2-19-12544/67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-19-12544 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tallinn Kohtunik Kairi Piirisild Kohtuasi S. V.i hagi M. V.i vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 990 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. V. (isikukood xxxx) Viimase kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON
2. juuni 2021 Kostja: M. V. (isikukood xxxx)
3. Rahuldada S. V.i hagi osaliselt.
4. Muuta Harju Maakohtu 06.09.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-17240 S. V.ilt M. V.i kasuks välja mõistetud elatise suurust alates 22.08.2019 ja mõista alates 22.08.2019 kuni M. V.i täisealiseks saamiseni xxxx S. V.ilt M. V.i kasuks välja igakuine elatis suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale millest on maha arvatud pool M. V.ile perehüvitiste seaduse alusel iga kuu makstavast lapsetoetusest.
5. Jätta tsiviilasja menetluskulud 27% ulatuses M. V.i ja 73% ulatuses S. V.i kanda.
6. Jätta menetluskulude suurus kulude puudumise tõttu rahaliselt kindlaks määramata ja menetluskulud rahaliselt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
7. S. V. esitas 21.08.2019 Harju Maakohtule hagi M. V.i vastu (täpsustatud 31.08.2019 ja 11.09.2019), milles palub vähendada Harju Maakohtu 06.09.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-17240 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise 160 eurole kuus. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda.
8. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt mõisteti hagejalt 06.09.2017 otsusega nr 2-1617240 kostja kasuks välja igakuine elatis alates 15.11.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärale.
9. Hageja olukord võrreldes 06.07.2017 kohtulahendi tegemise ajaga on muutunud. Hageja ei ole võimeline ülalpidamiskohustust ettenähtud ulatuses täitma. Hageja töötas E OÜ-s töötasuga 3,21 eurot tunnis, kuid pidi töölepingu üles ütlema alates 23.07.2019, kuna tööandja töötasu ei maksnud. Hageja on alates 23.07.2019 töötuna arvele võetud. Hageja ainus sissetulek on Eesti Töötukassa 26.07.2019 otsusega määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 23.07.2019 – 05.10.2019 summas 9,33 eurot kalendripäevas, s.o 250 eurot kuus. Hageja on 54.a vana mees ja halvenenud tervise tõttu ei ole võimeline hetkel endale tööd ja sissetulekut leidma. Hageja aga otsib aktiivselt ja sihipäraselt endale uut töökohta ja sissetulekut.
10. Hageja enda kulud ühes kuus on 495 eurot, sh eluaseme-, toidu-, transpordi-, side-, ravimiteja hügieenitarvete- ning riiete- ja jalanõude kulud. Hageja peab võimalikuks tasuda elatist 160 eurot kuus, s.o 1/3 lapse igakuiste vajaduste rahuldamiseks vajalikust summast, millest on maha arvestatud riiklik lapsetoetus. Kostja vastuväited
11. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
12. Asjaolu, et hageja ei tööta ja ei soovi töötada, ei ole põhjus elatise vähendamiseks. Kostja nõuab elatist üksnes seaduses sätestatud määras. Hageja joob pidevalt, helistab ja ähvardab. Joomise jaoks on hagejal raha ja tervist küll. Hageja vanus ei oma tähtsust. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14. Hageja nõuab käesolevas asjas temalt varem välja mõistetud elatise vähendamist. Hagejalt mõisteti 06.09.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-17240 kostja ülalpidamiseks välja elatis alates 15.11.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni 24.03.2028 suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (tl 5 – 6). Seega on 2 olemas jõustunud kohtuotsus, mis reguleerib hageja kohustust maksta kostja ülalpidamiseks igakuise elatisena summa, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusele nr 117 tuli hagejal hagi esitamise ajal tasuda kostjale igakuist elatist 270 eurot kuus ja alates 01.01.2020 vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr 115 tuleb hagejal tasuda 292 eurot kuus. Hageja palub vähendada elatise 160 eurole.
15. Kohus selgitab, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab üldjuhul samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes TsMS § 459 ja § 497 sätestatud eeldustel, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 28.10.2015 otsus nr 3-2-1-124-15 p 11 ja vt 30.06.2017 otsus nr 32-1-35-17 p 32).
16. Kohtuotsuse nr 2-16-17240 kohaselt tugines hageja juba eelmises vaidluses asjaolule, et tal raha ei ole. Kohus selgitas selles otsuses, et tegemist on xxxx mehega, kelle töövõime ei ole piiratud ja kellel puuduvad teised ülalpeetavad. Hageja ei tõendanud selles asjas, et esineksid mõjuvad põhjused, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud määra. Otsusest nähtub, et hageja käis sellel ajal tööl.
