Delfis arvamusartikli, kus fotol oli kujutatud vaidlusalust korruptsioonitõrje pudelit (tl 21) ja
6. oktoobril 2017 arvamusartikli IRL-i Tallinna linnapea kandidaadina, artiklile on lisatud foto „Hr. Y“ korruptsioonitõrjepudelist, artiklis on esile toodud mh hageja nimi (tl 22-23). 6 Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostjad VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS § 1047 tähenduses vaidlusaluse väärtushinnangut/ faktiväidet sisaldava teabe avaldajateks.
7. Hageja ja kostjad vaidlevad selle üle, kas kostjad on avaldanud vaidlusaluse informatsiooni konkreetselt hageja suhtes. Hageja on seisukohal, et avaldatud tekstist nähtub, et hageja on inimene, kes paneb toime kuritegusid; kes osaleb igapäevaselt korruptsioonis või muudes kahtlastes avaliku võimu teostamise nõuete rikkumistes ning kes on seetõttu võrreldav prussakaga (kahjuriga), keda tuleks siis omakorda hävitada. Kostjate vastuväidete kohaselt olid valimiskampaania, lendlehed ja insektitsiidipudelid fokusseeritud Tallinna linnavalitsusele. Kostjad pilkasid ja kritiseerisid satiiriga munitsipaalasutust, aga mitte ühtegi konkreetset isikut sh hagejat. Purgil avaldatud tekst on väljavõte Korruptsioonimuuseumi kodulehe tutvustusest (tl 149). Seega on hageja avaldatud teksti täiesti põhjendamatult sidunud oma isikuga. Kohus on seisukohal, et kostjate poolt avaldatut tuleb hinnata lähtudes avaldatud teksti kontekstist ja tuvastada, mida mõistliku inimese arusaama järgi on üldsusele avaldatud. Antud juhul on vaidlusalusel insektsiidipudelil avaldatud kostja II kujutis, mille alltekstina on esile toodud rõhutatult Hr Y kahjuritõrje. Lisatud on väiksemas kirjas „Tõhus vahend korruptsiooni vastu“ ja esile on toodud illustratiivselt erinevate isikute näokujutisega prussakatest sh hageja. Kohus on seisukohal, et mõistlikule inimesele seondub esitatud informatsioon korruptsiooniga. Selgelt on esile toodud konkreetsed korrumpeerunud isikud sh hageja. Kuivõrd korruptsioon (

§ 231

lg 1) tähendab altkäemaksu võtmist, siis järeldub mõistlikule isikule hageja kujutamine korrumpeerunud isikuna kuritegevusega seonduvalt.

1. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega- väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt eristamise kohta ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17). Ebakohase väärtushinnangu mõiste on Riigikohus sisustanud
2. juunil
3. a tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09 tehtud otsuse p-is 16, leides, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Hageja on seisukohal, et kostjad avaldasid hageja kohta ebaõige faktiväite, nagu oleks hageja toime pannud korruptiivse sisuga kuritegusid. Samuti sisaldub kostjate avaldatus väärtushinnang selle kohta, et hagejat nimetati korruptsiooniprussakaks. Kostjate hinnangul on insektsiidipudelilt võimalik järeldada väidet- hageja on käitunud korruptiivselt, avaldatu vastab väärtushinnangu tunnustele. Kostjad on vastuväidetes esile toonud, et mõiste korruptsiooni tähenduse seadusekeskne määratlus lähtub sellest, mida seadustes korruptsiooniks peetakse, samas kui avalikul arvamusel põhinev definitsioon lähtub laiemast avalikust arvamusest (tl 150). „Keskmise mõistliku isiku arusaam“ ehk VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 nõude eelduste element 7 lähtub avalikul arvamusel põhinevast definitsioonist. Seetõttu on kostjad seisukohal, et ka käesolevas asjas tuleb mõisteid korruptsioon ja korruptiivne käitumine sisustada laiemast avalikust arvamusest lähtudes. Seda seisukohta toetab ka valitsev kohtupraktika. Nimelt on Riigikohtu tsiviilkolleegium väljendanud nõustumust ringkonnakohtu tehtud otsusega selles, et väljendid, nagu „rahaliste vahendite väljaviimine“, „omastamine“, „ametiseisundi kuritarvitamine“ jt kujutavad endast reeglina väärtushinnanguid, kuna isik on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostjad avaldanud hageja kohta nii faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid.
4. Esmalt analüüsib kohus hageja väidet seoses kostjate poolt avaldatud faktiväidetega. Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostjad avaldanud sõnaselgelt. Kohus on seisukohal, et ka praegusel juhul ei saa kostjad tugineda sellele, et insektsiidipudelil ei ole selgelt esitatud väidet „hageja on toime pannud korruptiivse sisuga kuritegusid, hageja on kurjategija“. On oluline, et nimetatud faktiväited järelduvad avaldatud informatsiooni sisust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.04.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 13). Kohus asub seisukohale, et esitatud väidetele saab esitada vastuse skaalal tõene/väär.
5. Järgmiseks analüüsib kohus, kas tegemist on ebaõigete faktiväidetega VÕS § 1047 lg 1 tähenduses. Hageja on seisukohal, et ta ei ole toime pannud korruptsioonikuritegusid, kuna
6. aasta kevadel jõustus hagejat õigeks mõistev kohtuotsus. Kostjad on seisukohal, et ausalt mõtlev inimene oma parimas arusaamas õigussüsteemist võis õigustatult hageja tegevust pidada korruptiivseks. Hagejale esitati süüdistus KarS § 201 lg 2 p-ide 2 ja 3 järgi omastamises, mis on toime pandud ametiisiku poolt suures ulatuses. Kuigi hageja mõisteti esitatud süüdistuses õigeks, ilmneb samas ajas tehtud kohtulahenditest siiski, et hageja tegutses huvide konfliktis ehk tegi „korruptiivseid tegusid“. Hageja suhtes tehtud ringkonnakohtu otsuse (tl 151-162, otsuse lk 19) põhjendustes sisaldub järgmine lõik: „Praeguses asjas puudub vaidlus selles, et XX [hageja] oli SA W [Tallinna Televisioon] juhatuse liikmena ametiisik. Samuti selles, et XX [hageja] tootis SA W-le [Tallinna Televisioonile] saated Vaba mõtte klubi ja Keskkonnanädal, need läksid eetrisse ja XX [hageja] sai Q [Videomeedia] OÜ vahendusel selle eest tasu. Nende asjaolude vastu ei vaidle ka kannatanu ega prokurör. Vaidlus on vaid selles, kas selle tasu saamine läbi Q [Videomeedia] OÜ oli seaduslik ning kas XX-l [hagejal] oli õigus üldse seda tasu saada, sest prokuröri hinnangul toodeti saated SA W [Tallinna Televisioon] vahenditega.“ Asjaolu, kas hageja on korruptsioonikuriteo eest kriminaalkorras süüdi mõistetud või mitte, ei oma käesolevas asjas määravat tähtsust. Kohus on kostjate poolt tõendina esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2020 kohtuotsuse (kriminaalasjas nr xxxx) alusel tuvastanud, et hageja suhtes on tehtud õigeksmõistev kohtuotsus. Asjaolu, et kohtuotsuse põhjendavas osas on esile toodud süüdistuse aluseks olevad asjaolud, ei muuda fakti, et kohus on hageja suhtes õigeksmõistva lahendi teinud. Kohus ei nõustu kostjatega, et asjaolu, kas hageja on korruptsioonikuriteo eest kriminaalkorras süüdi mõistetud või mitte, ei oma käesolevas asjas määravat tähtsust. Ebaõige on seostada isikut avalikkuse ees korruptsioonikuriteoga juhul, kui puudub süüdimõistev otsus. 8 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjate poolt insektsiidipudelil kaudsete faktiväidete avaldamine „hageja on toime pannud korruptiivse sisuga kuritegusid, hageja on kurjategija“ on ebaõiged.
7. Järgmiseks analüüsib kohus, kas kostjad on avaldanud hageja kohta väärtushinnanguid. Kohus on seisukohal, et kostjate poolt avaldatu puhul tuleb hinnata öeldu konteksti ja tuvastada, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid. Kostjad on insektsiidipudelil esile toonud illustratiivselt hageja näokujutisega prussaka (korruptsiooniprussaka). Kohtu hinnangul on tegemist väärtusotsustusega, mis väljendub isikule antud hinnangus, mida on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust.
8. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10 p 20). Kohus juhib kostjate tähelepanu, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-152-09 p 11-12 järgi on põhiseaduse (PS) § 19 lg 1 kohaselt igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud üldisest isiksuspõhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb muu hulgas mõista õigust oma kujutisele. Õigus kujutisele hõlmab nii kujutise pildis kui ka liikuvas pildis. Õigus oma kujutisele kuulub ka PS § 26 kaitsealasse, mille esimese lause kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Seega on igal isikul õigus määrata oma kujutise kasutamine ise. Antud juhul on kostjad avaldanud hageja näokujutise ilma hageja nõusolekuta ebaõige informatsiooni osana. Kohus on eelpool (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 16) tuvastanud, et hagejat ei ole kriminaalasjas nr xxxx korruptsioonikuriteos süüdi mõistetud. Seega ei ole õigustatud hageja kujutise avaldamine seonduvalt korruptsioonikuritegude sooritamisega (korruptsiooniprussakas). Arvestades, et kostjad on avaldanud hageja näokujutise ilma tema loata halvustavas ja ebaõige informatsiooni kontekstis, asub kohus seisukohale, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, mille inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne ning mille avaldamise eesmärgiks sai olla üksnes hagejale halvustava tähendusega hinnangu andmine. Kohus on seisukohal, et kostjatel puudus mõistlik õigustus hageja halvustamiseks üldsuse ees ebasündsas vormis.
