← Eesti

2-19-17795/10

Obsah (8)§ 477§ 173§ 172§ 174§ 175§ 178§ 660§ 617

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-17795 Tsiviilasi L. O. avaldus Tallinn, Lai tn 33 //

) § 613 lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2, sätestab, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

  1. Avaldaja on avalduses esitanud väite, et üldkoosoleku kvoorumi nõue ei olnud täidetud. Kohtupraktikas (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-19-10628, p 12.2) on selgitatud, et kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. KrtS § 20 lg 2 järgi on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla seega olla ette nähtud seaduses, samuti võivad need tuleneda põhikirjast (Riigikohtu
  2. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 10 teine lõik). Seadusest ja põhikirjast tulenevate nõuete täitmise või täitmata jätmise tuvastab kohus. TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu
  3. märtsi 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12, ja
  4. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Seega kujuneb üldkoosoleku otsus korteriomanike tahteavalduste kogumist, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas 3

(6)ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa (Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p-d 20–21). Samas ei nimeta seadus kvooruminõude täitmata jätmist otsuse tühisuse alusena. Nõuet
(2)saab siiski käsitleda üldisemalt vaidlusalustest otsustest vabanemise nõudena (vrd Riigikohtu
  1. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 17 ja seal viidatud varasem praktika). Sel juhul tuleb kohtul esmalt hinnata, kas vaidlusalused otsused üldse on vastu võetud (kui ei ole, siis tuvastada otsuste puudumise) ning alles seejärel kontrollida tühisuse ja vajaduse korral ka kehtetuks tunnistamise aluseid.
  2. Avaldaja on esitanud 19.09.2019.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude. Avaldaja leiab, et üldkoosolekul ei olnud kvoorumi nõue täidetud. Viidatud kohtupraktikast tulenevalt ei ole kvoorumi nõude täitmata jätmine otsuse tühisuse alus. Kvoorumi nõude puudumisel on tegemist mitteotsusega ehk otsuseid ei ole vastu võetud. Enne 19.09.2019.a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõude lahendamist kontrollib kohus, kas otsused on üldse vastu võetud. Seejärel kontrollib kohus otsuse tühisuse aluseid.
  3. KrtS § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Puudutatud isiku põhikirja (tl 8) p-i 5.
  4. kolmas lause sätestab, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest. Kohus on seisukohal, et üldkoosoleku otsustusvõime on ette nähtud puudutatud isiku põhikirjaga seadusest sätestatust teisiti. Puudutatud isiku põhikirjas ei ole sätestatud, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui korteriomanikele kuulub muuhulgas üle poole kaasomandi osadest. Puudutatud isik on seaduses sätestatud nõudest loobunud. Üldkoosoleku otsustusvõime olemasoluks piisab, kui üldkoosolekul on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest.
  5. Puudutatud isiku põhikirja p-i 5.
  6. esimese ja teise lause kohaselt annab üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel iga korteriomand selle omanikule ühe hääle. Kui ühel korteriomandil on mitu omanikku, kasutavad nad hääleõigust omavahelisel kokkuleppel ühiselt. Avalduse kohaselt osales 19.09.2019.a üldkoosolekul 10 korteriomandi omanikku. Seda kinnitab üldkoosoleku protokoll (tl 6). Protokolli ja kinnistusraamatu väljavõtte (tl 10) kohaselt on ühistus kokku 18 korterit. Kohus on seisukohal, et 19.09.2019.a üldkoosolek oli otsustusvõimeline, kuivõrd üldkoosolekul oli esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest. Üldkoosoleku kvoorum vastas põhikirjale.
  7. Avaldaja leiab, et 19.09.2019.a üldkoosolekul otsustati häälteenamusega kaasomandi osa puudutavaid küsimusi, mis eeldavad kaasomanike kokkulepet. 19.09.2019.a üldkoosoleku protokolli (tl 6) kohaselt otsustati: 1) finantseerida kinnistul asuva ehitise renoveerimistöid kinnistul asuvate eluruumide ja/või mitteeluruumide müügi läbi ühistu liikmete vahelisel enampakkumisel vastavalt juhatuse esitatud müüdavate objektide nimekirjale, 2) kinnitati enampakkumise läbiviimise kord, mis on protokolli lahutamatuks osaks, 3) otsustati moodustada kolmeliikmeline komisjon.
  8. 19.09.2019.a üldkoosolekul otsustati renoveerimistööde rahastamine ja enampakkumise läbiviimine, kuid 19.09.2019.a üldkoosoleku otsustega ei kaota avaldaja enda osa kaasomandist. Võlaõigusseaduse § 10 lg 1 kohaselt enampakkumisel loetakse leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Kohus märgib, et juhul, kui avaldaja kui kaasomanik ei anna müügiks enda nõustumust, ei saa kaasomandi osa võõrandada ilma, et kohus tema tahteavalduse lahendiga asendaks (kui selline nõue kohtule esitatakse). Kohus on seisukohal, et üldkoosolekul otsustatud küsimused ei kuulu KrtS § 35 lg-s 2 sätestatud tavapärase valitsemise raamidesse, mida korteriühistu saaks üldkoosoleku otsusega reguleerida. 4
(6)Vaidlustatavad on kohtu hinnangul aga vaid sellised otsused, mis toovad endaga kaasa siduvad tagajärjed korteriomanikele (st üldkoosoleku otsused KrtS mõttes).
  1. Kohus märgib, et KrtS § 3 lg 2 kohaselt on eriomandi loomiseks nõutav kaasomanike kokkulepe ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. 19.09.2019.a üldkoosoleku protokollist (tl 6) nähtuvalt ei looda üldkoosoleku otsusega eriomandit. Seda on kinnitanud ka puudutatud isik enda vastustes. Kohtu hinnangul on üldkoosolekul soovitud aru saada, kui paljud ühistu liikmed on sellisel viisil renoveerimiseks raha kogumisega nõus. Sisuliselt on p 1 näol tegu eeskätt infokorjega. P-ga 2 kinnitatud enampakkumise kord ei ole kohtu hinnangul samuti käsitletav siduva otsusena, kuivõrd tegu on kaasomandi võõrandamise teemaga, mida saab samuti reguleerida vaid korteriomanike kokkuleppega. Komisjoni moodustamine (p 3) ei ole keelatud, kuid ei loo mingeid õiguslikke tagajärgi.
  2. Kohus leiab kokkuvõtlikult, et puudutatud isiku 19.09.2019.a üldkoosolekul otsustatud küsimused on sellised, mis ei kuulu olemuslikult üldkoosoleku pädevusse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 19.09.2019.a otsuste näol ei saa rääkida otsustest KrtS tähenduses ja on tegu „mitte-otsustega“. „Mitte-otsuste“ puhul ei ole võimalik tuvastada nende tühisust ega neid kehtetuks tunnistada, kuivõrd ei ole võimalik rääkida üldse vastuvõetud otsustest kui sellistest. Menetluskude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 16.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, jäävad menetluskulud avaldaja kanda. 17.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Puudutatud isik esitas 02.02.2022.a menetluskulude nimekirja. Puudutatud isikule on osutatud õigusabi 3 tunni ulatuses. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnihind on 125 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 150 eurot. Puudutatud isik on kandnud menetluskulu 450 eurot (3 * 150). Võttes arvesse käesoleva asja sisu ja mahtu, on puudutatud isiku esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Märgitud aeg ja tunnihind ei ole ülepaisutatud. Puudutatud isiku menetluskulu 450 euro tuleb avaldajalt välja mõista.
  2. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). 5

(6)20.

§ 660

lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

§ 617

lg 2 on sätestatud, et kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Merit Helm kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.