17. Käesolevas asjas tugineb hageja sellele, et ta on töötu ja ta ei ole halvenenud tervise tõttu võimeline tööd leidma, aga ta otsib sihipäraselt uut tööd ja sissetulekut. Kohus leiab, et hageja väited on hoolimata kohtu selgitustest ja kohtuistungil arutatust jäänud vastuoluliseks ja ebaselgeks.
18. Hageja selgitas 17.12.2020 kohtuistungil, et tal on pärast eelmise asja arutamist tekkinud tervisega probleemid. Hageja esitas tõendina OÜ J 26.05.2020 raviloo, mille kohaselt on hagejal diagnoositud täpsustamata xxxx (tl 95 – 96). Terviseloost nähtub ka see, et hageja ei tarvita korralikult ravimeid. Samuti esitas hageja 14.08.2020 SA Ida-Viru Keskhaigla epikriisi alaseljavalu tõttu kompuutertommograafia uuringu tegemise kohta (tl 97). Kohus andis hagejale 17.12.2020 kohtuistungil võimaluse tõendada, et tema terviseseisund on selline, mis ei võimalda tal tööd teha. Ainuüksi raviloo ja kompuutertommograafia andmete alusel ei saa kohus sellist järeldust teha. Hageja esitas kohtule Eesti Töötukassa 22.01.2021 otsuse nr TVT/21/005286 töövõimetoetuse määramise kohta. Otsusest nähtub, et hagejal on osaline töövõime ja ta on töötuna arvele võetud. Hagejale määrati seoses sellega perioodiks 13.01.2021 – 12.01.2025 töövõimetoetus 8,4873 eurot kalendripäevas (tl 102 – 103).
19. Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 1, 2 ja lg 3 p 2 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul osaline töövõime, kui tema töötamine on isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Kuigi Eesti Töötukassa otsuses viidatud töövõime hindamise otsust hageja kohtule ei esitanud, on töövõimetoetuse määramise otsusega tõendatud see, et hagejal on terviseseisundi tõttu töötamine osaliselt 3 takistatud, s.t tal on osaline töövõime. Nimetatust ei järeldu aga, et hageja ei ole võimeline üldse tööd tegema ja sissetulekut teenima.
20. Hageja selgitas hagiavalduses, et ta otsib sihipäraselt uut töökohta ja sissetulekut. 17.12.2020 kohtuistungil selgitas hageja, et kui ta käib proovipäeval ja nähakse, et tal selg valutab, siis teda tööle ei võeta. Kohus kohustas hagejat 17.12.2020 kohtuistungil esitama tõendid selle kohta, et hageja on tööd otsinud, kuid töö leidmine ei ole õnnestunud, samuti kohustas kohus hagejat esitama tõendid E OÜ-s töölepingu lõppemise asjaolude kohta, kuna hagiavalduses märgitu ja kohtuistungil antud selgitused on vastuolulised. Kohus tuletas kohustust hagejale meelde ka 16.03.2021 e-kirjas (tl 108). Hageja ei ole kohtu nõutud andmeid esitanud.
21. Hagiavalduse kohaselt lõpetas hageja töölepingu E OÜ-ga põhjusel, et tööandja ei maksnud töötasu. Kohtuistungil selgitas hageja, et tööleping lõpetati tööandja algatusel, kuna hagejal tekkisid seljaprobleemid. Hageja esitas nende asjaolude selgitamiseks üksnes väljavõtte töötamise registrist, millest nähtub, et hageja töötas võlaõigusliku lepingu alusel ehituslihttöölisena perioodil 03.04.2019 – 30.06.2019 (tl 116). Hageja esitatud tõendist ei saa teha järeldusi selle kohta, millisel põhjusel leping lõppes ega selle kohta, et hageja ei ole võimeline tööd tegema.
22. Kohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et hageja tööleping on lõppenud ja ta ei tööta, ei anna alust elatise vähendamiseks. Hagejal tuli tõendada seda, et ta ei ole objektiivselt võimeline lapsele ülalpidamise andmiseks tulu teenima. Hageja ei ole seda tõendanud. Seda, et hageja oleks aktiivselt tööd otsinud, kuid töö leidmine on osutunud võimatuks, nagu ta väidab, ei tõenda ka hageja esitatud Eesti Töötukassa kinnitus selle kohta, et hageja on töötu ja alates 19.02.2020 töötuna arvele võetud (tl 114). Hageja ei esitanud ühtegi tõendit ega sisulist selgitust selle kohta, mida ta on tegelikult sissetuleku hankimiseks teinud.