9. Ebaõige faktiväite/ ebakohase väärtushinnangu avaldamise korral füüsilise isiku kohta on tegemist füüsilise isiku isiklike õiguste rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 4 alaliigiks oleva õigusvastase teoga, sellisel juhul tuleb õigusvastasuse tuvastamisel lisaks VÕS §-ile 1047 rakendada ka VÕS § 1046 lg 1 ja 2 sisalduvaid põhimõtteid, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Hageja on seisukohal, et esimese alternatiivina on kostjate tegevus õigusvastane algusest peale, kuna nad kasutasid teadlikult ja tahtlikult ära hageja nime, et saavutada oma valimiskampaanias suurem edu ning mustata oma poliitilisi konkurente. Kostjate teod on õigusvastased minimaalselt alates nõudekirja kättesaamisest. Teise alternatiivina võib avaldamine muutuda õigusvastaseks, kui avaldaja ei kõrvalda või ei lükka andmeid ümber mõistliku aja jooksul pärast tõeste andmete saamist, eelkõige pärast andmesubjekti vastava avalduse saamist. Veel hiljuti,
10. augustil 2020 avaldas kostja II, et tema hinnangul oli valimiskampaania mõte (ning seega ka hageja nimetamine korruptandiks ning kahjuriks) õige ning „see kampaania oli igati vajalik ja mulle tundub, et tänu sellele on olukord Tallinnas ka palju 9 paranenud“ (tl 24-25). Eeltoodu tõendab kostja II suhtumis. Oluline on mainida, et kummagi kostja õigusvastast tegevust ei paistnud takistavat ka ERR-i Valimiste Valvuri kui sõltumatu poliitikavaatluse meeskonna
11. septembri 2017 järeldus, kus Valimiste Valvur mõistis kostjate valimiskampaania võtte üheselt hukka (tl 26-28). Rikkumise põhjuse ja ajendina on kostjad kohtu ette toonud inimeste teadustamise Tallinna linnaaparaadis levivast probleemist, milleks on ametnike korruptiivsus. Inspired Analyticsi uuringust selgus, et 410 Tallinnas elavast eestlasest 33 % märkis ebameeldivaks poliitikute seas levinud altkäemaksu võtmise (tl 68). Justiitsministeeriumi koostatud ametliku statistika kohaselt pandi
12. aastal omavalitsustes toime 20 korruptsioonikuritegu, rikkumiste osas on toimunud oluline kasv võrreldes varasemaga (tl 69-147). MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees ütles
13. aastal korruptsioonitajumise indeksi avaldamisel, et kuigi Euroopa riikide seas on Eesti korruptsiooni tajumise osas nimekirja keskel, on korruptsioon ikka veel häirivalt terav nähtus Eesti ühiskonnas (tl 148). Kostjate õigus teatavale liialdusele insektsiidipudeli ja hageja näo kujutamisega sellel ei ületa piire, kuivõrd satiiri eesmärk oma olemustelt ongi provotseerida ja ühiskonna murekohti teadustada. Keskmine mõistlik isik mõistab insektsiidipudelil kujutatut a) kui naljana või alternatiivselt b) kui selge negatiivse meeldetuletusena Tallinna linna olukorrale. Keskmise inimese perspektiivist ei olnud tegemist tõekindla faktiväite avaldamisega hagejast. Seega pidi ka hageja ise aru saama, et tegemist oli kujundliku väljendusega, eesmärgiga teadustada Tallinna linnaelanikku Tallinnas valitsevatest probleemisest. Insektitsiidipudeli näol oli tegemist satiiriga ehk teisisõnu terava pilkega Tallinna linnavõimu aadressil. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostjate poolt avaldatud järelduslikud ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud hageja au teotavad tulenevalt avaldatud teabe ebaõigest sisust ja vormist (hageja kujutamine prussakana). Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui kostjate eesmärgiks oli satiiri avaldamine Tallinna linnavõimu aadressil ei ole see antud juhul oluline, kuivõrd esitatud informatsiooni hindab kohus mitte lähtudes kostjate arusaamast avaldatu kohta, vaid mõistliku inimese arusaamise järgi selle kohta, mida antud juhul avaldatud on. Mõistliku inimese hinnagul järeldub esitatud informatsiooni kontekstist, et hageja on korrumpeerunud isik, kes paneb toime kuritegusid. Kohus on seisukohal, et kuigi mõistlik inimene tabab ära esitatud informatsiooni satiirilise esituse, tuleb siinjuures arvestada, et antud vaidluse asjaoludest tulenevalt on hageja insektsiidipurgil esile toodud ebaõigesti korruptsioonikuridegudega seostatult, ainuüksi isikule esitatud kahtlustuse pinnalt ei saa asuda seisukohale, et isik on korrumpeerunud või etteheidetava teo toime pannud.
14. Kostjate teo õigusvastasuse tuvastamisel peab kohus VÕS § 1046 lg 2 ja VÕS § 1047 lg 3 kohaselt arvestama mh seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Kostjad on oma vastuväidetes tuginenud asjaolule, et hageja puhul on tegemist avaliku elu tegelasega. Kostjad on seisukohal, et avaliku elu tegelase definitsioon seondub sellega, mil määral on avalikkusel õigustatud huvi sekkuda isiku privaatsfääri. Iga isik, kes teeb tehinguid avaliku rahaga ja seejuures ise juhib avalikku kasutamist, on automaatselt avaliku elu tegelane selles osas, et ta peab taluma kõrgendatud avalikkuse tähelepanu ning kriitikat. Riigikohus on toonitanud, et avaliku elu tegelane peab arvestama avalikkuse kõrgendatud tähelepanu ja võimaliku kriitikaga enda tegevuse suhtes. Tallinna Ringkonnakohus on otsus nr xxxx p 34 on selgitanud, et avaliku elu tegelasel, kelle tegevuse suhtes on ajakirjanduse suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud, peab olema kõrgendatud taluvuse piir ka huumori ja satiirilises võtmes esitatu suhtes. Hageja on seisukohal, et ta ei ole avaliku elu tegelane. Hageja hinnangul ei saa sellisele järeldusele jõuda asjaoludest, mille kohaselt oli hageja SA Tallinna Televisioon juhatuse liige. Ainuüksi juurdepääs avalikele vahenditele või nendele avalikele vahenditele kaudne juurdepääs ei muuda isikut avaliku elu tegelaseks. Isegi kui hageja peaks siiski kohtu arvates olema avaliku elu tegelane, on selge, et tal pole kohustust taluda enda madaldamist viisil, mil kostjad seda tegid. Isegi riigijuht või 10 peaminister ei pea poliitikutena taluma seda, et neid kujutataks valimiskampaania raames prussakatena, keda peab kui korruptsioonikahjureid tõrjuma. Kohus on seisukohal, et hageja puhul on tegemist avaliku elu tegelasega tulenevalt asjaolust, et aastatel 2012-2016 oli hageja Sihtasutuse Tallinna Televisioon juhatuse liige, mida rahastati Tallinna linna eelarvest. Avaliku ressursi kasutusõiguse üle otsustusõiguse omamine toob põhjendatult kaasa avaliku huvi ja võimaliku kriitika otsustusõigust omava isiku tegevuse suhtes. Sihtasutuse Tallinna Televisiooni puhul oli tegemist avalikke vahendeid kasutava juriidilise isikuga, mille tegevuse igakülgne kajastamine ajakirjanduse poolt on mitte üksnes õigustatud, vaid ka hädavajalik, et võimaldada avalike vahendite kasutuse otstarbekuse üle ühiskondlikku kontrolli. Kohus on seisukohal, et kuigi antud juhul on hageja puhul tegemist avaliku elu tegelasega, ei ole kostjad kohtu ette toonud kahju tekitava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et antud juhul on hageja kohta ebaõige informatsiooni esitamine korruptsioonikuritegudega seoses põhjendamatu.
15. Järgnevalt analüüsib kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes nõudesumma kohtu otsustada. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja

§ 366

järgi määrab hüvitise sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. Hüvitatava kahju liike sätestava VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 22. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et antud kaasuses on täidetud delikti üldkoosseisu kuuluv teo element, milleks on VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS § 1047 lg 1-2 alusel kostjate poolt järelduslike ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine hageja au teotavas vormis. 23. Mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab eelkõige hageja füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja on kahju tekkimist põhjendanud asjaoluga, et ta on pidanud tundma avalikult häbitunnet, teda on taunitud avalikult tuhandete inimeste poolt ning teda on avalikkuse eest samastatud prussakaga ning kurjategijaga. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostjate avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostjate valimiskampaaniaga isegi tänaseni, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, kui kostjate poolt nimetatud „väiteid“ hageja suhtes kuskil tänaval karjutakse või hagejat nähes „sosistama“ hakatakse. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud stress, hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Arusaadavalt tekiks ükskõik missugusel inimesel, kes vähekenegi enda mainest hoolib, stress ja emotsionaalne pinge, kui teda avalikult ilma objektiivse põhjenduseta materdatakse. Hagejal tekkisid selle tõttu unehäired ja see lõi tema elu rütmist välja. Kuna paljude isikute jaoks on kostjad hoolimata kõigest siiski autoriteetsed, võtab üldsus nende avaldatut tõe pähe ning loobki hagejast kuvandi kui kurjategijast ning kahjurist, kes ei vääri elu. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole ära näidanud, kuidas konkreetselt just kostjate tegevus hagejale kannatusi on põhjustanud. Nimelt avaldati hageja kohta mitmeid artikleid, mis kajastavad temal 11 lasunud kuriteokahtlustust, süüdistust ja kohtumenetluse käiku (tl 163-166). Kostjad selgitavad, et

1. a)insektitsiidipudeleid jagati üksnes piiratud hulgal, mis tähendab samaaegselt, et ka inimesi, kes selle pudeli said, on loetud arv ning
2. b)insektitsiidipudelile märgitud kuupäeva kohaselt oli toote aegumistähtaeg 2019. aasta novembris (tl 168). Seega on eluliselt usutav, et jagatud pudelid on tänaseks kas ära tarvitatud või aegumise tõttu ära visatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-152-09 p 16 leidnud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge- muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on antud juhul kahjuks negatiivne mõjutus kannatanu isiklikus sfääris, võrrelda tuleb au teotamise eelset olukorda selle järgse olukorraga. Hageja on VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaralise kahjuna au teotamise järgselt toonud kohtu ette negatiivsed muudatused hageja elukorralduses, kuivõrd hageja peab korduvalt ja väsimatult selgitama esitatud andmete ebaõigsust ja jagama selgitusi kolmandatele isikutele. Kohus asub seisukohale, et hageja isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb antud juhul mittevaralise kahju olemasolu eeldada, kuna rikkumise tagajärge- muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Tähtsust ei oma asjaolu, kas lisaks kostjatele avaldasid ka kolmandad isikud hageja kohta au teotavat informatsiooni või mitte. Antud juhul lahendab kohus hageja nõudeid seoses kostjate vastu esitatud hagiga. Lisaks märgib kohus, et asjassepuutumatu on, kas vastav insektsiidimürk on säilivustähtaja ületanud või mitte. Säilivustähtaja möödumine ei mõjuta kostjate poolt hageja au teotamise asjaolusid. Objektiivse teokoosseisu viimaseks elemendiks on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et VÕS §127 lg 4 kohaselt on hagejale isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju põhjuslikus seoses talle tekkinud mittevaralise kahjuga. 24. Kostjad on avaldanud informatsiooni teadvalt kindlal eesmärgil (ühiskonna/valijate informeerimiseks Tallinna Linnavalitsuses toimuvast korruptsioonist), kuid raskest hooletusest tulenevalt ebaõigesti. Vaidlusalune informatsioon korruptsiooni kohta avaldati hageja kohta seoses süüdistuse esitamisega kriminaalasjas nr xxxx, seega ennatlikult. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on VÕS § 1050 süülise kahju tekitamisega raske hooletuse vormis (VÕS § 104 lg 4). Kostjad ei ole kohtu ette toonud süüd välistavaid asjaolusid. 25. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja

§ 233

lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel juhindudes VÕS § 134 lg 2, VÕS § 1050 ja VÕS § 140 lg 1 sätestatust. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja nr 3-2-1-85-08, p 14). Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Hageja on seisukohal, et mittevaralise kahju suuruse hindamisel on oluline arvestada asjaoluga, et kostjad avaldasid hageja au teotava sisu (korruptsioonitõrjevahendi reklaami ja pudeli) juba

