Obsah (6)

§ 165§ 193§ 171§ 65§ 170§ 158

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 9. novemeber 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-12329 Tsiviilasi V.

) § 163 lg 5 ja § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu. Haldur vabastatakse oma kohustustest (

§ 165lg 3).

Võlgniku pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne

1. veebruarit 2021, mistõttu kehtivad halduri tasu ja kulutuste osas sätete kuni
2. jaanuarini 2021 kehtinud redaktsioonid (

§ 193lg 5).

Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, lähtub haldur

§ 65

lg 11 järgi tasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Haldur on pankrotimenetluses teinud toiminguid 8 tundi 5 minutit tunnitasuga 64 eurot (ilma käibemaksuta). Seega palub haldur määrata tasuks 621 eurot 78 senti. Maakohus leidis, et arvestades töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust, on taotlus põhjendatud.

§ 65

lg 11 järgi jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda, kuid 441 eurot 78 senti (sh käibemaks) hüvitatakse riigi vahenditest. Ülejäänud tasu osa (180 eurot, sh käibemaks) hüvitatakse haldurile pankrotivara arvelt. Võlgnik esitas 26. augustil 2020 avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid selles puuduvad

§ 170lg-s 2 sätestatud kinnitused.

Maakohus palus

1. augusti
2. a kirjas võlgnikul täiendada oma avaldust kohustustest vabastamise menetluse 2 algatamiseks ning anda nõusolek enda määramiseks usaldusisikuks. Maakohus selgitas võlgnikule telefoni teel
3. augustil 2021 kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist ning võlgniku ja usaldusisiku kohustusi. Võlgnik märkis
4. augustil 2021 kohtule saabunud kirjas, et loeb vastuvõetavaks ainult pankroti väljakuulutamise määrust, milles on toodud tema kohustused. Võlgnik kohtu poolt palutud täiendusi tähtaja jooksul ei esitanud. Kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. Võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on puudustega, mida võlgnik pole kõrvaldanud. Samuti nähtub võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise osas. Kohus ei saa sundida võlgniku läbima kohustustest vabastamise menetlust. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku tahet täita selles menetluses ettenähtud kohustusi ja teha viie aasta jooksul pingutusi. Kohustustest vabastamise menetluse ning sellega kaasnev võimalik tagajärg (kohustustest vabanemine) on teatud tingimuste täitumisel võlgniku privileeg, mitte paratamatu tagajärg. Võlgnikul puudub õigus nõuda endale meelepäraseid reegleid kohustuste vabastamise menetluse algatamisel. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Võlgnik palub
6. septembril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning pankrotimenetlust jätkata. Määruskaebuse kohaselt jääb pankrotimenetluse lõpetamine võlgnikule arusaamatuks. Samuti ei tunnista ta teatud võlgasid. Kohus oleks pidanud neid enne kinnitamist kontrollima.
7. Halduri arvates on määruskaebus põhjendamata ning puuduvad alused selle rahuldamiseks. Võlgnik ei ole avalduse esitamisel ega järgnevas menetluses aru saanud, millisesse menetlusse ta astus. Pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanek on kinnitatud jõustunud kohtumäärusega, mistõttu on alusetu määruskaebuses veelkordselt esitatud seisukohad nõuete põhjendamatuse ja kohtu ebapädevuse kohta. Haldur on nõuetega seonduvat analüüsinud
8. juuni
9. a vastuses võlgniku määruskaebusele maakohtu
10. aprilli
11. a määruse peale jaotusettepaneku kinnitamise kohta ning jääb selles esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik tekitab ebapädevate määruskaebuste esitamisega pankrotimenetluse kulusid, mille tasumiseks raha puudub.
12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
14. Ringkonnakohtu hinnangul oli nii pankrotimenetluse lõpetamine või ka kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine praegusel juhul seaduslik ja põhjendatud. 3 Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena võlgniku määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
15. Ringkonnakohtu arvates on maakohus võlgniku pankrotimenetluse põhjendatult lõpetanud. Pankrotimenetluse raugemise eeldusena tuleb kohtul