23. 17.12.2020 kohtuistungil märkis hageja, et on võimeline töötama kõige rohkem pool tööpäeva, kuna tal valutab selg ja valu lööb jalga ja ta ei saa normaalselt käia. Hageja selgitas, et võib-olla saab valvurina töötada. Samuti selgitas hageja, et tal on võimalik tööle minna Soome või Rootsi, kus tal on tuttavad ja tal on ekskavaatorijuhi load. Samas märkis hageja vastuoluliselt nii hagiavalduses kui ka kohtuistungitel, et keegi teda tööle ei oota ja tal ei ole võimalik tulu teenida. Eeltoodust tulenevalt jääb ebaselgeks, millisel põhjusel hageja ei ole asunud tegema sellist tööd, mida tema tervislik seisund võimaldaks teha. Hageja tõendas, et tema töövõime on piiratud üksnes osaliselt ja on ise selgitanud, et tal oleks võimalik vähesel määral tööd teha. Hageja ei ole veenvalt selgitanud, miks ta seda ei tee. Samuti ei ole hageja hoolimata kohtu korduvatest ettepanekutest tõendanud, et ta oleks tegelikult üritanud sobivat tööd leida, kuid see on ebaõnnestunud. Hageja on tõendanud ainult seda, et ta ei tööta.
24. Elatise vähendamiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et hageja on pärast eelmises tsiviilasjas lahendi tegemist jäänud töötuks. Seetõttu ei oma asja lahendamisel olulist tähtsust ka see, et hageja ainus sissetulek oli hagiavalduse esitamise ajal töötuskindlustushüvitis (tl 8 – 9 ja 15 – 16) ega tema enda väidetavate kulude suurus või muud kohustused. Samuti ei oma tähtsust see, et hagejal on tekkinud elatise maksmisel võlg ja see on täitmisel kohtutäituri juures (tl 32 – 35). Kohus selgitab, et vanem ei vabane elatise maksmise kohustusest pelgalt halva majandusliku olukorra tõttu. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist 4 makstes. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 25.04.2018 otsus nr 2-16100215 p 20).
25. Kostja kasuks mõisteti 06.09.2017 kohtuotsusega välja elatis seaduses sätestatud alammääras. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise erandina välja mõista PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse elatise vähendamiseks, muuhulgas vanema töövõimetus. Koostoimes muude elatise vähendamise aluseks olevate asjaoludega võib elatise vähendamiseks alla miinimumi olla mõjuv põhjus ka riiklike peretoetuste maksmine (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Hageja ongi palunud käesoleval juhul arvesse võtta, et kostjale makstakse ka riiklikke peretoetusi 60 eurot kuus, mis tuleb lapse koguvajadustest maha arvata.
26. Kohus leiab, et kuna hageja on käesoleval juhul tõendanud, et ta on osaliselt töövõimetu, esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Koostoimes hageja osalise töövõimega ja vastavalt hageja taotlusele arvestada elatise suuruse määramisel riiklike peretoetustega, vähendab kohus hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist poole perehüvitiste seaduse alusel kostjale makstava peretoetuse võrra, s.o käesoleval ajal 30 eurot. Arvestades, et hagejal on säilinud osaline töövõime ja ta ei ole hoolimata kohtu selgitustest ja ettepanekutest esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei oleks objektiivselt võimeline tema töövõimele vastavas ulatuses tulu teenima, jääb hagi ülejäänud osas rahuldamata.
27. Kohus jätab käesolevas otsuses nimetatud tõendid TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ja ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Kostja vastusega esitatud venekeelsed tõendid jätab kohus TsMS § 33 lg 3 alusel tähelepanuta, kuna kostja ei esitanud hoolimata kohtu nõudest tõendite eestikeelseid tõlkeid. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
28. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29. Kohus, võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust (hageja palus elatist vähendada 110 euro võrra ja kohus rahuldab hagi selliselt, et elatist vähendatakse 30 euro võrra), tuleb 27% menetluskuludest jätta kostja ja 73% hageja kanda.
30. Kostja kinnitas 09.06.2021 kohtuistungil, et ta ei ole menetluses kulusid kandnud. Samal istungil andis kohus hagejale tähtaja 11.06.2021 menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuna kulude kandmine ei nähtu ka tsiviilasja materjalist, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 5