1. aastal. Samal ajal teadsid kostjad täpselt, et hageja kavatseb nende vastu kampaaniaga seoses kohtusse 12 pöörduda. Nimelt vahendas ERR-i uudisportaal juba
2. septembril 2017 hageja sõnumit, et ta annab asja kohtusse siis, kui valimised on läbi (tl 19). Sama sõnum kordus
3. septembril 2017 ka Delfis (tl 20). Kostjad teadsid juba eelviidatud artiklite ajal, et hagejale tekitas korruptsioonitõrjevahendi pudelil olemine ning selle valimiskampaanias kasutamine mittevaralist kahju: avalikku häbistamist, ebamugavustunnet ja häbimärgistamist. Lisaks tuleb kohtul arvestada, et hageja pöördus kostjate poole nõudekirjaga (tl 13-17), milles pakkus kokkuvõtvalt kohtuvälist kompromissivõimalust. Kostja I sai juhatuse liikme P kaudu nõudekirja ka kätte ning kuivõrd ka kostja II on kostja I juhatuse liige, tuleb järeldada, et ka tema on nõudekirjast ning selle sisust teadlik (tl 18). Hageja on teinud omaltpoolt kõik, et kohtuvaidlust vältida, kuid kostjad ei ole pidanud vajalikuks kohtueelse lahenduse saavutamiseks mistahes pingutusi teha. Kostjad pole hageja au teotavat sisu ka pärast nõudekirja saamist eemaldanud. Kostjate tegevuse negatiivsed tagajärjed saadavad hagejat terve tema elu- uute koostööpartnerite leidmisel, inimestega suhtlemisel, klientide ja töökohtade leidmisel ja mujal. Kohus peab saatma läbi välja mõistetud kahjuhüvitise eelkõige kostjate sugustele laimajatele, kes hageja isiklikest õigustest ei hooli- samas ka kogu ühiskonnale- selge signaali, et teiste isikute au teotamine ning hea nimega manipuleerimine pole ühelgi juhul lubatav ning on taunitav läbi eriti kõrge hüvitise maksmise kohustuse.
4. Kohus on seisukohal, et rikkumise raskuse hindamisel tuleb lähtuda hagejale kostjate teo tagajärjel tekkinud hingelise valu asjaoludest. Rahalise hüvitise väljamõistmisel ei saa olla aluseks üksnes kannatanu hingelised üleelamised ja piinlikkustunne (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-04 p 18). Avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatele andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-61-98). Antud juhul on hageja au teotav informatsioon avaldatud valimiskampaania käigus insektsiidipurgil valijate/ühiskonna tähelepanu osundamiseks korruptsiooniga seonduvatele probleemidele. Insektsiidipurke on Tallinnas „meenena“ jagatud valijatele/erinevatele määratlemata isikutele, samuti on insektsiidipurgil avalduvat informatsiooni levitatud interneti kaudu erinevates meediaartiklites (tl 21-23). Kohus arvestab mittevaralise kahju suuruse hindamisel mh asjaoluga, et hageja näokujutist oli kujutatud insektsiidipurgil ilma hageja loata prussaka kehaosana, mis on nii oma sisu kui ka vormi tõttu meie kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Kohus on seisukohal, et satiirina esitatud ebaõige informatsioon ja ebakohane väärtushinnang on antud juhul hageja au ja head nime eriti teotav, arvestades esitatud informatsiooni sisu ja vormi. Rikkumise ulatuse ja intensiivsuse hindamisel leiab kohus, et avaldatud informatsioonist tekkiv kahju on kestev, kuivõrd kostjad ei ole
5. aastal avaldatud informatsiooni internetist eemaldanud (tl 2123), hageja ees vabandanud ega püüdnud tekkinud kahju muul viisil kompenseerida.
6. Hageja on toonud kompensatsiooni suuruse määramisel võrdlusena kohtu ette erinevat kohtupraktikat. Kohus märgib, et ennekõike juhindub kohus mittevaralise kahju kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramisel vaidlusaluse kaasuse asjaoludest. Isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid arvestama peab, et ka kohtumenetlus ise ja kohtulahend on olulised vahendid au teotamise negatiivse tagajärje kõrvaldamisel ja kahjuliku tagajärje kompenseerimisel, seda nii eri- kui ka üldpreventiivses tähenduses. Antud juhul asub kohus seisukohale, et arvestades rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust, kostjate käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist jm asjaolusid (vt käesoleva kohtuotsuse punktid 2326), on hageja poolt taotletud mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendatud 500 euro ulatuses.
7. Hageja palub kostjatelt välja mõista varalise kahju summas 768 eurot seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabiga. 13 Kohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et 20.07.2020 edastas hageja lepinguline esindaja kostjatele nõudekirja, milles nõudis mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist (tl 13-16). Hageja on edastanud nõudekirja kostja I juhatuse liikme P e-posti aadressile (tl 17-18). Advokaadibüroo esitas hagejale nõudekirjaga osutatud õigusabi eest arve nr 3008006 summas 768 eurot (tl 29). Hageja on seoses õigusabikuludega kohtu ette toonud, et kohtueelsetes läbirääkimistes osutati hagejale õigusabi tunnihinnaga 160 eurot/h kokku 4 tunni ulatuses (suhtlemine kliendiga, kliendi esitatud asjaoludele tuginedes põhjaliku õigusanalüüsi tegemine ja nõudekirja koostamine). Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-138-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas on põhjendatud arvestada hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasuks 144 eurot (koos käibemaksuga), kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga, mille kohtupraktikat ja kohalduvat õigust valdab hageja lepinguline esindaja tulenevalt oma praktilisest kogemusest au teotamise vaidlustes. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks VÕS § 128 lg 3 koosmõjus VÕS § 131 kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulud kohtueelses menetluses seoses suhtluses kliendiga, kliendi esitatud asjaoludele tuginedes põhjaliku õigusanalüüsi tegemisega ning nõudekirja koostamisega kostjatele kokku 4 h ulatuses summas 576 eurot koos käibemaksuga (144 eurot/h x 4 h). Kohus jätab rahuldamata hageja varalise kahju hüvitamise nõude 192 euro ulatuses.
8. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub

§ 367

koosmõjus VÕS § 113 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise varaliselt ja mittevaraliselt kahjuhüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses määras mittevaraliselt ja varaliselt kahjuhüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest 19.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 30. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

§ 132

lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

§ 132

lg 3 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

§ 124

lg-s 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

§ 133

lg 2 kohaselt liidetakse

§-s 367 kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale.