§ 158

lg 4 järgi tuvastada, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus õigesti tuvastanud, et pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur on kohtule esitatud aruandes kinnitanud, et pankrotivara hulka on laekunud üksnes 180 eurot ning võlgnikul muu vara puudub (tl 136). Pankrotivara hulka laekunud 180 eurost ei piisa halduri poolt taotletud tasu (621 eurot 78 senti) hüvitamiseks, mistõttu määras maakohus hüvitada osa halduri tasust riigi vahenditest. Seejuures ei ole võlgnik maakohtu järeldust menetluskulude katteks piisava pankrotivara puudumise osas määruskaebuses ka vaidlustanud. Seega on täidetud

§ 158

lg-s 4 sätestatud eeldus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu ning alus pankrotimenetluse edasiseks jätkamiseks puudub. Pankrotimenetlust ei ole põhjendatud läbi viia olukorras, kus pankrotivara menetluskulude katteks ei jätku. Kohus lisab, et kuigi võlgnik ei nõustu pankrotimenetluse lõpetamisega, ei riku see otsustus tema subjektiivseid õigusi, vaid on pigem võlgniku huvides. Pankrotimenetluse lõpetamisega hoitakse ära võlgniku kanda jäävaid võimalikke täiendavad menetluskulusid. Pankrotimenetluse jätkumist ei ole soovinud ka võlausaldajad ega kolmandad isikud, kuna asja materjalidest ei nähtu, et nad oleksid võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksnud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 500 eurot, nagu määras maakohus 23. juuli 2021. a määruses (tl 148). 9.2. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Ringkonnakohus selgitab, et kohus saab

§ 170

lg 1 kohaselt otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle üksnes võlgniku enda avalduse alusel, mis vastab

§ 170lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

Praeguses asjas ei ole võlgnik

§ 170

lg-s 2 sätestatud nõuetele vastavat avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks esitanud, nagu tuvastas õigesti ka maakohus. Kuigi võlgnik on 26. augustil 2020 esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse algatada pärast pankrotimenetluse lõppemist kohustusest vabastamise menetlus, ei vasta see

§ 170lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Võlgnik ei ole selles avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi (tl 3). Üksnes avalduses esitatud võlgniku väide, et ta on nõus täitma menetlusega kaasnevaid kohustusi, ei ole piisav. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus võlgnikule

1. augustil 2021 selgitanud, et
2. augustil 2020 esitatud avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on puudustega (tl 150). Maakohus määras võlgnikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid võlgnik kohtu määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

§ 170lg-s 2 sätestatud nõuetele vastavat avaldust ei esitanud.

Lisaks on maakohus 30. augustil 2021 selgitanud võlgnikule telefoni teel kohustustest 4 vabastamise menetluse läbiviimist, sh võlgniku ja usaldusisiku kohustusi. Seda on teinud ka haldur (tl 146). Kuna võlgnik ei ole esitanud kohustust vabastamise menetluse algatamiseks

§ 170

lg-s 2 sätestatud nõuetele vastavat avaldust, jättis maakohus põhjendatult võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. 9.

1. Võlgnik ei ole määruskaebuse põhjendustes halduri tasu suurusele ja põhjendatusele antud hinnanguid vaidlustanud. 9.
2. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks vastata määruskaebuses esitatud väitele selle kohta, et võlgnik ei nõustu osade võlausaldajate nõuetega, kuna lahendab määruskaebust pankrotimenetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise peale. Pankrotimenetluses on nõuete kaitsmine toimunud (tl-d 102–103) ning maakohtu
3. aprilli
4. a määrus jaotusettepaneku kinnitamise kohta ringkonnakohtu
5. juuni
6. a määrusega jõustunud (tl-d 106–107, 133). Seejuures on võlgnik esitanud samu väiteid võlausaldajate nõuetega mittenõustumise kohta juba maakohtu
7. aprilli
8. a määruse vaidlustamisel (tl-d 109, 115 pöördel, 123 pöördel) ning ringkonnakohus on võlgniku
9. mai
10. a määruskaebust lahendades neid väiteid juba kontrollinud. 9.
11. Eelmärgitut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
12. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Asjas kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest 5