§ 134lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

14 Hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille hagihinnaks on 3500 eurot (

§ 132lg 3).

Varalise kahju hüvitamise nõude suurus on 768 eurot ja

§ 367

alusel lisanduva viivise hagihinnaks on VÕS § 113 lg 1 ja

§ 133

lg 2 alusel varaliselt nõudelt 61,44 eurot ja mittevaraliselt kahjunõudelt 280 eurot.

§ 134

lg 1 alusel on nõuete liitmise tulemusena hagihinnaks 4609,44 eurot (3500 + 768 + 61,44 + 280). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 31.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 järgi võib kohus hagi osalisel rahuldamisel muu hulgas jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Juhindudes

§ 163

lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 5 % ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda. 32.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 174

lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks on õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. 22.01.2021 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hagejale on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: − 12.08.2020 nõupidamine kliendiga (keeldumine, hagi perspektiiv ja 0h 30m 80 eurot; − 17.08.2020 hagiavalduse koostamine 6h 45m 1080 eurot; − 18.08.2020 hagiavalduse täiendamine 1h 10m 186,67 eurot; − 19.08.2020 hagi täiendamine ja suhtlus kliendiga (kliendi tähelepanekud) 1h 05m 173,33 eurot; − 25.08.2020 hagiavalduse koostamine 0h 50m 116,67 eurot; − 14.10.2020 kostjate hagivastuse analüüs, kliendile kokkuvõtte tegemine 1h 30m 210 eurot; − 02.11.2020 vastuse koostamine kostjate
2. septembri
3. a hagivastusele 4h 30m 630 eurot; − 24.11.2020 kohtu 20.11.2020 kohtunõudega tutvumine, vastuse ettevalmistamine 0h 30m 70 eurot; − 27.11.2020 seisukoha koostamine kohtunõudele 1h 40m 233,33 eurot; 15 − 22.01.2020 lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 2h 00m 320 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on hageja kandnud õigusabikulusid 18,5 h ulatuses so 3720 eurot koos käibemaksuga + riigilõiv 400 eurot= 4120 eurot koos käibemaksuga.
4. Kostjad ei ole esitanud hageja menetluskuludele vastuväited.
5. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulud perioodil 12.08.2020 kuni 25.08.2020, mis seonduvad hagiavalduse koostamisega ja kohtule esitamisega, on põhjendatud ja vajalikud kokku 7,5 h ulatuses, arvestades hagiavalduse mahtu sisuliselt ca 14 lk koos lisadega (erinevad väljatrükid artiklitest, fotodest jm, nõudekiri, kättesaamisteatis, õigusabiteenuse arve). 14.10.2020 kostja vastusega hagile tutvumine ja kliendile kokkuvõtte tegemine on kokku põhjendatud ja vajalik õigusabi 1,5 h ulatuses, arvestades hagile esitatud vastuse sisu ja mahtu. 02.11.2020 õigusabi, mis seondub seisukoha koostamisega kostjate hagivastusele, on põhjendatud ja vajalik õigusabi 4 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu (ca 6,5 lk). 24.11.2020 ja 27.11.2020 menetlustoimingud seonduvad 20.11.2020 kohtunõudega (sisuliselt 2,5 lk), millele hageja esitas vastuse sisuliselt 2 lk. Kohus peab eelnimetatud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks kokku 2 h ulatuses. 22.01.2021 menetlusdokument on sisuliselt kokkuvõtlik ja osaliselt eelnevalt esitatud seisukohtasid kordav. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks õigusabiks 1,5 h. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja õigusabikulude kindlaksmääramisel, et hageja lepinguline esindaja on kohtueelses menetluses tutvunud asjassepuutuvate asjaoludega ja vaidluse sisuga, osaliselt korduvad menetlusdokumentides esitatud seisukohad. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 16,5 h (7,5 + 1,5 + 4 + 2 + 1,5) ulatuses. Mis puudutab hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust, märgib kohus järgmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (

1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-93-13), aga ka näiteks 156 eurot koos käibemaksuga (
2. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-134-17, p 15). Kuigi hageja on kohtule lepingulise esindaja tunnitasu suuruse kindlaksmääramisel esitanud võrdlusena erinevaid Riigikohtu lahendeid, juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel analüüsib kohus eeskätt vaidlusaluse kaasuse keerukust ja esitatud menetlusdokumentide sisu. Kohus peab hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 144 eurot (koos käibemaksuga), kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Tuginedes eeltoodule ja

§ 174

lõikele 10 on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 2376 euro ulatuses koos käibemaksuga (16,5 h x 144 eurot/ h). Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 400 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 (hagilt hinnaga 4609,44 eurot tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 400 eurot). 16 Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 400 eurot tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 2776 eurot (2376 + 400), millest 95 % on 2637,20 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1482,80 eurot (4120 – 2637,20).

1. 22.01.2021 esitasid kostjad kohtule menetluskulude nimekirja. Kostjatele on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: − 04.09.2020 Xga seotud kohtuotsuste otsing 0,40 h, 48 eurot; − 08.09.2020 suhtlus kohtuga 0,10 h, 20 eurot; − 11.09.2020 kõikide kohtumaterjalide analüüs 2 h, 400 eurot − 15.09.2020 suhtlus kohtuga ja kliendiga 0,20 h, 40 eurot − 16.09.2020 hagiavaldusega tutvumine, kohtupraktika analüüs 3,30 h, 396 eurot; − 17.09.2020 töö kostjate vastusega 2,70 h, 324 eurot; − 24.09.2020 töö kostja vastusega 4,20 h, 504 eurot; − 25.09.2020 töö kostja vastusega, EIK praktika analüüs 5,50 h, 660 eurot; − 28.09.2020 töö kostja vastusega, lisade vormistamine 4,90 h, 588 eurot; − 28.09.2020 töö kostja vastusega 4 h, 800 eurot; − 24.11.2020 kohtu kirja analüüs 0,30 h, 60 eurot; − 22.01.2021 lõplike seisukohtade koostamine 6,70 h, 804 eurot; − 22.01.2021 lõplike seisukohtade täiendamine, viimistlus 0,50 h, 100 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on kostjad kandnud õigusabikulusid 34,80 h ulatuses so 5692,80 eurot koos käibemaksuga.
2. Hageja esitas 26.01.2021 kostjate menetluskuludele vastuväited. Hageja on seisukohal, et kostjad jätavad mainimata, et mõned kostjatele osutatud teenustest on arveldatud tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta ja osa tunnihinnaga 200 eurot ilma käibemaksuta. Hageja vaidleb 120 eurot tund ilma käibemaksuta õigusabile vastu seoses tegevustele kulunud ajaga, kuid tunnihinna suurust (120 eurot käibemaksuta) ei vaidlusta. Kostjate õigusabi lepingulise esindaja tunnihinnaga 200 eurot ilma käibemaksuta on ülepaisutatult suur, hagejale on osutatud õigusabiteenust samal ajal tunnihinnaga 140 kuni 160 eurot. Arvestades asja mahtu ja keerukust ei saa mitte kuidagi pidada põhjendatuks 200eurost tunnihinda. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega ning näiteks vähemalt sama keeruka kindlustusvaidluse puhul on peetud põhjendatuks 153 euro suurust tunnihinda. Kostjate lepingulise esindaja tunnihind ületab märkimisväärselt sarnaste vaidluste puhul osutatud tunnihinda, mistõttu tuleb kohtul vähendada tunnitasu suurust mõistliku tunnitasuni, mis vastaks asja mahule ja keerukusele. Tegevused, mille ajakulu hageja ei vaidlusta. Hageja peab mõistlikuks ja põhjendatuks kostjate lepingulise esindaja ajakulu osas, milles see puudutab järgmisi menetlustoiminguid/tegevusi:
3. septembri 2020 „Suhtlus kohtuga ja kliendiga“, ajakulu 0,20 tundi ja
4. novembri 2020 „Kohtu kirja analüüs“, ajakulu 0,30 tundi. Hageja vaidleb vastu kostjate õigusabile: −
5. septembri 2020 „Xga seotud kohtuotsuste otsing“. Kostjad märkisid menetluskulude nimekirjas, et selle toimingu peale kulus 0,40 tundi (24 minutit). Samas pole kostjad kirjeldanud, kuidas saab kuluda www.riigiteataja.ee lehele mineku, seal „Kohtulahendite otsing“ vahelehe avamise, „Lahendi tekst:“ lahtrisse „X“ kirjutamine ning „Otsi“ nupule vajutamine sedavõrd kaua aega võtta. Sellise toimingu eest tuleb jätta kostjate menetluskulu kindlaks määramata. 17 −
6. septembri 2020 „Suhtlus kohtuga“. Kostjad märgivad kulude nimekirjas, et selle tegevuse peale kulus neil 0,10 tundi ehk 6 minutit. E-toimiku andmetel edastas kostjate lepinguline esindaja
7. septembril
8. a kohtule e-kirja, milles teavitas kohut esindusõigusest ning palus endale nähtavaks teha hagimaterjalid. On ilmselge, et 20-st sõnast koosneva ning täiesti tavalise e-kirja koostamisele ei saanud kostja lepingulisel esindajal kuluda enam kui minut. Sellise toimingu eest tuleb jätta kostjate menetluskulu kindlaks määramata. −
9. septembri 2020 „Kõikide kohtumaterjalide analüüs“. Kostjate menetluskulude detailse kirjelduse järgi kulus sellele tegevusele tervelt kaks tundi, kusjuures seda tehti 200-eurose tunnihinnaga. Hageja hinnangul aga ei saanud kostjate lepingulisel esindajal kuluda hagiavalduse analüüsile üle 1,5 tunni. Seega saab maksimaalseks põhjendatud ajakuluks pidada 1,5 tundi. Ülejäänud osas ei tohi kostjate menetluskulusid kindlaks määrata. −
10. septembri 2020 „Hagiavaldusega tutvumine, kohtupraktika analüüs“. Kostjate lepingulisel esindajal kulus väidetavalt selle tegevuse peale 3,30 tundi (3 tundi ja 18 minutit). Arvestades seda, et
11. septembril 2020 kostjate lepinguline esindaja enda väidete kohaselt juba tutvus hagiavaldusega, polnud tal mingit põhjust teha seda 5 päeva hiljem uuesti ning enam kui kolme tunni ulatuses. Samuti ei saa põhjendatuks pidada kostjate lepingulise esindaja ajakulu kohtupraktika analüüsile. Kohtud on selles küsimuses korduvalt seisukohta väljendanud. Järelikult on selge, et kuna kostjate lepinguline esindaja oli tegelikult hagiavaldust juba varasemalt analüüsinud ning kuna kohtupraktika analüüsimisele kuluvat aega menetluskuluna arvestada ei saa, puudub alus
12. septembri 2020 tegevusega seoses kostjate menetluskulude suurust kindlaks määrata. Järgnevalt grupeerib hageja töö sisulise kattuvuse tõttu järgmised kostjate lepinguline esindaja tegevused:
13. septembri 2020 „Töö kostjate vastusega“;
14. septembri 2020 „Töö kostja vastusega“;
15. septembri 2020 „Töö kostja vastusega. EIK praktika analüüs“;
16. septembri 2020 „Töö kostja vastusega, lisade vormistamine“;
17. septembri 2020 tegevus „Töö kostja vastusega“. Kokku kulus kostjate lepingulisel esindajal kostja vastuse koostamise peale 21,3 tundi (21 tundi ja 18 minutit). Selle tegevuse ajakulu põhjendatusele heidab koheselt varju asjaolu, et
18. septembri 2020 tegevusena on kajastatud ka EIK praktika analüüs. Selline ajakulu ei ole üleüldse käsitletav ajakuluna, kuna esindaja eneseharimisele kuluvat aega ei saa vastaspoolelt välja mõista. Muus osas on lepingulise esindaja ajakulu utoopiliselt ülepaisutatud. Kostjate endi taotluse järgi kulus neil hagivastuse koostamise peale kokku 21,3 tundi. Samas on hagivastus ise kirja pandud üksnes 12 leheküljel. Menetlusdokumendi juurde lisatud tõendeid on kõigest 9, kuigi taaskord võiks kulunud aega vaadates arvata, et neid võiks olla mitukümmend. Veelgi enam, pea kõik kogutud tõendid on üksnes väljavõtted veebportaalide kodulehtedelt. Arvestades dokumendi sisu(tust) ja tõendite vähest hulka, ei saanud menetlusdokumendi koostamisele kuluda enam kui 4 tundi. Järgnevalt grupeerib hageja kaks viimast kostjate lepingulise esindaja tegevust:
19. jaanuari 2021 „Lõplike seisukohtade koostamine“ ja „Lõplike seisukohtade täiendamine, viimistlus“. Kostjate detailse nimekirja järgi kulus selle dokumendi koostamise peale kostjate lepingulisel esindajal tervelt 7,20 tundi (7 tundi ja 12 minutit). Kostjate lõplikud seisukohad kordasid sajaprotsendiliselt juba varem menetluses kirjutatut ning oli koostatud viiel leheküljel. Kuna mõlema poole lepingulised esindajad on vandeadvokaadid, on juba eeltoodud arvuliste näitajate valguses ilmselge, et kostjate lepingulise esindaja ajakulu on ebaproportsionaalselt suur. Arvestades seda, et kostjate lepinguline esindaja esitas lõplikud seisukohad peaaegu, et kopeeri-kleebi meetodil, ei saanud tal sellise dokumendi koostamisele kuluda enam kui 2 tundi. Kokkuvõttes tuleb kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja mõistlikku ajakulu vähendada ning lugeda kostjate lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja mõistlikuks maksimaalselt 7,50 tunni ulatuses. 18
20. Kohus on seisukohal, et kostjate õigusabikulud perioodil 04.09.2020 kuni 28.09.2020 seonduvad hagiavaldusele esitatud vastuse koostamise ja kohtule esitamisega. Hagile on vastus esitatud kokku sisuliselt ca 10,5 lk, millele lisanduvad tõenditena väljatrükid erinevatelt veebilehtedelt, kohtuotsuse ärakiri, foto vaidlusalusest insektsiidipudelist. Kostjad on oma vastuses esile toonud ja tuginenud mh erinevale Riigikohtu ja EIK praktikale. Arvestades esitatud vastuse sisu ja mahtu peab kohus õigusabitoiminguid seoses hagivastuse koostamisega ja esitamisega põhjendatuks kokku 6,5 h ulatuses. Seoses hageja vastuväidetega hagile esitatud vastuse koostamisel osutatud õigusabiga märgib kohus, et menetluskulude kindlaksmääramisel arvestab kohus mh õigusabi osutava lepingulise esindaja kvalifikatsiooniga. Nõustudes hagejaga märgib kohus, et vandeadvokaadil kulub eelduslikult vähem aega menetlusdokumentide läbitöötamisele ja koostamisele, võrreldes madalama õigusalase kvalifikatsiooniga juristiga. Antud asjaolu arvestab kohus tunnihinde suuruse kindlaksmääramisel. Kõrgema kvalifikatsiooniga lepingulise esindaja tunnihinne on kõrgem, kui madalama kvalifikatsiooniga lepingulisel esindajal. Seoses hageja vastuväitega kostjate poolt esitatud kohtupraktika läbitöötamisele kulunud ajaga märgib kohus, et asjakohase kohtupraktika ja õigusnormide kohtu ette toomine on vajalik ja õigusabina kindlaksmääratav kulu. Samuti arvestab kohus õigusabi kindlaksmääramisel kohtuga ja kliendiga suhtlemisele kulunud ajaga, kuivõrd tegemist on menetlusosalisele lepingulise esindaja poolt põhjendatud ja vajaliku osundatud õigusabiga

§ 175lg 1 tähenduses.

24.11.2020 kohtunõude analüüsimisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses. 22.01.2021 õigusabi seondub kohtule lõplike seisukohtade koostamise ja esitamisega. Kohus on seisukohal, et osutatud õigusabi on põhjendatud ja vajalik kokku 3 h ulatuses, 22.01.2021 menetlusdokument on esitatud kohtule sisuliselt ca 3 lk ulatuses kokkuvõtlikult ja osaliselt eelnevalt menetluses esitatud seisukohtasid kordavana, sisaldab endast menetluskulude nimekirja ja tööaruannet. Kohus peab kostjate vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tasumääraks 120 eurot ilma käibemaksuta, kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga. Kostjad paluvad hüvitamisele kuuluva lepingulise esindaja tasu välja mõista ilma käibemaksuta. Kohus rahuldab kostjate õigusabikulude avalduse 1200 euro ulatuses [(6,5 h + 0,5 h + 3 h) x 120 eurot/h], millest 5 % on 60 eurot, mis tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 5632,80 eurot (5692,80 – 60).

§ 445

lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab hageja ja kostjate vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2577,20 eurot (2637,20 – 60). 39.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

19 40.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.02.2021 kohtuotsus. 20